Tere õhtust, kell sai kuus, uudistetoimetus teeb kokkuvõtte laupäevast, 21.-st augustist. Stuudios on Kai Vare. Sõudja Jüri Jaanson võitis Ateena olümpiamängudel hõbemedali. Rahvusvaheline õigus ignoreerib rahvaste õiguste põhimõtet. Eesti võiks selle probleemi teadvustamisel olla eestvedaja, tõdeti rahvaste õigusi käsitleva konverentsilt Tallinnas. Valminud on esimene kihnukeelne lugemit, millest Kihnu lapsed saavad juba sellel sügisel õppima hakata. Murdeõpetuse sisseviimist alustati seoses Kihnu kultuurikandmisega maailma kultuuripärandisse. Kallastel avati Peipsi järve ja selle ümbruse elustikku tutvustav püsinäitus, kus muuhulgas väljas ka järve makett. Nadžachisiidi võitlejad kinnitavad, et kõige püham mošee on ikka nende, mitte ameeriklaste kontrolli all ja mošee antakse üle mõjuvõimsale ajatollast stanile. Bangladeshis hukkus opositsioonivastasest vastastes plahvatustes vähemalt seitse inimest. Maria, ta lubab meile ööseks kohati vihma. Sooja on 11 kuni 16 kraadi. Homme sajab mitmel pool hoovihma ja võib tulla ka äikest. Sooja on 17 kuni 22 kraadi. Jane Jaanson võitis Ateena olümpiamängudel meeste sõudmise ühepaadil hõbemedali. Johanson tunnistas, et kõik ei läinud lõpuni nii nagu plaanitud. Kuni 300 meetri peale Tartumaa konkurentide vastu huvi ei tundnud ja püüdsime oma toidu kätte saada, see ka õnnestus. Viimaselt sõitsingi praegu valus tunne veel. Järjest paremaks hakkab minema. Eile pronksmedali võitnud Indrek Pertelson ja tema treenerit Aavo Põhjala tervitas Eesti olümpiakomitee president Mart Siimann. Olümpiamängude medal teeb sportlase suured, aga täna ei ta Indreku kohta seda öelda. Sest Indrek oli suus kõne juba enne Ateena mänge tänu Sydney pronksmedalile tänu üheksale tiitlivõistlusel saavutatud medalile. Küll aga tegi Indrek maadlusega ennast suuremaks Eestile ja tegi suuremaks meie väikese Eesti. Tänase vabadusega läheb ta tüdruku või kahekordne olümpiapronksmedali omanik mail õnneindeks ei ole veel kord. Ja nüüd ma asun täitma olümpiakomitee presidendi austavat ülesannet ja kirjutan alla jälle Jackile. Indrek, sa oled kullad. Sa väärid kulda. Selle kinnituse annan ma sulle üle tükikese kulda. Kallis haava, meil kõigil on hea meel, et ta kinnitasid täna oma kuulumist kõrgeimasse treenerite klass, et meil Eestil on suusaprofessor Mati Alaver ja et meil on judo professor Aavo Põhjala, Aavo, sa oled väärt mees selle teenistuses. Ja olümpiasaavutuste juurest teiste teemade juurde esindamata rahvaste organisatsiooni eestvõttel arutasid mitme rahvuse esindajatena Tallinnas peetud konverentsil, kuidas end rahvusvaheliselt paremini kuuldavaks teha. Kadri Abner jätkab. Kolm aastat tagasi esindamata rahvaste organisatsiooni poolt vastu võetud rahvaste õiguste ülddeklaratsioon on seni jäänud maailma avalikkuses tähelepanuta, tõdes rahvaste õiguste Instituudi direktor Linnart Mäll. Räägitakse riikide õigusest riikidele õiguse, kui palju seda kulutatakse järjest juurde, aga õnneks on nakatunud ka pärast teist maailmas kohe rääkima inimõigustest üksikindiviidil on õigused olemas ja seda järjest rohkem ka arvestatakse. Aga rahvastel niisugust õigus ei ole. Täna toimunud konverentsi eesmärk oli vaadata üle rahvaste õiguste ülddeklaratsiooni mõju laiendamise võimalused. Konverentsi eesmärk on rahvaste õiguste ülddeklaratsiooni kommentaaride väljatöötamise alustamine. Selle propageerimiseks on vaja koostada väga häid kommentaare, kus on põhimõisted defineeritud ja seda tööd, meilid. Praegu alustame. Konverentsi üheks korraldajaks oli ka justiitsministeerium. Minister Ken-Marti Vaher peab oluliseks käsitleda rahvaste õiguste teemat just Eestis, kuna ka meie rahvas on olnud esindamata rahvastaatuses. Ma näen, et meil on ka kohustus hoolitseda nende eest ja aidata neid rahvaid, kelle enesemääramisõigus ei ole täiel määral õnnestunud ja kes ikkagi veel kannatavad erinevaid situatsioone, ka me tahaksime ja ma arvan, meie kohustus oleks anda maksimaalselt palju endas ja samuti näidata eeskuju eesti rahvasuutlikkusega omariiklus taastada ja muutuda tõesti üheks väga tugevaks hääleks väikerahvana Euroopa liidus. Tänapäeva maailmas on kodakondsuse tunnused oluliselt tähtsamad kui indiviidi kuulumine rahva perre. Justiitsministri hinnangul ei tohiks nii olla. Me peaksime seisma selle eest, et mitte inimesed ei tunneks uhkust ainult selle riigi kodakondsuse üle, kuhu nad kuuluvad, vaid nad ütleksid ausalt ja põhimõttekindlalt välja ka, millise rahvuse liikmed on. Konverentsil osalesid rahvusvahelise õiguse uurijad Eestist, Hollandist ja Ameerika ühendriikidest ning esindamata rahvaste organisatsiooni demokraatlike liikumiste juhid Taiwanist ning Vene Föderatsioonis elavat Burjaadid, Dumalazadžuwašid, marid, Ingerlased ja teised kõikidel rahvastel on Linnart Mälli sõnul oma probleemid, kuid nad kõik tajuvad riikide survet suuremal või vähemal määral. Põhihäda on ikka see, et nendesse rahvastesse rahvustesse kuuluvad inimesed ei saa inimõigusi tegelikult rakendada sest räägitakse küll, et näiteks maridel on õigus haridusele, aga seal haridus peavad kahjuks oma vene keeles mitte oma emakeeles ja see on juba riiklik poliitika. Konverentsi lõppeesmärk on jõuda välja olukorda, kus rahvat tunnustatakse ka rahvusvahelise õiguse subjektid. Eks Linnart Mäll Lõpueesmärk ongi jõuda ikkagi välja olukorda, kus me hakkame elama rahvaste maailmas rohkem kui riikide vahel. Hõlmuslikule siidivaimulikule Magda Tassadrile truud üksused hoiavad endiselt oma kontrolli all imaam Ali mošeed Nandschafis. Nad on oma relvad ümber mošees Tutanud ja kinnitavad, et on valmis USA-le vastu astuma. Tänane päev need jõhvis on vaatamata hajusele tulistamisele olnud suhteliselt rahulik. Sadri esindaja kinnitas, et saater soovib imaam Ali mošee üle anda kõige mõjuvõimsamat šiiidi vaimuliku ajatolla Ali sistanile. Tavaliselt Nandschafis elav sistani on praegu aga suur brid rannias, kus ta toibub operatsioonist. Zagrebi rõhutas, et mechti armee jätkab nii mošee kui Kanandschafi valvamist ka pärast pühakoja üleandmist. Seda tahab Iraagi ajutine valitsusest vältida. Millal mošee võtmete üleandmine, et olla, siis daamile peaks toimuma, pole teada. Bangladeshis sai surma vähemalt seitse inimest, kui peamise opositsioonilise parteiüritusel toimus mitu plahvatust. Plahvatused toimusid avamiliga peakorteri ees, kus partei liider, endine peaminister kassina rahvale esines. Hassina viga ei saanud haiglate teatel naga haavatuid vähemalt 50. Politsei teatel on vigasaanute seas 10 politseinikku. Avaminiga juhtide sõnul on selge, et rünnaku sihtmärk oli Hassina. Viimastel kuudel on Bangladeshis avamiliga vastu korraldatud mitu rünnakut. Mõni nädal tagasi toimunud plahvatuses sile mošees sai surmapartei juht. Ja tagasi Eestisse, Võru linnal on täna 220-st sünnipäeva, pidustustel osales ka president Arnold Rüütel. Oma tervituskõnes rõhutas president, et kuigi 220 aastat linnana on iseenesest väga väärikas iga, ulatub siin asustus teatavasti vähemalt 5000-ni. Kas ta tahab? Vabariigi president toonitas Võru linna tähtsust haridusega kultuurikeskusena, mida tõestab ka see, et just Võrus lõi Kreutzwald eesti rahvuseepose. President Arnold Rüütel osales ka Võru linnapea Ando sageli linnavolikogu esimehe Tõnu Antoni vastuvõtul kultuurimaja Kannel aias. Kallastel avati Peipsi järve ja järveäärset elu kajastav püsinäitus. Järvi elutuba jätkab Vambola Paavo. Juhi Virve tuubeli kinnitusel on mujal maailmas taolised väljapanekud üsna tavalised, meil aga astutakse selles vallas alles esimesi samme. Mõeldakse ka selle peale, et tutvustada seda unikaalset järve looduskeskkond on muutunud üha olulisemaks näiteks Peipsi järv, Euroopa suuruselt neljas järv, kuulub ka niisuguse vahvasse ühendusse Põhjamaade suured tundlikud järved nende põhjamaade järvede ääres on selliseid vahvaid püsinäitusi tähtsustatud nii turistide jaoks kui ka kohalikele inimestele, siis nende elukeskkonda püütud siis läbi näituse nagu õpetada järve tundma. Näituse põhiline vaatamisväärsus stuudio Viridis poolt valmistatud järve makett, millel on siis näha nii ida- ja Lääne-Peipsimaa loodus- ja kultuuriväärtused kui põhjaliku ülevaate sisse maketthuvilisele. Eks me püüdsime panna sellele kolm korda neli ruutmeetrit pinnale, siis võimalikult palju informatsiooni ja seal on peal siis tähtsamad loodus suuri väärtusi me näeme, kus on siis erinevad kirikud, asulate looduskaitsealade, võimalik vaadata järve põhja, me näeme, kus on need sügavamad vaod ja sügavamad kohad ja isegi on seal niisuguseid ajaloolisi märkima, näiteks märkisime ära, kus toimus siis kuulus jäälahing, kui nüüd röökida järvekooslustes, siis kui liigirikkas seal Peipsis elab kokku 37 liiki kalu. Võib-olla meie teame rääbise ja peipsi tinti, selles 37-st inimene tarbiks seal hüpi kasutab kümmet kahtteist eri liiki, aga tegelikult jah, et on hästi palju, siin on olnud siis üle 200 erineva linnuliigi rände ajal. Näitus valmis Peipsi koostöö keskuse ning kallaste linnavalitsuse koostöös. Rahaliste tuge andis USA suursaatkond, maailma keskkonnafond ning ÜRO Arenguprogramm ekspositsioon. Kont paikneb kallaste linnavalitsuse hoones, turismiinfopunkti vahetus läheduses, püsinäituse avamisega samaaegselt toimuse kallaste keskväljakul, linnapäev ning suur sibula ja kalalaat. Raadiouudistele Tartust Vambola Paavo. Kihnu algklassiõpetajad on kokku pannud murdekeelse õpiku, Annely Erm annab teada Alates sellest sügisest saavad Kihnu kooli algklasside lapsed õppida kihnukeelse lugemiku järgi. Lugemiku väljaandmisega on täidetud esimene punkt ulatuslikust tegevuskavast, mille alusel kanti Kihnu pärimuskultuur on Esko suulise ja vaimse pärandi nimekirja. Raamatu saamisloost räägib lugemiku üks koostaja vatest. Kihnu kooli õpetaja Evi Vesik. 2003. aasta sügisel vati Rino vastu maailmapärandi nimekirja. Enne seda muidugi koostati kase action plaan, kus oli sisse kirjutatud, et Kihnu koolis tuleks sisse viia õpetus selle plaani elluviimiseks. Loomulikult oli kõige kiirem asi selle raamatu koostamine, idee on peades ammu valmis olnud ja idee on võib-olla sellest tekkinud, et nii nagu mujal Eestimaa peal murdekeel hakkab hääbuma, nii hakkab ta meil ka vaikselt, kuigi me võib-olla ise ei pane seda väga hästi tähele, aga väikeste laste pealt just koolis märkab seda, et tekib ka selliseid segaabielusid ja räägitakse selle tõttu vähem murret. Jaks ta ikkagi tasandab selle kirjakeelega. Arvasime, et praegu oleks kindlasti õige aeg sellega tegelema hakata, et mitte hiljaks jääda. Praegu on ju inimesed olemas, kes räägivad ja kellelt küsida, kuidas ühte või teist mõistet murdekeeles väljendada, nii et ta on ikkagi praegu alles elab nii et teda kuskilt arhiivisügavikest väga veel kaevama ei pea, kuigi ta pole see, mis loomulikult põlvkonnad tagasi tegijaid meid oli peale minu veel kaks Kihnu põhikooli algklasside õpetajat Lili asja Küllise Peaksime, külastasime Kihnu vanemaid inimesi, kes meile siis sellest elust-olust rääkisid ja selle põhjal me siis ka neid materjali kokku panime. See raamat on muidugi praegu nagu mõeldud just algklassilastele idee oli lähtuda rahvakalendri tähtpäevadest ja selle Me aluseks tegelikult võtsime, kuigi protsendiliselt niimoodi ei realiseerunud, aga saime seda materjali ja samas ka saime palju muud sellist ajaloolist materjali, mida sinna sisse panna ja mida võib-olla lastel oleks kultuurilooliselt huvitav lugeda. Lugemine on üldse esimene trükis, mis on läbinisti kihnu murdes lugemiku tunnetanud filoloogiakandidaat Joel Sang illustratsiooni täna on raamatus kasutatud Epp-Maria kokamäe Jaanuadi töid. Järgmisena peaks tuleval aastal valmima Kihnu ajaloo õpik, mis on kavandatud samuti Kihnu keelsena. Eesti Raadio uudistele Pärnust Annely Erm. Ja nüüd veel ilmast öösel on meil vahelduva pilvisusega ilm, üksikutes kohtades võib sadada hoovihma, paiguti tekib udu. Puhub valdavalt edelatuul kaks kuni kaheksa meetrit sekundis, kui on 11 kuni 16 kraadi. Homme on vahelduva pilvisusega ilm, mitmel pool sajab hoovihma, võib olla äikest. Puhub edelatuul neli kuni 10, rannikul kuni 12 meetrit sekundis ja sooja lubatakse 17 kuni 22 kraadi. Niisugune oli tänane Päevakaja kena õhtut ja kuulmiseni.