Tere õhtust, kell sai kuus, võtame nüüd kokku tänase päeva olulisemad sündmused. Mina olen toimetaja Margitta, Otsmaa. Riigikogu arutab. Praegu on pensioniea tõstmise seadust. Eesti on konkurentsivõime edetabelis aastaga langenud 23.-lt kohalt 35.-le, sest oleme kaotanud oma peamise eelise. Odavuse. Asjatundjad on aga veendunud, et kriisist väljub Eesti tugevam. Ma nagu yennesest vajalikud struktuurimuudatused on tehtud. Eesti saab tõenäoliselt sel kevadel maailma arenenud tööstusriikide organisatsiooni OECD liikmeks. Kutse Eestile OECD-ga ühineda on välisminister Urmas Paeti sõnul tunnustus Eesti ühiskonna arengule. Ukraina kohus lükkas presidendivalimiste tulemuse kinnitamise edasi, kuni on läbi vaadatud Viktor Janukovitši häälte arvuga kaotanud Julia Tõmošenko kaebus. Temaga perele on kõige olulisem tagada vanema tööl käimise võimalus, et ta saaks ise ülalpidamist teenida. Nii selgub sotsiaalministeeriumi analüüsist. Täna tähistas kaitseliit taasloomise kahekümnendat aastapäeva. Mul oli täna popipäev, nii tähistas muuseum oma neljandat sünnipäeva. Kumu direktor Anu Liivak külastajate arvu pärast ei muretse, küll on aga eesmärk, et ühel päeval on iga Eesti elanik vähemalt korra kumus käinud. Ilm on homme pilves selgimistega, kohati sajab veidi lund. Külma on öösel 10 kuni 16, homme päeval neli kuni 10 kraadi. Riigikogu arutab praegu pensioniea tõstmise seadust. Sotsiaalminister Hanno Pevkur põhjendas vajadust pensioniiga tõsta ja vastab hetkel küsimustele. Põhivaidlus käib opositsiooniga selle üle, kui õige see samm on ja kas ei ole alternatiive ja olulisemaid samme, mida peab enne tegema nagu näiteks töö ja kutsehaiguskindlustus, sooduspensionide süsteemi ümber tegemine, rahva tervise eest hoolitsemine ja nii edasi. Sotsiaalminister kinnitab, et nende kõigi probleemidega on vaja tegeleda. Sooduspensionide muutused on töös. Alternatiiviks võiks olla üksnes ulatuslik migratsioon, sest töötavate inimeste suhtarv pensionäride suhtes muutub üle kahe korra väiksemaks. Sotsiaalministeeriumis valminud eelnõu järgi aga pensionid täna võimutu, jäädes eelmise aasta aprilli tasemele. Rahvapensioni päraks jääb 2008,8 krooni. Pensioni baasosa suurus on 1793,44 ja aastahinne 69 67,94 krooni. Vanaduspension on sõltuvalt pensioniõiguslikust 2812 kuni 4783 krooni. Eesti rahvusvaheline konkurentsivõime on aga kriisiaastatel oluliselt langenud. Nii selgub konjunktuuriinstituudi, riigikantselei ja ettevõtluse arendamise sihtasutuse koostatud aastaraamatust. Ülevaate teeb Kai Vare. Eesti on langenud rahvusvahelise konkurentsivõime edetabelis 2008. aasta 23.-lt kohalt praeguseks 35.-le Euroopa liidus 10.-lt kohalt seitsmeteistkümnendale. Ettevõtluse arendamise sihtasutuse juhatuse esimees Ülari alamets on veendunud, et edetabelis langemist ei pea traagiliselt. See tänane aeg on tegelikult ka kasueelse perioodiga vaadeldav olevam ehitamine, sisseseade, tehnoloogia soetamine, heade töötajate leidmine, tööturud, samuti turuosa haaramine, konkurentide ostmine. Konjunktuuriinstituudi juhtivteadur leev kuum peab konkurentsiedetabelite koostamist oluliseks, sest see aitab välja selgitada, mida eduks vaja. Uuringud näitavad, et edukad ja konkurentsivõimelised riigid väärtustavad avatust teevad suuri jõupingutusi haridustaseme tõstmiseks ning motiivid veerivad oma kodanikke olema ettevõtlikud. Leev kuuma sõnul on tähtis ka valitsuse tegevus ja äritegevuse tõhusus. Kuum lisas, et iga riik peab leidma ka oma konkurentsieelise. Nii meie mõne eriala oli väga hea, muide. Majandusbuumi ajal toimunud hinna- ja palgatõusu tõttu jäi Eesti oma konkurentsieelisest odavusest ilma. Nüüd on otsustatud keskenduda kompetentsi ja teaduspõhise majanduse arendamisele. Leev kuum on veendunud, et kriisist väljunud tugevamana kui enne, sest vajaliku struktuurimuudatused on tehtud. Kogumikus on välja toodud valitsuse tegevus Eesti konkurentsivõime tõstmisel Riigikantselei strateegiadirektor, Klas Klaas tõi välja mõne tegevussuunad. Üks on euro, et hoida riigi rahakott korras, töine on eksport, kolmas on välisinvesteeringud ilmselt uut, kas uuele laenule nagu toetuma panna ei saa seetõttu palju sellest peab nagu tuginema, kas välisriikide ettevõtjad või või muud rahastajad, nagu tunnevad huvi Eesti vastu Eesti ettevõtte vastu ja investeerivad siia isegi kõige olulisem on oskuste arendamise suunal on tõsta 50000 inimese oskuste taset kolmeaastase perioodi jooksul ja siis viimane teema on tööhõive langus ikkagi kuidagi nagu pidurdada seda, et needsamad palgatoetuse meetmed euroraha toel investeeringute ettepoole toomine nii palju kui võimalik. Noh, kui vaadata tulevikku, siis nagu Joakim Helenius on öelnud, et vaadake seda perspektiiv, et kõik 2011 12 Eesti on ainuke riik Euroopas, kes ei pea oma võlgade teenindamiseks makse tõstma. Kui atraktiivne saun? Välisminister Urmas Paet kirjutas täna Pariisis alla leppele, mis toob Eesti liitumise maailma arenenud tööstusriikide organisatsiooni OECD ka lähemale. Läbirääkimised Eesti ühinemise üle on enam-vähem lõpusirgel ning kevad võiks see aeg olla, kus Eestist saab ühenduse täisliige liikmemaksuna aastas 40 miljoni krooni ringis ja välisministri hinnangul tasub see end igal juhul ära. Põhjused, miks Eesti tahab OECD-ga ühineda, on välisministri sõnul järgmised. No eks sellel on tegelikult kaks suurt põhjust, esimene ja, ja minu hinnangul oluline põhjus on tegelikult selline märgiline tähendus. Et kui vaadata OECD liikmeskonda, siis sinna kuulub 30 riiki, kes saavad endaga väga hästi hakkama ja on heal järjel, mis tähendab, et kutse Eestile OECD-sse on, on selgelt ka tunnustus meie senistele tegemistele ja kvaliteedi meie ühiskonna arengule. Seetõttu ma hindaksin meie peatset vastuvõtmist OECD-s ikkagi väga kõrge hinnanguga Eestile. Ja teisalt praktiline väärtus on selles, et OECD on vaieldamatult täna maailmas üks nii-öelda juhtivaid siis majandusanalüüsitegijaid ja, ja selles kontekstis me saame ise ligipääsu sellele ja teisalt me saame ka panustada kõiki asju on muidugi väga keeruline rahasse ümber arvestada, et tunnetuslikult ma arvan, et kindlasti see liikmemaks väärib seda maksmist, kui suure hüppe me tegelikult oma maine tugevdamisel ja nähtavuse suurendamisel teeme. Ja ennekõike just siis maailma majandusringkondadele mõeldes, mõeldes sellele, kui väga tegelikult me vajame suuremat kindlustunnet nende inimeste seas, kes iseenesest võiksid Eestisse investeeringuid teha ja selle kaudu siis aidata. Aga meie selliste ajutiste murede leevendamisele nagu hetkel on ikkagi päris suur tööpuudus, näiteks. Tõnu Karjatse võtab nüüd kokku tänased olulisemad välissündmused. Ukraina kohus lükkas presidendivalimiste tulemuste kinnitamise edasi, kuni on läbi vaadatud Viktor Janukovitši kaotanud Julija Tõmošenko kaebus. Tõmošenko nõuab oma kaebuses seitsmenda veebruari valimistulemuste tühistamist väidetavate võltsimise tõttu. Rahvusvahelised vaatlejad tunnistasid valimised ausateks demokraatlikeks ning Janukovitšit on juba võidu puhul õnnitlenud nii Venemaa kui ka lääneriigid. Kovitš peaks andma ametivande 25. veebruaril. Kohtu teatel pole selle üle otsustamine kohtu pädevuses ja kohus ei saa takistada presidenti ametisse astumast. Venemaa ja Gruusia separatistlik piirkond Abhaasia sõlmisid baaside lepe, mis lubab rajada Vene sõjalisi baasi Abhaasia aladele. Vene ja Abhaasia kaitseministril allkirjad saanud dokument lubab Abhaasia aladele vähemalt 50-ks aastaks sisse tuua rohkem kui 3000 vene sõdurit. Gruusia nimetas baaside lepet seadusevastaseks. Rootsil lubab abistada teisi põhjamaid ja Euroopa Liidu riike, kui neid rünnatakse või neid tabab looduskatastroof. See lubadus, seisab Rootsi välispoliitika raportis, mida välisminister Carl Bildt täna parlamendile esitles. Meister seletas, et Euroopa liitu kuulumine tähendab Rootsile jagatud vastutust euroliidu julgeolekus. Sama ootab Rootsiga teistelt ühenduse riikidelt naabermaadelt, rõhutas välisminister. Bildt mainis ka, et Rootsi toetab jätkuvalt Türgi püüdlusi euroliidu liikmeks saamisel Afganistani abistamist. Soome koolitulistamist uurinud komisjon, kuidas kehtestada olulised piirangud käsirelvade kättesaadavusele. 2008. aasta septembris lasi 22 aastane noormees seinaga ametikoolis maha 10 inimest, seejärel iseenda. Juhtunut uurinud komisjon tegi Soome siseministeeriumile ettepaneku korjata tasu eest ära relvad, millest on võimalik kiiresti palju laske järjest teha ja mitte anda uusi lube nende relvade omandamiseks. Samuti soovitas komisjon tõsta relvaomaniku vanuse alampiiri 20. eluaastani, väljastada relvaluba ainult tähtajal isana. Ja tagasi Eestisse tervise arengu instituudil on valminud ülevaade Euroopa Liidu ja Eesti tervishoiuvaldkonnast 2007. aastal selgub Euroopas oli siis kõige levinumaks surma põhjuseks nii meeste kui naiste hulgas vähktõbi ja südame isheemiatõbi. Suurim haiguskoormus oli tingitud mitte nakkuslikest haigustest, nagu südame-veresoonkonna haigused, vähktõbi ja vaimse tervise häired. Jätkuvalt oli tõsine probleem ka tuberkuloos. Euroopa Liidu kõrgeima haigestumisega riigid olid Eesti, Läti, Leedu ja Bulgaaria Taarja. Ühe vanemaga pered vajavad peale majandusliku toega mitmesuguseid teenuseid, näiteks paindliku lastehoidu ning paremaid võimalusi töö ja pereelu ühildamiseks. Nii selgub ulatuslikust analüüsist. Kokkuvõtte teeb sellest Kai Vare. Eestis on 24000 ühe vanemaga peret. Ligi 70 protsenti neist on ühe lapsega pered. Enamikus peredes on üksikvanemaks ema kolmel protsendil juhtudest kaisa. Ühe vanemaga peres on sissetulek väiksem kui kahe palga saaja puhul. Entis üks uuringu koostaja Piia Tambovi. Aastate jooksul on sissetulek leibkonna liikme kohta kasvanud kõigis peredes, kuid sellele vaatamata näeme, et ühe vanemaga käes on see sissetulek leibkonna liikme kohta kõige väiksem ja seda ka võrrelduna lasterikaste peredega. Teiste puhul mainida ka seda, et kuna see oleks üheks sissetulekusaajaks peres on enamasti ema ehk naine siis eesti turul naised paraku teenivad meestega võrreldes keskmiselt väiksemat tasu. Riik pakub ühe vanemaga peredele toetusi, aga majanduslikud probleemid pole ainsad, millega selline pere silmitsi seisab, ütles laste ja perenõustamisega tegelev Marika Ratnik. On päris kurvad need lood, kus, kus laps nagu loobu kooli huviringis osalemisest kooli üritustes osalemise, sest laps ei taha koormata vanemat ja ta lihtsalt ei küsi seda, seda huviringi või, või kooli poolt korraldatava ürituse osavõtutasu. Suur roll üksikvanemaga perele, teenuste pakkumisel on mittetulundusühendustel ja kohalikel omavalitsustel. Tihti aga ei jõua teave õigel ajal vanemani ja ta on ikka oma muredega üksi. Piiedambo. Omavalitsuste pakutavate meetmete osas peab ütlema ka seda, nende korraldus, pakkumine, kättesaadavus on väga erinev ja paraku puudub ka kõik need ülevaade nendest meetmetest, mida ma mõtlesin, et kas kõigile lastega peredele või siis just konkreetselt ühe vanemaga peredele pakuvad. Marika Ratnik julgustab abi küsima. Püüame siis edastada ka kohalikele omavalitsustele, et, et tõesti kohalikus omavalitsuses oleks infobaas, kust saada materiaalset abi. Millised toetused on, on võimalikud, aga ka psühholoogilise abi pool. Mida soovitavad analüüsi koostajad Piia Tammpuu? Mis tahes toetavad meetmed peaksid aitama kaasa sellele, et vanem saaks töötada, selleks maks tõesti tal enda jaoks sobiv ja taskukohane lapsehoiu võimalus. Ja teisalt, Eesti puhul on oluline see, et naine kui ta töötab sest tema võimalused tööturul töö tasustamisel oleksid samaväärsed meestega. Kuid toimetulekuprobleemide leevendamisel on teisalt oluline pöörata enam tähelepanu põhjustele, miks laps kasvab peres ühe vanemaga ühiskonnas. Riigipoliitikates toetatakse väärtustataks rohkem isadust ja isaks olemist. Sellega koos on oluline ka vanemluse ja suhete toetamine. Et vanematel oleksid vajalikud teadmised ja oskused, kuidas lapsevanema rolliga toime tulla ja seda ka keerulistes olukordades. Kaitseliidu taasloomise 20. aastapäeva puhul avati Järvakandis mälestuskivi ja peeti ajalookonverentsi. Olev Kenk ajas juttu kaitseliidu taas asutajatega. Kaitseliidu taasloomise aastapäev Järvakandis oli eelkõige meenutuste päev neile, kes 20 aasta tagustes sündmustes osalesid. Kaitseliidu taasloomise toetuseks andis siis allkirja 125 inimest. Neist praegu on meie keskel 91. Täna oli Järvakandis kohal 41 kaitseliidu taas asutajat. Toomas Tõnisson meenutab. Kalle Eller läbi muinsuskaitse seltsi ja nimede lõi oma võrgustiku spordiseltsid ära peita, mille alusel saed saadigi pärast mehed kokku. Muidugi peab meelde tuletama ka Tõnu Saar, kes oli Järvakandi mees. Tol hetkel oli maavalitsuse volikogu esimees ja kui oli jutt, et oleks aeg nagu kaitseliit luua. Tõnu Saar ütles. Aga Järvakandis on meil olnud Jüri maja, Järvakandi ei ole tähelepanu keskel. Et liiga palju võõrast rahvast tuleb. Ja tänane päev siia sattuski tahtsime 24.-ks veebruariks kindlasti kaitseliidu ära tundma selle peale kas oli tunda ka saalis ärevustate tegelete, millegi ohtliku kassett okupatsioonivõimude kohal oli muidugi ja seda me teadsime ka. Mina isiklikult küll ei mäletanud. Sõrm oleks seal vaid vastupidi, see sirgem ja vaat nüüd me teeme midagi, näed see ühtsustunne. Ja me olime sel ajal nii palju uhkust täis, et me oleksime. Kaitseliidu taasloomise juures on olnud ka neid inimesi, kes hiljem kaitseliitu ise pole kuulunud. Kersti ja Meelis Tomson. Jah, julgustükk hoida kindlasti ja tuleb meelde, see võib olla innustas, et meil on alles esimese eestiaegne sinimustvalge lipp, mis oli peidetud maja seina, siis mis praegu lehvib meil kodus trepikojas. Meie jaoks oli see järjepidevuse taastamine igas mõttes ja paanikat ja on väga suur au ainult sellel osaleda siin praegu lihtsalt. Tänast päeva jääb meenutama Järvakandi kultuurihallis avatud mälestuskivi. Kaitseliidu ülem kolonelleitnant Raivo Lumiste ütles mälestuskivi avamisel, et see on kui kaitseliidu võidumonument, mis annab lootust, et kunagi enam pole vaja hakata kaitseliitu uuesti taasasutama. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Olev Kenk, Paide. Kumu kunstimuuseum tähistab täna oma neljandat sünnipäeva, täna oli seal ka spetsiaalne publikuprogrammis pühendatud popkunstile. KUMUs käis Riina Eentalu. Nii kutsuti täna Kumos pappi tegema. Ei tea, kas keegi tegi koolist poppi, kuid popkunsti pärast tuldi küll, sest see, see teema oli kumu direktor Anu Liivak. Saatuse tahtel ilmselt on meil päris palju popkunstiga seotud asju, et on Soome popkunsti kastiku harra näitus ja siis Sirje Helme tehtud väga suur ülevaade pakunstid eesti kunstis neli aastat ligikaudu 700000 külastajat, kuidas ta selle numbriga rahul olete? Väga oleme rahul, loomulikult, aga ikka tahaks, et lõpuks ikkagi tekib selline situatsioon, et iga eestlane on siin kasvõi korragi käinud turistide, ütleme, on üle poole meie külastajatest. Tulite ekstra sünnipäevale või käitusin sagedamini ka, käin tegelikult sagedamini ka, aga täna tulin tõesti ekstra sünnipäevale, sest kumu on nii suur ja võimalusterohke, et tuleb võimalust kasutada, kui sagedasti teel siiapoole asja on. Ütleme, et üle kahe kuu. Kas kõik sokid on läbi vaadatud? Päris põhjalikult mitte, sest selleks tuleb ekstra aega varuda, et alati püüan kontsentreeruda ühele sopile, siis palun ma vaatan, et külastajale esitatakse kohe küsimus. Üks väga popp küsimus. Mitu mõtet on põllul, näitusel on see vastus olemas ja mis siis, kui ta selles on leidnud siis sealsamas vastuse juures on üks lisaküsimus ja kõige tublimatele on väljapääsu juures väike auhind. Hariduskeskuse juht Piret kroosandi Hariduskeskus on loonud spetsiaalselt programmi, mida seob lõpp väga mänguline. Vaata aga, teiseks on tänaseks planeeritud väga päevakohase installatsiooni avamine. Installatsiooni nimi, lilled kumule. Kevadel oli kumus väga populaarne näitus normaania, kus osavõtjad noored tegid mesilasvahast roose ja Nadoni isolatsioonina. MUU esimesel korrusel eksponeeritud. Täielikule. Tekkehariduskeskuse põllekesed ja muud tekstiilid saab siis kaetud Liksuguste mummudega tähekestega ja siis vot selliseid huvitavaid asju. Tuli ilus. Jääolud Läänemerel on tänavu viimaste aastakümnete karmimad. Ilmateenistuse andmetel on jää all juba 237000 ruutkilomeetrit merd ja kuigi juba enam kui nädala on avatud 26 kilomeetri pikkune mandri ja Hiiumaa vaheline jää D Pole Kuivastu-Virtsu vahel suures väinas jää tänaseks veel sellise paksuseni külmunud, et saaks ka mandri ja Muhuvahelise jäätee avada. Jäätee rajamisel kehtib paraku tõde, et jäätee on just nii tugev, kui on tema nõrgim koht. Jää olukorda käis Kuivastu-Virtsu vahel koos maanteeameti teehoiuspetsialist imik tuisuga uurimas meie Saaremaa korrespondent Margus Muld. See piirkond, kus me praegu oleme siin Jeltsust, mõned kilomeetreid, seal neid nii-öelda kõige nõrgemad leegionäre siin ongi seesama, et vaata sinna visatud Kessulaiul äärest House tuled sula ja siis nad saavad kokku ja lähevad nüüd siin Pärnu poole ja siin ongi hobused all ja siin on vahe, kui paljud võisid seda, kohtasin nii-öelda auklikuks, seda jääd olete uurinud nii nagu ühte juhtiva või noh, eks neid ookean sind ajuti tehtud iga kahe kolme päeva tagant seal käidud ja ega iga kord 25 30 aucet olen kõik läbi käidud kese, laiust olime 20 meetrit, kalda äärest oli vesi peal ja oli ka 25 sentimeetrit umbes sealt natuke eemale tul seal jälgakskümmendia ohustuvas ikka 17 18 praegu ta ei võta endale seda vastutust, et öelda, et hakkame nüüd teadet tegema, hetke kindlasti mitte. Mis te tahaksite seda kõige nõrgemat koht peaks vähemalt olema kindlasti 24, arvestades selle aasta jääolusid, seal on pehme veiste rohkem olla see jänes siin lume all need on, ega see ka väga korrektne seal selle pudrumudru näidise vajub läbi, et eks ta on ja, ja arvestades, et mis liikluskoormuse ajal tulevad, kui ametlikud lahti teha, on siin tuhatkond autot päevas, et ei kannata. Ja ilm on meil öösel pilves selgimistega, mitmel pool sajab lund, kuid enamasti on sadu nõrk. Puhub kagu ja idatuul kaks kuni seitse meetrit sekundis, külma on 10 kuni 16, saarte rannikul paiguti seitse kraadi. Homme päeval on muutliku pilvisusega ilm, kohati võib veidi lund sadada. Puhub idakaare tuul kaks kuni kaheksa meetrit sekundis. Õhtupoolikul alates vartest hakkab tuul tugevnema ja puhub kuni 12 meetrit sekundis. Õhutemperatuur on homme päeval neli kuni 10 kraadi külma.