Tere õhtust, kell sai kaheksa, stuudios on toimetaja Margitta. Otsmaa Riigikogus läbis esimese lugemise seadus, mis alustab 2000 seitsmeteistkümnendast aastast pensioniea tõstmist. Opositsioon kinnitab, et põhjendused, mis juba seadus peab, miks seda seadust peab praegu vastu võtma, ei ole küllaldased. Eesti on konkurentsivõime edetabelis aastaga langenud 23.-lt kohalt 35.-le, sest oleme kaotanud oma peamise eelise odavuse. Eesti saab peagi maailma arenenud tööstusriikide organisatsiooni OECD liikmeks. Kutse Eestile OECD-ga ühinenud välisminister Urmas Paeti sõnul tunnustus Eesti ühiskonna arengule. Vene võimud loodavad taasalustada Ukrainaga läbirääkimisi Ukraina ühinemiseks Venemaad, Valgevenet Kasahstani ühendava tolliliiduga. Eesti kaitseliidu 20 aasta tagust taasloomist Raplamaal meenutab täna Järvakandi kultuurihälli ette püstitatud mälestuskivi. Oodatud jääteed mandri ja Muhu vahele veel niipea ei tule. Ilman homme pilves selgimistega, kohati sajab veidi lund. Külma on öösel 10 kuni 16, homme päeval neli kuni 10 kraadi. Riigikogus läbis täna esimese lugemise riikliku pensionikindlustuse seadusemuudatused, mis tooksid kaasa pensioniea tõstmise. Uku Toom. Sündivuse tempo Eestis on teada, ealisi inimesi jääb võrreldes pensionäridega kogu aeg vähemaks ja kuidagi tuleb lahendada probleem, kust saadakse tulevikus pensioniraha. Ühe lahendusena näeb valitsus pensioniea tõstmist. Täna riigikogus arutatud eelnõu kohaselt läheks protsess käima seitsme aasta pärast jõuaks lõpule 2026. aastal, mil pensionile mineku vanus eks oleks 65. Sotsiaalminister Hanno Pevkur kinnitas, et muid võimalusi tema ei näe. Alternatiivid on näiteks maksukoormuse tõstmine, pensionide vähendamine või tuntav immigratsioon. Meie tööjõukulud on niigi juba väga suured ning täiendav maksukoormuse tõus ei tundu väga mõistliku lahendusena. Meie pensionid võiksid alati olla suuremad ja neid veelgi vähendada ei ole lihtsalt mõelda. Kui otsustada immigratsiooni kasuks, tuleks arvestada sellega, et 2025.-ks aastaks on Eestis puudu circa kuni 20000 tööealist inimest ja need peaksid Eestisse tulema siis teistest riikidest. Opositsioon kritiseerib eelnõud mitmelt poolt, ei ole küllalt põhjendatud, saab ka teisiti, enne on vaja muid olulisi asju teha. Marika Tuus Keskerakond. Väga vähe on siiski räägituna inimeste tervisega seonduvast ja loomulikult ka sotsiaalne majanduslikest tagajärgedest. Olgu öeldud, et näiteks 2007. aastal ei olnud 40 protsenti inimestest, kes pensionile siirdusid, veel pensioniikka jõudnudki. Tervis ei pidanud vastu. Eestis oli eelpensionär eelmisel aastal 17000, aga kui juurde arvata ka pensionieelses vanuses töövõimetuspensionile jääjaid, võib öelda, et pensionile siirdumise tegelik poeg on juba meil täna seadusega ettenähtust pea kolm aastat madalam. Ja sotsiaaldemokraat Heljo Pikhof Enne veel, kui hakata pensioni ja uut piiri maha märkima, tuleb lahendada terve rida probleeme, mis juba praegu õõnestavad riikliku pensionikindlustuse seaduse mõtet. Välja töötamata on tööpensionide süsteem, millest hüvitatakse soodustingimustel pensionile jäävate inimeste pension, kehtestamata tööõnnetus-ja, kutsehaiguskindlustus läbimõtlemata. Kuidas kompenseerida pensionipõlves laste kasvatamisele läinud aega? Opositsiooni katse eelnõu välja hääletada täna läbi ei läinud, kuigi üsna napilt häälte vahekorraga 41 44 vastu. Seejuures jätsid rohelised oma hääled suuremalt jaolt üldse andmata. Eesti rahvusvaheline konkurentsivõime on kriisiaastatel oluliselt langenud, nii selgub konjunktuuriinstituudi, riigikantselei ja ettevõtluse arendamise sihtasutuse koostatud aastaraamatust. Ülevaate teeb Kai Vare. Eesti on langenud rahvusvahelise konkurentsivõime edetabelis 2008. aasta 23.-lt kohalt praeguseks 35.-le Euroopa liidus 10.-lt kohalt seitsmeteistkümnendale. Ettevõtluse arendamise sihtasutuse juhatuse esimees Ülari alamets on veendunud, et edetabelis langemist ei pea traagiliselt. See tänane aeg on tegelikult ka kasueelse perioodiga vaadeldav odavam ehitamine, sisseseade, tehnoloogia soetamine, heade töötajate leidmine tööturult samuti turuosa haaramine, konkurentide ostmine. Konjunktuuriinstituudi juhtivteadur leev kuum peab konkurentsiedetabelite koostamist oluliseks, sest see aitab välja selgitada, mida eduks vajavad. Uuringud näitavad, et edukad ja konkurentsivõimelised riigid väärtustavad avatust teevad suuri jõupingutusi haridustaseme tõstmiseks ning motiveerivad oma kodanikke olema ettevõtlikud. Leev kuuma sõnul on tähtis ka valitsuse tegevus ja äritegevuse tõhusus. Kuum lisas, et iga riik peab leidma ka oma konkurentsieelise. Vaga hea mudel majandusbuumi ajal toimunud hinna- ja palgatõusu tõttu jäi Eesti oma konkurentsieelisest odavusest ilma. Nüüd on otsustatud keskenduda kompetentsi ja teaduspõhise majanduse arendamisele. Kuum on veendunud, et kriisist väljunud tugevamana kui enne, sest vajaliku struktuurimuudatused on tehtud. Kogumikus on välja toodud ka valitsuse tegevus Eesti konkurentsivõime tõstmisel Riigikantselei strateegiadirektor, Klas Klaas tõi välja mõne tegevussuunad. Eks on euro, et hoida riigi rahakoti korras, töine on eksport, kolmas on välisinvesteeringud ilmselt uut. Kas uuele laenule nagu toetuma panna ei saa seetõttu palju, sellest peab nagu tuginema, kas välisriikide ettevõtjad või, või muud rahastajad, nagu tunnevad huvi Eesti vastu Eesti ettevõtete vastu ja investeerivad siia, sest isegi kõige olulisem on Te, olete oskuste arendamise suunal on tõsta 50000 inimese oskuste taset. Kolmeaastase perioodi jooksul. Välisminister Urmas Paet kirjutas täna Pariisis alla leppele, mis toob Eesti liitumise maailma arenenud tööstusriikide organisatsiooni OECD ka lähemale. Põhjused, miks Eesti tahab OECD-ga ühineda, on välisministri sõnul järgmised. No eks sellel on tegelikult kaks suurt põhjust, esimene ja, ja minu hinnangul väga oluline põhjus on tegelikult selline märgiline tähendus. Et kui vaadata OECD liikmeskonda, siis sinna kuulub 30 riiki, kes saavad endaga väga hästi hakkama ja on heal järjel, mis tähendab, et kutse Eestile OECD-sse on, on selgelt ka tunnustus meie senistele tegemistele ja kvaliteedimärk ühiskonnas arengule. Seetõttu ma hindaksin meie peatselt vastuvõtmist OECD-s ikkagi väga kõrge hinnanguga Eestile. Ja teisalt praktiline väärtus on selles, et OECD on vaieldamatult täna maailmas üks nii-öelda juhtivaid siis majandusanalüüsitegijaid ja, ja selles kontekstis me saame ligipääsu sellele ja teisalt me saame ka panustada kõiki asju on muidugi väga keeruline rahasse ümber arvestada, et tunnetuslikult ma arvan, et kindlasti see liikmemaks väärib seda maksmist, kui suure hüppe me tegelikult oma maine tugevdamisel ja nähtavuse suurendamisel teeme. Ja ennekõike just siis maailma majandusringkondadele mõeldes, mõeldes sellele, kui väga tegelikult me vajame suuremat kindlustunnet nende inimeste seas, kes iseenesest võiksid Eestisse investeeringuid teha ja selle kaudu siis aidata kaasa ka meie selliste ajutiste murede leevendamisele, nagu hetkel on ikkagi päris suur tööpuudus, näiteks. Ja välisuudistega jätkab siit Tõnu Karjatse. Ukraina kohus lükkas presidendivalimisteni tulemuste kinnitamise edasi, kuni on läbi vaadatud Viktor Janukovitš ele kaotanud Julia Tõmošenko kaebus. Ilmselt hakatakse kaebust arutama reedel. Vene võimudel loodavad aga taasalustada Ukrainaga läbirääkimisi Ukraina ühinemiseks Venemaad, Kasahstani ja Valgevenet ühendava tolliliiduga. Nii teatas täna ajakirjanikele Riigiduuma spiiker Boris Krõzlov. Ühise majandusruumi loomises leppisid osapooled kokku juba 2003. aastal, sest katkes aga Ukraina vastuseisu tõttu astuda majandusruumi eelduseks olevasse tolliliitu läbirääkimised peatas 2005. aastal toona presidendiks saanud Viktor Juštšenko. Tadžikistani sisepoliitilised pinged võivad üle kanduda. Ma pean riiki Afganistani, kui kuu lõpul peetavatel parlamendivalimistel avastatakse võltsimisi. Nii hoiatas Tadžikistani opositsioonijuht. Parlamendivalimised on Tadžikistanis kavas 28. veebruaril. Vaatlejate sõnul võidavad enamuse kohti parlamendis ilmselt presidendi Maali. Rahmanni liitlased. Vähemalt kaks aastakümmet kestnud iseseisvusele pole Tadžikistanis seni õnnestunud pidada valimisi, mida läänelikus mõistes võiks nimetada demokraatlikeks. Prantsusmaa eraldab kahe aasta jooksul Haitile 270 miljonit eurot, et maavärinast laastatud riigi majandust aidata ülesehitust, kuidas seda kinnitas Haiti pealinna Port Aprans jõulastanud prantsuse president Nicolas Sarkozy. Pariis otsustas pärast maavärinat tühistada Haiti 56 miljoni euro suuruse võla, kinnitas Sarkozy. Sarkozy on ka esimene Prantsusmaa president, kes kunagist prantsuse koloniaalmaad külastab. Saksa lennufirma Lufthansa gootide ametiühing otsustas alustada esmaspäevast neli päeva kestvat streiki. Põhjuseks läbi kukkunud palgakõnelused. Tööseisakut pooldab 94 protsenti ametiühingu liikmetest. Piloote häirib see, et ettevõte kasutab kokkuhoiu eesmärgil järjest enam tütarfirmade piloote, kellele makstakse tunduvalt vähem. Kaitseliidu taasloomise 20. aastapäeva puhul avati Järvakandis mälestuskivi, peeti ajalookonverentsi. Olev Kenk ajas juttu kaitseliidu taas asutajatega. Kaitseliidu taasloomise aastapäev Järvakandis oli eelkõige meenutuste päev neile, kes 20 aasta tagustes sündmustes osalesid. Kaitseliidu taasloomise toetuseks andis siis allkirja 125 inimest. Neist praegu on meie keskel 91. Täna oli Järvakandis kohal 41 kaitseliidu taas asutajat. Toomas Tõnisson meenutab. Kalle Eller läbi muinsuskaitse seltsi ja niimoodi lõi oma võrgustiku spordiseltsid ära peita, mille oludel saed saadigi pärast mehed kokku. Muidugi peab meelde tuletama ka Tõnu Saar, kes oli Järvakandi mees ja talle hetkel oli maavalitsuse volikogu esimees ja kui oli jutt, et oleks aeg nagu kaitseliit luua. Tõnu Saar ütles, et aga Järvakandis on meil hea kultuurimaja, omakandi ei ole tähelepanu keskel et liiga palju võõrast rahvast üle ja iga päev siia sattuski tahtsime. 24.-ks veebruariks kindlasti kaitseliidu ärevus selle peale. Kas oli tunda ka saalis ärevust, tegelete millegi ühtlikuga okupatsioonivõimudega kohal? Ühel päeval muidugi, ja seda me teadsime ka mina isiklikult, 10 mäletan. Suurem, ja et nüüd me teeme midagi väärt see ühtsustunne. Ja sel ajal nii palju uhkust täis, et me oleksime. Kaitseliidu taasloomise juures on olnud ka neid inimesi, kes hiljem kaitseliitu ise pole kuulunud. Meelis Tomson. Jah, julgustükk hoida kindlasti ja tuleb meelde, see võib olla innustas, et meil on alles esimese eestiaegne sinimustvalge lipp, mis on peidetud maja seina sisse. Mis praegu lehvib meil kodus. Trepikojas. Tänast päeva jääb meenutama Järvakandi kultuurihallis avatud mälestuskivi. Kaitseliidu ülem kolonelleitnant Raivo Lumiste ütles mälestuskivi avamisel, et see on kui kaitseliidu võidumonument, mis annab lootust, et kunagi enam pole vaja hakata kaitseliitu uuesti taasasutama. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Olev Kenk, Paide. Jääolud Läänemerel on tänavu viimaste aastakümnete karmimad. Soome ilmateenistuse andmetel on jää all juba 237000 ruutkilomeetrit verd ja kuigi juba enam kui nädal on avatud 26 kilomeetri pikkune mandri ja Hiiumaa vaheline jäätee, pole Kuivastu-Virtsu vahel suures väinas jää tänaseks veel sellise paksuseni külmunud et saaks ka mandri ja Muhuvahelise jäätee avada. Jäätee rajamisel kehtib paraku tõde, et jäätee on just nii tugev, kui on tema nõrgim koht. Jää olukorda käis Kuivastu-Virtsu vahel koos maanteeameti teehoiuspetsialist imik tuisuga uurimas meie Saaremaa korrespondent Margus Muld. See piirkond, kus me praegu oleme siin virtsust, mõned kilomeetrid seal neid nii-öelda kõige nõrgem, see on kõige nõrgem siin ongi seesama vaata sinna varjatud Kessulaiul äärest tuled, käid sula ju siis nad saavad kokku ja lähevad nüüd siin Pärnu poole ja siin ongi hobused alla, siis on paha, kui paljud võisid seda, kohtasin nii-öelda auklikuks, seda jääd olete uurinud nii nagu ühte juhtiva või noh, eks neid aukendinud ajuti tehtud iga kahe kolme päeva seal käidud ja ega iga kord 25 30 aucet olen kõik läbi käidud kese, laiust olime 20 kolme kalda äärest oli vesi peal ja oli ka 25 sentimeetrit sealt natuke eemal, seal jälle 20 ja ohustuvas ikka 17 18. Võta endale seda vastutust, et öelda, et hakkame nüüd teadet tegema, hetke kindlasti mitte. Mis te tahaksite seda kõige nõrgemat kohta, peaks vähemalt olema kindlasti 24, arvestades selle aasta jääolusid, Lähen pehme veiste rohkem olla ja see jänes siin lume all on, ega see ka väga korrektne seal selle pudru ju muidugi näid ise puurida, vajub läbi, et eks ta on ja, ja arvestades, et mis liikluskoormuse peal tule, kui ametlikult lahti teha, on siin tuhatkond autot pääs, et ei kannata. Ja ilm on meil öösel pilves selgimistega, mitmel pool sajab lund, kuid enamasti on sadu nõrk. Puhub kagu ja idatuul kaks kuni seitse meetrit sekundis, külma on 10 kuni 16, saarte rannikul paiguti seitse kraadi. Homme päeval on muutliku pilvisusega ilm, kohati võib veidi lund sadada. Puhub idakaare tuul kaks kuni kaheksa meetrit sekundis. Õhtupoolikul alates saartest hakkab tuul tugevneda ja puhub kuni tugevnema ja puhub kuni 12 meetrit sekundis. Külma on homme neli kuni 10 kraadi. Kuulmiseni.