Tänasest rubriigis räägime sellisest huvitavast toidust nagu veisesaba supp veisesabahautis, tegemist siis Suproduktiga, mida me tihtipeale poest niisama ostma ei lähe või turult otsima. Aga kui silma hakkab, siis oleks tore teada, mida temast kannataks teha ja stuudios Tallinna teeninduskooli kokaõpetaja Annemäe. Tere. Öelge, kui populaarne toiduaine on veisesaba, mis jääb sedasi teisest järgi, ega teda palju ei ole ühel loomal üks saba. No ma arvan, meil ta siin Eestis ei ole väga populaarne just sellepärast, et eestlased väga ei armasta veiseliha ja sellepärast nii väga palju ei tule ka veisesabasid. Üsna üsna loogiline põhjus, aga teisest küljest ka me ei ole harjunud temast tegema midagi ega ei oskagi, ega jah, ei tule selle peale, et kui sa poes näed teda müügil teda siiski täiesti müüakse poes. Tallinlastel kindlasti on teda olemas Stockmannis, mitte kogu aeg, aga, aga vahetevahel ja võib küsida, kui kellelegi huvi tekib, et ta kindlasti tahaks mingil ajal seda saada, siis võib täitsa vabalt lihamüügiosakonnas teda küsida, millal ta jälle tuleb. Nii et teda lüüakse siis tavaliselt tükeldatuna, ehk siis need parajad tükid on juba liha lihatööstuse poolt välja lõigatud tud ja nad on selliste parajate parajate portsjonitena pakitud. Ja veisesaba sisaldab päris palju sellist kõrrelist osa, ehk siis nagu kondi moodi asja. Ja, ja siis ka seda lihalist poolt. Ja Ta tahab päris pikka hautamist, aga selle hautamise tagajärjel meil tekib hästi mõnus hautis, nii et eriti soovitan. Sel juhul, kui meil on aega, panna see see pott podisema ja näiteks siis hommikupoolikul alustades, siis me õhtuks saaksime hea uudise, nii et umbes kolm-neli tundi peaks võtma aega selleks, et ta valmis saaks. Seega siis esialgu haudumise saba seal sees, alles hiljem võiksin ma panna siis sinna porgandi. No üldiselt soovitatakse nagu mitut pidi, et, et pigem ikkagi võib panna panna nad korraga koos hauduma. Ja siis, kui ma tahaksin niisugust noh, ütleme porgandid, sibulad, sellise sellise ilusa tükina veel seal sees näha, et vot need ma siis kuumtöötlen eraldi ja lisan valmistoiduna peaaegu valmis autisele veel lõpus juurde, siis kas seas kas veisesabast saab ka suppi teha, puljongit keeta? Kui hea puljongi materjalid, pigem ta on ikka selline siis selline supp, mis sellest tuleb, et ta on üsna sarnane sellele hautisele. Et selline supp, mis on tavaks keeta näiteks Vahemeremaades ja paljudes araabiamaades, et kui suppi keedetakse, siis on ta meie mõistes pigem sinna sinna noh, kas ühepajatoidu või hautise sarnane, nii paks, et seal maades tava tabatud tavaliselt on ikka supp sellise konsistentsiga, et ma panen sinna lusika peaaegu et püsti seisma ja ega see veisesaba sukk tiival siiski mõeldakse sellist suhteliselt paksema poolset suppi. Ja see puljong, mis me sealt saame, on kindlasti sellise tugevama maitsega ja, ja kuna tal on siis päris palju sellist Samasugust komponenti sees, nagu meil süldi, keetmisel kasutatakse, siis ta võib ka lõpus kallerduda, ehk siis kui ta meil seisab, siis ta kuigi teda mingi kallergisena ei pakuta, aga lihtsalt see maitse on selline natukene sinnasamma poole. Ja kui nüüd veel korra hautise juurde tagasi tulla, siis sellele hautisel oleks hea lisada sinna ka natukene veini. Õigemini mitte väga natukene ikka natukene palju, isegi soovitatakse niimoodi, et kui meil on poolteist kilo veisesaba, siis sellele pooleteistkilole veisesabale sobib näiteks kuni liiter punast veini. Millal see tuleks siis panna, et alkohol ära lendaks ja et kõigepealt, kui me tahame tugevamat maitset, siis me võime teda täitsa marineerida niimoodi selles veinis näiteks üleöö marineerida, siis kurnata see marinaad niimoodi maha, et me saame seda marinaadi ka pärast kasutada, mitte kraanikausist alla, eksju. Ja siis praadida sabatükid üle ja siis panna koos selle marinaadi ka keema, nii et alguses keeta see alkohol siiski välja natukene siis võib-olla tugevamal tulel ja pärast seda, kui see alkohol on välja keedetud, vaht on ära korjatud, siis keeta, hautada nõrgal kuumusel ja, ja kaane all. Ja siis ka aeg-ajalt riisuda seda rasva, mis sinna peale tekib, sest rasv ei ole niisugune väga hea, kui teda liiga palju seal peal sellel hautisel. Nii et peale selleks ained sinna sobiksid. Üldiselt sellised klassikalised maitseained, sool, pipar ja siis, kui me veini kasutame, siis ka suhkrut, siis suhkur võtab seda, seda hapet natukene taandab ja annab sellist magusat maitset sinna juurde, et mingit väga ekstreemseid maitseained või erilisi, sinna pole vaja kasutada, et maitserohelist, mis meil on tavaks kasutada ja mis on meie maitsele siis sobiv. Jaa, jaa. Peale selle siis, et nagu me ütlesime, et sinna võib panna porgandit, võib panna sibulat, võib panna ka šampinjone ja neid ka siis lõpupoole, et lisada siis sellele toidule sellist huvitavat maitset. See on küllaltki kaloririkas. Jah, ta on selline talvine toit, kindlasti ta ei, ta ei ole selline suvine toit, vaid pigem ikka selline talvine toit, sest ta sisaldab just neid samu noh, ega seal. Ega seal sea selles veisesabas on päris palju jah, sellist rasvast rasvast ollust, mis me saame muidugi natuke tähendada, et sealt natukene seda pealt ära koorida, kui sinna see rasvakiht tekib. Aga talvel ikka talvel on rasva vaja ja ta on jah, selline talvine. Noh, ma arvan, et kui inimestel nädalavahetusel aega on just selline mõnus nädalavahetuse toit. Aga proovige järgi, tehke, andke teada neilegi, kuidas teil õnnestus ja kuidas maitses. Jah, võib mulle kirjutada anne punkt Mae, teenides kolm punkti.