Tere, mina olen Tõnis, Lukasele kuulete hunnik. KummiTõnis Lukas, hariduselt ajaloolane, aga tuttav pigem kui nägu poliitikamaastikult. Tema teenistuskäik on üsna kirju, sellesse mahub nii õpetaja kui lektori amet. Samuti on ta töötanud muuseumi direktorina ning linnapeana. Hüppelaud poliitikasse metroos hästi ja Lukasest sai Isamaaliidu viimane esimees enne sele liitumist Res Publicaga. Poliitilise karjääri senine tipptulemus on haridus- ja teadusministri ametipost. Kas te olete kuulnud midagi ansamblist Kukerpillid? Mina olen ja loodetavasti tegutseb Sansambel praegugi veel edasi. Mõõdukalt. Omal ajal oli neil palju populaarseid laule hambaarsti toolist, jajajaa reedest, aga mulle on jäänud meelde nende kõigi kõrval, eks laul, mille esimene fraas oli selline, kõik metsaloomad teadsid ammu juba varsti tuleb inimjahi luba. Ma ei tea, kas see pealkiri võiski olla inimjaht või midagi niisugust. Ja miks noh, kõigepealt ma laulsin seda ise hoogsalt pärast viiendat klassi nelijärvel laagris, kahe muu laulu kõrval, üks neist oli vaatama Riia Vello Orumetsa esituses mida ma laulsin oma klassijuhataja, kelle nimi oli Maria Pihl. Aga see laul oli ka väga hoogne ja muide tagant järele olen ma sellele mõelnud juurde tegelikult väga suure filosoofilise sisu. Ma arvan, et see, et vastu pöördute, kelle suhtes sa oled ebaõiglane ülekohtune antud juhul näiteks, et jahimees laseb looma maha võib kõik ühel hetkel vastupidi pöörduda, et näete, loomad peavad õppi jahinejat, meeste vastujahti aga väga suur inimlik suhe, aga aga veel nüüdsel ajal on sellel ka oma rohelise poliitika dimensioon ja loomakaitse aspekt, ma saan aru, kõik see, mida me teeme, sõbrad, loomadele tehakse kunagi neid. Kukerpillid alustas 1972. aastal nelja liikmelisena ja tegutsevad nad tänase päevani. Kukerpillide vastupidavus, sõjalisele musitseerimine lustile pidavat peituma habemetes, sest habemes peitub mehe jõud. Aga nüüd sõna kokrite lauljale Toomas Kõrvitsale, kes räägib pala inimjaht, leidmisloost. Tegelikult oli see aastanumber tol ajal, kui nüüd meenutada 1973, mina pakkus välja, et seal rahvusvahelise meeskonna ja koostöö. Et selline kolmnurk nagu Ameerika, Soome ja Eesti alustame sellest, et see originaal lauleke Rolling Massweebizarns on siis tuntud Ameerika bluugress kantri esindaja ja leiutaja. Lihtsalt Lätist sulest sain küll armastuse laul, kui võtta nüüd seda Soome, Belgia, siis tol ajal kuulasime väga palju soomelaule ja eriti noh, soome huumorit, mis läbilauludega Ta oli tegelikult päris vahva. Nendest huumorit naljalt ei leia, millelt Berti metsa nende ansambel tegi, laulu sirven metsast kirvejaht. Ja seal oli siis selline olukord, et enne irve tee võtsid jahimehed ennast kõvasti nagu julgemaks. Ja kui metsa minek oli, siis, siis Nad tulistasid kõike, mis liikus. See sama repliik, mid, ajastiid seal hüüab, et ärge laske, ärge laske, ma olen rahulik elanik, see on laenatud sealt ja soome keeles oli veel see, et hapukaal kaabuga ma kaugele läinud ja siis jahime, hüüab talle vastased turbageenihirvi sõnaga. Ükspuha, mis Ta oli, ta liikus ja selle pihta siis nad tulistasid, ma mäletan, me olime seal Albuent lõpuks oli meie koosseisus, oli tollal Panso ja siis no Taivo Linna oli tuntud tantsumängija meil ja, ja mida neil õudselt meeldis kuulatale siis Ameerika folki, Ameerika kantri ja vot seal oli see bluugress kantsleri ka kus on tegelikult sihuksed, optimistlikud, lood, meloodiat, noh, nii nagu sedasama laulu meloodiaga ja ja lihtsalt taks kõrval. Mõnusat refrääni koht oli vaat seesama hammas hamba vastu. Tegime palju lugusid tegelemisel, bluugress stiilist. Mõned on meil siin kavas veel praegugi, aga suurem osa on ära langenud, näiteks pole peesot ja ja nende tekstid olid ka juba ajast Eesti tõlge võtta, siis oli Henno Käo, kes mul tol ajal palju laulusõnu kirjutas. Tema sai idee ka sellest, et sama jahipidamisest ja oma temale omase sellise huumorimeelega asja natuke teistpidi, mis tegelikult minu arust on päris andekas noh, samal ajal lõbus, aga kurb, tõsi ka.