Tere õhtust, kell sai viis, uudistetoimetus teeb kokku vabariigi aastapäevast 24.-st veebruarist. Stuudios on Kai Vare. Riigikogu esimees Ene Ergma kutsus pidupäeva kõnes muutustega kohanema. Kaitseväe juhataja kindralleitnant Ants Laaneots avaldas rahulolu sellele, et Eesti inimeste kaitsetahe on tõusnud, mis on küpse ühiskonna tunnusvabariigi sünnipäeval anti Teaduste akadeemias kätte riigi teadus-spordi- ja kultuuripreemiad ning Wiedemanni keeleauhind. Minister Andrus Ansip tänas laureaate Isamaa edendamise ning talle au ja kuulsuse toomise eest. Ühe laureaadi, Lea Tormise sõnul peaks vaim võimu alati luubi all hoidma oma võimu eriti, sest selle eest oleme me kõik vastutavad. Kreeklased pole rahul valitsuse meetmetega majandusprobleemide lahendamiseks. Korraldasite aasta streigi toimusid ka meeleavaldajate ja politsei kokkupõrked. Läti keskpanga juhi hinnangul on riigi majanduskriisist väljumisel takistuseks sügisel eelseisvad valimised, mida poliitikud oma otsuste tegemisel silmas peavad. Ilm on meil öösel sajuta, homme õhtul võib alates Lõuna-Eestist lund sadada. Külma on öösel üheksa kuni 18, päeval kolm kuni üheksa kraadi. Vabariigi aastapäeva tähistamise üritustest annab kõigepealt ülevaate Uku Toom. Tänased Eesti vabariigi aastapäeva tähistamise üritused algasid varahommikul Toompeal piduliku lipuheiskamisega. Lossihoov oli rahvast puupüsti täis, nende hulgas palju noori. Kõlasid traditsioonilised laulud ja kõne pidas riigikogu esimees Ene Ergma, kes avaldas lootust, et Eesti täidab sel aastal eurotsooni saamise nõuded kuid juhtis tähelepanu, et see pole kaugeltki kõik. Eesti on edukas siis, kui suudetakse uute tingimustega kohaneda. Ei tohi unustada, et Eesti rahvastik vananeb ja kahaneb. Et meil on omavalitsuste võrk, milles kõiki kodanikele seadustega ette nähtud teenuseid suudavad osutada vähesed. Et meie rahvastiku tervisenäitajad on madalad. Et koolide ülesanne pole iga hinna eest omavalitsuste finants stabiilsust ja tööhõivet tagada vaid lastele teadmisi anda ja neid eluks ette valmistada. Kui me eirame neid tõsiasju, siis vaevalt on meie riik jätkusuutlik. Täiesti uus tseremoonia vabariigi aastapäeval on pärgade panek vabadussõja võidusamba jalamile. Seal esines lühikese sõnavõtuga peaminister Andrus Ansip. Nagu riik ei saa kunagi valmis, seda tuleb pidevalt edasi ehitada. Nii on lugu ka vabadusega. Ka seda tuleb üha taasluua. Seda teha ei saa teisiti, kui toetudes eelmiste põlvkondade tööle võitlusele ja armastusele, kaasa arvatud meie praegused inimesed, teie, head kaasmaalased, kelleta poleks järgmistel põlvkondadel omakorda toetuspunkti aastapäeva raat õieti taas uuenenud Vabaduse väljakul osavõtjaid seekord rohkem kui eelmistel paraadidel üle 1200. Ilm ei olnud külm ja pealtvaatajaid oli ka paraadil traditsiooniliselt palju ja tehnika oli seekord juba alguses rahvale lähemal kui harilikult koondatud vanalinna tänavatele. Paraadi kõne oli kaitseväe juhataja kindralleitnant Ants Laaneotsa pidada. Kindral avaldas rahulolu selle üle, et meie rahva kaitsetahe on tõusnud. Vastutus riigi kaitsmise ees, selles ise osaleda on eesti meestel ja naistel muutumas iseenesestmõistetavaks. See on küpse kodanikuna tunud. Kasvavast kaitsetahtest räägib ka see, et kaitseliit suurenes mullu rekordarvu ehk üheksas kahe uue liikme võrra. Ligi kahtekümmend tuhandet vabatahtlikku ühendav kaitseliit kummutab arvamuse, nagu oleks tänapäeval oleval eestlaste seas valdav mugav mõtlemine stiilis. See pole minu asi sest kaitseliit kehastab eesti inimeste soovi olla vaba ja olla valmis oma vabadust kaitsma. Rohkem gümnasiste ja üliõpilasi ei küsi enam, kas minna ajateenistusse. Nüüd arutavad nad hoopis, millal sõdurisaapad jalga panna, kas pärast keskkooli või pärast kõrgkooli. See on oluline nihe haritud noorte mõttemaailmas. Donaldi Teaduste akadeemias kätte riigi teadus-spordi- ja kultuuripreemiad ning Ferdinand Johann Wiedemanni keeleauhind on Mälberg, kes kohal. Tseremoonial tervituskõne pidanud peaminister Andrus Ansip tänas laureaate tehtud töö eest. Suur tänu teile Isamaa edendamise ning talle au ja kuulsuse toomise eest. Vabariigi valitsuse nimel, tänan ma teid kõiki suure ja viljaka töö eest. Kultuuritööelu preemia saanud teatriuurija Lea Tormis peab oluliseks seda, et tema eriala märgatud See on üsna marginaalne erialase teatri uurimine ja teatriajalukku ja selle õpetamine ja mul on väga hea meel, seda märgati ja ma ei oska arvata, et see oleks mulle üksi antud. Teate uurijaid on meil nooremaid väga asjalikke peale kasvanud AK-s natukene, võib-olla teate, ajalooga on raskem. Teaduse elutöö preemia sai ka Marika Mikelsaar, kes peab teadust ja õpetamist võrdselt tähtsaks ja ehkki preemia sai ta täna kogu teadustöö eest, on tal väga hea meel just selle üle, et tema piimhappebakter on viinud tema teadustöörahva hulka. Ma ise olen selle üle pärit rõõmus väga paljudel konverentsidel, sageli küsitakse teadlased käest, et milles te unistate ja teadlane ütleb ikka, et ma unistan, et minul saavutusi jõuaks rahva hulka ja ma pean ütlema, et meie grupi saavutus ja ongi siis rahva hulka jõudnud ja pingutame veel uusi ja järgmisi sambale tuua. Haridus ja teadusminister Tõnis Lukas osutas asjaolule, mis sel aastal tema sõnul kõigile silma jäi. Teadus ei ole enam vanade väärikate meeste ala, ainult Vaidsin daame igas vanuses noori mehi, mitmekülgne on see Eesti teadusmulle teeb head meelt ka see, et teadlased on võtnud oma südameasjaks ka populariseerida teadussaavutusi ja teha seda eesti keeles. Kultuuri elutöö preemia saanud filmimees Andres Sööt ütles, et hindab riigipreemiat väga kõrgelt, kuid et midagi konkreetset, ei oskaks ta oma tööst ise siledaks. Selleks peab ennast niimoodi eemalt kõrvalt vaatama, aga ma arvan, et see on ikka enam ei olnudki kõikide filmidest, mis ma kunagi teinud olen. Läinud aasta loomingulise tegevuse eest sai pärjatud ka ERSO peadirigent Nikolai Aleksejev. Nikolai Aleksejev ütles, et kui kuberner Valentina Matvijenko andis seal on mõned aastad tagasi Peterburis üle vene rahvakunstniku märgi aunimetuse, siis ta vastas, et teenin vene kunsti. Nüüd ma võin öelda, et teenin eesti kunsti. Ferdinand Johann Wiedemanni keeleauhinna sai sel aastal emakeelse sõnakasutuse suurmeister Ain Kaalep tipptasemel luule ja proosaloomingu eest maailmaga kultuurioriginaalteoste vahendamise eest keelde ning eesti keele, eestluse ja Eesti kaitsmise eest. Haridusminister Tõnis Lukas lisas Kaalepi saavutuste loetellu veel ühe detaili Matti hindilt, kes esitas Ain Kaalepi keeleauhinna saamiseks. Ain Kaalep on olnud üldtunnustatud autoriteet, tal oli õigus teha parandusi ka Lennart Meretekstides. Ain Kaalepi eest võttis preemia vastu tema tütarkale, pise tänas preemia eest fonogrammil. Olen õnnelik toimend lugeda paljude Wiedemanni järeletulijate õpilaseks. Kreekas halvab elu massiline streik, sest kreeklased pole rahul majanduse päästmiseks rakendatud karmide meetmetega. Tore toimusid ka politsei ja meeleavaldajate kokku. See tulistas umbes 50 meeleavaldaja pihta pisargaasi. See on kahe nädala jooksul juba teine suur streik. Kreekas lennujaamad ei tööta, rongi ja laevaliiklus on peatunud, arheoloogilised vaatamisväärsused. Suletud. Võlakoormus ulatub juba ligi 13 protsendini, mis on neli korda suurem kui eurotsoonis lubatult. Valitsus on lubanud käesoleva aasta jooksul vähendada eelarve defitsiiti 8,7 protsendini külmutades avaliku sektori palgad, tõstes pensioniiga ja aastaga 65-ni, suurenedes kütuse-tubaka- ja alkoholiaktsiisi. Streigi korraldajate sõnul on Kreeka kehvast olukorrast teadlikud, aga peavad meetmeid ebaõiglaseks. Ametiühingu juhtide sõnul tuleb koormus jaotada nii, et palgatöötajad ja pensionärid ei peaks maksma kriisi eest, mida nemad pole põhjustanud. Kreekasepeaminister töderas panga laos kinnitas, et streik valitsuse plaan ei muuda. Ühtlasi kritiseeris ta Euroopa Liidu praegusi liidreid. Tema sõnul ei oleks näiteks 80.-te aastate juhid nagu Margaret Thatcher, Helmut koolia Fransaamiteraan sellist majanduskriisi lasknud tekkida. Läti keskpanga juhi hinnangul takistavad eelseisvad valimised vajalikke reforme ja seega majanduskriisist toimumist. Läti Panga president ilmastele mzewitzi ütles ajakirjandusele antud intervjuus, et sügisesed valimised ei lase poliitikutel osa sektorid strateegiliselt reformida, et järgmise aasta eelarves kokkuhoidvuse saavutada. Tema sõnul tuleb enne oktoobrikuiseid valimisi selgelt öelda, kuidas ja millistes sektorites vajalikud 400 miljonit Lätti kärbitakse ning vaja on ka kinnitada, et makse ei tõsteta, rõhutas Rinkēvičs. Euroopa komisjon soovitab alustada läbirääkimisi Islandi võtmiseks Euroopa Liitu. Island loodab liiduga ühineda 2012.-ks taastaks. Euroopa Komisjon tõdeb, et Islandil on Euroopa Liiduga sarnased väärtused ja ka riiklikud institutsioonid, mille abil tagada ta demokraatia ja õigussüsteemi toimimine. Islandi julgustatakse aga läbi viima struktuurimuutusi, tugevdada majandust. Riik peab muutma ka kalanduse, põllumajanduse ja keskkonnaalaseid õigusakte ning tagama kapitali ja finantsteenuste vaba liikumise. Liitumiskõneluste alustamise peavad heaks kiitma ka Euroopa Liidu liikmesriigid. Poola kohus kuulutas endiste kommunistlike leerite riikliku pensioni vähendamise ebaseaduslikuks. Jaanuaris jõustus seadus, millega vähendati tippkommunistide pensioni poole võrra. Vasakpoolsed parteid kaebasid selle aga edasi ülemkohtusse ning ülemkohus otsustas, et see on põhiseadusega vastuolus. Tähendab, et Poolas sõjaaja seadused kehtestanud kindral Boyczechi aruselski saab edaspidigi. Täispensionikohus jättis siiski riiklikust pensionist ilma endised salateenistuse töötajad. Ja ilmast öösel on meil olulise sajuta ilm, kohati võib tekkida udu. Puhub muutliku suunaga tuul üks kuni kuus meetrit sekundis. Külma on 12 kuni 18, saarte rannikul paiguti üheksa kraadi. Päev on vahelduva pilvisusega, õhtul pilvisus tiheneb ja Lõuna-Eestis suureneb lumesaju võimalus. Puhub kagu ja idatuul kaks kuni seitse, saartel kuni 10 meetrit sekundis. Külma on homme kolm kuni üheksa kraadi. Läänemerel ja lahtedes puhub öösel lõunatuul kaks kuni seitse, Läänemere põhjaosas kuni 10 meetrit sekundis. Päeval puhub kagu ja idatuul neli kuni 10, Läänemere põhjaosas kuni 13 meetrit sekundis. Ilm on sajuta, kohati võib olla udu, nähtavus on peamiselt mõõdukas. Veetase on kuni 50 sentimeetrit allpool keskmist. Peipsi järvel puhub öösel muutliku suunaga tuul üks kuni viis, päeval ida ja kagutuul kaks kuni seitse meetrit sekundis. Ilm on olulise sajuta, nähtavus on peamiselt hea. Külma on Peipsil öösel 14 kuni 16, päeval seitse kuni üheksa meetrit sepp kraadi. Niisugune oli tänane Päevakaja kena õhtut ja kuulmiseni.