Tänast juttu alustaks ilma küsimusega Paul Himma. Mitu aastat oled nüüd olnud Estonia teatri direktor? Ma olen olnud siin Estonia teatris tagasi pärast kahekümneaastast eemalolekut 94. aasta viiendast vabandust kuuendaist maist. Nii et sellel kevadel peaks saama viis aastat. Ja sa ütled, et oled tagasi Saunid siin orkestrandina. Kas see tutvumine teatri sisepoolega on olnud sulle kasulik kogemus? See on olnud väga kasulik kogemus ja. Kuigi noh, orkestrantide ju istub teisel tasandil, kui ta ei ole lavatasandil raamitletud konkreetselt füüsiliselt, kus ta istub ja selles mõttes muidugi temaga ei näe ka kõike ja ei hooma kõike ja ma olin ka siis ainult kaks aastat, aga ta oli kasulik kogemus selles mõttes, et mõista, kuivõrd erinevad võivad olla eri osakondade ja eri allüksuste tasuvamad. Ta on sellega seoses orkester, balletikoor või mina siis selle suveorkestrit kui erinev võib-olla arusaami teatrist kui tervikust ja, ja see on võib-olla ka praegu minu, sellelt positsioonilt on mul võib-olla nagu lihtsam mõista nende inimeste vajadusi ja, ja aru saada ka, mida on neile vaja seletada teatest kui tervikust. Ja, ja sellest tegevusest, sest tõepoolest siin on pisut ehk nii nagu olid see lugu nendest elevandist, et milline elevant välja näeb, kui üks katsub ninaga, teine katse farmastakse, lõikaks, kirjeldab omamoodi ja kõigil on õigus. Aga, aga selleks, et see elevant siis edasi liiguks, oleks vaja siiski näha seda tervikut. Kui ma noh, nii mõistujutu kaudu seda finni seletada. Ja, ja teine asi muidugi, mis sullegi tublisti kasuks on, on see ju, et sa oled erialalt muusik. Jah, no sellel on nii plussid kui miinused. Sest tõepoolest, ma olen seisukohal, et muusika tead, trijuhil peab olema muusikaga üsna otsene seos, muidu tal läheb üsna raskeks või nii nagu ma olen ka seda kuskil enne öelnud, et ta peab suutma vahet teha, mis vahe on syydemollide Ladieesil sest muidu muidu muidu lihtsalt puht autoriteedi mõttes ja sest tihti, kui sa arutad mingeid asju kunstiinimesega ja kunstnikuga, siis, Ainult ratsionaalsetest argumentidest ei piisa tihti ja ei suuda ennast sama samasse helikeelde või samasse helistiku asetada, siis siis on väga raske motiveerida oma kolleege efektiivsemalt töötama. Kas sina tulles siia direktoriks said meeskonna ma mõtlen, juhtiv kunstilise meeskonna komplekteerida oma oma nägemuse, oma tahte ja kuidas öelda sarnaselt hästi ja ühtselt töötava põhimõtte järgi. Ma arvan, et see esimene aasta ja esimene poolaasta oli tegelikult üks väga raske aeg, kus Ühelt poolt tuli nagu sisse elada kogu sellesse teatri temaatikasse sellesse olukorda, kus 94 nii majanduslikus mõttes ja organisatsioonilistes mõttes teater oli. Ja samal ajal täiesti tuli hakata komplekteerima oma meeskonda ja see oli väga-väga pikkade-pikkade mõtiskluste arutluste aeg. Kõige rohkem tol hetkel küll praeguse pealavastaja Neeme kuningaga jaga Paul Mägi ka, kes, kes liitus meie meeskonnaga tubli aasta aega hiljem. Ja olid väga pikad arutelud, et mis, mis on nüüdse Estonia teatri kohta, ütleme Eesti ühiskonnas, eesti kultuurielus on seda suhteliselt lihtne ja, ja, ja kergem määratleda. Aga milline koht tal on ja milline koht tal võiks olla skandinaavia kultuuripildis ja üldse Euroopa kultuuripildis ja kas tal üldse on mingit kohta isegi ka ja ja nende küsimuste paikapanek mingite eesmärkide liinide paika paneks kristalliseerus, sest nende diskussioonide käigus ja selles mõttes ma ei pea ennast selliseks autoritaarseks juhiks, kes tuli majja, kellel oli arenguplaan valmis, mõeldud ja valmis kirjutatud ja ütles, et vot nii, nüüd punkt üks punkt kaks punkt kolm see ja läheb lahti, vaid see oli, see oli siiski ütleme ka niuke meeskonna looming, jõhiste otsingute vili, see, kus praegu Estonia teater on ja ja maja ja kõik see, mis, mis selle ümber, mis ümber sünnib. Nii et see meeskonnale tegelikult võttis päris kaua aega ja Eesti elab ju praegu nii kiirete muutuste ajas ja kõik see noh, ma toon näiteks kasvõi sellise näite. Kui ma tulin majja, siis oli siin majas kaks kompuutrit, millega ka midagi tehti. Ja kui juba see infotehnoloog okei, areng, mis, mis siin majas on toimunud, meil on siin praegu Pealt 50 kompuutri, mis töötavad võrgus kus on laod, piletimüük, kogu turundusreklaami raamatupidamine täiesti kõik samal ajal anda võimalus nendele inimestele seda ennast koolitada ja teha ja, või noh, ma olen ka seda kuskil varem öelnud, et me oleme tegelikult olnud ja mitte ainult meie, vaid kogu Eesti tegelikult Nende viimaste aastate jooksul, olukorrast, mida võiks võrrelda umbes niimoodi, et tuleb autoga sõita ja kiiresti ja samaaegselt vahetada mootorit. Ja, ja kui sa nüüd võrdleksite noh, ükskõik missuguses suvalise teatriga kant ooperiteatriga ma mõtlen just Skandinaavias või Euroopas või üldse ükskõik kus ega Estonia, ma mõtlen just selles mõttes töökorraldus ei ole ju kehvem ja halvenega teistsugune. Jah, need peaaegu viis aastat, mis ma siin olen olnud, on andnud ka võimaluse mingit mõõdupuud kasutada siin, kuna on olnud võimalus ka väga paljusid teatreid külastada nii Skandinaavia regioonis ja ka lõuna pool siin ütleme Vahemere regioonis. Prantsusmaa, Itaalia, Hispaania, need on muidugi täiesti eri maailma teatamise Saksamaa, Saksamaa teatesüsteem on veel omad eri maailm. Ja, ja tõepoolest, siin kõik sõltub nüüd tõesti sellest mõõtskaalast, kui me ennast võrdleme. Meie lugupeetud kriitikud tihti võrdlevad, nad on kas käinud Salzburgi festivalil või Milano La skaalas ja Metropolitan ei saa siis ohkavad õndsalt ja, ja ütlevad, aga vot meil eks ole. Ja see oleks, ütleme sama hea, kui püüda võrrelda siin, ütleme, Eesti meistri vestlesin mingil suvalisel spordialal, ütleme maailma tippsportlasega jagad mitte ainult puhtisiku omadustelt, vaid kogu sellelt meeskonnad kogu sellelt rahastamissüsteemilt, mis nendel taga on. Ja see on võib-olla minu arvates võib-olla pisut pisut vale pildi loonud sellest, mis tegelikult siin sünnib. Ma olen olnud ka väga lugupeetud ooperimajades vägal igavatele etendustel pean ütlema, kus ma olen tõesti mõelnud, et näed, Estonia võiks selle oma etendusega siin olla ja see oleks kindlasti palju kordi parem. Aga küsimus ei ole ainult rahas, vaid küsimus on ka ütleme, selliseks emotsionaalses valmisolekus ja ja siin on minu arvates võib-olla selline niiskus, on vaja kõige rohkem veel tööd teha ja eelkõige meil siin Estonia majas siin kõigil iseendaga. Sest ma arvan, et, et ütleme siin Estonia teater. Me kõik siin ei ole veel selleks konkurentsiks armutuks rahvusvaheliseks konkurentsiks valmis. Mõtlesin, et noh, et võiks olla Estonia teater, mõne teise, iga moment on kuskil Euroopas, siis miks, miks, miks nad seal ei ole, ongi ühelt poolt see, et meist ei teata, keegi ei tea, paremini teavad nüüd juba, et on olemas mingi eesti jagad, seal on ka ooperiteater ja et see on nii vana ja siis kui, kui nad kuulevad, et me opereerime siin kuskil 10 kuud aastas 220 230 etendust, siis jäävad kõik suure silmi otsa vaatama. Sest reeglina ütleme suuremad ooperimajadega nad üle seitsme 80 etenduse aastase idee, sest ei ole publikut. Esiteks, teiseks on on need lavastused kitli tohutult kalliks, need ette võistlused ja, ja, ja, ja selles mõttes noh, ütleme meie siin oma pealt 200 etendusega vastas oleme üsna noh, ma ütlen, keskmisest ooperimajast ikkagi üsnagi erinev, kui teistega võrrelda. Ja samas me tajume ka siin ise nii palju etendusi anda on väga keeruline, aga samas kuni on publikuhuvi ja publiku huvi on Publiku huvi on kasvav, näiteks arvasin oht ka kogu selle 98. aasta jooksul, kui me teame, mis juhtus majanduses ja ja me teame, kui rasked olukorrad on tuhandetes kodudes üle Eesti, kus, kus, kus on jäädud, töötaja asutused on läinud pankrotti ja inimestel võiks olla palju muudki mõelda. Ja, ja kindlasti mõtlesin, et, et see, see avaldab oma mõju ka meie külastatavuse 98. aasta teises pooles sügisel. Kuid mitte midagi sellist. Ja, ja see ei ole ainult, et nüüd raadio kuule, võib mõelda, et ahaa, see on ju nagunii elitaarne publik, kes käib rikkadei, meil käib väga, väga erinevad publikud käidud, neil on väga erinevad piletihinnad. Tõepoolest, piletihinnatipud on ka kuskil siin 150 krooni peal, aga aga meie maja pileti saab ka 25 krooniga. Nii et on mitmed soodustussüsteemid ja nii, et ma ei ütleks, et see on ainult paremini kindlustatute meelelahutus või, või huvi selle maja vastu ja tõepoolest see külastatavus ei langenud. Ja meil on 98. aasta külastatavus praktiliselt 12 protsenti suurem, kui oli 97. aastal. Ehk sisuliselt see võiks olla võrrelda sellega ta nagu oleks üks kuu etendus ja vaatajaid rohkem tehtud ja, ja see oli küll, hakkas selguma küll juba enne jõule siin, et see asi nii kindlalt läheb. Aga see oli meile väga-väga rõõmus üllatus ja, ja nuh, turistide osa on keskeltläbi, mitte mitte üle kuskil seitsme-kaheksa protsendi, nii et seda ei saa ainult turistide pähe panna, aga see ongi kaks funktsioon, tegelikult küsin, turistid käivad ja, ja aga sellest konkurentsivõimelised tõesti, ma tahtsin öelda ka seda, et erinevate erialade inimesed liiguvad Euroopas üha vabamalt ja otsivad tööd, kus nad ja, ja nad on valmis töötama ükskõik mis riigis, kui töötingimused on vähegi mõistlikud. Ja, ja selles mõttes ma arvan, et Eesti probleem seisab alles veel ees. Kui need väravat meie jaoks ka lahti lähvad, vot siis me peame olema valmis, et ma ütlen isegi praegu. Mitte ainult, et ütleme siin meie, kuid töötavad noh, pillimehi ei ole ka paljud näiteks Soomes, kes töötavad ja ja ka mujal ja, ja lauljaid, jaga lauljaid juba ja ja, aga me peame vastupidi, valmis, sest sest väga palju lauljaid, tantsijaid võib-olla ütleme, orkestri muusikuid vähem on tegelikult, aga lauljaid ja tantsijaid on tegelikult noh kui võib-olla kõlab pisut küüniliselt, aga, aga on tegelikult Euroopas üle. Ja nad ise võitlevad selle eest, et väga tugev invasioon praegu annavad tooni. Kui vaadata Euroopa muusikalavasid, siis praktiliselt say kohta lavastust, kus ei oleks kas ühte vene nime või oleks ühte Korea või kuskilt Ida nime ja nad tulevad nende nõudmised, ütleme eriti ida poolt, nende nõudmised on tagasihoidlikumad, nende töömotivatsiooni kõrgem, nad on nõus tegema raskemat tööd väiksemana ja see on, see on juba tõsine probleem Lääne-Euroopas. Aga kui siin meie uksed ka lahti lähevad kunagi seoses selle Euroopa Liiduga, siis peame olema väga valmis, ma mõtlen meie lauljaid, tantsijaid, muusikuid selleks, et ka selles konkurentsis, kui nendel on õigus tulla siia haadil on vaba koht. Ma tulen konkureenid. Ja kui me tahame, et teater on hea, siis on meie kohus võtta parem tööle sõltumatult sellest, kas ta on Jüri või Jaan, võidan George või George, eks ole, vot vot siis tekib see probleem, et kas me oleme selleks konkurentsiks valmis ja ma julgen küll praegu väita, et me ei ole valmis. Ja, ja selles mõttes on noh, on suhteliselt rahuliku aas olnud see Estonia teater. Kas meie solistid, meie lauljad, ei ole valmis seda konkurentsi vastu pidama või ka teater kui institutsioon ei ole majanduslikult valmis? Noh, ma arvan, et ühte ja teist, kuigi need mõlemad on praegu sellises arenguks baasis rõõm, on tõdeda, et noh, 98. aasta kohta võib öelda ka juba seda, et kui me vaatame ka meie afisse solistide nimesid, siis tegelikult see põlvkonnavahetus on toimunud, kellel on juba selline mõtteviis, mis, mis seostab oma tegevust ka sellega, mis mujal Euroopas. Ja ma arvan, et kui siin aeg annab meile veel aega mõne aasta siis siis me võimegi olla valmis ka sellel ajal, kui see aeg kätte jõuab, aga matelt hetkel ei ole valmis. Mis puudutab nüüd organisatsiooniliselt ja materjale reaalselt, siis organisatsioonilised ma arvan, et kõik need muutused, enam-vähem põhimõttelised muudatused on siin tehtud ja ja siin selles mõttes suuri muudatusi siin majas enam ei tohiks tulla. Ise asjaolu, et järjest rohkem peab pühendama, On see siis on see siis raamatupidaja või, või on see siis turvatöötaja või on see siis, kui ma ei räägi nüüd, ütleme, kunstilises poolest seda laguni tuleb pöörata nende järelkoolitusele täiendõppele see maailm muutub väga ruttu. Ja et vastata nendele nõudmistele, mis, mis, mis siin majas peaksid olema, siis peab väga palju endaga tegelema, püsida nagu öeldakse otsa peal. Ja samal ajal muidugi ka noh, rääkimata sellest, et enesetäiendamise selleks, et olla laval heas vormis see on, see on muidugi iseenesest mõistetav, sest tegelikult see maja on kallis. Ma mõtlen selles mõttes, et see, mis me kulutame, siin on ikkagi suur tükk maksumaksjate raha. Ja, ja ainuke õigustus siin on tõesti see, et see peab olema hea ja kõrgekvaliteediline rahvas peab, rahvas peab armastama, siin käima. Ja, ja selles mõttes muidugi need nõuded on hetkel täidetud ja sellest on, sellest on hea meel. Samas mõtlen selle kohta ka, et kui meil on kuskil riigi toetuse osa siin möödunud aastal 70 870 90 protsenti ja kuskil 22 21 protsenti on siis muud ainult ütleme, piletitulud sponsoreid. Siis kui me vaatame siin ümbrust, ütleme Skandinaavia ooperimaju, siis kõikidel nendel on riigi toetus üle 90 protsendi isegi kuni 95 protsenti. Noh, see on, see on näitaja sellest, et tähendab siin märksa ratsionaalsemalt ja me oleme harjunud rohkem raha lugema kui nemad. Aga ma arvan, et ka see probleem läheb praegu tõsisemaks, tuleb veel täpsemini hakata raha lugema ja vaatama, kuidas neid asju paremini teha. Sest ilma toetuseta ei ei funktsioneeri ükski ükski teater maailmas siin võib-olla ainukene erand on, mis, noh, ta ei olegi erand, on täiesti omaette kaaluklassis on, ütleme, Metropolitan, mis tegelikult on siis Texaco Metropolitan ooperasest Texaco toetab teda ja seal on see ametlike fondide osa kuskil kolmandiku peale kaks kolmandikku nagu eraraha, aga see on täiesti erand ka maailma mastaabis. Sellist teatrit kuskile ei ole kuskil mujal maailmas, kus, kus nii-nii suur osa on eraärafondidel, aga noh, seal on see kaubamärke see nimi, mis toob selle raha sinna juurde. Vot nii, aga ma arvan küll, et kui, kui siin aeg annab meile veel mõne aasta atra seada, siis me see arenemiskiirus, millega teatri teatri siin kolleegid ka liiguvad ja tegelevad või annab siiski lootust, et me ei jää ka maha sellest üleüldisest olelusvõitluses, mis paraku on nii, kui me võtame suuremast plaanist Kuivõrd oled sina praegu otseselt seotud sellega, mis üldse ooperimaailmas sünnib? Vaata raadiotöös on rahvusvahelised organisatsioonid. Kes või mis annavad? Kes või mis hoolitsevad selle eest, et oleksid mingisugused ühtsed printsiibid oleksid just kunstilised printsiibid ja rahvuskunstilised printsiibid rahvusraadiotes esikohal. Kas ooperimaailmas on ühendavaid organisatsioone, kas sa kuulud nendesse, kas sul on pilt sellest, mis maailmas sünnib? Noh, kui ma väidaksin, et mul on täielik pilt kogu maailmast, siis ma ilmselt natukene suurust läksin, aga, aga mul mingi pilt on asjast olemas küll ja kui siin tõesti noh, sa võrreldasid raadiot ja teatrit, siis ma ütleksin niimoodi, et rahvus vahelistel raadioorganisatsioonidel mille, mille mitmete tööorganite liige olen ka mina seoses eelmise ameti kogena teatrit olnud, ma ütlen, need on märksa kollegiaalsemad märksa noh, ütleme niimoodi, et nende vahel oli märksa vähem sellist olelusvõitlust. Ooperimaailmas on küll olemas mitmeid organisatsioone, mis seob erinevaid ooperimaju ja ütleme, kõige rohkem olen on Estonia teater seotud ehk võib-olla Põhjamaade ooperimajade ühendusega ja Lõuna-Kesk-Euroopat ühendava ooperimajade ühendusega erolüürika, mille juhatuse liige on, aga olen ja see eurolüürika on ka antud hetkel on siis ütleme nagu ütleme, selles žanris päris žanri ametlik esindaja Euroopa Liidu kultuurikomisjoni juures. Noh, tal on praegu peakorter või peasekretär, kes seal asjadega tegeleb, meil seal euro lüürikale on Belgias Lieezis. Ja, ja sinna kuuluvad erinevate ooperimajade juhid Prantsusmaalt, Belgiast, Hispaaniast, Itaaliast. Ja, ja ütleme siis nii-öelda endise sotsialismimaade poole pealt siis Sophia rahvusooperi juht ja, ja siis Rahvusooper Estonia kuulub sinna ka. Ja aga seal on tunda märksa rohkem konkurentsi ja ja see oli ka üks selline tunne, mis ma ütleks, on ka Põhjamaade ooperis, et kui enne enne Nõukogude Liidu aegadel oli suhtumine meisse märksa sõbralikum, sest oh nad vaesekesed seal rõhumise all ja ja suur vend võib väiksemale õlale patsutada. Aga, aga nüüd, eriti nüüd viimastel viimasel paaril aastal ma tajun, et suhted nei, mitte suhtelised mõjutajad, suhted on muutunud halvemaks või, aga, aga noh, selles mõttes on see ka tunnustus, et sind võetaks kui võrdset võrdset vastast, sest ahhaat on tulnud üks konkurent maailma ooperikaardile juurde kes annab tööd sotsialistidele, kes annab tööd tantsijatele, kes võitleb turistide eest selles mõttes, et mida sest iga soome turist, kes siin käib, jääb ta, võib olla ükskord käimatada Helsingi ooperimajas ja selles mõttes seal on ka konkurendid, siin ei ole midagi teha. Ja siin on natuke sellistel, eriti Euroopa ooperimajades on natukene selliste edvistamise rahaga tundada, mina ostsin kallima solisti ja mina tegin kallima produktsiooniga, sina ja selles mõttes mingeid niukse ühiseid keeli leida on väga raske, aga mis teiselt poolt on jälle üllatav, on see, et ma tõdesin seda, et et hoolimata riigikorrast ja hoolimata rahakoti paksusest, kui me räägime mingeid organisatsioonilisi ja majanduslikke ja eetilisi ja puhtinimlikke probleeme, siis need on igal maal samad praktiliselt igal maal samad, samad mured ja selles mõttes on väga hea see informatsioonivahetuse karide ooperimaja juhtidega on väga kasulik ja, ja mis põhiline, mis kõiki nüüd puudutab, on, on kõikvõimalikud lepingud, nende vastavus uutele Euroopa reeglitele, mis puudutavad autorikaitsjaid ja noodimaterjale ja ja uute loomingute tellimisi, sest noh, siin on väga palju sellist bürokraatiatööd, mida mida saab ühtlustada, aga teiselt poolt see töömaht nagu kasvab mis tegelikult jällegi artisti seisukohast on see, et milleks seda vaja on ja millega need inimesed kõik tegelevad, ta võib öelda, et noh, milleks seda kõike. Aga midagi ei ole teha. Euroopa Liidu üks üks paratamatu produkt on see, et ta produtseerib tohutult igasugu reeglistik ja pabereid või vastupidi, inimnendele euroametnikke on vaja tööd ja siis nad hakkavad produtseerima neid pabereid. Ma ei, ma ei räägi mitte sellepärast, et ma oleks nagu Euroopa liidu vastu, aga lihtsalt paradiis on paratamatu produkt sellele, et nende paberitega sebimist tuleb märksa rohkem juurde ja ka ja ka ilmselt meil tulevikus siin ei ole pääsu. Laga ooperitraditsioonid on muidugi väga erinevad eri maades ja. Me olemegi võib-olla selles mõttes nagu huvitaval kohal, et see on üks, üks külg, mida me võiksime nagu rohkem ära kasutada, aga meil on ju väga tugev saksa mõju, eks ole, oma minevikku, mineviku kaudu, kuna meie lähinaaber idas on Venemaa ja vene kultuur, siis selle mõjutused teiselt poolt ütleme meie meie laulukool, noh, ütleme nüüd on ta jäänudki juba kaugemale, aga aga noh, võib siiski öelda, et praegu õpetavad kunagise Itaalia lauluõpetaja õpilaste õpilaste õpilased, eks ole, nii et tal on mingi side siiski ka itaalia laulukooliga ja see on, see on mingi selline noh, ütleme kolm suuremat koolkondade võiksime nagu neid võimalusi rohkem ära kasutada, et meil on lihtsam tegeleda. Aafrika on, kui siin Itaalia teeb, ütleme konkreetselt oma oma rida ja Saksamaa siin oma vedas, Saksamaal on tegelikult üle kuskil umbes 200 teatrit Saksamaani pööraselt ooperiteatrit palju ja kes kõik tegutsevad ja kellel kõik on oma publik ja nad annavad tööd väga paljudele inimestele, seal käib ka väga palju vaatajaid. Vot see on see asi, mis me peaksime tulevikus nagu rohkem ära kasutama just oma repertuaari kaudu, mida me mängime ja see on võib-olla üks selline, mis mul on väga hea meel, et nüüd veebruari lõpus tuleb nüüd üle. Ma ei oskagi öelda hetkel kuskil üle 10 aasta esimest korda Estonia lavalaudadele jälle vene ooper, Tarkovski, Russalka ja lavastustöörühm on Moskvast, Dmitri Bertman olid 97. aasta Venemaa parim lavastajaks sai seal salata, Moskva, mis on noh, ütleme nagu Venemaa Oskar ja, ja ma loodan, et sellest tuleb väga huvitav, huvitav produktsioon. Ja tuleb tõsiselt hakata mõtlema ka sellele ja meil siin mingid plaanid on ka, et kuidas jõuda nüüd järgmisel hooajal Saksa ooperini mida, mida ka ei ole tükk aega olnud. Nii et neid tõsiseid ülesandeid on, on küll siin ja me oleme püüdnud pidada ka sellist madalat profiili selles mõttes, et noh, kui näiteks võrrelda Läti ooperiga, siis Läti ooperi piletihinnad on oluliselt kallimad. See tähendab ka seda, et see publik on seal oluliselt tellitaarsem. See maja on ka muidugi märksa uhkem kui meie maja, aga aga arvestama seda, et Lätis on ooper kultuuris prioriteet number üks ja praktiliselt seal pandi ju kultuurielu seisma, finantseeriti ooperimaja ja see nüüd on valmis, aga me oleme hoidunud nagu teest proofil, et võimalikult palju erinevaid inimesi pääseks siia majja. Noh, võib-olla jah, nii võib ka öelda, et pääseksime majja ja, ja see on võib-olla ka üks, et noh rahvusooper võib-olla meie jaoks on siis nagu see, et, et siia peaks siiski olema võimalik igal, igal Eestimaa inimesel päästama, mõtlen sõltumatut on rahakoti paksusest. Ja, ja see on oluline ja muidugi noh, selge see, et me peame ka oma rahvuslikule kaadrile anna arenemisvõimalusi ja leidma neile õppiv söömise, mida oleme teinud ja mida ka need aeg näitab, et et meil on selles mõttes noh, nagu ma ka enne ütlesin, juba põlvkonna põlvkonnale vaatasime toimunud ja, ja etenduste kunstiline tase on heas mõttes üllatavalt stabiliseerunud. Üsna üsna kindlalt ja kiiresti, sest ma mäletan, 94. aastal, kui ma ikka tulin, siis mõni õhtu saalis istudes, kui ma vaatasin, läks ikka otsani märjaks. Aga noh, nüüd ma olen selle tunde juba täiesti unustanud. Möödunud 98. aasta tõi teile rahvusooperi nime Hanseni. 98. aasta jaanuari alguses tõepoolest teostus rahvusooperi seadus. Noh, tegelikult need ette valmistatud, selleks võib öelda, et on käinud näiteks kolm aastat rohkemisega 95. aastal me hakkasime mõtlema seda kui alguses. Alguses tundus see mõte täiesti ah hulljulgete mõtete vallast ja ei olnud sellele kuigi palju kaasamõtlejaid ja seda asja läbi arutades mitmetes töörühmades ja ka poliitikutega ja Kultuuriministeeriumi ametnike ja kultuuriministritega erinevatel aegadel. Siiski jõudis asi sellisesse gaasi, et tõepoolest, 97. aasta kulus nagu sellele, et et seda meie poolt ette valmistatud rahvusooperi seaduseprojekti kooskõlastada väga paljudes erinevates instantsides ja ministeeriumites ja ja riigikogu liikmetega, noh ja mis siis kulmineerus, või selles, et, et 98. aasta alguses jõustus ja mida see tähendab, see esiteks ühelt poolt see tähendab teatud garantiid. Ma tooksin sellise võrdluse, et noh, näiteks Itaalias ei tuleks kellelegi pähe, et ooperiseadus peaks olema rahvusooperiseadusesse, on iseenesest mõistetav, sest tal on 400 aastat ooperitraditsiooni ja ooper on neile sama tähtis, tähtsam kui meil on laulupidu või, või ma ei, ma ei oska öelda, kas papa Jansen või keegi aga Eestimaal hoolimata sellest, et meil on ka tegelikult esimesed ooperietendused, toimusid siin ka juba väga ammu siin üle 300 aasta tagasi kud, regulaarne ooperi ja balleti, ütleme muusikateatrit, me saame siiski rääkida seoses ikkagi 20. sajandiga ja selles mõttes on ta teatud garantii, on eelkõige, et selline kultuurivorm et tal on õigus eksisteerida, tal on garantiid, annab turvalisuse tunde või õigemini nagu väga minutis väga hästi. Kui ta oli kultuuriminister Peter Olesket. Et ja et ma saan aru, et stressis inimene ei saa kunsti luua. Kui, kui inimene on stressis. Stressita võib olla väga paljudel põhjustel palk, väike tuba, garderoob, külm kraanist ei tule sooja vett ei saa meiki maha võtta, et seal on väga palju põhjus, eks ole. Ja mitte ainult olmelisi, vaid kunstilisi ja see tingis selle, et ühelt poolt tõesti, et oleks mingi garantii, et need inimesed, kes sind Majas tegutsevad, eks majja tegutsema kutsutakse või siia tulevad. Neil peaks olema võimalik siin teha normaalselt tööd. Ja teiselt poolt on ta muidugi äärmiselt suur, mitte ainult garantii, vaid ta on äärmiselt suur väljakutse. Sest nagu ma ütlesin, ka rahvusooper ka meil ei ole, silti vajas ja, ja ma arvan, ka eesti rahval ei ole, vajasin silt, vahetaks need Estonia maja talude teatud spetsiifilised ülesanded veel, mis puudutab, ütleme, oma algu päranditega senisest rohkem tegelemist. Ja siin peab ütlema seda, et midagi ei ole teha. Eestimaal on olukord niimoodi, et tähendab ta peaks rahvusooper, peaks andma nagu võimaluse, et me peaks mõtlema ainult nendele kassanumbritele vaatajanumbritele, et me saaksime teha ka mingit sellist asja, mis võib-olla ütleme kunsti lisa arengu ja muusikateatri esteetilise arengule. Annaks mingi külje või tahu juurde, aga mis, võib-olla hetkel ei too raha sisse väga palju ja ei ei anna väga palju publikut, aga väga palju ka vaadata sellest, et ahaa, palju külastatavus on ja selle seos ka riigieelarvega oli täiesti selge, olemas ta praegu on ka see olemas, aga praegu seoses rahvusooperitulekuga meie üks kohus ongi pöörata rohkem tähelepanu eesti algu päranditel. Ja selles mõttes on muidugi 90. üheksas aasta väga-väga eriline ka meie jaoks, sest. 99. aastal, nüüd selle käesoleval aastal on Montaažis jõuab siis välja esimene esimene kaksik-CD-plaat, kus on siis Estonia teatri rahvusooperitänapäev, see on siis Verdi Nabucco meie omade sotsialistidega ja kooriga. Kui siiamaani on olnud väga palju plaate, mis on kõik nagu olnud nagu minevikku restonlaste ja mitte ainult minevikuga, neid, kes veel tänapäeval on vormis ja tegutsevad, aga siiski nagu ütleme pisut nagu dialoog retrospektiivne, siis see Nabucco seedee, mis peaks nüüd kevadeks valmima, on omamoodi läbimurre. Selles mõttes selline jõuame siis tänapäeva ja, ja me peame hakkama seda nagu kajastama selle CD eesmärk on muidugi Estonia tutvustamine maailmas. Ja muidugi väga suur projekt, mis meil tuleb nüüd millega me tegeleme praktiliselt kogu talv, kuni siin kevadeni on Eino Tambergi ooperis elanade perserakk, millest siis tuleb? Omamoodi maailma läbimurre. Nojah, ja see on ka väga kallis projekt selles mõttes meie jaoks, et need kolm etendust, mis me teeme, paiguneks, peaproov ja kaks etendust ja Gazeedee salvestus hiljem maikuus või kõik see kokku läheb rahvusooperile maksma kuskil umbes pool miljonit, ma ei arvestada siia juurde koguneda projekti kulud, mida see tähendab, kui Eesti raadio vahendab selle Syranode pääseracy tervele ilmale Euroopa Ringhäälingute Liidu ooperihooaja raames mis on ka väga ja väga tõsine läbi mulle sellepärast, et neid neid ooperiülekandeid hooaja jooksul ei ole üldse palju. Ooperimaja on maailmas tuhandeid, et see, et Estonia teater on sellesse hooaega jõudnud siranude pääserakiga, meil hetkel käivad ka läbirääkimised, et et võib-olla aastal 2001, Me oleme uuesti seal sarjas sees ja võib-olla Tarkovski Russalka, aga see on minu arvates väga tõsine märke, et selle valdkonna spetsialistid usaldavad meid Euroopa kultuuriruumis ja arvestavad meiega tõsiselt. See on siis ülekanne samaaegselt, me teeme kaasyranoode perse lakist videofilmilt koostöös Eesti televisiooniga ja ma ütlen, nagu ma enne ütlesin, et sinna tulevad juurde need televisiooniga raadiokulud, nii et noh, see on igal juhul miljonite projekt. Ja, ja siis peaks ka kevadeks saama valmis sellest uus CD plaat ja, ja see on üks väga tõsine ülesanne, mis tegelikult on, ütleme noh, nagu jäämägi, et millest see nähtav osa on, on, on suhteliselt väike, aga see töömaht ja tema võimalik mõju, mis tuleb hiljem ja pikaajalisem, selle me saame sisuliselt materjali, mille kaudu tutvustada Eesti kultuuri Estonia teatrit, seda suurepärast ooperit ja muusik ja just ja eesti muusikat ma tahtsingi öelda lõpuks ja see on üks väga suur, väga suur ettevõtmine. Samamoodi on möödunud aastal korraldasime koos heliloojate liidu ja kultuuriministeerium Cooperi Libretode konkursi ja selle tulemusena on meil on praegu paika pandud, et sügisel peaks tulema uus üle pika aja uus Eesti algupärand, eesti oper, Raimo Kangro ooper süda. Nii et selles mõttes on see aasta väga rikas ja nüüd kuu lõpus, 30. jaanuaril esietendab Olav Ehala nukitsamees. See on nüüd see, mis iseloomustab võib-olla võib-olla 100 90 üheksandat aastat ja selle seost rahvusooperiga kõige rohkem. Nüüd tuleks veel kord sinu isiku juurde tagasi. Mitu õhtut nädalas sa ise oled saalis vaataja osas? Saalis, ma ei, ma ei saa öelda nii, et ma olen mitu õhtut nädalas. See on puht nagu spetsiifiline ja köögipoolega, aga jah, mul on siin mitu võimalust. Kui ma tahan midagi konkreetselt kuulata mingit, kas see on siis mingi lavastuse osa või orkestrit, nende konkreetset solisti või ta tervikut, siis on siin mitu võimalust. Esiteks tõepoolest, et ma olen saalisema, kuulan seda. Teine võimalus on see, et ta mingiks konkreetseks ajahetkeks etenduse ajal vaikselt libisen sinna ühte ühte pisikesse aedikusse või mida kutsutakse ka millegipärast loosiks. Seal sinna saab teisi segamata sisse minna ja väljamõtleja ja vaatan selle koha ära ja kuulan selle kohe ära ja lähen Lähen oma tööde-tegemiste juurde tagasi või ära ja kolmas võimalus on see etendus ja proovid on ka videotehnika abil üle maja jälgitavad ja ma saan tegelikult ka etendust vaadata oma kabinetis monitorilt, kuigi noh, see ei anna seda pilti. Aga, aga tõepoolest, ega teater on selline koht, et kus väga raske on nagu öelda, nii, nüüd Kell kukkusid, ma lähen koju ja ma enam tööd ei tee. Nii et selles mõttes on seitse päeva nädalas on ka tööpäevad. Sa tunned hästi kõiki lavastusi ja oled juba noh, ütleme kui uuslavastus või gaasi nagu nüüd öeldakse, mõni taas esietendus või, või hooaeg algab uuesti ja jälle soojendatakse üles. On teinekord uued solistid ja nii edasi. Sa oled hästi kursis, ma mõtlen just sellesisulise kunstilise poolega tuleb see nagu endastmõistetavalt või. Ei tule endastmõistetavalt, sellega peab ka endaga tööd tegema, sest ega paljud asjad on ka, mis tunduvad algusest mõistmatu nad, miks nad nii. Aga, aga tuleb, tuleb uurida, teha tuleb järgida. Ove kuidas, kuidas lavastaja ja mustikas juhi koostöös need asjad edenevad ja teater on ka sellepärast omapärane, et siin on alati nagu topelt paralleelne juhtimine või no ütleme siis niimoodi, et tihti on niimoodi, et inimesel on siin kaks ülemust, üks üks ülemus, kes tegeleb ütleme, siin palga ja olmega ja teine ülemus, kes siis on nii-öelda kunstiline vähemus ja see teeb selle asja keerulisemaks ja nende asjade vahel modereerimise. Ja, ja minu asi on siiski nagu üldjuhtimine, administratiivne juhtimine ja selles mõttes noh kunstilisi küsimusi ootame muidugi omavahel siin kolleegidega ja oma lähema lähemate kolleegide Paul Mägi ja Neeme kuningaga ja Mai Murdmaaga ka balletipoole pealt arutame üsna tihti. Aga me oleme nagu kokku leppinud, et kui meil on mingi kokkulepe saavutatud, siis nagu ütleme, avalikkuses kunstilises küsimustes väga kindlalt kindlalt seisukohti noh, ei, ei afišeerida. Aga noh, reeglina on, meil on alati need omavahel nagu arutatud ja selles mõttes mingeid üllatus. Üllatusi ei ole. Muidugi etendust, aga selge see, et tuleb kursis olla ja ma mäletan, üks esimesi asju oli kui ma, kui ma siia tulin, 94. aasta kevadel mõtlesin, et tule jumal appi, et kas ma pean nüüd mitu kuud islamiga õhtuetendustele, et saada selgeks, et mis seal üldse sünnib ja see tundus mulle kõige raskema tööda veel seal puhtajalises ja selles mõttes aga, aga tasapisitasapidi ta tuli ja ja, ja nii, ta on. Jah, ma seda küsimust küsisingi selles mõttes, et, et tegelikult sul kui muusikul on ikka selge pilt kõikidest nendest lavastustest ja etendustest ja kõikidest nendest solistidest, kuidas sul pilt kõrvus Jah, täiesti nii, võib küll öelda ja ja, ja selles, kuna minu muusiku taust muidugi aastate jooksul on ennast haritud igasugustel kursustel ja loengutega ja tegelikult selle majanduspoolega, sest tõepoolest mis siin salata, puudub majandusvallas kõrgharidus. Minu minu põhiharidus on muusikaharidus ja sellepärast on tulnud ka väga palju endaga tööd teha, nende asjadega kurssi viia. Aga ma arvan, et teater on siiski meeskonnatöö, kuigi teiselt poolt teater ütleme, eriti kunstilises vallas ei ole mingi demokraatia koht, demokraatia on teatrisurm. Kunstis otsustab subjekt ja see iga otsus, mis, mis tehakse subjektiivse, tähendab, ta ei pruugi ka väga paljudele meeldida. Ja, ja siin ongi see võib-olla see vastuolu, et ja samas jälle kui, kui ütleme, selles administratiivse pooles nende otsuste tegemisel, mis, kuidas majas neid arenguplaane paika panna olen ma jälle olnud väga palju selline meeskonnamängija ja, ja kui see meeskond on koos, siis ütleme rohkem ma olen selle meeskonna modera Rotalia koordineerija ja muidugi, kui mulle tundub, et asi läheb minu arvates päris Rapaccilma, sekkun, sekkun tõsisemalt, sest see otsustuste kandev pind. Peab teatas minu arvates olema suhteliselt lai, seda efektiivsemalt on võimalik teda ellu viia. Aga samas jälle, nagu ma ütlen, tõepoolest kui teater kunsti poole pealt demokraatlik, siis, siis on ta väga halb teater, sealt ei tule mitte midagi. Mind ikka huvitab üks küsimus, et kuidas pannakse repertuaar paika? Kui nii paralleele pooleldi naljaga tõmmata vana stagnaajaga, siis olid mingid sellised printsiibid, et peab olema kõik esindatud, eks ole, vene ja nõukogude ja, ja klassika ja nii edasi ja nii edasi. Objektiivselt võttes, ega see printsiip ju muide halb ei olegi. Aga kuidas, ja veel ka kes panevad uute hooaegade ma ütlen poegade, sest silm ja mõte peabki liikuma kaugemale. Poeg ette paneb selle paika. See ring on suhteliselt väike, kes seda omavahel arutab. Ütleme siis niimoodi, Paul Mägi Neeme kuningas, Mai Murdmaa, Paul Himma, Jaan Mikkel tehnilise poole pealt, et kas need asjad on üldse tehniliselt teostatavad, mis on planeerinud? Noh, me oleme teinud selliseid täiesti. Me oleme leviku majast välja aeg-ajalt mingiks pooleks päevaks asju arutama. Ja siin muidugi on väga paljusid asju tuleb arvesse võtta. Näiteks kreetset oli ilusa Helena esiet, me oleme praegu oma strateegilise planeerimisega niimoodi, et noh, et me enam-vähem teame praegu kuni 2001 kevadeni, millised esietendused peaksid tulema? 2001 kevadeni on veel aega pisut, teisalt muidugi planeerimise koha pealt ja ka Euroopa töömudelite koha pealt on see 2001 kevade juba homme. Sest seal ütleme ja ka ütleme, lauljad, lavastajad, nemad planeerivad veel kaugemale ette. See tähendab seda, et kui sa tahadki siia mõnda head lavastajat saada, siis sa ei saa teda homseks ja saad teda võib-olla kolme aasta pärast. Aga samas sa pead suutma nüüd planeeritud kolme aasta pärast, kas Jüri, et kuidas tema nüüd vorm on, mida ta laulab kolme aasta pärast kuhu ta, kuidas ta nendega tööd suutnud teha ja kuidas me oleme suutnud talle neid võimalusi luua, et kas ta, kas ta on selleks rolliks küps, see planeerimise raskus ja vot, kui ma tahtsin ilusasti Helena seda öelda, et kui ma lihtsalt ilusa Elenaga olema siin kuskil poolteist kaks aastat tegelenud, siis üks mõte oligi see, et et see tükk on tegelikult vokaalselt väga nõudlik tükk, ta ei ole üldse operett lokaalses mõttes, selles mõttes. Et laseme natuke kergemalt ja ei ole nii keeruline. Ta on väga tõsine vokaalse nõudlikkuse poolest, siis tookord me just mõtlesime sellele, et kuna ta on eestikeelne, siis ta peaks olema selline tükk, mis annaks väga paljudele meie oma Eestis realistidele tööd ja lavakogemust ja võimalust esineda ja, ja, ja selle koha pealt ma pean ütlema, et see prognoos läks täkke. Viimase kahe aasta kõige suurema hüppe on teinud kindlasti Riina Irenne. Eks ole? Kaks aastat kaks aastat tagasi või ütleme, kolm aastat tagasi ei osanud keegi arvata, et meil on selline Carmed, eks ole. Ja, aga vot see ongi see, kui sa räägid planeerimist, tuleb selles arutelus leida see visioon, toon kus võib-olla teater kahe aasta pärast ma mõtlen oma kunstilises arengus ja, ja mida tehakse maailmas, milliseid tükke lavastatakse, teatud tükid on in. Kui tuleb mingi aida laine, siis ta jookseb kõikidest maadest järsku läbi, kui tuleb mingi Salomee lainest jookseb kõigest läbi. Üllatav ja kusjuures need teatrid omavahel ei räägi, ega, ega ükski teater ei taha öelda, et kuule, et ma teen 2000 Kaksele tükist, ta kardab, et keegi napsab selle idee ära ja kui sa lõpuks neid plaane siis näed, siis vaata ikkagi kuidagi on, on Euroopas võib-olla mingi 10 15 juhtivat teatrit, kes teevad mingil konkreetsel ajahetkel sama tüki. Nii et need järelikult on mingi mingi tähtede seis, mis, mis mis, mis teatud, mis teatud asju suunab ja jaa, jaa. Ja võtab. Ja vot ja siin siin muidugi noh, me oleme palju mõelnud seda, et kuidas läheb ja need saksa ooper saksa ooper nõuab nõuab ka jälle oma oma laulustiili oma spetsiifilist lähenemist ja me ütleme, käesoleva seisuga me päris valmis selleks veel ei ole, aga me teeme ettevalmistusi selleks ja ja ma arvan, et kuskil aasta-pooleteise pärast kuuleme saksa ooperit ka Estonia laval, aga ma ei räägi nimetustest ega midagi muud veel täpselt. Ma ei taha ära sõnuda. Üks selline seik, mida ma tahaksin esile tuua, on see, et me töötaksin pealt 500 inimese majas. Ja nagu ma ütlesin ka, et 98. aastal võrreldes 97. aastaga meil oli 12 protsenti rohkem vaatajaid siis me oleme püüdnud oma hooaega ja me oleme ka sellega õnnestunud nii kokku pannud. Et see on põhiliselt on rajatud meie oma eesti artistil. On ju üksikud külalised, kes käib ja me ei ole pidanud siia tooma selleks, et publikut saali meelitada ei ooperimaailma Vanessa Mae või Baba rotid või me oleme meil on saalid ka tähista, tuleb ka selle eesti laulja, eesti tantsija Meie oma omade lavastuste peale. See on olnud ka üks tegutsemisprintsiip ja, ja noh, kui võib arvata ainult, et et kõik, mis on välismaine kuulus, siis võib-olla Estonia teatri puhul see, see päris nii ei toimi, siin siin kõik see 127000 vaatajat, kes meid 98. aastal vaatamas käisid, ei, ei tulnud siia sellepärast et siin olid suured ja kõlavad kommertsnimed. Kas te olete oma loomingulises grupis arutanud ja mõelnud ja võib-olla ka kuulanud ja tutvunud puhtalt 20. sajandi ja viimaste kümnendite ooperisuundadega, mis mujal maailmas on? Tähendab, ma mõtlen seda nii lavastuslikus mõttes, kuidas teie, lavastajad oma silmaringi selles mõttes on laiendanud ja kuidas teater sellesse protsessi kaasa aitab ja kuhu üldse läheb ooper praegu. Kas te olete selle üle diskuteerinud, ma arvan, loomulikult te olete. See on väga hea küsimus, on väga raske küsimus. Ooper on üks, selles mõttes üks huvitav huvitav žanr, et ooperivormi on püütud väga palju lõhkuda 20 sajandi jooksul. Ja kuidas seda ka ei ole püütud lõhkuda, see tulemus on alati olnud, et noh, ma ütleks niimoodi, tulemus ei ole ooperil midagi juurde andnud, reeglina ooperižanr. Et on oma olemuselt minu arvates üks kohutavalt konservatiivne. Aga võib-olla omamoodi täiuseni jõud, no ja see teebki ta konservatiivseks. Ma tahtsingi seda öelda, et ilmselt on ta ilmselt on mingi optimaalne mudel paigas ja see teeb ta ühelt poolt akadeemiliseks konservatiivseks ja kuidas teda ka lõhkudele puut püütud mingite tehniliste efektidega ja millega tahes sellest ei ole arenevad välja mingit uut ooperisuunda on üksikud katsed, nagu öeldakse, ütleme selle vormi ja traditsiooni Ködikust välja ennast rebida konservalt, nagu kummipael ta on tõmmanud selle katse sinna sinna tagasi see ei tähenda, et neid otsingud ei peaks tegema, ma arvan niimoodi ka, et meie vaataja veel ütleme aastal 99 ja meie ise siin ei ole võib-olla veel selleks päris küps, et meil on praegu läbirääkimised käivad sellise tüki toomiseks Estoniasse aastal 2000 mis, mis lõhub neid sonde ja ühendab endas kõike kogu selle, ütleme siis niimoodi sele helipildi ja visuaalse pildi ja, ja, ja kõik, need lavalised efektid ja ka ja ka tantsu või isegi mitte tantsu, vaid ütleme siis noh, ütleme sellise liikumise. Ja kui nüüd vähegi jõuab, et me suudame organisatsiooniliselt rahaliselt need kokkulepped sõlmida, mis on praegu läbirääkimiste faasis, siis siis 2000 veebruaris, veebruari lõpus, siis noh, praktiliselt aasta pärast võiks selline projekt tulla, millega me proovime ka natukene avardada neid avaldada neid piire. Selge see, et see ei köida ilmselt väga laiu laiu kuulajate-vaatajate hulki ja siin peab selles mõttes olema ka ettevaatlik. Miks ühelt poolt ka meie repertuaar on praegu olnud suhteliselt konservatiivne ja klassikaline klassikaline on, on ka see, et tegelikult me märkame ju seda, et lisaks sellele publikule, kes on kes on käinud võib-olla aastakümneid Estonia teatris, on viimaste aastate jooksul väga palju uut publikut siia teatrisse tulnud, kes, kes alles avastavad selle teatri enda jaoks, kes avastavad nii ooperi kui opereti ja balleti enda jaoks ja selles mõttes on noh, me oleme leidnud, et esimesed aastad oleks võib-olla kasulik sellele vaatajale-kuulajale tutvustada koguse ooperiparemik klassikaline paremik ära, kogemuse baasiks. Et aga tulevikus ja nüüd ma arvangi, et varsti siin, nüüd uuel aastatuhandel ongi see aeg aeg käes, kus ka meie võime neid piire natuke nihutada ja avardada. Ja sest tõepoolest kõige kaasaegsem ooper ei räägi, ütleme eesti ooperist, mis siin, mis siin on viimastel aastatel lavastatud. Britt on, aga see on ka juba elav klassik, eks ole, nii et noh selles mõttes me oleme tõesti oma oma vaatajale-kuulajale võib-olla midagi võlgu. Ja noh, selle võla, me tahaksime nüüd lähiaastatel realiseerida küll, et need nagu ma ütlesin, et piire natuke avardada Aitäh, Paul Himma, meie saateaeg saab lihtsalt otsa. Meie jutud ei saa otsa. Ma arvan, et teemal Rahvusooper Estonia võimet mõne aja pärast jätkata, sest minul on veel küsimusi varuks ja ma arvan, et siin on palju palju, millest rääkida. Muidugi on väga palju rääkida ja üks asi, mis, mis on väga oluline, ma lihtsalt ütleks, repliigina on see, et see maja üldse tervikuna, kus, kus rahvusooper ja Eesti Kontsert tegutsevad, see on, see on oluline majaja. Ja viimase paari aasta märk ongi olnud see, et kõik need etendused on toimunud pidevas, pidevas remondis. Inimestel on olnud suhteliselt ebamugav siin tööd teha, aga, aga noh, tasapisi see maja saab järjest rohkem korda ja ma arvan ka, et veel paar aastat ja see maja on korras ja see on väga oluline, sest ma kujutan ette, et kui üks laps läheb kunagi kooli, kas viiulit õppiv koreograafiakooli siis ja selle mõttega ta kunagi lõpetab selle eriala ja kus tal siis Peaks olema veel parem koht töötada, kui see majas on see Estonia maja kas siis rahvuslikus sümfooniaorkestris või meie sümfooniaorkestris balletis või kooris ja sellepärast peab olema ka see puhtpraktilise töökohana. Se maja peab olema. Vääriks. See on omamoodi rahvast, skulptuuri, symbol, sõna jah, nii ta on ja mitte ainult muusikakultuuri, vaid laiemas mõttes riikluse sümbol ja ja sellepärast on ka hea tõdeda, et tegemised mis on siin viimase nüüd suvede jooksul toimunud, et on läinud korda kõigile eestimaalastele ja, ja ka poliitikutele, kes raha jagamist otsustavad, et me oleme saanud selle renoveerimisega alustada. Me oleme sellega poole peal. Ja käesoleval ajal ma võin ka öelda seda, et ma täitsa loodame sellega, lõpetan. Aitäh veelkord jõududele.