Algab 10. ja ühtlasi viimane saade sarjast, kus pühendume lõunaeesti keelele ja kultuurile stuudios toimetaja maris Johannes. Kunagi oli külaühiskond, see eestlase ühiskond. Maailm arenes ja meie koos maailmaga külast linna olime tung. Seoses sellega venis ka varajasem ahtake suhtlusruum märksa suuremaks kogukonda asemele tuli riik, mis tähendas seda, et kõike otsustati riiklikul tasemel riik standardiseerides keele ja korraldas koolisüsteemi. Ja loomulikult hõimuidentiteedi üle sai valitsema rahvuslik Ajad muutuvad modernismijärgse maailma tunnusjooni on rahvusriigi etniline killustumine. Meil on tekkinud sügav vajadus kuhugi kuuluda. Vajadus, emotsioon reaalsete kontaktide järele kujuneb varasemast palju mitmekesisem ja ruumiliselt mitmekihilise identiteetide muster. Ja igalühel meist võib olla mitmeid sageli lähtuvaid identiteete ja neid identiteedi mustreid oleme üritanud oma üheksas paigavaimu saates ka välja joonistada. Tänased jutuvestjad on pärit meie eelmistest saadetest. Kõrvuti kuuletteni võru, seto, mulgi kui Tartumaa keelt ja kirjakeelt kõneleme ka. Marju Kõivupuu on Võrumaa juurtega täna Tallinna Pedagoogikaülikooli õppejõud. Ilmselt eestlastele üdini omane identiteeditunne on väga tugev seotus maakodupaigaga, missugune siis iganes ka ei oleks ja kui palju me seda siis ka hiljem mütoloogiseeriks tähendab, et noh, ma ise mõtlen sama moodi, et mis on lapsepõlve Võrumaal puhtpragmaatiliselt minu jaoks, eks ole, üks pisikene kolkaküla, kus ei olnud veel kuuekümnendatel elektrit, kuhu seitsmekümnendatel jõudis elekter kohale. Et kui ma saan oma vanematest aru, miks nad sealt 60.-te lõpus ja läksid. Aga minu kui lapse jaoks ma ei ütleks, et see ollakse õnnetu aeg olnud, pigem vastupidi, et minul ei olnud need probleemid nii teravad kui minu vanematele, kes ei saanud raha palka. Noh, ma julgen öelda, et väga paljud tänapäeva noored, kellel on lapsed majas, ei kujuta ette, et elektrit ei ole ja ei tule ja selleks, et välja saada talvel suure maantee peal või ka mitu kilomeetrit teed lihtsalt oma jõududega lahti kaevata. Aga lapsena ma mäletan seda, et lumehanged olid väga kõrged ja mütsitutt ei paistnud üle lumehangede, olid igasugused muud võlud, mida laps näeb hoopis teistmoodi. Võrukese hingeelust kõneleja põra, eesti sõnaraamatu üks koostajaid, Sulev Iva Võrokana luterlane oma juuri poolest luterlased oma laoldu, luteri usku on väidki, täpne näide igasuguseid rahvakombeid ja säänest tega kirivat säänest rahva perimist. Et kõik veidikese lihtsustet ja tume perra siis Tom kiil seto oma siinsamas kõrval oma ortodoksi usku, nailon kõketud rahva, kumba värki, rohkem palale. Nime ei pea oma identiteedi way hinda, kindatiidmise, põhjasse, peatud keelt nii tingimata, nii palju, kui ma pole arva, saanud seto tal oma hobist ootus. Paul rõivamatusekombe keri kombe, kõikvõimalikus see, kumba ja olemine. Võrokesi lon tuiks, pääasjalised kiil. Kuna nuid, muid kombeid on palju. Veidend kui näituses minaabril setudele. Võrokesed näikse kadestavad setusid, kelle iseolemise jõud on naabritest tugevam. Isa Andreas on Värska koguduse preester, sünnilt saarlane. Setomaa on jagatud paljudeks hulkadeks või nurkadeks ja siin on ka nii, et erinevates külades räägiti erinevad kurat, nii et Lõuna-Eestis ei ole sellist ühtset keelt, ka setomaal ei ole seda siinsamas ka meie koguduse piirkonnas ühe koguduse piirkonna otsas räägitakse ühte murret, teises teist, nii et selles mõttes ma väga kahtlen nendes inimestes, kes püüavad seto keelt õpetada ja koolides ja mingeid aabitsaid teha selle jaoks, sest see on ju asi, mida on võimatu, nagu määratleda, siis on see järelikult minu küla setu keel, mida ma õpetan. Aga see ei pruugi üldse sobida näiteks 20 kilomeetrit kaugel olevates külades. Nii et see traditsioon peaks ikka nagu kodust perest ütleme suuliselt edasi minema. Folklorist Andreas Kalkun Värskas kasvanud ja koolis käinud tema vanemad on võrokesed ise. Tainas setuks ja kirjutab ka setu keeles luuletusi. Et kui sa elad, Verskahets kultuuramse ümbred seto naise laulma iga kord komägi pidu või praasnika ja samamoodi, et järsku ei oskagi Erik ja toom, ortodoksi kirik loomulikult ortodoks, seal on palju rohkem pühi, kui õde lasi. Nii et seal räägi, midagi toimus seal kõige nähtaval ja olema tud ei pea otsima. Tähendab, on selline olukord, et nooriga kõneldaseks eesti keelt ja koolis õpetas eesti keele. Et uus mõte on küll nagu lasse olnud keele manu ja identiteedi manu jõudmine, et kas Alt noorinemine siis nagu. Et ta tõesti laule laulda, teistsuguse asjadeta, aga nii või teisiti kui võitlema, et uuesti, et kas sa oled Verscapootjad, säis kõnelejad, seto keel, mis siis, et müüja ütles selle vasta eesti keele kõigile mõistetav keelt, aga ta nägi, et noor inimene, kui sa saad alles seto keeles kõnelda. Ma arvan, et kõik seto mõistuse togilt akatu oskus on sana passiivne. Selle, et väga palju vanem inimese kaaslasega tuleks eesti keelt kõnelda, muidu platsi saab hakkama koolis ja et ei taha Ivar rikku sellega eesti keelt. Nüüd väike keele näide Sangaste maid kõneleb 97 aastane Augustinds mäeküla Gazpre talust. Ega minul nii segi, nüüd mul ei ole midagi, kui ta ei hakka päris inimeste sisse minna ja. Nii-ütelda tipp, ma ei taha nakataga Vastma veidikene salgeda koolitarkust ka veidike rohkem pull kogemada ja päästja siis välja Oteppade ja dolla, Rotepandu haridusseltsi, erakool, toll küllaltki kõva, kuulsin ümbruskonna tol korral väga kõva õpetajatel ja, ja SAISis tollete tooteppade. Et tädi õitseja isapoolseid tädisid. Teppan maamaid kuigi viisi siis ilmuda sai, sai veidikene nagu rohkem tähti lugeda. Kui vastasin teise ja siis vas points päeva selgem. Mazayahikstust kõrgemast pakkuda Belgia üle nuustakul ja. Mulgi keel ja mulgi identiteet. Kalle Gaston on noor kirikuõpetaja, tegev ka mulgi kultuuri instituudis. Mulgi keeles sale allu minule kodune keel, aga tale seda Opano mõned aastad ja sellepärast ma natuke mõistan kihilt. Mulgi keelt iseloomustab teatud pehmus, mida on väga raske õpi ja sellepärast ka ma ise mõista ja sai aru, et ma ei saa. Minagi kõneleme mulgi kiilt nõnna, nagu seda tiiva inimesi, kes on kodunt kaasa saanud selle keeletunnetuse. Üks jumalateenistus on Viljandi Jaani kirikus mulgi keeles peetud, et kas nüüd see traditsioon ka jätkub või oli see? No minu kogemus sellest esimesest pretsedendist mulgikeelne palvuselise õieti ta ei olnud, päris liturgiline teenistus. Aga siiski tundsin, et see nagu oli, võib-olla natuke tundus esinemisena, sest räägitakse kõneldakse ikka selles keeles, milles, nagu kuulajad sind mõistavad. Kuigi see oligi suunatud mulgi seltsi Viljandi kogukonnale see palvus siis kirjakeelt nad ikkagi mõistvad paremini, nii et praegu ma arvan, et see oli ühekordne asi. Ikka mulgi keelest Asta jaaksooga, kes peab Karksi kandis Maie talus Kitzbergi muuseumi. Kui inimene on tullu teisest katelt teeme, ei saagi seda õiget mulgi keelt kõnelda, sii peab sündone, oleme siin peab võlleme juba vanaema-vanaisast, kes neid, see on jälle, see on kasvatanu tema külge kasume ja kui võõras selle nonii, ära õpibki, temal ei tule ta sedasi välja nagu mulk seda taht ütelda. Maisi oli kahetsusega, tahan olla kooli ajal ess, las ta kõnelda mulgi keelt. Kui karistati ja õpetaja noomsed sedasi tul Playts, koolimestak õnnelde ja. 39. aastal kooli juba siis seal jääda sisse lasta kõnelda. Kodun biticki temaga sedasi kõnelne, et tema aru sai ja asi sai ka haru adeni mulgi sõna jälje külge, nii tullive alalõpmata ette. Ütlesin valesti lugemine, lugesidki tähe kokku, sõna saigi oma mootor üteld. Vana nali on see NO Keeaa väid. Mõtleme ikka Lõuna-Eestile arheoloog ja Tartu Ülikooli õppejõud Heiki Valk. Eks ta tükib niimoodi olema küll, et kui sa lähed keelekasutusalast välja, siis sa enam oma keelt jõua, ei kõneleja Tartus ei, ei Tallinnas võru keelt kuuleb ikkagi väga vähe, ainult teatud kontekstides, aga keelatud piirides, kus ta on säilinud, seal ma olen ikkagi optimistlik, Eesti riik on kakan natukene teise pilguga asjadele. Ta on maailmas tervikuna, on vähemused ja lokaalsed, identiteedid on kuum teema. Ja Eesti Heib siin maailma ka mõned aastad juba ka ühte jalga on hakata sellest aru saama, et oma keel ka väiksem keel kui see, mis on normeeritud kirjakeel. Võib-olla Tartus Võrumaa koolides hakkab tasapisi tulema ka võru keeleõpe, võru kirjakeel on teinud suuri samme edasi viimase viie või 10 aasta jooksul, nii et siin perspektiivid on. Ja keele ja identiteedi jutu lõpetuseks veel kord sõnajärg Sulev ivaleja Marju Kõivupuule. Võidud ütelda, et võro keelealale hoitumise jaoskonda traditsiooniline maaelu, eks esimese tähtsusega, et kõige parem vahes sahista kiilalale maal. Liinaste hääs, hinnem värk, tuubrast esi vurr tuu pärast, kui viiside traditsiooniline maaelu edasi kesta kultuur on ka ju see asi ja keemia ja muud Elo tukka siis toetab kultuur on tuumia, tukka, muudello, asja külg, aga muidugi, kui ta tumma keelte kultuuri hoita, siis hoiame igat traditsioonilist maaelu Maviliselt, nii ületaside Sõnnoga niiviisi ütelda, aga ma väga täpselt juhiseid, kuidas majanduslikult toime tulla, ei mõista, anda. Mille võra, keelegam, sääne asi, et oma teata teema, mida ma kõneleja meelega Varo keeleni too, kus on aktiivne võro keele kõnelemise haig. See tähendas, minul õppis ära orienteeruvalt kuskil näed võõras sõna ja et Cisco vana enemise tähendas mu mamma ja sugulase järk kooli maali umbes kattekümnenud. Ma tuli juba keskkooli Tartu kassale keelekeskkonda, ma olen oma hariduse ja kõik saanud, tähendab keskkõrgema kraadihariduse, male saanud eesti, inglise kõikides muudes keeltes. Räägin teadusteemadel, mul ei ole seda sõnavara, seda ei ole ka võru keeles olemas. Ja kui ma hakkaks seal kramplikult punnitama, see tunduks võõras. Aga kui ma räägin lihtsatest argistest asjadest, millest koosneb võru keele sõnavara, mul on väga lihtne rääkida. Ainukene asi, mida võru keeles teha ei saa, sõimata. Vaata, kui ma sõimama hakkas, ma lähen eesti keele peale üle. Poigo voim, ajalik oled sa inimene? Mitte sellepärast, et ajaga saad sa isiklikult vanemaks ehk targemakski või kipud väsima. Sinu isiklik ajalugu elulugu on nabanööri pidi suure ajaloo küljes kinni. Saksa aeg, Vene aeg, Eesti aeg, vene aeg, saksa aeg, Vene aeg, Eesti aeg. See on kahe möödunud sajandi lugu, killuke meie esivanemate eluloost. Neid aja märke on inimeste kui kohtade küljes. Kaardistagem siis oma lähiajalugu. Meil oli lina, kui see linti üle sku kooroarzzanguldanupu üle ei haaku, kulla normee üle syydee mees siin Tiivel üle. Käega lipukene eestiaegne lipukene seal nüüd on ta ära pleekinud, aga ta seisis hästi, seepärast tal mul kogu aeg ära peidetud. Nüüd ta on avalikult välja, nüüd on ära pleekinud. Vaata ikka mõtled selle peale, et tunnetetu eesti aeg oli ilus, aga too tolle pärast ilusasse soli noor. Ega häda ja muresid oli siis ka ikkagi minu vanem pill nüüd riigi renditalu talu on antud pikalaenu panga alla ja pangas toda maxi siis iga kuu või ma ei tea, kui tihti ja Esa masse siis viima, vaat see masso maikuu ja juunikuu tuli venelane, siis terve Eesti valitsus osteti toda talu. Nii et ega ta kerge ei ole, aga masinaid veel vaja muretseda elu lätsibedesiminema ega enam koodiga lehetesse. Pat pidi ikkagi kõike muretsema, muretseti, niidumasin ja see suur viha ja ja ikka niisugust asja, et Eesti aeg oleks edasi küll. Vaata. Tema isa oli noor inimene, too oli ikka agar Dohakas peekonit kasvatama. Peekon pidi olema teatud kaalu järgi märtsikuusse seapõrsa, umbes septembris müüdi maha ja tema erksam noor inimene olla tselluparempidi vanainimese vanem enam nagu s jõua kõigega nii edasi. Mul on küll nii kahju, et see maaelu nii ära laastati. Sellepärast et minu isa ikka ütles, et paa ime, kes toit. Raske elu olisi küll toda pead ütleme aga tahtmine on siis raskest elust sai ikka üle, ega küll. Aga et pooleli jäi su elu, mul kõik manaksime silda pääle, aga kasu solvumuldolex varases dalamised ka aja nii läits käes geid tollel Ajal kui loolase hakanu saama midagi, aga nii oli pannud talu inimestel sisse ka sõnu, et ainult talu loll ja ega Talvunes ole haridust vaja, ei midagi, ainult Esa tekk, nii poidke kuni ja poja point jälgi ka ikkagi nii ja oli isegi neid talumehi, et lase oma laavakivi valmis detaja lassi sinna pääle raiuda, et siin puhkas tolle tolle talu peremees. Nii kallis olidki elu tollal talumeestel kah lahti ütelda oma talust ja tollal võimalusega deta, kes tahtis teda sellest, et maaparanduse ja talu edeneb, mis anti Eesti haigus ka soodsalt vahina kattekümne viie aasta pääli kate protsendiline ja hakkasid peale viit aastat hakkasid marssima kapitali, nii antu raha. Panin siis niimoodi, et külamäel noori palju, aga meil oli Sännale koll viis kilomeetrit, Rõugele kuus kilomeetrit, aga meiega kõva tahtmine, esika midagi teeta, telefon sai juba külla, see on suur asi, telefon sai siis meil oli postitalu, mu isatalu oli nädalas kolm korda, toodi posti lõudest ja kõik need küla nooressis, käisime sinna seda posti otsima Nibale. Ja siis tuli see tuletõrjevärk tuletõrjes algasukad külla toodi niisugune post püsti, pandi häirekell juba ja siis peeti suvel võistlusi, on leitseva suvel töö ajal inimese aega tulla pühapäeviti letti pritsiharjutusi ja, ja, ja siis lõppes mõttelt, et oot, me ei pea muud ka tegema tütarlapsega kampa võtma, palliplats, otsimine raha kokku, palli võrgu ja, ja siis palliplats siis taoti seal üle, jõesaal seen koos nende lamba koppel sinna palliplats ja vat see oli juba tegevus ja, ja siis viskel see oli sõjahaigu. Tule meil ideed, kuse nakkamine esinäitemängu tegema, vaat ja, ja siis sai tellitud sealt Tallinnast turaamati õppeni selges ja pole aidanud siis suvel kibedalt seal iga õhtu koonia õppimine näitemängu, selges Nisaini rahva poolt, nii hea arvustus ja ilma ühegi juhendajata veel keegi juhenda. Mina olin nüüd rõuged, mängne näidendid, silla Velori ja mehe, Jakob pallimäng, Sännan ja äramii, kõik teenitu jändi. No mis need võis olla vast üks kümmekond noort ja otsime kõik riide välja, ma sain selle anne käes, sealt üle jõeaegseid selliseid kleite ja mängis ühte vanatüdrukut ja kes väga meheleda. Siin maalesteta midagi maal, eks ole, midagi, nööno pandi jaanituld põlema mäe otsa ja nii ja naa ja siis küla oli ikkagi niisugune, nagu ta tavaliselt küla vulsin nooreks kokku Kosol säärast ruumi, kas talumaa on vaid mõni suvel sooja ilmaga mõni laudpõrandaga köhinud way kodus ja ja siis pätist tantsu täkit Mabedasi siin taguda, valmis sai, siis oli suur lavdabeline siis üte tantsu ühesõnaga ära ja siis sügiseks tekkisid kartulid algusi tõlkijale kokku ja siis võeti kartulit ja siis võtta, kui, siis hõljalegi tants, niiet niieldu külaelu, aga niisuguseid suuri ettevõtmiskülades solekushiks oli agarba, seal olijad Maal oli selline asi, noh et kus sa käid televiisorit, ei ole raadiot, mitte sellest diakeegi midagi. Ja siis oli väga suur, uhke tunne, kuusklassid, õpetasi, edasiminekut, mõtet. S sellepärast haritlaste üleküllus oli tollel ajal 37. aastal lõppeti. Ja siis kui kutsuti mind kah sinna näitemängu mängima ja laulma ja tantsima, tähenda midagi, et kuus kilomeetrit maad aga ära sai, käitus ja ja, ja vahest nii väsinud, kui oli, aga, aga keegi ikka hea ja uhke tunne, et mind kah seltskonda võeti, eks ole, see oli väga tähtis asi. Et sa juba saad olla. Säält külast väljaandest saad juba liikuda, peenendan seltskonda. Esialgu oli väga huvitav tall nii huvitav, et tahtsin kangesti nüüd vene laule laulda, aga vene keelt ei oska tähti ei tunne. Mul Velilatsis seitsmendale klassi nädal õpetaja kuus klassi seitsmendale, seal õpiti vene keelt mada Haaga laulda toda lauluse sirgaastrona maja radnaja aga ei mõista sõnu ja vene keeles lugeda ei oska siis mul vend kirjutas mulle siis sõna paprattale siira kaasrannamaa ja ja kõik eestikeelne tähtedega aga selgeks sai ja väga uhke, nii vatsa naljana toda ei kujuta ette, mis siin tulema hakkas, tõepoolest mõistab toda, et see asi nii hullus, lätt. Ja kõige hullem muidugi kolhoosi algus ja esialgu tuli muidugi too asi, et põllumajandusmassopantini suures, et meil on lõpmata suur talu ja no ma siis sai postkontoritööle keskjaama käike maguva klassi haridusega, ma tuli väga toime saldu asjaga. Ja noh, muidugi siin 41. aasta küüditamine puudutas rohkem haritlasi siis nagu talumehi pandivast puudutada. Aga pärast seda jah, oli nii, et mul siis iga hinna eest taheti, et maole tallu saanu sis olles surmas pääle pantu ja massas jõudnu Siberi-sõit oleks olnud. Aga isa oli mul ikka tark mees, ta ütles niimoodi. Et siia, Soomaa on Kehras ja ei toida haridust, ma teile andas jõua 20 nüüd esikuis hakkama saad, nüüd om sääne haiged kui pää lõikassaa tööd ja sai ka, sa lähed ta midagi ja mul halb plekk, ülejäänud vend, soomlane. Ja, ja siis muidugi ühel heal päeval tuli käsk eliia Lindpriikõlbmatu tööle Nõukogude süsteem. Aga jumalale tänu ja headele inimestele ma ikka sai läbi kõik. Ja mitu korda minnu ikka vallandati siit ja sealt ja ja aga siis ma lõppest mulatsi endale tütre, siis jäeti minule siis aus vallasema. Meil oli esimene tee võidule, ma olin ka ju, ega sedastas fondist tuli ja ka niisuguse suure hädaga ja pultimisega Kalahkestase Niiani kuuesse ära minnes taha panti kolhoosi Edimises põllundusbrigadiriks ja nakkasis hommi inemisega alles valmis solvunud, koduksist mulje läbiga aru saanud ja esimees Saiga särdene, mees, mis kani oma keeli üteldi, ta on juba Mullen Saaga inimeste kõrvale meeltikaga kah kõva vastuolu, aga ta tahtsid minust lahtise kellaga Est nakane põim pääle võimalik, veidi kõvem ja nii nii. Kas see visin ja minust võitu saia, kurat mulle sulle hirmu selle pärast, et kui minu briga päris tembeldati siin ma ei vasta, kui siin palisime ja noh, siin oli Cavelaniks oma võimumehe palgast vilja ja siis kutsuti mul Valga parteikomiteede aru andma, tuleb brigadiri, malessennoytlekat punnid Pados minu pelgadelisse vangist tulija, niisud paragrahv võimul rahvavaenlane ja muidu ma saan siis seal töötada. Ärge kõnelgi, seda juttu me tigemi väe käeskoste käskimise, tõlkija, säkijat, jaa. Me Kiiemmed, tõlki imeline ja õnn kaasa lääki käes oledki mulle päravikimise võimalus. Noormees jäägi enam enamus, kõik läksid kodu kuhugi ära, kestusi no tahtsin ja, ja kui midagi sulle riiet osta, jõua raha, palka kolhoosias, maksa tuli nii armetu ja vilets elu, alul aga näed tõmmatagi põrandad valembas. Siis kui juba hakkasid tulema oma haritum põllumehe etteotsa, aga alul löödi kõik minema ja tapeti neid ära ja mis juhtusi pantid kuskil sealt Venemaalt tulnud, kes minitunne kirjagi üldse. Sellise ametniku oli alul nagu võru keele ütelda. Mida nisutera sisaldab, kui poiss vastased, puhast. Jaa. Tullu ei ole erilist perspektiivi tul tegevusele, aga noh, Tom, lihtsalt maastiku hooldustam, et oi kui elustiil ja ta on ta äriline tegevus, noh, sa ei saa niimoodi otse sinna Manumassot vaigu palju õnnerikas, mis meil on trikid, talumehi, kes andsid trikid, hobi, talunikke, kes ilmselt pandva rohkem sissegi vaste saavad olla kolmas asi, talupidamise me anname siis kadu, et sa nagu säilitatud elukeskkonda ja tegelikult sa tunnetad, kuigi see ei ole ju oma maist vara ja elatustaset ja võimalust puhkusel vangil ämmal mavaletud nagu nantsegi muu tegevusega varem pole rahuldada. Samal ajal jällegi sa näed tõttu elukeskkond nagu püsis hoit alale väärtuse mõttes, miks mõttes ja kuigi sealt lõigates puur, et noh, kõik, mis lõigates läp nagu asja ette mis nüüd mõtsa riikide kätte langes mahtu väärtusahelas negatiivses tegelikult ja, ja noh, et seal põllu, oma olemann ja umbrohust puhtajaid nagu seal kindlustunne, et noh, kui tulevad, mingi halvem paos on nagu võimalikust ära Elle aganad tegelikult on ta töö lisatööjõud, mida väikeste talude tarvitades ammu seda kehva kvaliteediga mõnestki usaldusväärsust seal ei saa olla. Seda ta ütles, et ta tuleb homme tööle, noh ega seal tollane kindel, aga mitte kunagi. Aga sama näol, sest ta tule ja hävitas ja nimetades avitamisestuv ei olegi nagu töösuhe õigele ongi need noh. Ta ütleski, et ma tulen sulle appi. Tulen sulle appi, aga tegelikult maale töötu ja tegelikult ma tööl ei ole ja ma tulles lapi ja Mavitaja, noh sa annad mõõdulist raha ja noh, ma siis juurde ühesõnaga, maha kah ja madrust elama. Ometi ei tea, et ma ei lähe oma sotsiaaltoetusest või või lihtsalt kartulis, mis mul keldri jahtum oma ettefilosoofia Mis neil sarnastel juhutöölistena valla kujunema? Igavene kehvem praegu tuuakse, põllumajandus on nii, nagu ta on Nendest odavad kui ülesse põllumajandusalale siis Lõvesse noor kahmi hindilatse, sest praegune traktorist Sainab olla vanasti sääne mõne klassi haridusega, praeguse traktorist pead olema ka ütleme ebaharidusega, et kõiki nuid kompuutrit seal kombata ja tõenäoliselt häda, et minul oli sel juhul rohkem tööd ja tegevust, kui põllumajandusega oleks midagi, reeter. Need igal juhul, kui maaelu osas kõrda ja Noora, näe see võimalust, et ka Dimelam siin võimalik tööd saia siis igal juhul tuleks siia tööle. Aga noh, kui sa ikka aabitsat ala, mida üldse maal olemas ei ole ja sa saad teda rakendada, mul on kindel ka kolm last ja no ma väga õnnetu, et ma ei ole siin tööd Innebee Tuutma kugi, jää riist koolest siis tööle minna, tuuga, Nikolai sobiv ja palju neid õpetajadki siin vaja, kui järjest, kaotades need väikseid maakoole harja ja, ja tulla ka seletades see maaelu välja. Ega meil tuua midagi teha ei ole, aga halla küll on, sest et see on see elujõulise ime, mis seal maal nii palju, kes teesid, teesid. Kus aga võimalik võtta, sealt võetas ja nii on ka maa enemine tegelikult pool püksata jäeti. Et tähendab mõni hull siin Vilom, kes arvas, et on võimeline oma peret ja külla eletama. Et tegelikult on soov mozzavirsin suhteliselt ühes len ja arvata, et siinseid ettevõtmisi will sigines omme suhteliselt lihtsameelne arvamus, et tegelikult ta oma üsna tõenäoliselt järgmise põlvkonna, kes siis asustas vahtsest no tehes ja nüüd, mis siin aastatega nüüd seani oma viimase 10 aastat on nii kiire areng olnud, mida too järgmine viis aastat kas või Roliidungi üten toda mõis taimedest jääki, arvaldaja toodetu prognoosi, et mis mõne aasta pärast deta tahtva toda vilanud rasse, nii et ma, ma Belgiat tuut saami alles koidu kätesaagas, lastel on huvi asja vastu või ei ole. Prognoosimatu värk. Need olid ajamärgid meie lähiminevikust kõnelesid võrakene pärja Voitka ja Sangaste mees Augustinds. Tänase Eesti elupilte kirjeldasid talupidaja ja kohanimeuurija Evar Saar, Värska setu muuseumi perenaine Laine Lõvi ja Nopri farmi peremees Tiit Niilo. Jätkem see ajalik ja pöörake pilk kohaliku poole. Võru kirjamees Jan Rahman. On muidugi suur vahe Mojas tol Tallinnal ja tollel asjal aga nii-öelda kehki võtma, et Põhja-Eesti ja Lõuna-Eesti vahe on küllaltki suur kultuuriliselt ja too minna olla veel suurem pea. Mu meelest on praegu tahvildundaks aga tahtlust kõneldes nagu vähe ainult kiil, aga muidugi kiile mõtlesin, tähtis asi, aga, aga seal on maniks tunne. Madis Kõiv on ütelnud, jätkuda sõit bussiga. Tule sealt Tallinnast ja üle Emajõe ärijõud, siis ta tundetetav nagu foton vennasele. Ma ei tea, ma esiei, tunne, sans asja, sest ma käisin ta selle poole vähe, mor harva ja mulle ei meeldi seal Põhja-Eesti pulgev eriti, aga aga eks ta läänegi sääne asi on inimestel toomaks hinda seest kuskilt tuletatud aru saada. NATO kiil on väga tähtis. Oma ettekultuur on tähtis muidugi Järs segatuna asja, et meil osana kasvatus olnu Võrumaal, et latsed pead saama kõrgele koolja Petsama, Tartule pead saama Tallinna välismaale ja toom nüüd ära, et sõltume väga palju tuleb arst ongi, nii et Tallinn on, on väga palju noore inimese omaksid Võrumaalt või Setomaalt Kipperi ja üldse Lõuna-Eestist. Et tuum seal just viimasel asi on mu meelest suurem segunemine Põhja- ja Lõuna-Eesti vahel. Et nainemiseleva, siis sinna dilemma võetakse elama seal, kus ta on kõige parem puu meelest. Ja mulle näiteks tundub, mulle on siin kõige parem Bella ja ma usun, et šansid on veel. Kuidas koht ja kohanimi kokku kõlksuvad? Evar Saar Võru Instituudist? Ma nagu ole esitegelikult 100 protsenti tollest keskkonnas, kus kohanime tekkis ja arenes, põhiline osa kohanemist, nagu tegelikult tekkis mässegi kindla mulje, mille järgi too mudel on sääne, et nimeandjas või olla, no määne tu kotus, somm, toom, üks võimalus, mille poolest üldiskotose erines teistest samasugustest katustest, mille poolest ülds mägi erines teistest samasugustest või järv teistest või noh, ütleme ta kõvera kujuga Sestam kõverjärv toom, sääne, Tõne hammet, mansa isikuga, Tam seotu, kas, kelle oma või, või kes seal elas või talu puhul põllu puhul lihtsalt, kes on omanik, kes on hari ja edesi tuleva saanud, see vähendab standardse võimalusena kaitse omaniku põhilise. Põlise koha omanikuna teab Mulgimaa mees Arno Paul oma talu nime. Lugu. Jean põlistalu kolm silma, sellenimelist vabariigil ei ole selle talu nime saamise lugu. Tema on kolme valla piiril pat küla oli siin üle tee kohe. Ja siis on see põld ja see maja, mis siin on. See on nõid, leebiku, Lemmiku vald ja üle oli kohe Riidaja vald Viljandi kreis, kae kreisi vaelga, Valga kreis ja, ja Viljandi ja kolme valla veel ja sellest on ta nime saama kolm silma talu. Nii et siin on igavest mall laulu, vanainimese kõneleme niiviisi, kõnelivet oli leppimine ollu. Vanasti tehti ju seal siit lepinguid ja värke ja oli kõrtsin leppimine lainte laatiat. Pat küla vallast viskab pringuge kivi üle Lemmiku valla rida valda ja, ja siin saman, oli toimunu kohe siin sama. Tollugi mehed ja leping lepingus ja lendia. Ja ometigi võitja liigumis oli vait, noolekivi pannullinguge, kurat rida valda üle leebiku valla, leiad midagi vaielda. Kui suur ja lai oli see paik, kust Eesti talupoeg võis veel omakandi mehi leida oli see vald, oli see kihelkond, Evar Saar? Kotosoni, meie puhul on vil veidikese olulisem pommunis väiksem jaotus, toomjaotus vanade mõiside verre. Toom küll asi, mille maale palju vaielnud, sest ütelda sihukesed noh, et istu, mõisad, mõisa osse maad ja Mei maad ja mõisa piires olla midagi kindlat. Et kihelkonda liks hinda piiriga asi ja tegelikult, ega siis Võrumaa kihelkonna ei ole pääle põlva Rõuge otskivega vana kihelkonna, et kõik Naama nagu Avenue osaldsus Illatsel keskajal ja osalt juba uushaaval Nikonna uuenda kihelkonna Hargla, Vastseliina, Räpina, mis oma alles rootsiaegse moodustise. Ja tegelikult yks kui kaija šansid Revalsit nimesüsteeme, sest too ala, mille piire nähtuses vana talu nimi ordumõis mõisa kihelkonnale korralduse, et too oli ka loomulik, sest mõisa Aliks ma nägin omaette majandusüksus omaette vakku raamatuga ja seal vakku raamatuna on soovitav võtta talu nimi ei kordusi. Edu nime arenemine ongi nii, et seal on kõik nagu kirjalikke materjale, mõju kahvagi, kellele rahvakeele mõju kirjalikele materjale, vastastikune mõju, nii et noh, kui eks mõisa talupoeg on, tal käiks kogukond, kes keeveni ütel kui teo tööle ja Keveni modu aastasadu ja noh, siis on selge, et ka tuul on mugavam tegelikult tal olema esimõõdu nimi ja see on siis nime kordusi ei ole, nii et jah, just nimelt see on see noh, kui nüüd nimi, called aastaid tegelenud ja just see kohanime kogumisega ses sõidatute kohta teiste kohta tundus nagu enemistele meele oma väega originaal ja see nime, et meil on, ma sain nime, mis kuskil kuulnudki nagu mujal säänest nimme metsa, aga mul kes ma nagu ole kogunu. Selge, sääl om sääne nimi, sääl om sääne nimi seal nimi taluneminevatuses või. Nii et nii talu nime, kuidas on see suurem Paloodus nime oma unikaalse juhtrite mõisa valla viia? Vana mõisa piiramsaski mingil määral tunnetatav, sest kui ma seal ütlemi oma kodu kandin liina mäel, ma, ma tunne nagu minemist tolle Liinamäe mõisapiiridel. Tiia, kes oli ta vanem või vanavanem oma vanavanemate juurde, sest või noh, Tiia, mingeid nimi võib olla maja midagi segi, aga ma umbes viie, kes on seal elanud, kes on seal olnu, millega ta silma paistma noh, ega inimese elule mõnegi selline juhtum, millest 10.-st aga kellelgi ei ole ainult niiet sündinu elame ja kolme midagi eksami juhtuminemisega. Ja noh, muidugi tähtsam pilgul Su mõis, hooldus, oma mõisa mõisa piiren, mooduste tädimane vald, mis 19. sajandi lõpupoole väikse valla, mis oli Tottest tollel mõte on ju väga teistmoodi tänapäeva omavalitsusest, kui on omavalitsus, ei otsusta sisuliselt mitte midagi. Ikka on ajaliku rohkem kui kohalikku kuidas selles ajalikus ilmas edasi toimetada, nii et kõrv ka kohaliku kuulata oskaks. Kohti, aeg lõpusõnadeks, arheoloog Heiki Valk oludega. Tuur on väga palju muutumas, Mulgimaa on ikkagi praktiliselt kaotanud oma identiteedi tänu suuresti nõukogude ajale ja külitamistele Tartumaa moderniseerunud. Et kui nüüd midagi jääb ja ma siiski usun, et jääb, siis on see Võrumaa ja setomaa kõige kagupoolsem nurk. Siin ongi veel alles, inimesed kasutavad seda igapäevaelus ja on ka eneseteadvust, on eest töötajaid, on neid, kes julgevad ütelda, et iseendaks olemine võib ka hea asi olla ja et ei peagi kõik olema täiesti ühesugused eestlased, kes ühtegi keelt räägivad väidet on väiksematel kultuuridel natukene teistsugustel on ka õigus oma elule olemisel. Etnoloog Pille Runnel Võib-olla siin mängibki, see global reaalse tasandi muutus rohkem rolli, sest vanasti oli rahvusme võime ka väiksematest otnilistest rühmadest rääkida oli tõepoolest väga seotud selle füüsilise geograafilise kohaga. Nüüd see koht võib muutuda rohkem kujutluslikuks. Me teame, ülemaailm on immigratsiooniga seoses tekkinud suured kogukonnad mujal ja nad ei ütle, et nad ei ole, sellepärast näiteks taanlased seal mõne hõimu esindajad. Meil on see päritolukoht küll väga oluline, aga nad ei pruugi enam füüsiliselt selle küljes kinni olla. Ja see on juhtunud juba kõikjal maailmas ei ole nüüd selline Eesti eripärane, aga setude puhul tuleb seesamamoodi esile nagu ka võrukeste puhul. Et see Lokko reaalsus ei ole enam füüsilises ruumis kinni. Aga ta on nihkunud vaimsele tasandile, mõttemaailmatasandile. Värska koguduse preester, isa Andreas Nii et inimesed pöörduvad tagasi oma juurte poole, sest me ei tea, mis meid ees ootab ja kui vaadata seda praegust arengut, mis ka maailmas toimub, siis kuhu see kõik meid viib, ka? Ei tea, nii et selline alalhoidlikkus, ma arvan, on see, mis, mis seda kanti natukene, hoiab teinekord naerdes, et inimesed on väga konservatiivsed, aga ühest küljest sa pead olema moodne, aga sellest teisest küljest pead olema ka natuke konservatiivne, nii et kus keegi selle piiri tõmbab, on jälle igaühe otsustada. Ma vaimulikuna väga rõõmustan südames ja hinges, kui ma näen, et ka see esivanemate kultuur on püha ja seda hoitakse ja säilitatakse ja mitte väliselt turistide pärast seda müüa, vaid just nimelt tõesti selleks, et, et see on, see on meie oma ja me tahame seda tasandama lastele. See on suur rõõm. Paul hagu, Tartu Ülikooli Lõuna-Eesti keskuse juhataja Selline lainete tekitamine, vahu tekitamine on just selle jaoks vaja, et inimesed tajuksid ohus, sõna on vaja säilitada. Ja tegelikult uurijate või ärgitajate suunaviskajate kuus ongi see teadvustada inimestele, et see on väärtuslik ja leida ja neid võimalusi, kuidas neid siis meeldivaks teha, võib vajalikuks teha või kasulikuks teha, et sinna rohkem inimesi juurde läheks. Kui sellest ei räägita, kui ei usuta Ta missugused ohud seal on, siis võib tõepoolest järjepidevus nii ära kaduda, et et juhtub midagi selletaolist, mis on preisi keelega ja selle pisikese ringiga, kes püüavad taasta preisi keelt hoolimata sellest, et seal vist on oma kas 300 või 400 sõna, mis vanast kirikust kätte saadud ja mujalt tuleb otsida midagi muud. Massikultuuris on ennem hoopis muu kartus või muu hädas ja nimelt niiviisi, et juurutab inimesed isetegemisest. Kultuuri puhul on väga oluline, et ei võõrduks täiesti ära. Lorist Andreas Kalkun Ma tahaks või, või loodassat niux, kes tõdesin, et suur ja ilus skulptuuri, koole kohe kivil ja tugerast peadki tüütama püüdma sinnapoole, et nii lähes pederast rohkem kõnelema seto keel, herts, rohkem kiratamisetu keele maailmas kas või abi olla. Et ma ei mõista muud retsepti välja mõtelda. Tuleks laulda nii nagu nagu vanasti laulataja pidada tuud seto kultuuri Parepast ja Ilo sabast. Sest sa oled kultuur koolest, kui ta näged. Mõni teine kultuur on prestiižse Bay Parepiaat. Taas olen teist, muud ei taha. Sa oled hinda asja einet. Sellepärast pead olema uhke ja kindla. Ja lõpetuseks sõnajärg Võrumaa juurtega mehele filosoofile Enn Kasak, kuule. Ma loodan. Ka, et inimesed märkavad seda enne, kui saast täiesti matab meid täiesti enda alla, eks selle nimel töötatakse Eestiski ju. Oletame, et. Võta inimesed jäävad ellu, inimkond jääb ellu. Siis on meil võimalik loota ka, et eestlased jäävad ellu. Eestlus jääb ellu. Ja nüüd on üks huvitav moment, et igaüks on võib-olla märganud, et mõni asi, mis on moest ära läinud vaestel aegadel, juhtus sedagi, et lihtsalt ei olnud võimalik sellest loobuda. Asi läks nii kaua aega, vanakesed äkki osutusta jälle moes olevaks. Mõni asi osutub uuesti moodsaks. See tähendab seda, et mõni eluhoiak võib osutuda kõige progressiivsemaks, kuigi ta hetkel tundus või tundus mõni aeg tagasi kõige tagurlik. Mida ma tahan öelda, et kõige progressiivsemad inimesed elavad kolkas? Nad ei ole veel jõudnud muuta oma elustiili. Helle, mis viib inimkonda hävingule, aga nad kangesti tahavad seda. Sest nad ei ole teadvustanud seda, et see eluviis, mis neil ongi tegelikult tuleviku eluviis. Ühest küljest ka mineviku eluviis, aga tegelikult ka tuleviku eluviis. Ja see on kõige progressiivsem hoiak üldse. Ütleks nii, et kui jutt on maailmas