Tere õhtust, kell sai kuus, eetris on 23. veebruari Päevakaja stuudios toimetaja Riina Eentalu. Vabariigi president Toomas Hendrik Ilves andis Eesti Panga hoones kätte tänavused riiklikud teenetemärgid. Autasu sai 97 inimest. President Ilves ütles oma kõnes, et nad on andnud oma panuse Eesti ühiskonna paremaks eetilisemaksja väärikamaks muutmisel. Stenbocki majas avati riigivanem Jüri Jaaksoni portree. Jaaksoni maal on riigivanemate portreede sarja viimane. Tartu ülikooli pidulikul aktusel anti üle 200000 kroonine Ernst Jaaksoni stipendium René Mõtusele ja Lennart Meri nimeline teadustööde auhind Indrek Pavlyleja Mart lättele. Praegu algab pidulik aktus Vanemuise kontserdimajas, kus peab aastapäeva kõne peaminister Andrus Ansip. Tuisusele ilmale vaatamata on ettevalmistused homseks aastapäeva paraadiks sujunud tõrgeteta. Täna õhtul kella üheksast on võimalus jälgida paraadi peaproovi kuritegudel menetlusjuhtumite tagajärjel. Hukkunute arv on Eestis viimastel aastatel vähenenud, kuid elanike turvatunne pole suurenenud, tõdes siseminister Marko Pomerants Riigikogus. Mõni valitsuse koosseis muutus, esimest korda saab taani naisi välis- ja kaitseministril. Ukraina presidendiks valitud Viktor Janukovitš teeb oma esimese välisreisi Brüsselisse, et näidata oma pühendumust suhete arendamisega-le Euroopa Liiduga. Ja ilmast. Mul on Eestis olulise sajuta ilm. Puhub läänekaare tuul ja külma on neli kuni üheksa kraadi, saartel üks kraad. Vabariigi president Toomas Hendrik Ilves andis Eesti Panga hoones kätte tänavused riiklikud teenetemärgid. Tõnu Karjatse käis kohal. Riiklikud autasud said 97 inimest, kelle hulgas oli nii kaitseväelasi, politseinikke, päästeametnikke, teadlasi, ettevõtjaid, kõige kultuuri ja sporditegelasi. Teenetemärkide saajate hulgas polnud aga ühtegi poliitikut. President Ilves ütles teenetemärkide saajatele peetud kõnes, et nad kõik on andnud oma panuse Eesti ühiskonna paremaks eetilisemaks väärikamaks muutmisel. Täna teenetemärkidega meil, kes annavad või on andnud rohkem, kui nõuab nende igapäevane töö. Nii teaduses ette võtma hariduse spordis, kultuuris, jaga riigiametites. Meil muidugi seal, kus on tõeliselt ohtlik meie kaitseväemissioonil Afganistanis. Eesti tänab inimesi, kes on pühendunud no ja sihikindlale ootamata selle kõige eest mingit erilist vastutasu. Teie seisate Eesti kestmise ning Eesti väärtuste hoidmise eest. Teie olete ehk sama tööga annavad meile kindlustunde, et me saame hakkama ja tuleme toime. Riigivapi esimese klassi teenetemärgiga autasustas president, helilooja Veljo Tormis tänu ja tunnustuse nädala elu tööle koorimuusika heliloojana. Et tormis ise on parajasti Inglismaal, juhatades York'i ülikoolist sisse oma autorikontserti. Uurisin riikliku teenetemärgiga autasustatud Jaak Johansonile, kas meie pärimusmuusikat võib praegu nimetada elavaks? Kindlasti mingisugused hoovused on tekkinud, kus, kus ta sõna otseses mõttes aitab jälle väärikalt elada ka mingitel väga noortel inimestel. Milliste mõtetega läheb homsele vabariigi aastapäevale vastu üks teenetemärgi saajatest, Tartu ülikooli eetikakeskuse juhataja Margit Sutrop. Mõttega, et kui tore on, et Eesti vabariik taastati, see on ikka väike ime minu jaoks ja ma arvan, et me ei tohiks, hoolimata kõikidest raskustest, mille ette riik on sattunud oma pidutuju lasta rikkuda ja pidu ei tähenda kindlasti mitte niisugust meeleolukat Trallitamist, ainult nagu pidu katku ajal, vaid ma arvan, et me peaksime tundma rõõmu sellest, et me oleme olemas, et me saame üksteisega koos üksteisele võib-olla pidutuju valguses rohkem naeratada ja vähem niisugust tõsist ja mureliku nägu tehasest. Mida rõõmsamad me oleme, seda rohkem ma arvan, me nakatame ka teisi, seda rohkem me jõuame tööd teha, mis aitab meie riigi jälle uuesti tugevamatele jalgadele tõsta. Et elame vabariigis, mille teket ja püsimist võib vaid imetleda, kinnitas ka endine tegevajakirjanik ja praegu Euroopa Komisjoni Eesti esinduses töötav Erkki Bahovski. No me oleme ikkagi jõudnud väga kaugele, kõigepealt fakt ise rahvas, mida on umbes üks miljon ja ma lisan juurde siia ka ikkagi vene keelt kõnelevad inimesed praegu anno 2010. Et see kooslus on suutnud rajada ja õigemini taastada oma riigis juba, see on nagu väga suur asi ja lisame sinna juurde veel need rahvusvahelised organisatsioonid. OSCE kuulub peamiselt Euroopa Liit ja NATO, siis see on tõesti väike ime ja selle üle tuleb uhkust tunda. Just praegu algab iseseisvuspäeva aktus Tartus Vanemuise kontserdimajas, kus antakse üle Tartu linna aukodaniku tiitlit. Linna teenetemärgid. Aastat päevakõne peab peaminister Andrus Ansip, kes oma kõnes rõhutab kolme suurt väljakutset, mis sel aastal Eesti ees seisavad. Kõigepealt sujuv liitumine eurotsooniga. Teine väljakutse on võitlus tööpuudusega ja tööpuudus peab hakkama selle aasta jooksul vähenema. Samas väljakutse on majanduskasvupööramine positiivseks. Valitsus tahab jätkata reforme, haridusreformi, avaliku teenistuse reformi, maksureformi, pensioniea ja eripensionide reformi, korrakaitsereform ja valimisreformi. Täpsemalt loodame kajastada aktust päevakajas. Kell 20. Jaanuarikuus tähistas Eesti pank Jüri Jaaksoni 100 neljakümnendat vastlapäeva. 14 aastat töötas Jaakson Eesti panga presidendina. Tänavati riigivanem Jüri Jaakson, portreemaal Stenbocki majas. Kohal käis Margitta otsmaa. Riigikantseleil on kena komme vabariigi aastapäeva eelseinale riputada ja pidulikult avada järgmine maal riigivanemate portreede sarjast. Täna oli Jüri Jaakson kord peaminister Andrus Ansip saabus riigivanema maali avamisele sipsiku lasteaiast, kaenlas lõbus pilt ja laste mõtted Eesti riigist. Varsti maakonnad, nende lapsed täiesti suurte inimeste asja ajada, see on rääkimine, mis kõne. Vaid on vaja, Eesti vabariik otsib pabereid, lounge pabereid. Ma ei tea, mis ta nendega teeb, kirjutab või joonistab. Jüri Jaakson oli sama vana kui need lapsed, kes need mõtted välja võta, siis aga töö ja siis sai õige pea, see hakkas suurt asja tegema. Hakkad rääkima, hakkas tegema neid asju, millega oli kangesti kiire. Täna avatud portree on eksponeeritud Stenbocki maja rohelises saalis, kus asub ka riigivanem Juhan Kuke portree. Nii nagu kukk oli tegev Eesti Panga või ka Jüri Jaakson pikki aastaid tegev Eestimaa, kes siis läbi rahareformi Eestis, kes Eesti vaba tegi tugeva kestva sakslane, teeme Eesti riik on olnud väga suured. Oma. Tänu märgiks avame tema portree. Mõlema portree autor on maalikunstnik Rein Tammik, kes kirjutas jaaksoni portree taha read. Üks helge hetke Jüri Jaaksoni elust silmis vägivaldse surma eelaimus. Hakanud sellist tööd tegema jälle kõik, kõik tuleb, ujub jälle välja, teadvusse ja masendav, et nii palju meie häid inimesi on lihtsalt tapetud. Loete neid materjale ja nende asjade kohta ja ka igasugused lateraalsed materjale, mida ma nagu vidinad vidin lugema, seda portreed hakkab tegema. Portree avamisel viibis ka Jüri Jaaksoni venna lapselaps Laine Must, kelle sõnul tegi Jaakson riigivanemana tööd väga keerulisel ajal ja suure südametunnistusega. Teadlikus elus ei ole mina temaga kohtunud, võib-olla ta käis kodutalus 34. või 36. aastal. Tema vanema venna kaks poega Herman jaoks on Tartu Ülikooli matemaatikaprofessor ja minu isa Jaan jaoks on ikka väga palju rääkisid ja nad nakkab kõrgelt hindasid just Eesti Panga presidendi kada tehtud. Tartu Ülikoolis anti kätte tänavune Ernst Jaaksoni stipendium sotsiaalteadlasele René mõtlusele, kes uurib, kuidas ja miks inimestel vananedes vaimsed võimed langevad. Jätkaperit lamp. Ernst Jaaksoni stipendiumikonkursile esitati tänavu viis tööd. Tartu Ülikooli sihtasutuse juhatuse liige Rutt katser selgitab, milliste kriteeriumite alusel valik tehti. Komisjon vaatas põhiliselt seda, et missugune on akadeemiline tase sellel doktoritööl, siis vaadake seda ka, kuivõrd sama temaatikaga on võimalik tegeleda Eestis ja kuivõrd on siis tähtis minna välismaale? Stipendiumi võitnud Renee Mõttuse doktoritöö uurib põhjusi, miks vanematel inimestel vaimsed võimed langevad ning millest tulenevad erinevused. Suure osa nendest eakate inimeste vahel olevatest erinevustest kognitiivsete võimetes ikkagi saab kirjutada erinevuste arvele, mis on nii-öelda baastasemele ehk see, kes lapsena võimekam olnud keskeas võimekam, aga see on ka vanemasse ja selleks, et igasuguseid spetsiifilisi vanusega seotud muutusi tuleb uurida, selle koostasime taustal. Stipendiumi toel siirdub Mõtus järeldoktorantuuri Šotimaal Edinburghi Ülikooli. Ülikooli valiku põhjuseid on kaks. Üks põhjus on see, et see suurete kooslus, kes seal on, see on üks hetkel maailmas tegutsevate stuudiote kooslusest paremaid ja teine põhjus, miks seal uurida kognitiivset vananemist, on see, et neil on kasutatakse äärmiselt kanna andmestik, seal nimelt on, on see taust selline kunagi 1932. aastal ja 1947. aastal otsustasid šoti haridusametnikud, et oleks tarvis ära mõõta terve ühe sünniga hordi laste vaimset võimeliseks. Esimesel korral oli neid ligi 88000 last. Kuna need andmed on säilinud, siis on võimalik vaadata, mis neist inimestest sai ja mis olukorras on, on, on veelgi olulisem, et neid inimesi on nüüd üheksakümnendad taastate teisest poolest põhjalikult uurima. Lisaks jaaksoni stipendiumile anti üle ka kaks Lennart Meri nimelist teadustööde auhinda, mis sel aastal läksid mõlemad ajaloolastele. Doktoritööde kategooria valdkonnas siis sai IZ Kaarle kipendiaadiks ja tema töö räägib haldusest ja selle sobitiseerimises nõukogude aastatel Eestis ja magistritööde valdkond, seal oli siis Mart läte meil stipendiaat ja tema töö räägib siis eestlaste sõjalistest kohustustest keskajal. Ernst Jaaksoni stipendiumi eesmärk on toetada eesti soost välismaal kraadiõpet või teadusuuringuid jätkavaid doktorante. Lennart Meri teadustööde auhind antakse Eesti riiki, kultuuri või ühiskonda käsitlevate magistri- ja teadustööde eest. Berit lamp, Tartu stuudio. Siseminister Marko Pomerants tegi Riigikogus ettekande korrakaitse olukorrast riigis ja turvalisuspoliitika põhisuundade elluviimisest. Ülevaate teeb Vallo kelmsaar. Siseminister Marko Pomerants avaldas heameelt, et kuritegude ja õnnetusjuhtumite tagajärjel hukkunute arv on Eestis viimastel aastatel vähenenud. Samuti on oluliselt vähenenud avalikes kohtades toime pandud raskete kuritegude arv. Ometigi pole elanike turvatunne suurenenud, tõdes siseminister. Avalikus kohas raskete rikkumiste arvu langus näitab seda, et meie avalikus ruumis käitumine on muutunud seaduskuulekamad. Kindlasti on mõjutanud ka politsei sisemiste ressursside suunamine analüüsipõhiselt. Paraku tuleb tõdeda, et inimeste subjektiivne hirm sattuda päeval kuriteo ohvriks on aastaga suurenenud 29 protsenti. Avaliku arvamuse küsitlused näitavad, et 42 protsenti küsitletuist tundis 2009. aastal hirmu tänavakuritegevuse ees. Kindlasti on siin võimalikuks mõjutajaks 2009. aasta üks vegi jõhkra maid kuritegusid, nõndanimetatud kurikamõrv. Samuti on suurenenud jõhkrate röövide hulk, samas kui röövide koguarv langenud. Üks tendents teeb siseministrile veel muret. Kuigi tapmiste ja mõrvade vähenemine teeb heameelt, ei saa olla siiski rahul üldise pildiga sündmuste osas, milles inimene kaotab elu ebaloomulikul teel kahetuhande üheksandal aastal oli selliseid inimesi ligi 600 liiklusõnnetustes 100 inimest, tulekahjudes 63, tapmiste ja mõrvade tagajärjel 76 inimest. Samas enesetapud järel kaotas elu 280 inimest. Kui me oleme viimase kahe aasta jooksul suutnud erinevate meetmetega koosmõjul vähendada liiklussurmasid poole võrra, siis enesetappude ennetamine ei ole riigis olnud sellisel tasemel prioriteet ja sellega ei ole ilmselgelt piisavalt tegeletud. See on võrgustiku ja koostöö küsimus. Sellesse valdkonda on vaja ühiselt panustada. Suurima opositsioonifraktsiooni nimel sõna võtnud keskerakondlane Kalle Laanet märkis, et siseminister andis asjaliku ülevaate siseturvalisuse valdkonnast ja ka esile toodud valupunktid, elanike turvatunde parandamine ning enesetappude arvu vähendamine olid sisulised. Ühe väite osas avaldas Laaneta kahtlust. Üks naljakas kahanemine on toimunud kehalise väärkohtlemise osas, kus 656 fakte on vähenenud. See on tõesti selles mõttes eakas, et kui vaadata seda lähisuhtevägivalla temaatikat ja, ja uuringud näitavad, et lähisuhtevägivallaga kokku puutunud lähes 90000 inimest Eesti riigis ja statistika näitab vähenemist siis on see minu arvates väikene ebakõla ja siin esimest korda kui aasta jooksul. Kas õiguskaitseorganid ei pööra piisavalt sellele tähelepanu või on seal statistikas mingi nõks sees, et see kindlasti, aga tõsisemat uurimist? Edasi sõnumeid välismaalt ülevaate teeb Tõnu Karjatse. Taani peaminister Lars Rasmussen teatas kümnekonnaministri väljavahetamisest, esimest korda saab Taani naisvälis- ja kaitseministri. Uus välisminister on senine kaubandus- ja tööstusminister ning valitseva Konservatiivse partei juht Leneespersen. 44. aastane estersen võtab välisministeeriumi üleberstigi Müllerilt, kes nüüd Kultuuriministeeriumi juhtima. Hommikul teatas tagasi saastumises Taani kaitseminister. Rengaade. Uueks kaitseministriks nimetati 41 aastane Iideeellellelund. Peek. Osatusi Taani valitsuses on oodatud alates mullu aprillist, kui Lorstlike Rasmussen vahetas peaministri kohalt välja NATO peasekretäriks valitud Hannes Fogh Rasmusseni. Suuri muudatusi Taani valitsuse poliitikas oodata pole. Hollandi kuninganna Beatrix määras erakorraliste parlamendivalimiste ajaks üheksanda juuni. Parteiline valitsus lagunes laupäeval, kui Tööpartei ministrid lahkusid erimeelsuste tõttu afganistani missiooni kestuse üle. Kuninganna sõnul praegune valitsus jääb ametisse, kuni valimised on peetud. Mina presidendiks valitud Viktor Janukovitš külastab järgmisel nädalal Brüsselit, et näidata oma pühendumust suhete arendamisele Euroopaga. Nii teatas uudisteagentuur Reuters, viidates ühele euroliidu ametnikule. Ametnike sõnul saabub Rovitš Brüsselisse eeloleval esmaspäeval. See on Janukovitši esimene välisvisiit pärast tema valimist Ukraina presidendiks. Moskvasse sõidab Janukovitš alles 10. märtsil. Kuigi Saksa lennufirma Lufthansa piloodid katkestasid läinud ööl streigi, tühistati mõned Lufthansa lendude eest ka täna. Täna alustasid ka streiki Prantsusmaa lennujuhid, kes pole rahul plaaniga, mis näeb ette prantsuse naaberriikide lennujuhtimissüsteemi ühendamist. Suurbritannia lennufirma British Airways töötajad otsustasid, et alustavad kuu aja jooksul samuti tööseisakut. Kuidas on kulgenud homse aastapäeva paraadi ettevalmistused sellest räägib lähemalt varjet piss. Tõsisest ilmast ja rasketest teeoludest hoolimata on paraadil osalejate kolonnid Tallinna jõudnud plaanipäraselt. Major Peeter Tali sõnul kolonnide liikumine liiklust eriti häirida ei tohiks. Su sõjatehnikat ei ole üldse nii palju ja sõjaväepolitseinikud on oma ala tõelised professionaalid, kes on harjunud liiklust kinni panema igasuguste kõrgetasemeliste visiitide puhul ja tegelikult nad panevad liikluse kinni ainult hetkeks. Me loodame kõik tallinlaste ja Tallinna küla aliste, kõikide liiklejate mõistvale suhtumisele. Paraadist osavõtjaid Tali sõnade kohaselt sel aastal rohkem kui kunagi varem. Osalejaid on üle 1200, et eelmiste aastate paraadid on olnud väiksemad ja väiksemad, on olnud ka need paraadid. Kõik, mis on olnud Tallinnas Vabaduse väljakul Paraadiga seoses suletakse tänaõhtuse peaproovi ja homse paraadi ajaks esmakordselt ka Pärnu maantee. Tehnika liigub jalgsi rivi lõpus ja ta liigub paraadil siis otsa Müürivahe ja Harju tänavalt Vabaduse väljakule. See on sellepärast, et tehnikal oleks mugavam hoogsam liikuda. Täna õhtul kella üheksast saab kaasa elada paraadi peaproovile, mis kestab umbes kaks tundi. Kaitseväe juhataja on kindlasti isiklikult seda üle vaatamas, kes on paraadi juhataja. Vabariigi 92. aastapäevale pühendatud kaitsejõudude paraad algab homme hommikul kell 11. Niisiis, homme, 24. veebruaril on Eestis rahvuspüha ja lipupäev. Tuletame siis meelde, et vabariigi aastapäeva puhul heisatakse Eesti lipp elu-äri- ja büroohoonetel. Lipp heisatakse päikesetõusul, kuid mitte hiljem kui kell kaheksa hommikul ja langetatakse päikeseloojangul, kuid mitte hiljem. Kui kell 10 õhtul. Täna hommikul just päikesetõusu ajal kell seitse 33. Oodatakse kõiki, et koos Pika Hermanni torni lipp heisata. Ja ilmast. Eeloleval ööl on Eestis pilves selgimistega ilm, mitmel pool sajab lund ja tuiskab. Puhub loode ja läänetuul neli kuni 10, öö hakul rannikul puhanguti kuni 14 meetrit sekundis. Hommikuks saju võimalus väheneb ja õhutemperatuur langeb miinus kaheksa kuni miinus 14 kraadini. Päeval on vahelduva pilvisusega olulise sajuta ilm, puhub läänekaare tuul kaks kuni seitse meetrit sekundis ja külma on neli kuni üheksa kraadi, saartel kuni üks kraad. Te kuulsite Päevakaja stuudios oli Riina Eentalu kuulmiseni.