Tere jälle ja tere tulemast kuulama järjekordset saadet, vikerkäär ütlevad teile Waltaria, Jaak Ojakäär. Ka tänase saate idee andis meile tegelikult üks raadiokuulaja kes helistas mulle mõni päev peale seda, kui viimasel vabariigi aastapäeval oli eetris käinud meie saade nimega pidupäeva panoraam. Ja juhtus nii kummalisel kombel, et kuigi see oli kaks tundi pikk saade. Me siiski andsime välja mõned katteta vekslid, sest et me saate alguses lubasime mängida Eesti raadio arhiivist mitmeid huvitavat huvitavaid lõike. Eesti raadio, algusaegade reportaaže, test ja neid kõiki me ei jõudnudki lõpuks ära mängida, nii et see isegi mitte kõiki vaidlesid, seal jäi päris päris üle üle poole puudu nendest, mis meil oli valmis nagu mõeldud ja valmis otsitud. Nojah, aga kes seda otsesaates ikka oskab, et, et ei, ei oska kunagi ja kui jutt läheb liiga pikaks, siis muidugi üritame täna siis vähemasti alguse sisse vaata lühemate ja et et minna minna asja juurde ja tõesti neid lõike, mis jäid tookord mängimata, neid me üritame selles saates mängida ja palju muud veel. Ja selleks on meil ka täna külaline, hea kolleeg Helve võsame, kes töötab Eesti Raadio arhiivis ja on kaasa võtnud veel palju sellist huvitavat kraami, millest minul kindlasti ei ole aimugi. Mõtlesin minul kamikaze altaril olles. Kiiev on meil ikka ju tohutu suur ja, ja ma ei tea, mitu inimese eluiga on vaja, et need kõik läbi kuulutamisel on. Ja ei oska öelda ja ega mina ei oska ka öelda, kui suur ta on, ma arvan, seda ei oska mitte keegi öelda, sest noh, raamatukogudes ja arhiivides arvestatakse, eks ole, need säilitusühikuid ja kõik. Aga meil on ju mõni säilitusühik, mis sisaldab omakorda 40 ühikut seal peal, eks ole. Jah, need vanad suured lindikarbid Just 1000 meetrised lindid sinna kilomeetri peale näiteks üheksateistkümnese kiirusega, seal võib-olla 50 lugu. Ja aga noh, seda huvitavam on minul kah alati sinna minna ja sukelduda sellesse sellesse tundmatusse maailma suurelt jaolt tundmatusse veel ja, aga võib-olla tänase alguseks ma valisin välja ühe minu arvates pärli meie arhiivist. Aguliidik laulab ühte kupli laulurikas ja vaene ja. Ma arvan, et see sobib tänase saate sissejuhatuseks mitmel põhjusel. Üks põhjus on see, et me näeme, et siin maailmas ja Eestis mitte, ma ütlen ka üldse maailmas, aga ka Eestis midagi ei muutu, kõik kordub ja kui kuulaja hoolikalt just teksti jälgib, siis ma arvan, ta jääb minuga nõusse. Vot seda laulu kuulates mul tuli praegu see mõte, et küll on ikka hea, et nüüd on tulnud nii palju neid uusi ja kindlamaid helikandjaid praegu meil ju võetakse asju ümber nüüd digitaalkassettidele ja raadiomaja teeb nüüd ise neid nagu CD-plaat, et meil oli kodus kunagise sama plaat, kus see laul on võetud. Mul on niisugused kooli eeliku aegsed mälestused sellest laulust ja kuna minu õed seda laulu pärast kogu aeg laulsid, neid sõnu tean ma siiamaani. Aga see plaat lakkas meie majapidamises koos kõigi teiste plaatidega olemast üheksanda märtsirünnaku ajal. Me elasime südalinnas ja sinna vastu tuli pomm. Nii et meil lendasid kõik aknad ja vaheseinad ja kõik lendas sisse. Me olime ise sellel varjendis, ma mäletan, kui ma hommikul koju tulime, siis kodu oli väga õudne, muidugi tuul puhus kõik nendest olematutesse akendest ja põrand oli üleni kaetud niisuguse kummalise seguga suures suurtes pottides olid apelsinipuu ja sidrunipuu. Need olid muidugi ümber ja katki ja kõik kohad olid täis seda mulda ja selle mulla sees olid siis need heliplaatide tükid. Plaate oli päris palju, kogu see riiul oli ümber kukkunud tükis nendega. Ja muidugi seal oli päästa vaja isal ja, ja õdedel muudki kui kui plaate, need olid kõik puruks sõtkutud. Nii et küll on hea, et, et kuskil ikka on neid plaate järelejäänud, sest raadio ju kaotas oma plaadid, pärast mis jäid, jäid põlemisest järele, need lõhuti süstemaatiliselt kui vaenuliku ideoloogia kandjad. Nii et see on ikka tohutu väärtus, mis meil veel olemas. Mina mäletan ühte samasugust pilti, mida sina kirjeldad, see ei olnud seoses Tallinna pommitamise ka, see oli seoses 49. aasta küüditamisega, kui ma läksin Pärnusse, kust mõõde tema olid ära viidud ja ja siis oli juba see korter lahti, sai sinna sisse minna ja ja siis ka põrandal puruks tallatud minu plaadid, minu hinnalised säsiplaadid. No õnneks on siiski midagi säilinud ja võib-olla jätkamegi nüüd ühe näitega sellest sõja ajast, see on muide just konkreetselt see näide, mida see raadiokuulaja, kes helistas, küsis too saade, ei jõudnud seda mängida, seda lõiku seal Irene Menningu teadvustus. Sina vist lugesin päevauudiseid ja see ei olnud mitte 43.-st või neljandast aastast sõjaaegsest perioodist igal juhul see tuleneb ka sellest, mida ta seal loeb ja mida me kohe kuuleme. Kubani sillapea põhjarindel löödi tagasi tugevam rünnak raskete kaotustega vaenlasele Aasovi, mere ja Oscollist kagu pool asuva piirkonna vahelises ruumis, eriti aga harnovskist põhja pool, rauges vaenlase rünnaku tegevus. Veidi võrreldi Aasovi mere ja Oscollist kagu pool asuva piirkonna vahelises ruumis, eriti aga Harkovis ja linna ümbruskonnas. Jätkuvad vihased võitlused. Kurskis põhja pool rauges vaenlase rünnaku tegevus veidi võrreldes eelmiste päevadega. Nõukogude pealetungid löödi tagasi. Riivitati kohalikud sissemurrud ilmjärvest kagutuul ja Volhovi ning Laadoga järve vahel. Järve vahel jätkas vaenlane oma rünnak, nad oma rünnakuid äsja, kuid äsja kohale toodud kohale toodud, kohale toodud ja kohale toodud ja kohale toodud ja kohale toodud ja kohale toodud jala väljas. No nagu te kuulsite, see ei andnud mitte meelega tehtud, see ümbervõte on tehtud plaadilt, mis lihtsalt hakkas tagasi viskama ja seepärast ka need kordused, aga nojah, neid tuleks väga põhjalikult redigeerida või restaureerida neid plaate seal restaureerimata ümber võtte. Need olid suured kolmekümnesentimeetrised, niisugused pehmed plaadid, mida mängiti seestpoolt väljapoole ja neid tehti Eesti raadios. Üks mees, kes neid tollal tegi, oli Olev Kask keda praegu meie hulgas enam ei ole. Tema abikaasa Irina kask on lauljatar ina tuntud ja ja noh, need on muidugi täiesti juhuslikult säilinud, mina nägin ka neid siin vana raadiomaja keldris neid plaate 45. aasta sügisel, aga keegi ei julgenud neid kaasa võtta. Ta võib olla Olev Kask, oli nii julge, panid, võttis sealt ära, aga need kuulusid hävitamisele ju. Ja kui kuulata seda teksti, eks nende plaatide peale oli oli muudki kui, kui seda lihtsalt ametliku rindeteadet. Nendel plaatidel oli ju ka muusikat ja ühe pala juures seal tekkis päris tõsine küsimus, et kes, kes pagan, see võis seal mängida, seda klaverit ja üldse arhiivis on nii mõndagi. Ilmselt jah küsimusmärgi all. Ja üks pala, mis mind konkreetselt päris vaevab, on ühest uue aasta programmist, ilmselt see on siis nähtavasti 43. 44. aastavahetuse saatest kus üks pianist mängib kontrabassi ja trummi saatel saksa Klaule. Ja Ma olen nii põhjalikult neid saksa plaate kuulnud. Mitte midagi ei ole mul seoses selle konkreetse looga ei tule ette ja üldse stiil tuletab mulle kangesti meelde seda, kuidas Leo Tauts mängis ja mul on plaan saata see armastati džässiinstituuti. See lõi ja küsida neilt, kas nemad tunnevad sealt mõnda saksa pianisti ära, aga niikaua, kui sealt tuleb eitav vastus, nii kaua ma usun, et mängib Leo Tauts aga võib olla ka mõni raadiokuulaja, tunneb selle pala ära ja siis ta võib loomulikult neile kirjutada. Pala tunnevad kahtlemata paljud, sest need on tuntud lood, aga just et tähtis on see, et konkreetse esitusele mängib Seda muusikat kuulates tekkis meelde altariga väike vaidlus. Mina mõistagi noorem mees, kes ei mäleta ju tolleaegseid pillimehi ja pole neid kunagi elusast peast kuulnudki. Mul tekkis küll väike kahtlus, et kas see võis olla Eesti Eesti klaverimängija, et see, see oli ikka niivõrd ameerikalik mängustiil ja nii edasi, aga aga väidab, et Leo Tauts mängis Leol niimoodi. Tauts mängis niimoodi ja, ja üks mees, kellega ma olen koos mänginud, oli hoovid Avarma, kes samuti mängis niimoodi ja Priit vee peal oli väga tugev džässipianist, aga Veebeli stiili see nagu ei meenuta. Aga Ma ütlen, et see on kõik spekulatsiooni tasemel, me ei tea, kes mängib ja, aga mind väga huvitab. Võib-olla ma tõesti eksin, võib-olla see on mõni lõpuks Saksa Saksamaal oli ju ka igasugused hollandlased ja belglased ja ja häid pianisti, kes ka seal mängisid sõja ajal ja kõik võib olla hästi, aga nüüd üks teine küsimus on veel jälle üks lint, mis kunagi tuli meile Leningradist üks suur karp ja seal peal oli põhiline oligi ainult eesti muusika, see oligi siia saadetud. Meie Eesti raadio töötas Leningradi sõja ajal ja andis neid propagandasaateid seal ja, ja ja seal mängisid ka meie orkestrid. Kahjuks ei ole näiteks lindistatud seda Valgre mängis oma mingis polgu orkestriga seal, kus minu teadaolev Pikknurm mängis saksofoni sel ajal ja aga. Neid asju ei ole lindistatud. Aga seal oli konkreetselt oli selle Merkuulovi juhatuse all tegutsenud selle Eesti riiklike kunstiansamblite džässorkestri üks pala ja, ja muud niisugust asja. Ja seal oli korraga üks laul, inglisekeelne laul Sky. Ani immuunmis on kahtlaselt puhas võte. Ja laulu järgi võib kindlalt öelda, et seda ei laula ei venelane ega ka mitte inglane või ameeriklane sest aktsent on olemas. Jah, tal puudub vene aktsent ja tal puudub ka see õige hääldus, mis on, ja ta on väga eesti häälduse moodi. Ja ta oli koos eesti asjadega Ta oli koos Eesti asjadega ja siiamaani on mul on pakutud välja, et meil oli raadio kooris omal ajal laulis ka. Oli mängis saksofonivaht. Ja keegi mulle on öelnud, et see võib olla vaht, laulis. Ma ei tea, aga kuulame natuke seda ka ja ja lihtsalt näiteks selle kohta, missuguseid mõistatusi meie arhiiv sisaldab. Niisiis, see on siis üks suur küsimusmärk minu jaoks meie raadioarhiivis ja ja kui mulle öeldi, et see võib olla Albert vaht, siis ausalt öelda, mina mäletan Albert lahti ennast, keda meie hulgas kahjuks praegu enam ei ole. Väga hästi. Oli tore kolleeg ja ka saksofonimängija, nagu mõtlesin. Muide, ega siin ei ole mingit sugulust meie tuntud sesse rokktrummari Andres vahtiga, Andrus või Andrus ja noh, väga lähedane sugulus, Albert vaht oli Andruse isa a- ja nii et jätame selle, nagu öeldakse, selle küsimuse praegu õhku rippuma või küsime Andruse käest, siis. Andrus küll ei tea, miks sa nii arvad? Ei, aga miks mitte perekondlikus liinis võib ju sellest olla juttu näiteks olnud, kas ta käis seal Leningradis laulmas või midagi, see oleks ka juba mingisugune. Ma olen rääkinud Andruse emaga ja Andruse ema on ka väga kahtleval seisukohal, kuigi noh, ma ütlen, et ega ka naine oma mehe noorepõlve kõikide kõikide ei tea, mida ta laulnud on ja ei, siin praegu ei oska ja ma ütlen, see on väga-väga udune, väga udune, täpselt sama udune nagu see selle klaverimängija kohta on see oletus. Aga kas meil on ka midagi, mis ei ole nii väga udune? No üks asi, mis on päris kindel, on ma tahtsin just seoses hiljutise missivõistlusega näidata, et jällegi maailmas ei ole midagi uut. Ja meie kuulus omaaegne helilooja ja ka pianist, džässiorkestri Fi bändi juht Viktor kompe kirjutas ju nimega Miss Estonia, mida ma ei mäleta, mis aastal see oli, kas 27 see oli hiljem, 28 20 900 kuskil niisuguse 20. aastate lõpus, kui preili meta kelgo valiti Miss Estonia, eks seda laulis Nikolai Põlluaas, kes oli Ernesaksa kooris, laulis hiljem ja jaa. Ta oli ühes tuntud kvartetis enne sõda. Oli ta laulis Arder, Põlluaas, Viisimaa ja kes seal oli, kas mitte Hanseni olnud pass oli küll üks ja. Küll jah, ja siis neil oli veel mingi seks det, kus Marta Rumgi kaasa ja laulsid enamasti lorilaule, ma ütleksin, niipalju kui ma olen kuulnud nende arhiivilintide pealt. Ja neid on, neid on olemas ja nad omal ajal tegid ju väga palju plaati, aga see konkreetne plaat kahjuks seda plaat ei ole tervel kujul olemas. Plaat on katkine ja me kuule sellest plaadist ainult ühte osa. No. Et see meenutab mulle üheselt seda kerjuse laulu ainult tunnistusest, eks ole, ju on kuidagi väga sarnase hõnguga kogu see lugu. Tonatsioonilised, selle laulja intonatsioon on niisugune kurb ja noh, mis teha olid ajad olid majad, autod seisid ukse ees, nagu laulusõna ütleb. Aga mida sina, Helve? Oskad meile nüüd nagu serveerida mingi mõistatuse, võib valla- või, või, või mis, mida sina oled tänaseks kaasa võtnud? Tead mõistatust mul küll kaasa võetud ei ole. Ja noh, kogu see minu arhiivindus seal, ega see ei ole ju liiga pikka aega, mul see töö kestnud ka ja ta on, nii ma ütleksin, niisugune pisteline näppimine olnud. Kahjuks ei olegi meie arhiivil olnud minu meelest kunagi mingisugust tõelist tööprintsiipi ega mitte midagi, siis on kõik olnud juhuse tahtel sündinud asi. Ja selle tõttu on see valik seal ka niisugune. Palju on jah, mõistatusi, kus ei ole teada isegi noh, laulja enamasti on näiteks klaverisaatjat ei ole. Teksti saadetel on tohutu puudulike vormistusi lindikarpidel, omal ajal ei olnud mingit nõuet, kuidas tuleb vormistada, on lihtsalt niimoodi, eks ole, saade ütleme, pidupäeva õhtu sellel kuupäeval sellel kellaajal kavas olnud isegi autorit iga kord ei ole peal. Ja sina siis olenitena inimene ja ürita sealt aru saada, kes seal, kes on, kui on väga hea, eks ole, kui ei öelda. Ega seda ei saa ka enam kuskilt teada, kui saade on kuskilt 50.-st aastast pärit näiteks. Võib-olla niisugused hääled nagu Voldemar Panso ja väga markantseid hääled tunneb ära ka väga paljusid hääli ka ei tunne ju enam, kui räägivad. Ja no näiteks on, Me oleme nüüd tegelenud seal vanade kuuldemängude ümbervõtetega Juba tänu nendele paljukordsetele kolimistele, mis siin majas on olnud, iga kord, kui kolitakse, siis midagi visatakse ära, et ah, kellel seda pahna vaja, nüüd ei ole neid vanu, saate väidega midagi olemas. Sageli on nii, et, et lindikarbi peale on kirjutatud näiteks kolme peategelase nimed ja teised. Ja teised ja sina, võta siis kinni, eks ole. Kes need teised seal on? Päris päris hulle asju on, ma istusin üks kord. Vahva sõdur, feik on tehtud kuuldemänguks. Huvitav asi, see on tehtud enne seda kuses veidi raamat eesti keeles ilmus sest seal on kasutatud teist tõlge. Sa mõtled seda remmelga tõlget? Pärastsõjaaegset ennesõjaaegne oli minu arust Bernhard Linde tõlge, mis ilmus looduse universaal biblioannete kaupa aga see ongi siis selle järgi tehtud. Jah ja no mina istusin siis see sõjajärgne remmelga tõlge peos ja kuulasin kuuldemängu ja otsisin sealt välja märkida juurde, kes on kes tegelane. Kes mis rolli täidab, sest ei mäleta ju kõiki neid asju niisama ja siis ma just vaatasingi, et see oli täiesti teine tõlge, aga muidugi noh, aru on saada, et see on see koht, sisu on sama. Vorm on teine. Novia. Vaat streigiga seoses, et tegelased segi on läinud hiljuti ma lugesin ajalehest, keegi kirjutas repliigi ühe autori vastu, kutsus teda korrale Te, ütlesite, et vot seda ja seda rääkis. Ülemleitnant toob või kes ta seal oli, aga tegelikult see oli hoopis kapten Lukasz või, või oli see vastupidi? Tähendab Need nimed on meile kõigile tuttavad, aga kes mida? Mida täpselt ütles ja, ja kes seda mängis näiteks nende ja teiste all võis olla omal ajal mõni hilisem Kuulsus seal hilisemaid kuulsusi oma noorpõlves olla, eks ole, seal võis olla inimesi, kes on nii ammu juba kadunud, et ei tule meelde lihtsalt, et niisugune inimene olivat oleks sul mingi kõigi näitlejate nimekiri ees ja need niisugused 50.-te aastate hakatuse asjad seal. Lõbus ma olin ju siis ka ikkagi oh ülearu noor, selleks, et osata midagi tähele panna, mis meelde jäi, jäi meelde, eks ole, teatriski, ega ma ei mäleta ka, võib-olla paljude ma mäletan näitlejat üldiselt rollis, aga on näitlejaid, kelle häält ma küll näiteks enam täpselt ei mäleta, missugune ta oli, ma mäletan, võib-olla mingist rollist ta välimust. Mises tahad niukse mingi viienda klassi lapseks saada? Ja kui me nüüd lõpuni seda täpsust taga ajama, siis tegelikult siiski Lukasse ei olnud mitte kapten, vaid ülem, Nad ja toob, ei olnud mitte ülemleitnant, vaid leitnant. Niipalju mäletan mina sellest raamatust. Küll. Ma annan sulle õiguse saada seda lugenud hiljem kui mina, sellepärast et ma, ma vist lugesin, mitu korda lugesin seda siis, kui ma alles olin lugema õppinud ja ja kui need anded meil kodus seal vedelesid ja, ja ma ei saanud siis ka nendest kõigist sõnadest aru, mis seal sees oli. Sest vanemad ütlesid, et see on nüüd väga ropp sõna ja. Nonii. Aga kui nüüd nende näitlejate ja, ja üksiti selle eelmise väga nukratoonilise laulu juurest üle, siis ma pakun nüüd, et kuulame hiljem näitlejana väga kuulsaks saanud, aga sõja eellauljana väga popp olnud Ancess koolat kellel ei ole teps mitte ainult see, Paula, sul on poisipea, mis kogu aeg on käinud teda tutvustavana, vaid meiegi varamutes on siiski mitu-mitu plaaditäit teda ümber võetud ja vot seal on autor on keegi m paiste, sina, Valter, ilmselt tead, kes oli see embaiste. Selle mehe eesnimi oli Mihkel. Vot mina tema poegi või poega ei kohanud, kas Jaak mäletad, missugusel jazzkaarel või missugusel festivalil? Käis Mihkel paiste vist üks poeg, kas oligi Jazzkaare festival või? Oli see veel varem? See võis olla ka mingi teine põhjus, aga muidugi need on ju need kuulsad trummikomplektide ehitajad ja, ja, ja see on üks maailma või õieti mitte trumm. Nad teevad trumme ka, taldrikud on just see nende kuulsam müügiartikkel ja tähendab, niikaua kui paiste firma ei töötanud, nii kaua olid sildian, taldrikud olla sildi all ja absoluutselt ja saab ja no ütleme, see kolmas, selline maailmakuulus firma, et näha, võistlevad selle turu turu pärast, aga muidugi paiste firma on, on väga kuuluse viimasel ajal. Noh, kui ma vaatan ikka Downbiidis neid trummimängijaid ja need taldrikud Nende ees läigivad siis paiste nimi on igal pool. Ja muidugi mitte keegi ei tea, et see on eesti nimi. Sest see perekond Nad ei eita oma oma eesti päritolu ja ja minu arust nad on ka toetanud meie sassi üritusi. Millal nad ära läksid, enne? Nad läksid vist ikkagi mõterlam kui suur minek. Ei ei, nad ei läinud. Nad läksid ikka ikka kui põgenikud. Ja vist alguses Šveitsi ja isa, seesama mihkel hakkas seal just peale ja hakkas tegema neid ja siis pojad võtsid selle firma üle, isa surnud. Aga see lugu on nüüd küll päris üliväga Eesti iseloomuga ja nimi on tal saare küla rannalahe. Jätkame siis tänases Vikerkäru saates Eesti raadio arhiivist tuunimist ja järgmiseks üks meie raadio kõigi aegade kuulsamaid eetrihääli Felix Moor, kes teeb reportaaži merenduspäevadest. Ja noh, see ei olnud lihtsalt merenduspäevad, seal oli üks tähtsam sündmus ka, mis toimus aastal 1937. Vasemal tiival seisab Tallinna garnisoni orkester. Tee keskele jääb Tallina maleva orkester, nimelt kaitseliidu Tallinna maleva orkester Fi. Kreeka kaitseliidu üksused jäävad neist vaadates paremale poole ja Praha koondatavate meri kaote. Kogu aeg prae kaudselt kuulajat toimub rongkäigu üles rivistamine. Merekaitseliit joondub. Mereskaudid on palju tundeid saanud. Õige pea on kuulda, meil tervitus. Tervituskõne. Veeteedevalitsuse direktor, insener aabits. Rongkäigu ümber on praegu kogunenud ka õige tublisti publikut. Kogu rongkäik, mis sadamasse saabus, on tihedasti alistatud. Publikud. Kõnet pidama veidi valitsustele. Päeva peale ära, et iga päev ragiseb Jääb jõvega peale. No nagu te kõik kuulsite, härra insener Aavik teatas, et me ei ole enam meresulaseid, vaid merehärrad juba. Kui nüüd tulla tänapäeva, siis muidugi soomlased siin arvavad ja kirjutavad meile üht-teist. Soomlaste streik, Ma mõtlen soomlaste streiki, ütleme ikka ei saa seda merd päris nii sõita, nagu me ise tahad, ostsime aga palgad tuletest, tunnetest, palgad tuleb tõsta ja no ega põhjus, ütleme nüüd ausalt, põhjus ei ole ikkagi selles. Põhjus on rohkem selles, et soomlased tahavad kaamere härrad alla ja kõik tahavad härrad olla. Aga see oli kahtlemata väga selline huvitav ja mõnus kuulamine, neid, see insener Aaviku tervituskõne, kus oli juttu ja siis ka ultramodernsest allveelaevast. Kalev. Muide, me kuulasime siin, et tal oli väike aktsent juures. Ja Helve, sina arvasid, et võib olla põhjus selles, et tol ajal nad said koolituse vist Peterburist. Sest no mis oli 38. aastal, eks ole, 37, need olid tsaariaegse haridusega mehed ja ega tehnilist haridust siis tuli ikka ikka väljaspoolt võtta ja, ja ükskõik, kas siis Riias või Peterburis. Ma võin siia praegu vahele lisada ühe fakti, mida Jaak ei tea. Aga jaagu emapoolne vanaisa on tsaariajal töötanud tsaariallveelaeval või teadsid, miks sa arvad, et ma ei tea. Muidugi ma mitte ainult ei töötanud, aga ta oli vist isegi päris kõva käsi, seal ta oli, ta oligi keskastme ülemus, nagu praegu on moes öelda. Peenikene lukksepp, niukene noh, mehaanik. Nonii. Vaat seda ma ei tea. Mina polnud siis veel sündinud. Seda ma ei tea, teda ei ole salvestatud ka ta nii tähtis mees ei olnud ikka. On üksikuid puudusi, nii, aga mina võin nüüd öelda, et, et mul on peaaegu nagu klaver põõsas, sest ega mina ei teadnud, et niisugust lõiku siia pakute. Aga mina võin siia otsa nüüd pakkuda, siis Eesti vabariigi sõjaministeeriumi puhkpilliorkestri salvestus aastast 1920 kaheksani ja veel üksjagu vanem kui see allveelaevade tulek. Orkestrit juhatab Georg Reeder ja kuigi see ei ole mereväeorkester, aga nad mängivad lugu kiigu Mubadike. Nii et klapib allveelaeva otsa. Ideaalselt ja nimetati ka seal ju garnisoni orkestrit. Reederi juhatas garnison. Jah, ma ei tea muidugi, kas sõjaministeeriumi garnisoni orkester See oli sama nime nimi muutus aga, aga paks reeder oli mõlema ees. No siis on ju täpselt see, mida vaja on kuulamis. Nojah, käriseb muidugi see võte küll, aga mis teha? Hea, et niisugunegi meil on, sest ega meil seda orkestrit rohkem ei ole ka. Aga nüüd mul on pakkuda üks tunduvalt parema kvaliteediga salvestus ka hilisemast ajast. Ütle Valter, kas sa oled näinud lavalels farmanit? Ei ole, ei ole näinud. Asi oli selles, et ma tulin ju Tallinna alles 42. aastal, ma olin varem pärnakas ja ja raadiost olin ma neid kõiki kuulnud. Ka Els Vaarmani. Ta tegi muide vist vaikse nalja Laasals, terve operett kanti raadios üle ja aga laval ei näinud. Aga sina oled tegelikult ainuke, kellel oleks nagu reaalne võimalus olnud, sest mina polnud siis veel eriti ooperi publik just. Aga nüüd on mul siin üks niisugune lint, mis meie arhiivis on olnud 64.-st aastast saadik. See on käinud eetris saates väliseestlastele ja laulab ja räägib siin siis tol ajal väliseestlane Els Vaarman. Mind see nii väga huvitas, sest ma olen palju lugenud teatrialast, kirjandust ja üksmeelselt igasugused arvustused väidavad, et Els Vaarman oli väga hea ja kindlasti meie parim Carmen tema, Carmen issand, nüüd nii palju aastaid möödas. Muidugi Karina ei ränne näiteks on väga hea Carmen ja neid on hiljemgi olnud, aga aga igatahes kõik, kes teda on näinud, kuulnud, ütlevad, oli küll eriline. Ja meil on võimalus kuulata praegu ühte väikest lõigukese tema jutust. Kes on olnud see reporter, seda ma ei tea, seda igaks juhuks karpe ei ütle. Aga arvata võib, et ta siis kuskil 64. aastal on Rootsis räägitud. Sest eetris on ta olnud vana-aastapäeval. Ja see Carmeni Advaneera, mida me siit kuuleme, see on salvestatud avalikul kontserdil New Yorgis 1956. aastal. Mis orkester teda saadab, see jääb muidugi jälle saladuseks. Kui eelkõige olen Karmen Too tõmmu mustast tüdruk, kuumast Hispaaniast Voldemar metusena oma teatrimälestustest kirjutanud Els Vaarman ja Karmen kes võiks neid küll lahutada. Ja nii see vist on. Ooperilavastaja Eino uuli eesti ooperit kõrgele rahvusvahelisele tasemele. Tema Carmeni lavastus pidas vastu tervelt viis hooaega. Estonia teatrimaja hukkus lennupommide sajus üheksandal märtsi ööl 1944. Kuuskarmeniga. Näitlejate looming kustus koos rambivalgusega. Minu jaoks elas küll Carmen kass, sellele mälestustest seisan ma veel praegugi Karmini valges rüüs Estonia teatri laval ja laulan. Kuulasin praegu seda Els Vaarmani Carmenit ja mõtlesin, et mul oleks tõepoolest siiski olnud võimalus pool aastat enne sõtta minekut ka teatrisse minna, kui ma poleks mänginud restoranis, kus õhtus olid kinni ja langesid just teatriaega kokku. Nojah, muidugi amet niisugune. Aga nüüd ma pakuksin veel ühte küllalt haruldast häält, mida ma usun ka, et Eestimaal on vähesed inimesed seda kuulnud. Vähe on järele jäänud neid, kes seda häält mäletavad, see on kuulus näitlejanna Liina Reiman kellest me oleme palju lugenud, kelle enda mälestusraamatud on ilmunud. See on materjal, mille on kuskilt saanud Heino Pedusaar, kes on üldse meie arhiivi väga huvitavate varadega pidevalt täiendanud. Ma isegi ei tea, mis aastast see asi võib pärit olla. Siin loeb Liina Reiman mõningaid luuletusi, kuulame siis sedagi häält. See on ussitütardest Kadalai. Tule kui kunagi Arnuselt külanud sulle mu kandle keeldiviis mille helinaid kihtisse kuulanud jättis isa kuldsed hiid Säreva vankri ette, siis seadsid oma Varblastes rõõmsamaid karkass musti tiibu. Jutades katsid taevast alla mäed. Ning sinna tulid naeratus, biitleid, jumalik lehtris. Pagepsi nyyd küll peasulid järvel põlgapsu andeid, pea anna neid sunni, kui ei armasta. Ma ei mäleta praegu, kes seda ütles, et heade raadiotavade hulka ei kuulu see, et saatejuht hakkab alati saate lõpus nutma, et oi, näed, aega on nii vähe, ei jõudnud jälle, seda ei jõutud teiste kohta kolmandat. Aga paraku nii juhtus see ka tänases vikerkäärus. Igal juhul. Suur tänu, Helve, võsame et said mahti siia tulla oma huvitavate arhiivi näidetega ja mul on selline tunne, Me Walteriga, kutsume sind teinekordki külla kunagi, nii et oled valmis. Aitäh loomulikult olen, kui kutsuvad kenad inimesed. Ja lõpulugu on ka sinu poolt. No lõpulooks, paneme siis nüüd ühe ilusa rõõmsa kevadise loo veel kord Ants Eskola. Ja päeva tunda ära ma. Mul ei ole. Seal. Sarnad rivid. Siis on see Näib.