Vikerkäär. Tere tulemast kuulama järjekordset Vikerkääru saadet ja täna on Valter, jah, Jaak Ojakääru külaliseks kogu Eesti rahva lemmik Boris Lehtlaane, nii selgus vähemasti hiljuti ühes vikerraadio hommikusaates, kus Vahur Kersna tegi kuulaja küsitluse ja kõik olid tugevalt sinu poolt. Aitäh. No pole tänu väärt, muide, paranda mind kõigepealt selles mõttes, et kas ma hääldan õieti nime poris või tuleks öelda Boriss sinu teha, kuidas ta tähendas nii? Mina mõtlesin, mina mõtlesin selle peale, et kadunud Kõrberit ikka hääldati, Boris Kõrver mitte Boriss oli. Mis nimedest rääkida siis näiteks minule ei meeldi oma nime iseenesest, nagu mõned räägivad. No Anne Veski seal ja pidevalt intervjuu käigus kasvatavad ise oma nime ja mina seda teha ei saa samuti. Ma ei saa mitte mingil juhul intervjuud alustades sellise sellise vastust sellise lausega sina küsima, kas mina, aga ma ütlen, vaadake. Vaadake, Jaak Ojakäär, vaadake, Jaak Ojakäär, vot seda mina ei saa ja kui ma seda kellelegi sõna päevas kuulen, siis. Mul kohe niuke vastikustunne tekib, ma ei tea ja sealhulgas televisioonis ja mitte raadiointervjuus, aga ma ütlen, et kui on mulle endale ilma teaduskäeta esineda, siis on väga lihtne, lähed lavale, ütled kallis sõbrad, teil esineb täna Artur Rinne üks velg õpilasi ja kummardus, kõik korras ei ole vaja midagi. Ja kui keegi ei tea, siis küsib naabri käest. Kuule, kes see mees on? See on, see on, aga seda ma ei saa enam selle, kes ta on, eks, Boris Lehtlaane uus CD-plaat on siin laua peal ootamas ja see väike ümmargune ketas juba masinas, mis ilmselt kipub varsti kõrbema minema, kui me kohe nüüd seda lugu mängima ei pane. See lugu, mida kuuleme, on plaadi nimilugu südamega head teha saad mis on juba aastakümneid vana eestikeelset teksti on sellele kirjutanud Heldur Karmo. Ja no ma arvan, et Boris Lehtlaane on selle kohta teist öelda veel, aga kuulame kõigepealt laulu ära. Teha. Maksma Eeemmi muutus südamega. Ja sa näed, vaata. Tema südamega head. Ei saa kui elate heliste südamega, hea tehas. Ja eel, kui raske. Siiski aitab hea südamega hea tehase. Viimasel ajal on tulnud neid CD plaate meil Eestis meie oma artistide nii-ütelda toodangut päris nagu Vändrast saelaudu. Aga ma olen kuulnud igal üksikul juhul ka sellest, kui raske on ikka niisuguse plaadiga hakkama saada. Ja näiteks Boris Lehtlaane, sinult ma küsiks seda. Kõigepealt oli see sinu oma mõte või tuli keegi ütles, et kuule, teeme nüüd ühe plaadi ka ja loomulikult mulle mulle mulle pidevalt räägiti, et on vaja teha ja nagu ootasin seda momenti, kui saaks kasutada vaskpille viiuleid ja et oleks korralik kvaliteet plaadil, et ei oleks niuke haltuuramaiguline nagu raha eesmärgil tehtud plaati, et oleks ikka nagu nagunii, nagu mina tahan, sest mul oli vaja seaded ja näiteks siin üks lugu peal. Ivi Marleen. Seda lugu on ju väga võimalik, väga lihtne teha, ainult kitarri saatel kuidagimoodi ära laulda ja ikka inimestele meeldib, kui on hea meloodia, head sõnad. Aga nüüd on ta tehtud minu minuna nende näpunäidete järgi, nagu ma olen juba 120 30 aastat tagasi laulnud, mul on nagu oma oma sealsel, olgu kogu aeg olnud see niisugune natuke teistmoodi. See on niisugune, nagu ta Saksa Saksamaal tehti, niuke seade? No seda peaks Valter Ojakäär mäletama päris hästi, kuidas. Silo kõrvu selles osas küll midagi ei riiva. Sina taks seal küll rahule jääma. Hea küll, kuulame selle ära, aga enne ma veel natukene siin vahepeal tahaks ühte asja küsida. Ma tegin lahti selle sinu plaadi, selle noh, kuidas ümbrise ümbrise voldik lahti. Siin on üks kena kena, Boris Lehtlaane, noor pole viltu. 965 just, näed. Ja, ja siis on teine üks kena neiu, on siis mu naine, sinu naine, just, sul on hea maitse, sa oled ilusa naise endale valinud ja sinu naisel on ja maitsed on hea laulja endale meheks valinud. Kui tohib nii komplimenti teha, aga selja tagant vaatab teid ei keegi muu kui Elvis Presley, kas tema on sinu üks lemmikuid või? Ei, mul on ka Mati Nuude lemmik, sest mulle meeldib, kui inimesed on loomulik hääl ja kui tal äärjale konstrueeritud, nagu siis mulle laulja kohe meeldib ja näiteks ma üldse õlleski natuke nuudelt ja president sellepärast neil on nagu ühegümne vibraator. Huvitav, huvitav ja mida väga vähestel lauljatel on. Mida teistel ei ole, muuseas, see on huvitav tähelepanek. Mina ei ole selle peale tulnud, et kuule, et, et kui ma kuulsin esimest korda. No muidugi, ega seal ei ole Matti Nuias praegu, aga, aga ma kuulsin teda esimest korda laulmas kuskil Kolmeteist tagasi vist? Jah, siis ma olin essa suve oli lugu majandisse vapustatud, mis jama see on, kust järsku hüppas niuke, tavaliselt kooritakse mitu aastat muusikakoolides konservatooriumitist ja siis tuleb midagi inimesest, aga need järsku tuli kuskilt. Ja laulis. No jumala andis ilusa häälena. Ega sinagi pole jumal teab, kui palju koolid, mina olen õppinud näiteks 10 kuulama, Lõbu sadama tuled siis on kohe kuuldasin inimene A tähti õppinud hääldama ja ilmapeod ja nii ei saa lauda, aga samas võib-olla see laulan kellegi teise esituses huvitavam, aga no praegu on selline variant. Kas sa õppisid estraadistuudios? Ma õppisin korraga koos nagu estraadistuudios ja Tallinna muusikakoolis korraga neli aastat, nii et mul on nagu ja siis vahepeal õhtul läksin veel esinema restoran nordi, esinesin ansamblites kristallid ja optimistid, nii et mul oli nagu kõva praktika selles suhtes, et ma ei saanud päris ära rikkuda nii et ma nagu ooperilauljaks ei saanud ning kogu aeg väänati siiapoole sinnapoole. Optimises pidin nagu roki laulma ja kristallides laulsin nagu soulmuusikat ja muusikuid natukene operetti. Nojah, siit on näha küll, et ikka siit kool on üle käinud, mina vaatan siin saates, on täna nagu kaks kapagot hobust. Boris lehtla, need, ma pean kuidagi neid ohje tõmbama vahepealt koomale, ega ta ei ole unustanud, et me pidime kuulama lugu Lili Marleen. Me oleme sujuvalt üle läinud praegu juba kolmanda, neljanda, viienda, kuuenda teema juurde. Aga ma ju ütlesin, et hiljem kuulame ja nüüd ongi see hiljem. Aga samas ma ütlen veel kord, et mulle alati meeldis, kui 90 kaks-kolmsada inimest saalis annaks sealnegi marile endaga midagi ei ole teha, inimesi praegu pole. Võib-olla raadiokuulajad, kurat siis seda seekord plaadi pealt ja ja nüüd ja nüüd kuulama, enne kui te uuesti uue teema peale lähed. Kuulajaid on rohkem kui kaks ja 300 inimest. No ütleme, et ma Ei näe ta mul Iirimaal. Ei tõenda. Ja siin me ei me, vaid moone. Kui mul on, seal, võib. Sinust ka kaitsekraavis. Ma lugesin siin laulu ajal seda plaadi seda sisukorda ja vaatan, et selle teksti on kirjutanud Erich Kõlar, minu hea sõber. Kes õieti võiks võib-olla koguni nii-öelda, kes on õieti süüdi selles, et ma üldse Pärnust ära Tallinnasse tulin, muide, kas sa seda üldse teadsid ennem või? Ma ei tea, see tuli sulle täiesti üllatusena, ei teadnud, aga ma tean seda, et et ta on sõnameister küll. Tartus läheb. See ooper, maskeraad, mille tema on tõlkinud terve libreto. Nii et see asi on tal käpas, käpas nagu öeldakse, ja omal ajal, kui me Kuldse seitsmega mängisime, siis ma ei mäleta, kas temaga ka mõned eestitegijaga Ülo Raudmäe tegi seal ja mina tegin, patustasin seaduse tekstiga ja ja nii, et noh, ega see, kas sina oled ka tekste kirjutanud või Borissi naise kirjutatud tekste, mul on naine selle jaoks naljakaid tekste kirjutataks, kui hädas jään, siis naine aitab, aga ma olen natuke tekste, muutun ma, ma ei kujuta ette, kui tuli see huvitav löök Eestimaale paar-kolm aastat tagasi, kui said kokku Tõnis Mägi, Jaak Joala, Ivo Linna, kui need oleks alustanud oma seda põhilaulusõnadega, elagu kõik noored. Elagu kõik noored, neis peituv jõud, aga tänu minule nad said lauda, kuni oled noor, sinus peitub jõud. Sina tegid ringi muidugi, muidugi. Elagu. Mis elada? Siin elanik? Komsomoliaeg veel 15 aastat tagasi. Jumala õige jutt, nagu öeldakse, kui jutt juba laulutekstide peal, siis. Ma ise laulan seda, kuni oled noor, võlub sind rock n roll. Ja Kariini. Ma tahtsin seda küsida, et meil on sind lauljad ennegi külas käinud Vikerkääru saates ja vahel on küsitud ka seda, et kas laval vahel tekst segamini läheb, kas sinul on seda kunagi juhtunud või on kõik raudselt peas? Ei noh, kui on mingi väga meeldiv lugu, siis võib minna paarkümmend aastat mööda, eks ta on täpselt ja siis seal on head, aga samas lugemismeedia, nagu ma siin otsisime lugusi selle plaadi tarvis, siis laste mulle paar lugu üks tootjale Heidy Tammega polnud elus seda kuulnud, esimest korda kuulsin. Nii võib ka juhtuda. Terve lugu, mees, ära minema, kõik sõnad meelest ära. Kas sa tahad lava peal vaid lihtsalt mälust lava peal midagi? Ei minna, Vello Orumets ja Kalmer Tennosaar ja on kirjeldanud küll niukseid traagilisi juhtumeid, kui, kui läheb meelest ära. Ei, ma ütlen teile, sõbrad, et kõige kohutavam on see, kui laulja laulab ja tekst peas. Näiteks olen vaadanud sind taela saated, kus tantsumuusikaansambel ansamblile anti võimalus esineda televisioonis ja solista paberivead, õppi, laulusõnad pähe. Jube laulda paberi pealt sõnum, see on õige ja muide, minu arust sama jube on see, kui ma vaatan lauljat ja kui ma ei näe laulja, näe näos sõnu teksti tähendab minu jaoks, kui laulja seda täiesti tunnetab, millest ta laulab, siis on see ka näost mitte ainult hääle loomulikult läbi elama. Ma lähen homme Draamateatris esietendusele ja Martin eemal kõik oma teksti paberi pealt. Kõik ilusti, aga Martin, Evelin, paber käes. Naljakas, seda laulja on selline loomulik, aga vanasti pulti laulab, sealt vaatab ja piilub kogu aeg ja ja no mis meil järgmine laul on välja valitud selle uue plaadi pealt sadama tuled, vot see ongi see laul, kus ma oma A tähestan ütlema, aitäh Mihkel silasele Heli Läätse-le, kes mind on õpetanud minu rasket diktsiooni paremaks tegema. Ma ei tea, kas ta päris hästi tuleb välja see diktsioon seal, aga no nagu A tähega maja ise ajanud Raule kuulame. Nii läkski mu juures ja. Siis ka seal laev jäi seisma, aga ma siin õhtu. Külma peale. Et hamba siin mujal Läks mu juurest ta. Diska jäid seisma, aga ma. Ja nagu te kuulsite, mängisin trombooni Ans Nutleksi soola, mis tegi selle loo mulle eriti südamelähedaseks. Nuut, kui tromboonimängija hoiab alati kuidagi varju, ütleb, et oh, mis nüüd, mina. Aga tahan muidugi ei, mul on justkui ma olen läinud missivalimistel esinema ja juhuslikult saator mees ei tulnud kaasa, kes pidi meid ka nagu toetama, siis tegime nii, et minu saatjaks oli ainult andnud trombooni. Terve show tegime ära, nii et mina ei andnud, aga meil õnneks meid päästis, et meil mõlemal olid seljas valged särgid. Ja mis, mis valiti ära ikka. Kas sa olid selle Valga, Valga, Valgas olid sa selle arvamusega nõus? Abielus, siis ma olen vaadanud neid üldse, kuidas nad välja nägid? Ma ei mäleta. Nagu truu abielu, mehe silm ei. Aga sakslased Valgas, aga, aga kus kandis mees, sa oled saarlane, kes seda ei tea, hiidlane, hiidlane ja kui ma sulle ütlen, nüüd saarlane siis solvud, eks ole, et ma ei saa aru, midagi, ma vahepeal olin populaarsem Saaremaal kui Hiiumaal. Saaremaa suurem ka natuke. Sest mulle meeldib, kui mind kutsutakse esinema, ma ei tea, ise nagu kuskile ennast pressida esinenud. Mulle meeldib, kutsutakse sinna, ma lähen ja siis juhuslikult juhtusin, ma esinesin Saaremaal 10 korda rohkem kui Hiiumaal. Jah, ja kui ma sulle nüüd ütlen, et ma ei ole eluaeg oma jalga Hiiumaale saanud, sa tõused üles, marsid siit stuudiost välja. Ei ole käinud, noh, nad ei ole hea, rahulik, ilus, tulge külla. Liha võin korvata seda sellega, et ma olin terve suve Hiiumaal omal ajal, kui need üliõpilasmalevad olid siis 78 olin seal kurirühmas ja ma pean ütlema, et minu elu vist kõige ilusam suvi. Kui me praegu rääkisime, siis ma mainiksin ära, et meil on üks lugu selle sellesse projekti peal mille, millele taha kirjutatud mõeldes Hiiumaale ja see laul on pealkirjaga kaunis kodumaa ja see laul on salvestatud 1972 ja nagu mõnede häbenevad oma lauluhäält 27 30 aastat tagasi, siis mina seda ei häbene ja sellepärast ma panin selle ka selle projektile nagu selle loo, aga millegipärast on ainult kasseti peale, kuna produtsendid arvasid, et parem kui ta plaadi peale, sest et noh, seal ei ole nii hea kvaliteet, kui on nendel lugudel, mis praegu siin, seda ma, seda, seda lugu me täna kahjuks kuule, aga kus ta silmadega uurinud seda lugu tõesti plaadi peal ei ole, aga siin on ja vabandust, ma tahtsin, siis kõlas see sõna kvaliteet. Jaak on ka niisugune hirmus kvaliteedi haiget. Oi see kassett on järgmine sõda mängib minu arust. Noh, kuivõrd ma ikka tean väga palju vanu asju mängima raadius ja ja minu arust lugu ise on teinekord palju tähtsam, kui see võib olla väike krõbin, krabin või see, see kvaliteedipuudus. Järgmise loo juurde minnes sai nagu lubatud, et Boris Lehtlaane muusikalisi eeskujusid laiast maailmast saab ka siin nagu esitletud, kas siis oblady obladovniks pala sinu uuel plaadil, kas biitlid olid sinu iidolid kunagi see nüüd ainuke pala, mis seda ma märkasin, et ainuke ainuke ainuke palavida minema enne laulnud ses mõttes, et see nagu sunniti mulle peale tegema, et see kindlasti ära teha ja siis küll ma mõtlesin, mis asja välja siis ma teeks, mulle ei sobi ja ta oli mulle kolmneli teksti Karmo tekst oli selle hobustega midagi seotud, siis toodis toodi mulle üks sellisteks, mis oli seotud nagu Tallinnaga, vana vanalinnaga. Aga Ma mõtlesin, et see ei sobi ja siis. See on üks väga tore mees, kes praegu ka siin laua taga ja kojakäär ütles, et ma toon kohe inimese, kes on professionaal siin raadios ja teles üle viie minutiga teksti valmis. Mõtlesin. No kui ta teeb, siis olen nõus lugu laulma ja midagi ei olnud ja viis minutit ja tekst oli valmis. Aga eks ta pärast räägib sellest tekstitekstide tegijast rohkem. Aga enne kui pillilugu lahti läheb ja laul. Ma küsiks, mul jäigi see kuidagi kripeldama, sa ütlesid, et kuni olen noor, meeldiv rock, n roll või midagi, oli niisugune ja just kui talt kuulda võlub sind niisugune lugu ja, aga mina vaidleks vastu, kuni oled noor. Mina mõtlen seda, et kui sulle kunagi on rock n roll meeldinud okas, siis vanast peast enam ei meeldinud, meeldib see, võib-olla see käib sinu sinu puhul nii et vanakese meeldib, mina ei avaneks. Ma olen kogu aeg noor, vaata pilte siin plaadi peal, ma jää vanaks. Ma käin saunas ja ma elan hästi ja mul on kõik korras. No mina mõtlesin seda, et näiteks mulle omal ajal mulle jälle muresi meeldis svingmuusika. Kas ma laulan nüüd, kuni olen noor, meeldib mulle sving? Ei, mulle meeldib, praegu mulle ka meeldib praeguses ring muusika mulle. Mulle üldse meeldib neljapäeval, seal oli üks pärast me kuuleme, võib-olla üks laulan siin suures linnas ja ja tuli mu juurde. Väga hea sõber Tarmo Pihlap müts. Ei, ei seda lugu peab tegema peedina ei tempiidina nelja peale ja ongi meil nelja, natukene peab olema nelja peale debiidina. No hea küll, aga nüüd sa oled teinekord juba selles saates, kus ma pean ütlema, et lugu pidi käima minema vist minuteid tagasi, me jõudsime läbi svingibiiti, ma ei tea, võib-olla varsti oleks jõudnud ka Straussi Valtsidenijaga obla tee obla, ta oli ikkagi see lugu. On. Obla tee obla daamille eestikeelse teksti kirjutas tõesti fantastilise kiirusega Ingrid meie Eesti Raadio fonoteegist, nii et kõigis inimestes peituvad mingid salatud võimed ei oska muud selle kohta öelda. Fantastilise kiirusega, mina tean, ühtelugu. Differ, tuur, tee kahele, selle teksti autor ning siis rahaliselt on selle kirjutanud 10 minutiga ja võib uskuda ka seepärast, et seal on differ so-so farmi. Püüa ma tean, aga fantastiline sõnademäng ja, ja sellega tuleb küll 10 minutiga valmis. Idee on tähtis idee on see, mis maksab üldiselt. Teeme nüüd tänases saates ühe erandi järgmist lugu, me ei mängi mitte Boris Lehtlaane uuelt heliplaadilt, vaid just nimelt Eesti raadio fonoteegi ühelt päris vanalt lindilt. Ja asi on niimoodi, et kui ikka siin mõni laulja tuleb, kellega kunagi mul on ka kokkupuutumist olnud ja ja mõnega on päris nii ainukordne kokkupuutumine ja üks on nüüd minu vastas, istub Boris Leht Laan. Ühe laulu, sa laulsid kunagi mulje, seda ma tahaksin. Mitte sellepärast, et see minu laulja mitte sellepärast et sina laulad, sellepärast et nii üks kui teine ei ole võib-olla meie minevikus kõige eredam saavutus. Aga see oli selles mõttes erakordne, et see oli vist esimest korda, kui Eesti laulus kasutati süntesaatorid, toodi kohver kohale, kohvri sees oli saator, aga mina mäletan, mina katsetasin selles laulus mingit väikest vibratot ühes kohas häälega võiksid vibraator niuksed teistsuguse kui tavaliselt seda. No kuule. Aga seda süntesaatorid ma mäletan, mingisugune inglise firma tuli siia ja ta tuli, mis ta muidugi ta ei tulnud spetsiaal Eestisse, aga ta tuli nõukogude liitu, tahtis hakata oma toodangut siin turustama, sellist vist ei tulnud mitte midagi välja, see oli nii vara. Ma ei mäleta, mis aastal see oli sel ajal igasuguseid süntesaatorid ja need olid patused asjad, meil ei tuntud nende vastu üldse huvi aga nemad tõid kingituseks kaasa ühe pisikese süntesaatori, jätsid Eesti raadiosse ja ma mäletan, et see, see härrasmees, kes Tõi küsis minu käest, et teda tahaks. Teda huvitaks väga näha kolhoosi. Ja Mul oli tol korral üks sinine plekk Žiguli null üks ja võtsin ta siis peale ja mõtlesin, et ega ei julge temaga eriti kaugele neid linnast välja sõita. Kõige lähem kolhoos oli Kiirovi kolhoos ja tegin ühe tiiru seal Kirovi kolhoosimajade vahel. Vaatasin. Oi-oi kui vägev. Mina ei hakanud talle muidugi seletama, et seal oli näidiskolhoosid. Kolhoosid ei ole niisuguseid, aga tal mulje ja siis kui ta küsis meie autohindu ja ütles, et nii kallis, see maksis muide tol ajal Ziguli maksis vist tuhaviis 1000 rubla vist 1000, jah, neil on turuhind oli kallim üheksa kuni 10 ja, ja siis kui sul ei olnud seda ostmise luba tita ja nii pididki kõik normaalse inimese asemel auto ilma loata. Niuksed, erilised inimesi, kas sina oled normaalsete inimeste hulgas? Loomulikult. Loomulikult mina heliloojate liidu kaudu. Parteitu bolševikud, sain loa ja minul oli vist heliloojad, sest teine Žiguli esimene oli vist Hans Hindperele vist? Jah, nii et nojah, aga, aga minul on asja elus ja eraldi, sest mina olen vähenõudlik. Mul ei ole, mul ei pea olema kõige paremad. Mis autoga sa praegu ringi väga vähe niukse bensiiniautoga sõidab, kus on vähenõudlik, ma ei taha, et ma autodeks väga palju bensiini. Marki sai üteldud, aga võib-olla see on saladus, see järjekord on väga hea auto, kuivatan. Seda küll, aga tookord selle inglusega oli veel see jutt, et noh, ta pidas meie autosid liiga kalliks, vaatas missugune välja nägi see auto ja aga siis, kui ta kuulis, et bensiin maksab sel ajal 10 kopikat liiter ja kui ma ütlesin, et see on umbes samas hinnas mineraalveega siis ta siis ta kohkus küll ära ja tegi suured silmad. Boris jäi kuidagi. Pean mõtlema, issand, mul on väga hea mälu, ma tean täpselt, palju maksis bensiin ja palju maksis sai nõukogude ajal, mul on kõik meeris mulle juhtunud meelest, paljudes lausetes oli ainult, neid ei tohi rääkida, paljudel laulan teile endale need asjad meelest ära läinud. Nüüd räägin, ma ei taha kedagi solvata, aga hind oli 10 kobekaid ja läks 20 kopika peale. 70 aastat tagasi umbes. Aga kui küsida seda? Las ma nüüd natukene ajusoppides. Sul on need hinnad meeles, aga kas. Aga ütle mulle nüüd sa võid sellest rääkida. Vanasti oli üks kuulus laul nowitcanbidold, nüüd võib seda rääkida. Kui palju seal siis tol ajal teenisid näiteks? Ütleme kui palju sinu punkt oli, sel ajal maksti laule punkti 13 rubla 13 rubla, see oli siis üks kontsert või poolmaks esinemine. Üks esimene. Tähendab, läksid korra lavale, tegid suu lahti ja said 13. Ja mis selle 13 rubla Eestis võisid endale lubada kaks või kolm pudelit konjakit vä? Oleneb joomise ajal, neli, neli, neli, 10 maksis gruusia konjak. Siis kui võrdlusmoment tuli, sealt sul kohe kallimaks läks, saime linnalt ka kallimaid, aga, aga kui mõtled. Kui sa praegu lähed esinema, kas pudeli korralikku konjakit? See gruusia konjak oli muidu väga hea konjak. Ma käisin neli, 10, ma käisin just täna otsimas head konjakit kauba kaubamajast, aga ei leidnud seda, mis mul oleks vaja, need olid väga kallid, olid väga odavad, keskmist. Nii et kui sa, kui sa autodega oled vähenõudlik, siis konjakit suhtes mulle renod vaja ja seda ei olnud seal. Ma ei tea, kas ma seda otsima lähen ja mul on vaja ühte pudelit. Kuna neil oli niivõrd tore, siis me lihtsalt pärast seda peame väikese konjaki koos ära jooma. Mõni sinu Austria kiires korras ütleb, et ai, mul see pudel just kodus olemas, ma viin selle nüüd porgale. Selliseid juhuseid ei ole, ikka peab ise teema. Viimasel ajal on ise tooma viima, ise viima, kellelegi mitte. Ja, ja mitte sulle tuuakse, vaid sa ise viid muidugi ikka parem. Aga vot näed, jutt, jutt kiskus nüüd jälle. No on jälle juba läinud, ma ei tea, kolme või nelja nurga, meil on see lint laiata veel see suur just tollest ajast süntesaatoriga lint ja, ja, ja sinu, Boris, Lehtlaane eri vibratoga. Ühes kohas proovisin, katsetasin, no vaatame, kas mul tuleb see koht meelde, aga tekst on vaikne koht. Tekst on. Jaan Kaplinski ja laulu nimi on koduteel ja ma olin nõus seda lugu looma sellepärast et seal oli sees sõna kodu, näiteks mulle pakuti lindistada NSVs tuhaperede tuult, mõtlesin, mis tuhaväljade tuul, millest see räägib, mis tuhaväljad ei taha, ei laula. Aga kui laulus on sees sõna kodu, siis minupoolse laule laulmata jää. Mis tuure rikku, siruta ennast läbi meie kehade ja armastuse komist. Lõpus oli kuulus süntesaator ka aga vot nüüd mul tuli väga elavalt meelde, kuidas me seda lindistasime, seda ma olin ära unustanud, kes need naishääled olid nüüd Boriss ütles, et need olid õed, kõlarid. Ele ja Kaja Kõlar, kui ma seda eelmist kuulasin, siis ma pean ütlema, et ka, et see tulemus oli tolle aja kohta 100 protsenti muidugi, et laul ise on vananenud ja kõik need tolleaegsed nõksud on vananeda, see oli selt idaaeg Loi. Aga see on juba väga ammu, see ainult 27 20 aastat tagasi. Minule, minule ja alles nüüd ja aga samas ma tahan ühe asja veel ära rääkida ja ma olen nõus laulma. Aga siis, kui laule mulle pakutakse või kui ma ise organiseerinud sõna näiteks kunagi tegime valged roosid, siis pakuti, oleksime sõnadega paberroosid, originaalis on selle lauluteksti paber, paber, roose, aga ma sundisin või palusin, või kuidas öelda, et ikka Badelon küll. Õie tore kõik ja paber võib ka olla valgega enne Eesti inimestele ikka valged roosid, seal on ikka natukene mõistetavam ja ja siis jäigi valged roosid mitte ainult mõistetav, vaid mõtle, kui ilusti val käigudes sõna heliseb paber kellelegi seal, aga samas on veel väga ilus see laul Uno Naissoo kodu ja ja, ja kui näiteks kee pakkus mulle laulda, ma ei saanud laulda, sa võid mulle pakkuda miljon krooni selle plaadi peale, siis pärast pakuti teisele inimesele Eestis keegi teine inimene ja seda võib laulda 1000 teist solistidena. Mina nende hulgas ei ole, mina see lugu ei saa laulda. Nojah, heliloojad selle koha pealt muidugi ei saa lauljatest vanu. Palun, heliloojaid huvitab see, et võimalikult palju lauljaid, laule laulaksime tükki. Aga, ja no ma ei tea, võib-olla et sinul on eraldi kohe selline suhtumine sellesse ei no saad aru. Lihtsalt on tore, kui seesama laulu pakuti, laulab teise pärast paremini ära veel või kui saad aru. Me teame, kellest jutt on praegu reklaami nagu tegema, aga, aga Uno Naissoo kodo tuleks ära laulda ja, aga kes seda peaks tegema, jääb seda. Noh, loodame, et kunagi. No aga selle plaadi peal, siin on kõik laulud, millel on nii-ütelda, sinu firmamärk on küljes. Siin ei ole obladii muidugi on, laulsid ju härrad ise, seal aga tähendab meili, Eestis oled sina olnud nende laulude väljatooja? No võib-olla siin võib nii ja naa. Mõni eraldi on ka, võib-olla mõni, oota, kui mõni väga noor tahaksin kodus olla, kas sa tead, kes laulis? Ma tahaksin kodus olla originaalis. Seda laulu laulis kolmega. Ei no mina kuulsin esimest korda lauluansambel Laine esituses ja nõukogude ajal seda eriti lauldud ja samuti eliimarleerija paljusi veel isegi. Üks Hiiumaal on loodud siis kontsert küll, aga aga seda ei lastud nõukogude ajal, siis seal oli ka juba liiga liiga kodulik, niukseid ei tahetud nagu laulda, aga imelik ja ma tahtsin sulle seda ikka lubati ja isegi vist arvatavasti Läänemere lained. Muide selle lauluga on üks väga niuke traagiline sündmus seotud. Ma sain hiljuti teada. Meie raadioraamatukogus töötas härra Jagomägi, kes uuris need asjad välja ja teatas mulle ka, et, et selle laululooja oli üks neiu. Vaat minu mälu nii vilets. Mul ei tule ta nimi praegu meelde, andku ta mulle haua tagant andeks. Kes töötas omal ajal? Seal kuskil vaikse ookeani ääres esimese maailmasõja ajal 1918 ta oli punases ristis, töötas? Jaa jaa. Kogu see personal mõrvati punaste poolt, tema ka. Aga 1916. aastal oli ta kirjutanud selle lauluteksti. Ja isegi. Ma ei tea seda, kes selle viisi tegi, aga seda omal ajal esitas raadius üks naine nimega Johanna Zirning, kui ma ei eksi. Mäluni viletsaks läinud, ta vist isegi kandlel saatis ennast ja vot see, see on omamoodi niisugune. Põneva ajalooga laul. Ma arvan, et siis me peame lihtsalt tegema väikese vangerduse külatee oli meil praeguseks valmis otsitud, aga sellest järgmine pala ongi just see. Ma tahaksin kodus olla, kuulame siis aga asjadeks eraldi, järsku teeks see meie saates erandi, mida pole kunagi järsku ühes kaks lugu järjest külatee ja manas, võis olla ja siis ma ütleksin veel, ma tahtsin tulla selle juurde, et see on vist esimest korda, praegu kõlab raadioeetris natuke teistmoodi, sest et Tal on 400 asemel viis salmi. Viies viiendas salmis on üks huvitav detail juures. Kuulake. Nagu ka Linna. Ranna. Kaudu. Välistrepp. Aasta noorte emade jaoks. Võõras mure linna too päev oli vähe Volga ääres. Kui väike poiss, kes oma hääle Kiievis Ma oma häält nüüd midagi lapse saada Siivi. Ma tahaks siintoodud, uus on õunapuude sööma ja ka ta ei juukseid liiva? Jaa. Mu enda ja Seal ta ja. Too ju seal ikka siin koodi olla. Kui ruume. Kuuskede. Oksa vaeste liiva. Muu ei saada ja. Ja see käis ta. Jääb elama ja ema. Kui õunapuud Ja roosaka. Säile. Ja roosaga. Nojah, originaalis oli sellel laulul alguses kolm salmi, siis tuli üks juurde ja siis omal ajal lauldi, et ma tahaksin kodus olla, kui päts on president ja seal olid need sõnad juhatab väge ja, ja siis sa tegid veel ühe salmi. Ei ma seda seal kasutada, sest et noh, kuigi praegu on, Eesti on vaba, aga no need tegelased, kes on küll meie ausalt väärivad ja kõik, aga teeme ikka laulu, nii et kõikidel oleks lauldav ja ei pane niuksed väga-väga niux. No loomulikult. Aga see lapsed on minuga lapse kui lapsed. No lapsed on kõige tähtsamad ja elus me kallimaga võime seal ära surra. Lase edasi viimaseid asju, mis meie poole jätame, lapsed seal oleks pidanud juba keegi, ammu mõtlen ma selle juurde kahjuks see oli nüüd see, et viga tekkis, lekkis aga üks teine viga on vaja ära parandada ühes meie saates kunagi kõlas niisugune väide, et kõik lauljad on omal ajal pilli mänginud, Joala, seda teine, mis kelle, kellega te olite siis nagu kes, kes paras inimene, kelle käest küsida, mul ei ole, Vena Tarmo Pihlap, no Pihlap oli visanud, peaks, väitis ja demokraat ja kitarrimängija lehtla pole kunagi pilli mängida, aga sa oled ju pillimees, muidugi olen muidugi. Ma olen kõva pillimees, kaadroimegi olnud, ise ka kuulsa rüütliorkestriga asendavad eriklassiruumi mängus ja olen kõva trummimängija olnud, aga praegu küll ei mäleta midagi, eriti Nazinkovi. Rütmi oskan lüüa, no vot, näed, see viga on ka parandada, praegu on väga raske raske trummimängija, praegu peab ikka väga-väga-väga hea mängi olema, näiteks siin Eestis, kui plaadi ehitasime, leidsime ainult ühe mehe, kes meil sobis, tahtsime hakata võtma trumme, nägid kuskilt mujalt mujalt maailmast, aga leppisime siiski Eesti omaga siis Eestis on üks mees olemas. Iva, Varts, niiet Ivars, aitäh sulle. Hurra. Nonii, aitäh sulle, Boris Lehtlaane. Selle saate eest. Mis nüüd paraku läheneb lõpule. Viimane lugu. Sa armastad? Ei, mina ei arvanud, sina ei arvanud. Walter arvas, mina ei arva, mina ei arvasin midagi, siin teie. See ei ole nii, et siiski sinu üks firma lugu on, on valged roosid, mida alati nõutakse sinu esid Noon. Ma olen seda laulnud juba üle üle 20 aasta, võib öelda ja ma teen selle loo Berliini festivalilt. Ostsin ühest plaadipoest Bäckmani plaadi, kus laulis seda laulu ja ja mulle väga meeldis ja see on meeldinud ja meeldib edaspidigi kindlasti väga paljudele Eesti raadiokuulajatele, nii et kohtumiseni järgmises Vikerkärus saates ütlevad Valteri Jaak Ojakäär ning meie tänane külaline Boris Lehtla. Siin seltsis selle aasta jumalale teab, kus tuleva aasta. Ei, see on see nii.