Teretulnud baarvarietees Tallinn Raadio meelelahutussaadete toimetuse ja baarvarietee Tallinn külalistena. Lubage esitleda tänase kahe mehe õhtu peaosalisi näitleja Mikk Mikiver. Ja laulja Andres Ots Või vastupidi niipidi või vastupidi, see on täitsa ükskõik, sellepärast et me oleme õppis ühtemoodi mehed, tema on natukene lühem kui mina ja mina olen jälle sama palju pikem kui tema. Tema nimi on Andres ja minu nimi on Mikk ja selles mõttes on meie nimelt sarnased, et nad võrdselt teineteisest erinevad. Ma ei tahaks praeguses olukorras olla mina ja mina ei tahaks olla tema, nii et me oleme võrdsed õnnetud, et me oleme, kes me oleme. Muidu me tunneme teineteist päris hästi, räägime iseendale ja teineteisele, sina ja mina tunnen teda sama palju, kui vähe. Tema mind tunneb. Tema on noorem ja intelligentsem, mina olen jälle samavõrra vanem ja targem. Ma arvan, et ta on päris sümpaatne poiss ja tema omalt poolt peab mind ka üpris ebaantipaatseks inimeseks. Me oleme niisuguse publiku ees, oleme esimest korda. Tunneme ennast võrdselt erutatult, minul on paksem nahk, temal ei ole tabani Nahkuue selga. Me oleme mõlemad lõpetanud ühe kooli, konservatooriumi ja diplomi järgi on meil üks eriala, Me oleme näitlejad. Aga me oleme ühtemoodi lõhestatud hingeeluga, nii nagu tänapäeva moodne kangelane, sest tema kipub laulma ja mind kisub lavastama. Aga kas mina laulda ja tema lavastada võiks, seda me ei tea, ei ole kumbki proovinud, tema elab Pärnus ja laulmas käib Tallinnas. Mina elan mustamäel ja lavastamas käin ka tallinnas selle poolest olema võrdselt. Ainus erinevus on selles, et tema saab bussi peale alati, kui tal pilet on, mina ei tea, kas ma piletit saan, kui ma üldse bussidele pääsenud. Sedasi nojah, ja nii edasi. Minule. Sobib tema kasvatas endale habeme sellepärast et teda Georg Otsa senta otsa Artur Otsa ja veel mõne teise otsaga segi ei aetaks. Ajasin endal vahepeal habeme selle pärast maha, et me oleme ju nii hirmus ühtemoodi, aga siis mõtlesin, et kasvatan endale tänaseks õhtuks uuesti. Et kui olla ühtemoodi, siis juba olla. Imet meid konservatooriumis segamini ei aetud, kuigi mina lõpetasin seitse aastat varem ja temaga sama palju hiljem. Ja, ja üldiselt oleksid kõik. Nojaa, tähendab, mis puutub laulmisse, siis õnnestus meil konservatoorium lõpetada võrdselt hästi. See tähendab, kummalegi ei hakanud midagi külge. See tähendab, minul õnnestus mitte laulma hakata ja temal õnnestus säilitada enne konservatooriumi aegne laulmisoskus, mis on ka suur asi. Ja seda ta teile kohe demonstreeribki, palun. Tuli küll meile kord üks. Paljajalu seljas okei, tore. Pool Nesitavaks veeres temast. Vändaga tastega voore. Rege kaabu võttis kambris. Hakkas laulma nagu kuldsest kurgu. Arst ütles siis, et igaüks Mütsi sisse pangu seitse, kurgukoolis ta siis kummalist laulu. Maailmas on miljon 12, teed. Mööda tuleb rõõme. Vihmad viivad ära, silmatuuled toovad põskedele, lööme. Maailmas on miljon 12. Mööda käivad kulutused hirve kaelas, laste pisaratest. Sarve otsas, virmaliste virve. Orel oli tehtud hiire elu uus kuuludes tema kolme seedeevile. Kasvatas kummipuu. Kummalisel lilla, valge lille. Lõpes laulja lahkus võõras. Ega nõudnud tegime kukkur. Hiirega ole tema. Ära oli viinud kõik või seitse nukk vaid kuulsime veel kummalist laulu. Maailmas on miljon 12 teed. Mööda ikka tuleb rõõme. Silmad viivad ära, silmaveetuuled toovad põskedele. Maailmas on miljon 12. Ühte mööda käivad kujutised hirve kaelas, laste haarates. Sarve otsas virmaliste virve kaaslaste pisaratest. Mikk Mikiver tunnistas siiski, et ta on näitlejaks jäänud edasi ja sobiv küsimus siit ehk oleks kas teatrikuu? On näitlejale kõige raskem kuu aastas? Minule teatrikuu on seekord olnud kerge kogu selle tõttu just märtsikuu on alanud raskem. Ma ei ole lihtsalt teatrikuust osa saanud võtta, kuna sellel lihtkuul märtsikuul ma olin haiglas tükk aega ja lasin endale operatsioonide. Teatrikuu ei ole mind väga vaevanud. Aga üldiselt üldiselt küll ta natuke rohkem vaeva näitlejad kui kõik teised puud, eriti juulikuu, mis on puhkusekuu servast vaevab kõige vähem. Aga muidu on, muidu on jah kohtumisi ja, ja kõiksugu koosistumisi ja millest peab osa võtma. Kas näitleja võib õppida žüriis olles ka midagi näitleja ja võib õppida küll žüriis olles, näitab igal pool oma tähelepanekuid tegema, näitleb ja tegelikult siin ka õppima, kuigi hästi ei näe, õppida midagi seal natukene pime. Aga no mis ma sellest räägin, ma näitan nii oma kogemusi natuke, mis ma žüriis olen züriinides istudes olen, olen tähele pannud. Esitan siis ühe väikese läbilõike ühest isetegevuse ülevaatusest. Esineb esimese klassi õpilane Oskar ohakas teisendab omaloomingulise luuletuse. Ants oli aus saunamees. Esineb Enn sõjaväeosa, suurtükiväelane Jüri mürsk. Ta esitab omaloomingulise luuletuse. Antsu oli aus saunamees. Esineb spordiühingu jõud tegevliige Johannes juurikas, ta esitab omaloomingulise luuletuse. Andrus oli aus saunamees. Saun oli paksu metsa sees. Hundi karu käisid sees, rebane seljatas karu topelt Nelsoniga katusel. Esineb vabakutseliste klubi tegevliige Richard parukas, ta esitab omaloomingulise luuletuse. Ants oli aus saunamees. Ants. Oli Jele aus saunamees, len. Tead, Saunely, jään niukse. Ilgemat padriku seest jäänud. Igasuguseid kuradi tead, hundid, karud käisid seest. Sellega ei ole ent pikalt aega vahutada. Plamme, ma lähen lükkan, käru vaja nägemiin. Ja lõpuks esineb jões tuletõrjuja Fritz Prits. Ta esitab omaloomingulise luuletuse. Ants oli aus saunamees. Ons On sul muidu täitsa aus saunamees? Ainult et saun oli paksu metsa sees, mis ei ole kooskõlas kehtivat tulekaitse reeglitega. Hundid, karud käisid sees. Absoluutselt ebateadlikud tuleohutuse eeskirjadest. Rebane istus katusel, täpsemalt korstna otsas, millega takistas tõmmet ja suurendas süttimise ohtu. Ülaltoodud puuduste kõrvaldamiseks sai mets maha raiutud. Loomad instrueeritud ja neile vahukustutid välja jagatud. Sai üles pandud silt. Ohutuse eest vastutab seltsimees Ants. Nüüd on Ants jälle. Aus saunamees. Täpsemaid autojuhina uurib Meibi jess. Jess juures. Andres, nagu öeldud, on Pärnu teatris küsimus, kas nad seal annavad teile ka lauluga osi. Küll. Siiamaani mängitud viiest osast on neli lauluga. Varsti tuleb viies misse viies kujutav särus Peter salong. Naczynski muusika. Lavale peaks ta jõudma kuskil aprilli lõpupoole. Tänast kava üle vaadates nägin ma siin palju võõrkeelseid laule. Ma tean, et Andres Ots õppis ülikoolis võõrfiloloogia osakonnas. Kuigi vist mitte eriti põhjalikult ja kaua. Jah, see patt oli. Õppisin Tartus 62. või kolmandal õppeaastal prantsuse keelt. Koolis õppisin saksa keelt, kõrvalt võin inglise keelt. Ja kuidagimoodi olema kätte saanud ka soome keele, muide pildi allkirjade lugemise teel. Millega seletada seda nii võõrkeelse eriti inglisekeelse repertuaari kohta? Kust ma tean, ma arvan, et kui mulle üks laul meeldib, siis on ju minu meelest loomulik, peaks teda laulma? Originaalkeeles tähendab algkeeles kus ta kindlasti kõlab kõige paremini. Niisiis järgmine laul on nähtavasti inglise keeles ehk seekord saksa. On. Võiseeni. Summa taksofoni komme, test. Maitsee. Ammels hai pess, dastaja IPS-i. Lauljad imetlenud neid aja ma imetlen, muidugi möödas, inimene võib niisugust asja temma üldse, imetlen kõiki asju, millest ma hästi aru ei saa. Nii tuleb välja, ei ole maailmas palju asju, mida ma ei imetletakse. Ja minu arvates imetlusväärsetest asjadest. Elekter on kõige imepärasem, elektrit ma ei lakka imetlemast elektrist, ma arvan, esialgu teadvat seda. Elektrile jõuab jälile juhtmeid mööda muistsel ajal, siis kui elektrijuhtmeid ei olnud, siis inimesed ei jõudnudki elektrile jälile. Vanal ajal, kui inimesed ei olnud elektri olemasolust teadlikud, tuli neil läbi ajada ilma elektrit ja see oli väga raske. Iseäranis raske oli elektrikutel toime tulla, sest neil ei olnud tööd. Millega millega tulla? Ma ei mäleta täpselt, millal siis elekter avastati või leiutati ma. Ma olin vist siis nii väike, aga võib-olla leiutajad leiutasid elektri omast peast, sest on ju teada, et kui ägedalt juukseid kammida kui neid on, siis tekib elekter, mis kamises pragiseb. Elektri leiutamisega lõppes maailma kõige suurem elektrikriis. Kui elekter oli leiutatud, siis hakati teda saama väga mitmesugusel viisil. Peale juuste kammemise võib elektrit saada veel kassist kui kassi silitada. Pärikarva vastukarva silitades saab vihase kassi. Kõige lihtsamini saab siiski elektrit, kui keerata või vajutada seinal asuvat elektrilülitit. Vesi ja elekter on väga tihedalt omavahel seotud. Nii palju ma tean. Vett saab elektri abil pumbajaam ja elektrit saab vee abil jõujaam. Mõlemit saab mõõta, tähendab, veevoolu saab mõõta. Paadiga ja elektrivoolu saab mõõta voolumõõtjaga. Elektrit saab väga mitmel viisil kasutada, näiteks elekter võib võtta mehelt au habemeajamisaparaadinäolisest habe on, mehe au, öeldakse. Ja elekter võib mehe tõsta väga-väga kõrgele. Elekter võib soojendada elektripliit, kõik teavad ja elekter võib külmutada külmutuskapp. Elektri võib inimese märatsema panna, elektrik, klaver näiteks, aga ta võib inimest, et ka rahustada elektrisoojenduspadja abil. Elekter imeb lehmi, lüpsimasin tolmu, tolmuimeja ja muud igasugust umbluud raadiomikrofon. Elektrimänguriistad on nii palju, kui ma tean. Moodne muusika ja orkestri juhatamise eest hoolitseb mitte kapellmeister, vaid kaabelmeister. Elektriga saab siluda riideid ja sasi ta juukseid. Elektri abil saab rääkida telefon ja lüüa rääkija uimaseks. Elektrilöögiga. Elektri abil võib kodanik pruunista kvartslamp ja võib kahvatada, kui ta elektriarve saab. Muidu ütleme vähem, vähem meeldivad asjad on, on kodumajanduses elektrivoolumõõtja ja siis mööbli osas. Vähem meeldiv on elektritool. Näed murenevad? Jõe kuivavad. Kuni talvel kärgatas kõu. Lumi langeb südasuvel. Ning maa ja taevas segunevad. Lakkama. Armastamas. Jabura. Silgupüüd. Siis vaat. Vagur naine. Üks Raline Ki. Üks kana kas lammas? Üks karjakoer. Või. Mu mu tühiasi, kõik muu kõike, mis siin päikse all kõik, mu köik mool, tühiasi, köik muu, kõik, mis siin päikse. Sekiseki jääb naise voole. Üks see kitse talve. Et kurgipurgi marja see sõstra kodu. Sa ise. Kõik kõik. Kui tule pärast hulkumisi Sündola vutiotsi. Siin Harry. Küll. Vist enam kauaks polegi seal wet all põhjatuses lapikene vilkuvad sinitaevas, sel võtaksin ka seal et tema jääks, et tema. Kümmekond sülle, võib-olla kett vist enam kauaks polegi siin vett? Põhjatu lapikene, vilkuvat pant. Raudprintsi, jakat, emaslind. Maski. 10 30. Kauaks polegi? Siin vett? Lapikene pilt. Tunnen auklikke katkemas, härra auklik Jaloogatkemaski, ämber auklik ja kandke maski. Onlann auklik ja temast katkema. Katkenud. Mõlemad laulud, mida te praegu kuulsite, Veevo igapäevased inimesed ja Naissoo vana kaev olid laulud, mida Andres Ots laulis kuu aega tagasi Moskvas kus toimus rahvusvahelistele konkurssidele pretendeerijate ülevaatus. Kas sellelt ülevaatuselt sai midagi nii peale seal esinemise ka teistelt õppida? Seal oli kaks kontserti. Õppidele kindlasti palju kas või seda, mismoodi koostada kava niisugusel niisugused niisugused kontserdi jaoks ja mismoodi mismoodi käituda publikumi, kui kui ta on selle jumala võõras. Tegelikult Moskva publik on küll üks üsna heasoovlik Publicaga ikkagi. See oli nüüd informatsioon, millest ajakirjanduses ei olnud veel. Jutuajakirjandusse, jõuab hoopis teistsugune informatsioon. Nendeks rajooni ajalehele rajooni ajalehele saadeti järgmine sõnum. Pealkirja all elu on veelgi. Nonii. Paar kuud tagasi tabas kolhoosnik Arnold Puki ja tema perekonda kohutav loodusõnnetus. Punane kukk hävitas halastamatult kõik pukki majapidamise hooned ja ei heitnud armu muule vallasvarale. Arnold Pukk ei naise ja väikeste lastega võiks öelda lageda taeva alla. Kuid seal ei olnud nad kaua. Riik, kolhoos ja meie suurepärased inimesed ulatasid paljaks põlenoyle oma abistava käe. Neile anti head tõugu lehm, peekonsiga 10 kalkunit, 20 kana eraldati tasuta metsamaterjali ehituse tarvis määrati suur rahaline toetus. Vana moelise, kitsaste akendega tare asemel ehitasid kolhoosi tublid ehitusmehed ennenägematu kiirusega. Moodsa uue avara elumaja lõid püsti isegi koerakuudi. Kolhoosnikud kinkisid õnnetuse läbi kannatanule televiisori, raadio hulga majatarbeid. Saadud toetuse eest ostsid pukid moodsa mööbli riputasid üles tüllkardinad, laotasin põrandale maitseka vaiba. Tulekahjust polnud enam jälgegi. Vastupidi, praegu elavad pukid veelgi kaunimalte kultuursemalt kui enne punase kukekülaskäiku erikorrespondent Voldemar viks. Sõnum trükiti ära. Ajaleht ilmus ja järgmisel õhtul kumas taevas rajooni kohal. Kümnete tulekahjude lõõmas. Heade sõprade pundi sõnad käivad käest kätesse, kuni trots Tuivatu mälus seisad. Oleme üks. Koguneks aga elu. Tühjus üksindust, tusest, must Ekin heledad tõust heada naise tõi punaarmee ootuste ei, ta peab olema tee. Ta tuleb leida see õige see. See kallimast kallinges. Ta sosistab, kuniks elu sinutaolisi iial ei kosita. Nad olid kõik mina silmi, kui ta. Noorkuu pusi vaateid, külm kollannessar oleks vaid art. Oleks vaid arr. Aga elu. Mikk Mikiveri esimene osatäitmine oli 12 aastat tagasi 1958. aastal Togoordini telelavastuses. Mis on see viimane, mis praegu pooleli on? CD? Praegu esimene terale jah, Bagodini väikeses üliõpilases kus ma mängisin selle laulukuulsus Kalmer Tennosaarega. Koos ma ise olin ka siis üliõpilane. Ja praegu pooleliolev töö on täiesti juhuslikult on jällegi Nikolai pagaadini näidendis minu sõber, ainult et nüüd ma ei ole üliõpilane, nüüd ma olen juba suure tehase direktor. See töö on praegu pooleli, aprillikuus peab valmis saama. Kas sa võiksid kokku lugeda neid lavastusi, mis sa oled jõudnud teha? Ma võin arvu ainult nimetada näinud ei ole üldsegi palju, neid võiks ükshaaval üles lugeda, aga teatris ma olen teinud seitse lavastust siiamaani ja televisioonis kolm, nii et kokku 10 omamoodi juubel. Ta on olemas. Et ammutada veel informatsiooni, mis nendest lavastustest on niisugune kõige enam kunud. Sulle kui lavastajana. Lavastajale on kõige rohkem pakkunud kõige resultaadid kam. Minu meelest kõige lähemal olen ma jõudnud oma kavatsusele. Kitzbergi libahundi lavastas. Sa külvad inimesed informatsiooniga üle meie ajastu viga. Üleküllus ja minu arvates ainult naised on võimelised selles informatsioonitulvas orienteeruma. Sest nii palju kui mina olen tähele pannud, on neil pidevalt informatsiooni, nälg. Ja see on hämmastav, kui kiiresti nad informatsiooni läbi ja ka ümber töötavad ja siis jälle ringlusse lasevad. Mulle jääb täitsa mõistetamatuks see, kuidas nad seejuures olulise ebaolulisest eraldavad. Aga et nad seda teevad, see mulje süveneb, kui sa kuulad nende juttu, kuidas nad sõbranna jutu vahele sekkuvad, et oo ei, see ei ole midagi teadsa kõige hirmsam oli see või kõige kõige õudsem oli see või kõige naljakam oli see või jubedam, oli see igal juhul kõige ja see näitab, et tegemist on ikkagi kõige olulisem, aga ju ta siis neid näha. No sellest mina tavalise kodanikuna võtan vastu igasugust informatsiooni, aga siis elukoha järgi võtan vastu veel niisugust informatsiooni, mis on, on täiesti koormav ja teinekord isegi piinlik. Ma elan neljanda trepikäigu neljandal korrusel ja mind absoluutselt ei huvita see mida teeb minu majanaaber viiendal korrusel paremal pool. Aga kui istud oma toa vaikuses õhtul ja äkki kostab käre hääl, kus olid jälle nii kaua siis pärast esimest ehmatust taipad, et see naabrimees, kes elab korrus kõrgemal, see on jälle üks viis-kuus tundi hiljem töölt koju tulnud. Ega see ei ole minu asi teada, täpselt sama nagu ei ole minu asi teada see, et talve ajal kalosse kannatusest, et muidu ma ei oska seletada neid kahte Niukest plaksu, mis kostavad pärast seda ju see ikka losside põrandale kukkumisest on. Äkki kostab uksekell, tormad avama, ukse lahti, selgub, et parempoolsele naabrile on tulnud külalised. Ja parempoolne naaber vaatab nüüd mind niisuguse näoga, et mis ma alati ukse vahelt piilun, kes tal külas käib, nii et ega see minu süü ei ole ja mina seda teada ka ei taha, aga tema Kell kostab minu korterisse täpselt sama hästi nagu temale endale. Või ütleme, Jaakob vaikuses kostma niisugune plaksimine on nii nagu kuulipilduja üksiklasud või või keegi ühe näpuga kirjutasmasina peal taob, siis on teada, et minu vasakpoolne naaber, kes on poissmees, et seal on naisobjekti vahetanud ja siis ta õpib parajasti tundma seda. Mustamäel valitsevat niisugust Ell erilist ristipidist, elektrilülitusskeemi plaks plaks, siis see vastab ka väga hästi. Rääkis niimoodi, tema oli olnud pikemas komandeeringus. Sõbra nimi on, on Karla ja ta oli olnud kuu aega ära kuskil kuu lõpus. Naine hakkas teda nii õudselt igatsema, et ühel öösel unes olevat teda niimoodi vaikselt tüürinud üks. Kahe tunni kestel ikka. Karla Karla pärast tuli välja, et kõik kuus Carlad, kes meie majas elavad, ei saanud terve öö magada, kõik kuulasid, vend, kes neid lüüa. Või kui alumisel korrusel elab, mul oleks tore noormees ja kui ta lapse all niimoodi, et Theresa sulle vaid Theresa, nagu sa siis ainult Teresele on kogu maja kuuleb. Või ütleme näiteks me kurdame, et miks meil ei ole rahvastiku juurdekasvuna ei saa olla sellepärast, et kujutage ette, nüüd noorpaar on oma korteris ja näiteks ei reeglipäraselt öösel kell pool üks kell kaks pool neli kell kuus kogu aeg kõrvalkorteris või kuskil hoopis kaugemal korteris ärkab laps hakkab nutma kõva häälega. Siis see noorpaar peab kuulama seda, kuidas isa ema jagelevad, kumb peab nüüd minema lapsel mähkmeid vahetama ja ja iialgi ei tekkinud neil isu muretseda endale järeltulijat. Ainus alles siis võib-olla trotsisid muretseda ja järeltulijat kõigile kätte maksta. Aga Eesti rahvas ei ole niisugune vihane rahvas tundub, nad ei taha kellelegi väga kanna peale käia ja ja siis nii see ära jääbki. Kuigi võiks kasutada samu vahendeid nagu nagu üks poksija üks endine poksija, otsustas kandidaaditöö teha. Et saada sporditeaduste kandidaadiks. Tema dissertatsiooni teemaks oli löök kui otsustav faktor matši lõpp-tagajärje määramisel. Disertant esitas oma töö ladusalt ja, ja sellest selgus, et ainult lüües võid sa lõpliku edu saavutada. Õpetatud nõukogu andis siis sõna oponendile. Oponent ütles niimoodi, et kaasaegne poksistiil ei pea mitte sugugi rünnakut ja otsustavat lööki ei pea kõige õigemaks. Kaasaegne poksistiil hindab väga kaitset, nõndanimetatud aktiivset kaitset. Poksija tõusis püsti, ütles niimoodi, et see on niisugune jutt, on täitsa löök allapoole vööd tema jaoks, et ta ei oleks niimoodi arvanud, et oponent nii võib vastu väita, sest täitsa selge on ikkagi, et löök on otsustav. Selle peale oponent ütles, et ei kaitse, poksija, karjused, löök, oponent, karjus kaitse, poksija Karjus, löök, oponent, Karjus kaitse ja siis poksija, lõi oponenti jõudnud kaitset sisse võtta ja varises nokauti. Sel ajal, kui oponent kuulas ööbikuid. Õpetatud nõukogu luges ühel häälel, et poksija on oma kandidaadid kaitsnud. Siis oligi. See vedas. Apteeker oli jõudnud just voodisse heita kui Elises keldi r d hirm. Apteeker pomises terve rea selleks otstarbeks kohandatud loitse ja mana mesi ajas endale hõõguva selga ja läks avama. Tulijad olid Ville tahkunen ja Iisaki sünd. Kaks kõrvenurga talumeest. Hõõrutud raati kir Emmis õhtuse nüüd rohkem ikka nagu öömoodi. Head ööd siis, härra apteeker, samalaadse näete, ütlen mina ka, lisas Iisaki. No mis siis meestel häda on, et niimoodi hilja peal veel väljas? Ado ei ole mölloo? Ei kiiret ka, on juba ikka küll. Taiutatud siin ringi ja näe, eks ole neid asjaajamisi ja toimetamisi, kui sa nõnda arvast kiriku külasse sattunud. Apteeginojah, eks ta ole, ole muidugi. Ja ütlevad, et mõtet, kui öö kella annad, et, et siis muud ei saa, kui neid retseptirohtusid. No ja ega muud ei saa küll, nii ei peaks andma, õigupoolest no vaat et, et kui muud ei saa, kui neid retseptirohtusid, et kas siis ajal nii neid retseptirohtusid ilma retseptita ka saab või ei saa? Ei, mitte mingil juhul. Ei nojah, aga muid rohte ikka saab. Muid rohte palun hea meelega, eriti kui arvestada, et peremehed nii kaugelt tulnud ja kui ainult kirevase pihta teada saaks, mida mehed tahavad. Öö, öö, mina ma ei taha midagi, ET vate eid nagu ivake nagu tahtis, või sedasi, et vot see assoo tahkuse perenaine on siis haige, mis tal viga? Joolodol Ada meeda tör tõrva, tänan küsimast. Eile hommikul läks Dali ivake sandisti. Kell lüpsis laudas lehma, kukerraisk lendas ligikires nii kõvasti lehmi, ehmatas jälle ini tormilt jalaga, et eit kukkus pikali ja lüpsika ja, ja pinka ja jalg praksti pooleks. Ai, ei, ei, ei, ei. No mis siis, mis siis tegite, kas saite kuskilt abi oomi SAABi seas, nüüd? Küll ma selle ise korda teen, kui ma mahti saan, mis ei olegi veel midagi tehtud. Aga kas tal siis valusid ei ole, et kellele perenaisel. Mis valusid all või midagi, no issand jumal, jalg pooleks. Ega ega perenaise jalg pooleks. Ahhaa, lehma jalgu, joolele majal, kurat virutas tormilt küll, ei näe häda midagist. Vaata, eks? Kuramuse kukerajaga akuk, jalg pooleks ja arvata kohtadest ei, mis kooke, praad, pingi jalgu läks pool 1000 ja tuline, no kuulge, öelge nüüd kohe õige kiiresti, mis asja te tahate? Ahaa, et mis, ma tahan, et vaat kui apteekrihärra ei pahanda. Siis tahaks küsida, et kas on olemas niisukesi rohtusid nagu kolu, soku, rasva ja linnukese muret ja ämmamoori nahka ja piibupigi ja jänese. Issand, Hiiumaal, siin on kõike, mida tarvis on ja vaadake sinna Puusepp augu teinud, need on kõige parem, kui peremees kibekähku välja vajub, nii et taga biitlingub. Nunnu saab tiigri harval maksa nüüd kohe pahandada, et ma võtsin südame rindu, et küsida, et kas on seal tõepõhja all misi inimesed räägivad, et On niisukesi rohtusi olemas ka. Jumal hoidku, ega see ei ole siin mõni jututubaöö ajal. Öelge kohe, Ta tahtis. Ei midagi, ei ta. Issand jumal, ilma küll plahvatan, teie ütlesite ometi teid tahtimine e n. Mitte minu eiti Iisaki, tema ja Iisak-il oli asja MA tulin niisama seltsiks nagu vahelt rääkijaks. Et küsi, et seda ja sedapsi ja mis ta tahab siis unerohtu? Ütles, et vaat et kui haiglas on neid inimesi magama pannakse, antakse, Tallu loru loru. Mis loruse need oligi, kloroformi tabavamad ja seda loru Kormi. Ei, seda ei saa, seda ei saa, see on, see on art easy, rohkem n on jah, see tähendab, et jah, käi ivake, kahtles. Ütles, et kui papp Digis seda loru loru vormi ei anta, et et küüsi Iisaki siiski isi küsiteed. Issand jumal, teed, teed, teedeed, kikikirpude vastav, vat need rambid ei, ei, ei lase magada. Te teete, et putukapulbrit, et sedasi ja siinkohal hakkas apteeker pikkamööda näost lillaks minema haaras kahe käega peast kinni ja risti ivake minestas. Sa sa, Mikk rääkisid siin ennast sellest ühe kooli ühe ühe kooli olemisest. Mul on välja pakkuda üks, üks lugu, mis on kah. Meiega oli mehe lugu. See on Väino Uibo, tema õpib praegu neljandal kursusel diplomand. Väino Uibo viis on sellel lool ja sõnad on Andres Ehinilt. Sürrealistliku maiguga ookeani. Esiettekanne. Ja vaat see, ma istun päikesel, süda teisel pool hal vaja. Maalist päikese süda teisel poolel raja sealgu kedeks muutuvadki r hari punane lapp saavad kanu. Keer legida noori ja vanu. Leida noori ja vanu välja lemmikust, kingsepp, fell, r-ile Keptsutadav varr, Saara, maru vennas ja ta ootajad on meil, ma arvan, ta ka ootavaru. Veel norskab ja ka ootame, mil ma arvan, ta ka ootab aru. Aga kõrr, vaas, kiigu, valge koorega saadud Vaskane Roosimägi. Seegi kuiva vee. Las see onu huumaar, põõsa ja koovad ja pole ime, et sa süda teisel hoole all vaja pole. Praegu ei saa seda teisel pool vaja seda teisel vaja seda teisel pool. Ei, need on tuline. Aga Kalmas kruus on kul. Lell ja sa naerunäoline. Vii see viineri viisakuse kuues kiusa korjustama. Seitsmes. Kaheksas Kats oma, aga. Aga minul, Me pojale vaenu viin jääb, viska mata jobu, joonud joomata kalli kambris. Aga kohe pärast kolva ta CO orgiat joodud kuldsest Gruusiast kullakese Rooris. Esimene viil on Tuline. Esimene eri on viia. Ei, need on udutuli. Kallas kruus on Nõnda siis minul mehe poja vaenu viska ta jobu joodud joomata kalli kapress ma ka kohe parrast kolmanda joon regioonud Kulitses Pruusist tulla. Veel on Vi. Tuli. Suur tänu teile kõigile meie raadio meelelahutussaadete toimetuse poolt organiseeritud õhtu kahele on tänaseks lõppenud. Külalisteks olid Mikk Mikiver ja Andres Ots. Muusikat tegi instrumentaalansambel Emil Laansoo juhatusel, koosseisus Raivo Tammik, Arvo Pilliroog, Indrek Avasalu, Peep Ojavere ja Arne Oit. Lubage teie ja meie nimel Ada baarvarietee administratsiooni ja kõiki töötajaid, kes meid võõrustasid ja võõrustavad. Täna õhtul edasigi kohtume tuleval kuul.