Poiga voi? Tere algamas on üheksas saade Lõuna-Eestist stuudiost. Toimetaja maris Johannes. Täna läheme Sangaste valda harimäe veerde Gazpre tallu, kus elab Augustinds. Ta on eriline mees. Juba tema sünniaasta 1904 äratab aukartust. Koha nimi on kaks nime, rahva keel, nelja ametlik nimi, ametlik nimi on Lõõnre Lauri kaks sõna. Aga rahvakeeli ehitada nii palju siin ümbriku jäi Kiievi köiega ametlik iment joaga rahvakutades Gazpre kostu nimi saanu võib-olla et ta kellegist inimese nimest vaid sellepärast, et noh, nüüd enam Bon väljalangenu, kõik asjaga meil ennem ja kõik oli ju siin talude modega inimesi. Pärisnimede järgi kutsuti siia kutsuti talu ja eesnime järgi Gazpromi augustis ja Partsi, Maria ja nii edasi ja nii edasi, et olge kutsumine soligi, muidu saamitud võik. 1986. aastal Augustindsub 82.-ks sünnipäevaks kirjutas Juhan Viiding luuletuse. See luuletus on ilmunud Valga ajalehes tähendab pühendatud ühele lõunaeesti mehele August Tinsule. Sangaste vallas harimäe veeres mäeküla Gazprel augusti õhtul TÖÖ tares kruubingil. Teravaks tegi August prints minu väitseja. Vaatasin teda ja käia ja tahku nüüdki, paljude päevade järel minust see pilt ei lahku. Väitsai teravaks eskils küüna kuusepuud lõikas risti. Nüüd siin Tallinnas pliiatsit teritan, lootes, et on, mida öelda. Tõrva rohu eest. Suur aitäh. Ja me. Ja ubina, Mike. Olgu me maal ja rahva hääl olgu meil kodupaik. Pääle selle tundmatule Sangaste Bergi torni jalamist, see, kes kangutas kirjatud kivi ehtima uusrikka aeda teadku, et kivi kõneleb kivi, kõneleb tõtt. Võta see kivi ja tagasi, vii paranda torni alus. Sangaste rukis võrsub siis nii, et silmadel ilust on valus. Poigo voim oleme Sangaste vallas, harime veeres mäeküla kaskrel, nagu ütleb laulusalm. Talumajal on vanust 115 120 aastat. Augustin, su isa vedas selle maja palke, kui ta oli 16 seitsmeteistkümne aastane. See on selle kandi üks esimesi taresid, kus rehealune elutubadest lahku ehitatud augustiks. Raske elu, olisi Külduda pead, ütleme aga tahtmine on siis raskest elust sai ikka üle ka küll. Aga et pooleli jäi su elu, mul kõik manaksime silda pääle, aga kasu solvumult oleks varases dalamised ka ära, nii läits käes geid, tollel ajal kui loolast hakanu saama, midagi. Sänna sulle enne kuule, too sammalt säält botusse pääl rolligine naka kõneleme, aga nii oli pannud talu inimestel sisse ka sõnu, et ainult talu ja ega talunes ole haridust vaja midagi, ainult Esa tekk, nii, hoidke kuni ja poja pointega jälgi ka ikkagi nii, ja oli isegi neid talumehi, et lase oma laavakivi valmistetaja lassi sinna pääle raiuda, et siin puhkas tolle tolle talu peremees. Nii kallis olid ju elu tollal talumeestel kah lahti ütelda oma talust ja nii ütleme ka välja, et hakka oma isaga kõneleme, et on küllalt niisuguseid lahkarvamusi tolle kotuse päält, kuna mandaksi vabavara peale tahtsid. Et talupealt ikkagi ütles ja arendame nii, ah mis sa nüüd sind, giid, ta ise ja kõik on niimoodi ja saanakad nüüd siin nii, muidu mässanud midagi välja ja, aga aga see igapäeva algusest peale ja oli suure plaani, et ja tollal võimalusega ketta, kes tahtis teda sellest, et maaparanduse ja talu edeneb, mis anti Eesti haigu väga soodsalt, vahina kattekümne viie aasta pääle khatiprotsendiline ja hakkasid peale viit aastat hakkasid Mart Siimanni kapitaalnii antu raha ka nii-ütelda, tee taluga võtid essaa mavale, Suttu küljest Saizaslaseda, mina enda peale võtta saab mullusele tagatist ja isa, mis loom ja kes nii laiu võtad Kestolu ainumasse, kõikjal. Aga liigas isegi läits ja siis jäi Pete sai hoolitikas haigeid kõvasti üles, siin lauda ja elu ja olu ja pärand sovhoosi ja kolhoosi haigulisin vil sealaut ja pikemalt elada, aga nii, et ta jäi kõik poole peale töö ja Vivian aga kasusele kellelegi kühmus, valluti, loll, aga, aga nii tööl või teisi slaid. Oma elukäigust kõneleb 97 aastane mees. Mis see on ühe vanamehe lugu või sajand Eesti ajaloos. Ja nii siis siin maal elatu siin maal on selline lugu, et mina olen sündinud väga suurest perekonnast. Vanaisal olid kaheksa last, kuus tütart, Jakaids, paiga noolive katest 102 ema lapsega. Aga ta tuli välja veresugulase järgi nagu ühes emastel son. Ainult emad olid õed ja eks ole ka siit kaugel kuivas ja helge, tore. Sealt pärit. Suri esimene ema ära ja võttis teises õelia. Esimese naisega oli neli last, üks poiss ja kolm tüdrukut ja teisest naisest samuti üks poiss ja kolm tüdrukut kaasa tüki ja kõik kasvasite üles kah täiskasvanuks ja Eestisse elasid sõnniku surmani. Ainult üks läks Leningradi noored, kõige noorem tütar. Nii et perekond on küllalt suur. Talus nii kooli alati talupidajaks sai alati poiss kas ta oli siis kõige vanem Baliga noorem ja teised siis lendasid ära, niidis, abistati nendega talust niipalju kui kuskilt alles ka võimalus oli jõgi ja nii oli siis ka see oli mõisa renditalu Sangaste krahvi oma õlise talu, vaid Eesti aegu käis osmisestaks lahti vene ajal, kui rubla kees, teda osteti. Eesti aegu sai nagu esiseal maareform läbi viidi ja nii läks ostmise alla ka. Tollel ajal jõutud veel aramaks asja ala, aga no nüüd tuli see ümberkorraldus võeti kõik käest ära ja nüüd on jälle kõik kätte tagasi. Onu Augusti lugude vahele kuulame veel Juhan Viidingut. Aidaku tema mõte ja hääl, tunnetada selle paigavaimu mälestus 1954.-st aastast. Läksime surnud isaga maale. Isal olid kahed prillid. Hea optika oli kallis. Pärast pringi kõrtsi istusime väikesele lagendikule. Näen seda selgelt. Seda lagendikku ei ole enam olemas. Seal on lepad. Me sõime muna ja isa kuuris muna. Mina juba sõin ja see oli esimene muna, mida väljas olin söönud. Siis ütles isa. Läheme. Kui me olime paar kilomeetrit maha käinud, ütles isa, et ta jättis oma lähedale vaatamise prillid muna söömise kohta. Ta tahtis tagasi minna ja mind metsa vahele ootama jätta. Ma lubasin oodata. Isa oli kiire kõndija, kuid ta oli kaua ära. Ta ei osanud ennast minu olukorda panna, ta ei võinud arvata, et mul hakkab hirm. Ma ei olnud enne üksi metsas olnud. Oli hämmastavalt hele päev, 1954. aasta varasuvel ja õhkvirvendus ümberringi. Igal pool kahises miski. Mu hirm oli seda suurem, et oli väga valge. Mõnikümmend minutit pärast isa lahkumist hakkasin nagu muuseas hüüdma. Isa, kas leidsid prillid üles? Isakas leidsid prillid üles. Isa, kas leidsid prillid kätte? Iga isa, kas leidsid prillid üles järel, pidasin vahet. Keegi ei vastanud. Igal pool kahises. Päev oli nagu kahekordne. Seda kohta, kuhu me pidime minema, ei teadnud ma ka. Aga nüüd, kui järele mõtelda, on üsna selge, et nii mõnessegi oma noorpõlve luuletusse, kus loodustunnet vähekegi sees olen leidnud võrdlusi ja pilte just sealt, kuhu me tookord läksime ja kus ma hiljemgi olen üksi ja sinuga palju kordi käinud. Nüüd ma tean, missugune on meri erinevatel aastaaegadel ja erinevate ilmadega aga see avatud horisont, see äraminemise võimalus on taluma. Kui ümberringi on mets, kui olen Sisemaal, võin merest välismaast ja õhusõitudest mõtelda nii palju, kui kulub. Mul ei hakka halb. Lähen ja söön põõsast marju ega otsi uusi suhteid. Siinkohal katkestame Juhan Viidingu Kastre teekonna, et kuulata edasi August Intsu mälestusi. Sangaste valla omakandimeheks võib julgelt pidada ka krahv Bergi. Milliseid lugusid jutustab eesti talupoeg oma mõistlikkust? Mina mäletan toda nii palju, et ta käis Saarimäele jahti tollest saadik ja siis ma täi, kuidas ist läbilatseevee järve äärde noid poigema trehvasin, paarid kõrval käisime seal järveäärne rattad hobustega ja no legende kah, kes on mõni väikene Jaan meelde ta kõva jahimees oli, siis ta käis jahi ja jahilõpetuse. Kes nad siis olime siin koon, Restu rootja, laator, triitia ja nüüd tuli maha seal tule ääres istati suitsu, Kraka suitsetaja ja krahv, võtlenud tuleb tuki ja suitsu tuli aga noore resto rootja laater, treitzanu, noore menu võetud tik käpanduva. No näed neid, noore mehe egan, ema Kokoll mõistab hoita tuld, on küllalt, aga tikub jateks raiskama vana krahhi legend paljude õigustama ka enam-vähem ta oli küllaltki populaarsemisega ta sole mõistlik tall rahvamis, rohkelt Esigida, Saatse kaitse, tagula talumist, Taani põllumajandust, Opmann omal kulul. Ega tollel ka nii väga ootab, kus oleks jah, Eda ikka Tondistele tundus küll ma tema käis kogu hoidjo frantimasman teadu, tun see päris hästi, temaga kõnelemine tas kuulena deme alguses ütles, et kes agad, kui saad jutu pääle siis sulle näkku ja siis saadeegaa Pitletatu kohaiga müüda, kõnelda jahescublejatajatu, aga muidu nii tugeva kasvuga mees ka ja poja käisime siin järve läbi, sõitsime sind järve Ratholistega kats poiga Vaidma jäiga ja tema lase siia ennem siin järven, latikaid toodi talvel maalivassis nii aastat viis või väike poiss, tema oli vaid kuus läbi aknakäigul. Pinnegelatiivseid järve äärel kala. Abist seal küllalt pakse kartuli sooritada, kasvad kõvasti kartupatset alumistele kartuli sorted kasvatatud kartulid, tolle aja alguses taludenud jo kartuli kasvatamine niivõrd väikene, mina ei tea, mispärast nas kasvata neid kartuli kartuli. Selget Tuudi kartuli tegi lastele sadamise kaabitsa kuuldes katsetega, liivane Bergi oli see rukis oli ka Bergile kärki, aarete rukist ja toom praegu vilja siiamaani nüüd nüüdne kompanjäevikesime ütelnud Bergi rukki säravad oli ka tegelt arv, kes ka küll seepärast tema raske kombainiga koristada. Kõris on tunne väga pika kõrrega, aga tema väga siin ümbruskonna mõisingist oli ta ikkagi kõige populaarsem mees, ta arret kõkke ja püüdsin edasi anda, ega ta oma omaliste. Ja ega ta, sa oled talumisele mõisa mõisavalitsuse valitsus, aga ega temani kurjes ole. Märtsikuu ta suri kassal kaitskümmend kaitseväe katesse või tullu ju pärast jagada, märtsikuu oli, panin siin Kaiet vankri, tantsime juba riigi, tähendab, eks ole küterwe Valdel koon matma ja nii et teda austati küll tegelikult põllumiseks. Ma hüüdsin jälle, isa, aga kas sa leidsid prillid üles ja mulle tundus, et isa vastas midagi väga kaugelt? Siis ma ei hüüdnud enam teist korda, et mitte pettuda, kui ma vastust ei saa. Isa tuli poole tunni pärast oli prillid üles leidnud ja me läksime edasi. Ma tean, isa, kes rääkis mulle ümbruskonna taludest, nende nimedest, teedest ja metsadest ei arvanud, et see mulle meelde jääb. Aga tal oli kellegagi rääkida. Kui me lõpuks pärale jõudsime, oli mul hea meel ja ma ei osanud kellelegi midagi ütelda. Nad rääkisid teistmoodi ja olid liiga sõbralike nägudega. Mul oli väga palju riideid kaasas ja Järgneva kahe kuu jooksul, mis me maal olime, vahetasin neid iga päev. Maa poistel, kes olid minu sugulased, olid suured silmad. Isa ja maapoiste isa läksid sama päeva õhtul millegipärast kala püüdma. Nad pidid kuhugi järve äärde minema, aga see järv oli tegelikult lähedal. Ma läksin igaks juhuks kaasa, et isaga midagi ei juhtuks. Isa püüdis teha kõik, et olla maainimese moodi. Ta ei teinud minustki eriti välja, rääkis minuga asjalikult, peamiselt millegi toomisest või viimisest. Aga ma sain väga hästi aru, et ta tegelikult ütles sellise olekuga mulle väga tähtsaid asju kogu eluks. Niipea kui me isaga kahekesi jäime, rääkisime me natuke teistmoodi ja ma sain jälle kõigest aru. Ma sain siis üldse esimest korda millestki nii hästi aru. Kui elupäevi on antud sajandi jagu ja sa elad ühes kohas nagu paikne põllumees muiste siis oled sa ju selle paiga peremees. Augustinds. Ei minu nimele talu üldisest saagi Seppest prauhti kuule ja Laitse kolhoosist sülejagu kolhoosist tagasi tull siis minu nimi on aga ametlikult minuga teda tollel ajal, nii et nüüd, kui nüüd tull üle läinud ja siis ma kaija ei ole mul mõtet enam enda nimele võtta aka uuesti poja nimena andma ja siis seal jaagu nimele kohevite käraga haka, nagu mina ütlesin, et peremees, sest saadi, aga ega mul kahju tollest olema sai ennast väljendada ikka rohkem kui võib-olla jälle siin ütelda tipp Ma ei taha nakatoga teised talumise Vastma veidikene salduda koolitarkust ka veidike rohkem pul kogemata ja et ma pääsen siis välja Oteppade ja tulla Rotepandu haridusseltsi, erakool, toll küllaltki kõva, kuulsin ümbruskonna tol korral väga õpetajatel ja ja mina SAISis tollete tooteppade, et tädi viitse isa poolseid tädisid, on Otepääl maa ja seal siis esimese aasta, kui ma sinna läksin, oli neli tädilast üten, tantsin ruuminud. No nii suuriks vast võis olla seesama tuba ümber lamba ja hoids natukene seal keskel ja kuigi viisi siin muidu sai, sai veidikene nagu rohkem aitähki lugeda, kui vastasin teise ja siis points päeva selgem, veidikene Mazayahikstust kõrgemast pakust ka veidike üle nuustakul ja kui vanad te selle pildi peal aeta Hiina kirdesuvistepüha ajal 25 25 ja siis on ju päris kõva kaitsvaid õits, aga selle aja peale oli juba see kool oli nagu ühele poole saanud ja selle laagri ühe 850 last koolist ära tuli. Mul oli juba ära olnud erinevaid jäägi, ma käisin leeringa. Jah, et ma küll usklik ei ole siin tollenevaismi siin maalist eta midagi maal, eks ole, midagi nööno banki jaanituld põlema mäe otsa ja nii ja naa ja siis külaelu oli ikkagi niisugune, nagu ta tavalist küla. Olsin. Noh, nooreks kokku tulime Kosots härrasruumi, kas talumaan või mõni suvel sooja ilmaga mõni laudpõrandaga köhin vai kodus ja, ja siis pätist tantsu midagit. Ma Pedasi siin taguda, valmis sai, siis oli suur lausa Tallinna, siis ütle tantsu ühesõnaga ära ja siis sööge isegi peeti siis kartulid algusi tõlkijale kokku ja siis võeti kartulit ja sihada, kui siis hõljalegi tants, niiet niieldu külaelu, aga niisukesi suuri ettevõtmiskülades Sa oled, kus siis oli, aga raba seal oli ja nüüd siis leidvaid pillimehi ka, kes siis lõõtsaga vaidleja seal siis olid kombineeritud mõni viiuliga seal lehtedest midagigi tol ajal ka sai, aga igatahes kui mängigi muusikat löödi tantsu, siis oldaks tolle moodumale, aga kui praegu kaema seda elu siin peeglis, siis ei saa ütled minna üteldi. Jenny telliskivid kadunud ja katki murtud roniroosioks vaid suuren, jäljed üle liiva otsekuuri juurde viivad, mille Alvel varnale oks kartuliõi, kartuliõi ja ülepannikoogid pruunis või kui vanaonu kartult muldase õhtupäike üle kullas, tema ammu halliks läinud ju kartuli, kartuli või, ja ülepannikoogid pruunis või kui vanaonu kartul Moldovas õhtu räige, üle kullasema, muu halliks läinud luust. Istun pika laua taha, jalad lahti, teen, ja näen, et ühe ruudu sanklaas ja palgipraos on vana kahvel akna ees vineeritahvel värvilised klaasikillud. Kartuliõis kartuli siis ja üle Patti koogid pruunis või kui vanaonu kartult mullas õhtupäike üle kullas, tema halliks läinud kartuli. See vanaonu, kes Juhan Viidingu laulus kartulit Muldes oligi Augustinds. Juhani isa Paul Viidinguga seovad onu augustit magusad noorpõlve mälestused. Ooh Pauli galatsime juba nelja, viie aastased juba viba, seal käisime kalal igas keldritega, meil järvede täitmist olime nii ära pani paarinovokaategana, päriselt lausa vetes ei lähe ja nii me käisime juba nii tollest saadik pääle. Nii me olime siin, jää kaptenavalio, kõik Aik suvemaa siin ja siin me siis tempe geimiga küll häid ja halbu, käisime suvel karjan ja pahandusiks paljus tule agara mõnicardiks niikuinii poiske seiks. Lõime seda katust siin siis mis sind. Ja selle poole küll ja pall poole üleval, seal Paul minagi tekkeraga probleid pilti sätmisel kussa libisi, lips pilti ära ja papli rulltulek rataste all ja saatel küllalt kõrge räästast vallak. Rabelema. Kartuli või kartuli oli siis ja üle tonni koogid pruunis või siis kui vanaonu Kardolt, mullad õhtupäike üle kuulda, tema muu halliks läinud ju matult lahti lauas sahtlisse Jon prahti täis. Üks vihik mulle näppu puutub, siis. On lauluridu palju kirjas kooli lapse elu kirjas, selle laulu all on aga viis kartuli kartuliõisi ja ülepannikoogid roolis või kui vana kartul kollase õhtupäike olla tema ammu halliks läinud ju. Kartuli kartuliõli ja ülepannikoogid ruunis. Kui vara, kartul olla sõnatu Väige üle kullast ema ammu halliks läinud. Aga stopp, vanaonu aegadeni on veel pikk tee. Kui kool läbi, tuli eesti poisil ka Eesti sõjaväkke minna. Augustinds. No mereväe, sinna magalad sibul oma tahtmise järgi panin kogemata sisse, aga ma sai jõulus kaitsekümmend ja, ja veebruari esimeses võeti kokku väga sügisel komisjon juba, nii et tolle aasta mehe, aga merevägi siit metsade ja mägede keskel mereväkke tul sedaviisi Komisjoni ars ka seal oli kõik seal nägemise ja kuulmise ja, ja küsis minu käest, kas te Vetcabelgegi makkimis vihma, Belgiat ja täitjad järgmine suplema juuga vete vett. Aga kas te ei taha merekkimine mõista nagu mõtetki midagi ja oligi valmis ja, ja siis no see siis esimesel veebruaril istu kohaltminek millelegi ja seal siis ei ole saatakkedagine. Ja allohvitseripagunid, geenman jälle banki, noh, sisse ka midagi, teete seal sellega. Ja kurat, minagi läheb proov jagamas, vette saanudki, kõike. Ainult käisin, ma ütlesin igatahes midagi välja ei tule, aga olgu siis korra sain ma vette minna, seal enne oli viljanipul tõbine ka veidi palaviku ja läki siis yks võistlema ja 100 meetri need nimelt pinguti pinguti, aga noh, kus sa siis, kui sa oled harjunud? Üks rahulik eesti mees tahab teha oma tööd, tal on pere ja lapsed. Tütar on viiene, aga poeg alles päris tilluke on kesk- ja parimad töömehe aastad kus on kogutud tarkust ja Jaagub toimekust. Aga ei, tühja Eestist on sõda üle käinud, on uus võim. Kätte on jõudnud hullud ajad, meenutab Augustinds. Kuule, jah, ega palju vahet, Kerolduv, kaits, pikemate vaheta moluis kroonudki esimene ja teine seal ülikoolis käimine Venemaal ega sealt sai tuundus ikka küllalt kõvasse Tartus tagasi ka minu minek oli hoopis täitsa mõõduka, veidikene mulle kaevake ju pääle, mis tasse ennast tantsin minu asemele, Sangastes tuli sõja taga on ju ära ja too käinud taludes riismann seal pidanud oma kraami, mis kätte said ja mina juhuslikult see ohtudele vastu pakkuda kraamikoormaga sunnil ja need toredaid küljelt arvasid kae kui nüüd nõudmine, kui kivisi tuleb, et mina olen tunnistaja, kes nek ja näed, kaebas minu peale igavese pika võltsimises aimugi katel 10-l viiendal märtsil, kui duktisi koodi järgi ja viidi Sangaste, seal oli öö teleammuk venelane, võtsin siis käsile minu ja aga ma s kõnelemine keeli. Ta ütles tõlgile, siis ma saatsin mõtelda kui tõlk mulje tõlk. Kammervõis olla vast nii alla saa ruudu küll nyyd sealse katesemaid ruutu ja seal on nii katse mütsakümne pri mehepsi. Pidin müützgerd kartselisega kukkuma kadu, vana eestlane võlv seal koridori liigangemis, tolle tupeszemid. Me saatsime laulu koorigu kokku pandud ta kooriumaid Cocconi 10-l ümber ja siis laulsime tasand pisikesel omi laule ja saate kurat, elad ja kitse sadu vangivalvur varamis pruugis sellest hoi poisi laul keedis külla, väljus kullelt aga pandi maa üle Paabi holliale mädalt hoovi balt kanne ja kuld tol kuul koos kella anda ja kui siis sisse, tulge siis seal vahel, kes ei teadnudki. No niivõrd puljas kalmikaatega midagi deta, terve kambrid täis pandast pakki ei võeta vastu kõik ja me olime süüdi ja midagi ja mas asjas üles, mina ja, ja siis tuli Xaitsevaid katesse ministrit siis, kes olime, julgemad, tuli siis välja ja nõuga, ma teen ikka koridori kartselt ja, aga vanameelsete kartuli anda ei saa, Carter on täis ja ruum on võetud ja, ja ei saa nii ruttu lahti panna, ei saa. Valga on seitse kuud, pandi maal siis seal Venemaale sõit, no too sõit on elu esimene muidugi viimane ka ja Niukest sõitu ei soovima küll kellelgil kõdu sõitvaid do hirmuga Kehras väga kaugele essaa oniaga lähikste sinna järveäärse haju. Kuigi viis seal sai ära elada ka siis, kui haigena passi töise laagrite ja pealt tõendamad. Seal aids elu päris kenasse minema. Mulle deti seal operatsioon ka, aga pead tõestama küll, et vaevalt et keegi praegu paremini kui säärmult jokrit, tekki, seal läks nii mängus välja, nii et arst oli seal tegelane ja too oli väga, mis selle, et veri on ikka paksem kui vesi. Arstel sakslane, õde oli klusi hiinlane ja laagriülem põlissoomlane. Oma haigemajal oli, saime juba esimese pakiga tollega ka oma lugu veel särma veidikene kohenditada ellu. Sest õde veel väga huvitatud eestlastest küsis minu käest, et mis te küll seal rõhu ajal elasid. Et mitu sõda üle käinud telgutustadel siis niisugune Pathantsemale esimest pakki kätte, et järgmine Pacino linnu päämine oli üks, tuub peki absigi keha ja niisugune väärtusi pealt ja ega minagi selles pakis elamus ei saajad kuidagi huvitav pakkusi teile ka? No ega ta nii vastas olev jutt võiks meil nii kaunis omaette juba jah. Saime siis tolle asjaga hakkama, mets sadama taasisele tööst arstiga tänada, ka ma sinna ei pääse juuri ja, ja vastsed. Haigimast välja tüli, ega siis vill, lõppe siis lõõtsarst, et mul ei ole mind küllaltki lihased on ja siis ma olin juba nii täis niuksed parkides olla. Ja veel puhkusele kosumisele, kus jällegi kõvem toitja, siis ta ilmse maisis tuli otsustada, mis peti vet varrino Luitseestypliga eestlane pliga kirka aganoolive eestlasel ju kõik nii, noh, tööinimesi läbi läbi ja siis Nanaaliga enamsti Ikkagine kosub toetusel pakiga ja Nemad kõvemida tüüdja, neile pakuti ka siis niisugust kivid, kui ma sind brigaadile aega mul seal Pedasi saamise võimalusi hiiule. Ja et mani toda Venegi nii õudsat pulssi, et ma sai oma eluga hakkama, aga ma päris kimpu kunagisse sea ja otsesed olid suur vene brigaad ehituse brigaadilt, Basnäkkes jalatsit brigadiri, Margit, kas ei ole mõnda tümps või on küll kastajad puudu Toscariga mad linna südatüübid, mis siin laagrite ta tuleb, oskan küll, jaa. Siis viidi mu proovi peale. Proovitöö oli küll mulle Niilist, nii et seal midagi deta suurtes ole ja venelane üits venelane kaasa antud, mis pidi siis juhend ja ma sain sellest asjast nii aru. Aasi käändioobistesse otsa pääle. Venelane annaksin minu järgi. Detailse, mis teeb Tallinna kandis kolm tükki ja Swin uru funka kedagi vennanüüte saia. Brigadir tuli tiiru läbikaid, pilts apetud, tuli tagasi ja ütles perekuule. Maja. Ning. Ta naine hoiab talvel ka sügisel Hoiab ta veel. Mina mõlemaid sai pina mõlemaid. Suitsupause siin ilma elus ette nähtud ei ole ikka edasi, kulla põllumees. Ehk tagasi Otepää kanti nüüd juba kolhoosikorra rüppe, oli see esimene ikka bolševiku nimeline. SA OLED, meil olid esimene tee võidule, ma olin ka igavest, sedastas fondist tuli ja ka niisuguse suure hädaga ja pultimisega Kalahtistase Niiani kuuesse ära minnes taha panti kolhoosi Edimises põllundusbrigadiriks ja NATO Sis hommi inemisega alles valmis solvunud kodud, siis, mille me mulje läbi ma olen aru saanud ja esimees Saiga saartele, mis, mis kani oma keeli ütelda on juba Mullen SAK inimeste kõrval arenevad, aga meil tekib aga ka kõva vastuolu, aga ta tahtsid minust lahtise kellaga nakane põim pääle mu võimalik kõvend, kohalik mees, jah, no ammu juba tuntud nii nende vaadetega mees ja ja no harimata ka täiesti noh, kirja osas lugenud, kirjutanud aga mõistusemann, soolo toda vaja, mis oleks vaja olla. Ja nii, nii me siis kaklesime siin ja minust võitu saias. Kurat, mulle sulle hirmu selle pärast, et kui minu brigatalis tembeldati siin ma ei vasta, kui siin valisime ja noh, siin oli Cavelaniks oma võimumehe palgast vilja ja siis kutsuti Valga parteikomiteede aruanne tuleb brigadiri kodust ja males siin hoidlikat punnid Pados minu brigaadi lisse vangist tulliga niisud paragrahv hirmul rahvavaenlane ja muidu ma siis seal töötada, ärge kõnelgeduda juttune tigemi väega äss, kostja käsigimist, tõlkija säkijat ja Me Kiiemmeteltki võimelda. Tere ja õnn kaasa lähebki. Ja sa oledki mulle äraütlemise võimalus, traktori jama alla, joogi, kolhoosi, Käisi veod traktoriga, maagoroon tollega tuli ükskord kõva vaidlemine, kui sügisenu ville suure voori pidime hakkama, noid teraviljanormi täitmise tuleb arr mäele ja sügiseni mil valmist vilja midagi kuskilt võtta ja tuleb või mitte ja teraviljanormidel Koskor täidab siiani toorelt süüa ei saa ja ei ole midagi, tulebki, tulebki. Ketaja potsik ikka põldu välja, kus te saate tihti Mattitii küll aga hange paberite käsidki enne, mina ei tee, siis tõmbas tagasi. Kuule, saat veidikenegi kuskilt, et proovisid säravatest massiskluseks äratad. Ja palju, kui saiaga nii vesi ära teete, nii et need ei käidan, taganes sa vastaga, mõtlikad, nüüd maksin vasta nakat, naiskonna mulle nüüd nakatas külge. Kules nakatatud kolhoos sai läbi, aga brigadiri valla isa naist Sangaste kolhoosi ajal kõik kokku. No seal oli küll kolhoosi esimees arukas, mis Rosenberg välja tul vastava haridusega soorid, temaga saime väga hästi läbi ja ta püüdis minu upitada siiasinna mina, Kapliiale vastaja. Siis ta on seda minu revisjonikomisjoni esimees maadi Takas hullemas vits hädas novaatori Tulsisto Aitjate viskit üle, näenes keset kuuljate, nüüd oma aida tühja ja peale kevadkülvi ja ja nüüd võtta ja siis keegi revisjon ka ära ja ütles mulle sedaviisi, aga härrased, lahke hämarka, aju, kui ka ilusti, kas oled midagi seal, aida oli kõrval ütelnud, väidan Tull viimasena, Aidan tull seal veidike mõnisada kilu vahet ja nüüd kained, kurat, tulin, hakkas jääma ja aidamehele ütlevad, punkrit saab ja ja ma ütlen, kuuled asi pärast tutkit vasttiimiga midagi lõpes aidanud. Aidanud mis sai arvega? Akidamisa tempoodi manu. Aga seal oli, muidu oli kõik enam vihaga kommunist seltsi lähen ma ära tuure saat. Saadame. Siin sealauta hulgaaiga, trolli algusel oli, algul tulite suure kolhoosi-i Kolga ja esikivil sovhoosi haigu üksinda julgeolekukavikuid välja küllaltki seafarmi juhataja tulevikus kätt siia ja kaasajal meil oli nii eel nuumikut, siis silp kasvatades välja lähevlevil nuuma peale üle tule siia gaasitusest. Siis maksa vist küll sul tappa lehambajaja nuuma, baasing käisi salt seal midagi võtta, kõik kõhnad. No siin sai talitades kaheks pankadest lisatoitu maha ja talitrosniks, nagu pidi talitama ka mujal pool palju infot on niisugune asi, et kui võeti ära Michil võtaansija isegi niisugune lugu tuli ütelnud, lavdan välja, et nälja, surime oma loomale, Panced peoga ja esimest Twitterit. Võtke oma loomale peoga, aga ärge kõge ära võtke. Sibul. Aga võta kõik ära jätta ilma raamat, nii et niisugusi asju tuli kaega, aga oi näed noid inimesi, kes mõtle elule, kurat nats pidi ju, et sa nüüd hakkan tappesse nakate hävitame mitte midagi, mis sinna järgi jäänuenn. Ega sa tollega ometigi valitsus simultaani midagi oma elu moodsa mõttetuule, mis oli väga lõdvestav omale, nii et on võimalik ka. Nii et pead ikka arukat, mõtleme, mis süüdistate ja mis ei sünnita, aga aga nüüd säilitad kurje Atuidscard peakistualtule naguna Maprigadrist vallas. Jällegi Tullio Rosenberg mäele ja lant märgilisema jutus valla ja ütles, et kuule, meil on niisugune häda, tsipa ei ole ja kas sa tead kedagi, kes sind seppadid, mõistaksite, matki tyhja küll näed, mis sai žürii, kes õmbleb mütsi? Teppadee saman saab see siis ma annaksin poiss, kes tegime, mul oli töötasu, Ivalgit, manaka seppasid, saatsime brigadirid alla, tahad saada brigadiri, ametist padjad, kurat, ma olin kõik, kel vaid tahtmist vallas. Minu isa amet ei sobi ja ja mina ei taha. Vaata oma tööametit ja siis ma Tiia, et ma tee enda ette ja kõik. Nii siis saigi maavalla, saime sepikutenaksisi humala sepikotta, tegime veel ja, ja Macken sepparis tuli endal Kutumise indiaani sülle paasi lõõtsaga, viimati õigemini tolle kaitsja ja Perandada lõõtsad hariduse veel, kui seda viimastel Lilklijad seal käive, toosama lõõtsad ja mis sealt paks ministri hammas, millega mina Hamletit peletis. Mina oli siis üleüldse sepa ametit, üle 10 aasta neljandat last jäävad naeratus. Nii et vast ligi 15 aastatel. Raamikid Pedasi. Augustin su isa on surnud, tema sõber Paul Viiding Eiza matustele tulla, sest tervis ongi nii, ta kirjutab kirja, mis mingil põhjusel jääb saatmata. See kiri on säilinud viidingute perekonnaarhiivis ja nüüd, 47 aastat hiljem loeb Paul Viidingu tütremees selle onu Augustile, et siinkohal katkenud saatmata läkitusest. Annab kohe mõtelda, kui pikk on üks elu, mis 100-le aastale vähenema hakkab mõtlema ja kui sinu isast, kui aastal 1900 kirjutati, oli tema juba kolmekümneaastane mees. Mitut valitsust ja mitut maailmakorda on ta näinud, kui palju kündnud ja külvanud, hobuseid kasvatanud ja vallavolikogu seestunud, vankreid teinud, raudtee olnud, jahil käinud ja kala püüdnud oma vanemad matnud ja laste pulmad pidanud ja lapselapselapsigi ära näinud. Pikk on inimese elu ja palju on seal sees, kui kellelegi elupäevi on antud. Kui ma küll ise tulla ei saanud, seekord aga mõtetega olema praegu ikkagi Kaspar, selles kohas, mida ma mõnevõrra nagu omakski koduks pean samuti nagu sina, August, mulle ikka nagu vend oled olnud, ei ole ju lihast venda ei minul ega sinul. Mõtlen neid lapsepõlve aastaid, kus koos karjas käisime ja veelgi varasemaid, kui olime nii Jüri taolised ja kus selle talukrunt oli, mis nagu terve maailm täis kõike huvitavat, eriti minule, linna poisikesele. Ta on nii palju muutunud, tõsi, aga ei, ühelgi ajal olen muutused olemas. Ta, ja ta muutub edasi, kes oskab praegu ütelda, mismoodi see siin välja näeb. Ajal, mil Jaak ja Jüri meie vanused on, me ei tea. Aga seda teame siiski, et elu edasi läheb ja häka tulemata ei jää. Niisugused mõtted tulevad pähe, kui surm meile meelde tuletab, et ühe inimese elu, olgu ta nii pikk kui tahes, on lühike ja ajaline. Võib olla ajutine elu ise, aga laste ja lapselastes igavene, vähemalt ühe inimese eluga võrreldes tuhatra lapsepõlve on läinud, kellest me teame vähe ja 1000 haava põlve tulevad, kellest me teame veelgi vähem. Või ehk nii palju, et neilegi paistab päike ja vaheldub suvi ja talv, külv ja lõikus, sündimine ja surm. Siit kohapealt. Ja pooleli jäädi ära, säästmata igavesti. Mina leidsin igava WC. See kiri teeb onu Augusti meele härdaks. Mees, kes on pidanud matma mitte ainult oma vanemad, vaid ka naise ja Enamikku põlvkonnakaaslasi küsib vahetevahel endalt, et miks mind siia maailma on unustatud. Aga viis kuud enne oma 90 kaheksandat sünnipäeva on temas veel imetlusväärselt suur annus uudishimu ja elutahe. Kaspia taluküljel on järv seesama, kus nii palju ujutud ja kala püütud. Kas onu August sinna järve äärde veel jaksab minna? Kepinaal köit aga ole, eks tahtnud Härrad käega maksab, rohkem, selliseid jäin, aga nüüd on küll mineval aastal endast väljas ja viimane kõrt Me käisimegi meelisega ja siis sai ta viimase kala kah ja ütlen, kilu pole seal sellise latika hull, viimane kalaga mul õnnistatud, aga rohkem ei ole ja noh, tuleb ikka minna veel sääremelu ajal mõõdeti seda nii armsaks saanud teda nii palju just seal kümneti küll paadiga, küll suplemine, aga suplemisen, ma ei ole ka rohkem seal üle ujunu kui vits, ainuke Harjumaale sealt üle ujuna rohkem tahtnuks aga poole piibel tuli tagasi, kaks minutit tegi välja, seal aga, aga Niiulge kaarja kütsid ja kellega sul on see keskjärve, mine seal pudelitüdruku supelsi senini vaikset manu ennelast. Siis veel Niukest Sult parvlaeva peal lihtsalt elu lam ja sellel ajal ikka pikka eluteed. Kui palju neist meelde jäänud, jõuamegi esivara. Mõni lühketi väga, oi, ma enam ei taha elada. Kurat, mina tahan küll seni lõpuni, olgu ta nii vilets, kui ta ka ei ole. Ega peale elu ja midagi ei ole minul vaid uskil, võib-olla nunnu. Teil on õigus, siis edeneb vaevast valla saada, aga mina tahaks nii palju elada nagu võimalik. Niimoodi pajatas Sangaste valla mees Augustin ja saate laulusõnad olid Juhan Viidingu sulest. Tänast paigavaimu aitasid ette valmistada Marie Andres veerand. Saate mängisid kokku Külli tülija maris Johannes. See on üheksas ja ühtlasi eelviimane saade sarjast, mida toetab riiklik programm, Lõuna-Eesti keel ja kultuur. Aga veini raati Gazphrelt lahkuda. Juhan Viidingu mälestus 1954.-st aastast. Paiga voim. Nad läksid järve äärde mööda kitsast rada, kus oli ka nõgeseid. Ma olin kogu aeg seal. Kuid ometi olin ma mõttes meie Pärnu maantee kodus. Aknast sai vahel hobuseid vaadata suuri aeglasi hobuseid, kes vedasid kummiratastega vankreid. Järve ääres läksid nad lootsikusse. Isa ja maapoiste isa ja isa ei tahtnud välja näidata, et see on eriline. See, et nemad läksid natukene siledale järvele kala püüdma ja mina pidin kaldale ootama jääma. Isa teadis küll, mis ma mõtlesin. Ta vist teadis küll. Ma olin ta ainus poeg. Maa poiste isal oli kaks poega. Isa viipas korra käega ja ütles. Me sõidame, näe sinna, ole sa juss siin või kui tahad, mine koju, küll me siis toome kala, ka. Mina jäin kaldale ja arvasin, et see järv ulatub palju kaugemale kui tegelikult. Kui nad juba väikeseks olid muutunud ja ühe niisuguse serva taha hakkasid jääma, nii et neid enam puude vahelt hästi näha polnud. Hakkasin nagu muuseas, et mitte ennast haledaks, teha, hüüdma. Isa, kas saite juba kala kätte? Ja isa, kui palju kala teil juba on? Ja isa, kas kala täna ka hästi võtab? Isa kuulis hästi sest kõik oli hästi kuulda. Vesi kannab häält hästi edasi. Isa vastas. Ära hüüa midagi. Pean siis vastu hüüdma ja kalade ehmuvad ära. Aga nüüd hüüa, kui palju tahad.