Tere õhtust, kell sai kuus. Uudistetoimetus teeb kokkuvõtte neljapäevast 25.-st veebruarist minale Mall Mälberg. Majandusteadlane Andres Arrak loeb keskmise brutokuupalgakestvat langust loomulikuks majandus tõusujärgseks tasakaalustamiseks. Arraku hinnangul võib sel aastal oodata pagalanguse palgalangus ei jätku, kuna majanduse kohanemine võtab aega. Mõningast leevendust lubaks teade Eesti liitumisest eurotsooniga. Ministeeriumis luuakse kaks uut osakonda, minister Hanno Pevkuri sõnul selleks lisaraha vaja ei ole, sest juhtide osa Kaalu vähendatakse abiministri ameti kohtlikvid häiritakse. Ka peaminister Andrus Ansipi sõnul on aeg näidanud, et abiministritega järgi pole vajadust. EMT alustas uue põlvkonna mobiilsidevõrgu testimist. Esimesena. Maailmas võeti neli g võrk möödunud aastal kasutusele Rootsis ja Norras. Tartus anti üle vabariigi presidendi rahvaluule kogumispreemiad, tänavoolid laureaatideks Kaie Humal ja Hille Tarto. Samas tunnustati ka Eesti rahvaluule arhiivi, mulluseid tublimatele kaastöölisi ning kogumisvõistluse minu mälestustes imekirjutajaid. Eesti on avatud koostööks Ukrainaga ka uue presidendi ametiajal, kinnitas välisminister Urmas Paet. Tema sõnul on väga positiivne, et presidendina kavatseb Viktor Janukovitš oma esimese välisvisiidi teha Brüsselisse. India välisministri sõnul on veel vara jätkata Pakistaniga kõnelusi. Pakistan leiab, et Indiast on ülekohtune takistada kahepoolsete suhete parandamist. Suhted katkesid pärast 2008. aasta Mumbai terrorirünnakuid, milles India süüdistas Pakistanist pärit mässulisi. Elmand printsi Marcia linnas heisati pärast 12 päeva kestnud lahinguid afganistani lipp. Homme on pilves ilm, kohati sajab kerget lund ja lörtsi, õhutemperatuur on miinus kolm kuni pluss kaks kraadi. Statistikaameti andmetel jätkub keskmise brutokuupalgalangus, Tõnu Karjatse räägib lähemalt. Keskmine brutokuupalk oli aasta lõpus 12259 krooni, keskmine brutotunnipalk 74 krooni 25 senti. Aastaga on palgad langenud vastavalt 6,5 ja 6,7 protsenti. Statistikaamet märgib, et palgad on langenud neljandat kvartalit järjest ja üha kiirenevas tempos majandust. Andres Arrak kinnitab, et tegemist on enneolematu majandustõuse järgse loomuliku protsessiga. Mina pean seda selliseks majanduse loomulikuks kohandumise mehhanismiks vahepeal rekordaasta oli meil aastal 2007, kus reaalpalk, seal siis reaalpalk juba inflatsiooniga korrigeeritud kasvas ainuüksi 15 protsenti ja samal aastal tootlikkus kasvas kuus protsenti. Ja igasugune, selline väga tasandi majanduslik loogika ütleb, et selline asi ei saa kaua kesta, et, et see asi pidi ruttu ära lõppema ja nüüd ongi niiviisi, et seoses selle palga nagu ennakkasvuga kõik Eestis toodetu kaubad läksid ju ühtlasi maailmaturul müümiseks järjest kallimaks ja kallimaks, Eesti konkurentsivõime järjest kahanes ja kahanes. Ja nüüd praegu nagu see protsess toimubki, et see palgalangus ongi praegu selleks vajalik, et tuua nagu tööjõu hind tagasi sellisele turgu tasakaalustava tasemele ja taastada noh, kasvõi osaliseltki ära siis seda Eesti rahvusvahelist konkurentsivõimet. Arraku sõnul võivad palgad sel aastal veelgi langeda, kuna majandus alles kohaneb uue olukorraga majandusse. Tõus saabub just tänu nendele firmadele, kes on suutnud kohaneda uute oludega, aga see tähendabki seda, et nad on vallandanud väga palju oli vahepeal ja see ongi see põhjus, miks tööpuuduse number jääb kõrgeks tükiks ajaks peale seda, kui majandus juba tõuseb ja see tähendab ka seda, et ma näen, et ka selle aasta jooksul kindlasti see palkade korrigeerimine allapoole veel toimub, sellepärast et tööpuuduse number lihtsalt jääb suureks ja kui midagi on üle ja noh, meil on tööjõudu üle praegu turul, siis järgud on tema hind ikkagi veel liiga kõrge. Siin on väga, väga lihtne loogikat, palkade langus peab jätkuma euro tulek euro-ootuse ja kas see võib kuidagiviisi mõjutada? Ta mõjutas selles mõttes, et kogu Eesti ja ka Eestit ümbrise, nagu see finantsmaailm elab nagu ootustes praeguses eurootustes ja ootused on positiivsed, selles mõttes, et ootused on, et euro tuleb ja kui see positiivne sõnum nüüd siin ja suvel või hiliskevadel ka saabub, siis turud nüüd töötab finantsturgudel võtavad alati sedamoodi, et kui saabub midagi, mida on tugevalt oodatud, siis see positiivne reaktsioon on sageli lausa nagu ülevõimendatud siis, kui nüüd peaks. Vastupidine juhtum on siiski eri peale nagu tagasi ja ma olen see optimist, kes arvab, et see positiivne sõnum on tulemas. Et siit saavad nii finantsturud ja sealt omakorda tööturud, saavad sellist positiivset tuge jällegi. Rahandusministeerium märkis samuti, et keskmise palga langus 2009. aasta neljandas kvartalis oli ootuspäranepärane ning et edasistes langustes on edasistes arengutes on oodata keskmise palga languse aeglustumist. Valitsus kiitis heaks sotsiaalministeeriumi põhimääruse muutmise. Vallo kelmsaar käis valitsuse pressikonverentsil. Sotsiaalministeeriumi põhimääruse muutmine tähendab kolme suuremat muudatust, et rahvastikuministri büroo likvideerimisega tuli osa selle büroo ülesannetest üle sotsiaalministeeriumile. Luuakse nüüd ministeeriumisse laste ja Perede osakond, tööd on sellel osakonnal palju, leiab minister Hanno Pevkur. Meil on vaja kirjutada uus lastekaitseseadus ja samamoodi ootab tegemist laste ja perede arengukava, nii et tööd on osakonnal päris palju. See on ikkagi tulevikunägemuse kujundamine. Milline võiks olla Eestis perepoliitika, millised võiksid olla peretoetused, kogu kogu see temaatika, nii et inimestele ja meie koostööpartneritele, omavalitsustele, MTÜdele annab see kindlasti selge signaali, et ministeeriumil ja riigi tasemel on olemas eraldi üksus, kes nende probleemidega tegeleb. Sellele on tähelepanu juhtinud ka parlament, parlamendi soli, avalik arutelu paar nädalat tagasi ja seal juhiti samamoodi suuremat tähelepanu vajadust lastele, nii et sellega me siis püüame kaasas käia. Põhimääruse muutmine toob sotsiaalministeeriumis kaasa ka tervishoiuosakonna jagamise kaheks tervishoiu ja ravimiosakonnaks. Kui haigekassa eelarvest kulub siiski ravimitele pikalt üle miljardi krooni, siis täna eraldi ravimiosakonda meil ei ole. Sellega tegeles tervishoiuosakonnas lihtsalt üks väike üksus, nii et loodame, et siin ka parlamendi menetluses olev 50 protsendist teleravimitele hinnakokkulepete õiguse andmine aitab siiski ravimikulusid kokku hoida ja see tähendab loomulikult ka suuremat vastutust ja tööd ministeeriumile, et saaks need hinnakokkulepped siis kõikide tootjatega, kes Eesti turule tahavad tulla ka sõlmitud. Lisaraha seoses uute osakondade moodustamisega sotsiaalministeerium ei vaja. Me vähendame struktuuris tervikuna juhtide osakaalu ja tervishoiupoole peal kolmest juhist nii-öelda ametikohtade mõttes jääb alles kaks ja, ja samamoodi siis abiministri koht või ära, nii et, et selles mõttes struktuuris üldises plaanis vähendatakse juhtide arvu, aga praegu hetkel ressurssi isegi ei ole olemas, et inimesi juurde palgata. Kui abiministri palkamise võimalus mõne aasta eest loodi käsid selle vajalikkuse üle tulised arutelud. Kas nüüd poleks aeg selle võimaluse tühistamiseks peaminister Andrus Ansip. Ei, ma olen kunagi vaimustuses olnud abiministri ametikohast, aga praeguseks ilmselt on ka praktika tõestanud, et vajadust sellise ametikoha järgi ministeeriumite struktuurides ei ole. Ei ole olnud, on küll proovitud mõnda aega on, on see tänud, aga, aga see aeg on jäänud küllalt lühikeseks. Täna vannutati ametisse Ukraina uus president Viktor Janukovitš. Tema mesinädalad ei kesta ilmselt kaua, sest tal tuleb poliitilise opositsiooni kiuste aidata jalule Ukraina koost. Lagunev majandus. Krister Paris uuris, mida Ukraina uuelt presidendilt oodatakse. Viktor Janukovitši ametisse vannutamise tseremoonia polnud tähelepanu väärne mitte selle poolest kestvad austama tulid vaid selle poolest, kes mitte. Puudusid mõlemad oranži revolutsiooni juhtfiguurid Julia Timošenko ning ka senine president Viktor Juštšenko. Puudus ka Venemaa president Dmitri Medvedjev. Ilmselt oli see Moskva-poolne vastus Janukovitši mõnevõrra ootamatule teadaandele, et esimesele välisvisiidile sõidab ta mitte Venemaa pealinna, vaid Brüsselisse. Tõsi, kohe pärast seda on kavas ette võtta ka Moskva, kuid analüütikute sõnul ei maksa sellest midagi väga palju välja lugeda. Poliittehnoloogiate keskuse asedirektor Aleksei Makarkini ütleb. Janukovitš lähtub eeskätt pragmatismi ist. Šimbulu. Timorfirurs, tuul Götuuki sümbolite märkide keeles demonstreerida, et on valmis huvide tasakaalustamiseks. Temast ei saa jõnega läänemeelse presidendi ulguda. Balansseerimine langetab otsuseid lähtudes konkreetsest olukorrast. Ajakirja Rosheringlõblasseerust peatoimetaja Fjodor Luciano selgitab, et Janukovitš peab otsima raha sealt, kus teda veel leida võiks. Ukraina reputatsioon majandusliku partnerina on viimastel aastatel kõvasti kannatanud eriti viimasel aastal, kui mingi tõsise majanduspoliitikat enam üldse ei aetud. Luciano ei usu samas, et Moskvama teisele positsioonile tõrjumise pärast väga solvunud oleks. Ammu on selge, et alatine tähelepanu esimese visiidi asukohale ei garanteeri midagi. President Saakašvili tegi oma esimese visiidi Moskvasse ka president Juštšenko tuli algul välja vähemalt tugeva retoorika, vaid peame Venemaal, alustame otsast peale, meenutas ta. Suurem osa teemasi suhetes Venemaaga on klassikalised gaasi ja selle transiidihind, vene ärimeeste huvid Ukrainas ning Vene sõjalaevastiku Sevastoopoli baasi saatus. Vaatlejad on ühel meelel, et kindlasti ei kujune Janukovitš Moskvale meeldivaks partneriks. Marcorkil leiab kõige rohkem paralleele valgevenejuhiga. Valgevene president Aleksander Lukašenka rõhutab küll, et talle meeldib Venemaa rõhutav slaavi vendlus ning sellele vaatamata läheneb ükskõik mis tõsisel teema läbirääkimistele väga tugevasti. Temaga on väga raske läbi rääkida, ma arvan, et kas seal samuti saab olema Janukovitšiga tasutud piisavalt raskeks läbirääkija. Janukovitšiga suhtlemine saab olema raskem kui teiste võimalike presidentidega, sest Janukovitš esindab Ukraina suurärimehi, kes omadega konkureerivad, sekundeerib talle Luciano ise. Küsimus, mis mandaadi Janukovit läbirääkimisteks üldse saab jätkuval peaministri kohta hoidvat Julia Tõmošenko olnud pole tal igatahes oodata mingit tuge rahvusringhäälingu raadiouudistele. Krister Paris, Moskva. Edasi veel välisuudiseid Riina Eentalu. Pakistani välisminister Salman basseer ütles pärast kohtumist oma India kolleegiga, et Indiast on ülekohtune keskenduda 2008. aasta Mumbai terrorirünnakutele, takistades sellega kahepoolsete suhete parandamist. Välisministrite kohtumise puhul oli tegemist esimeste otsekõnelustega pärast 2008. aasta novembrirünnakuid, milles hukkus 166 inimest. India katkestas rünnakute järel rahukõnelused ja süüdistas tapatalgute korraldamises Pakistanist pärit mässulisi. India välisminister Rao ütles pärast kohtumist, et lepiti kokku küll hoida kontakte, kuid veel ei ole õige aeg täie ulatuslike rahukõneluste jätkamiseks. Hollandi provintsi kuberner hõiskas Martša linnas pärast 12 päeva kestnud lahinguid afganistani lipu. USA merejalaväelasi juhtiv brigaadikindral Larry Nicholson ütles, et tegemist ajaloolise päevaga. Marcia linn on USA juhitud Talibani vastase pealetungi keskmes operatsioonis mustarakk, mis on suurim sõjaline operatsioon alates USA sissetungist. Osaleb umbes 15000 rahvusvaheliste vägede sõdurit. Arvatavad Iisraeli eriagendid, kes jaanuarikuust Dubais luksushotellis tapsid Hamasi liidri, varastasid prantsuse kodanike identiteedi, kasutades mõrtsuka tööks Dubaisse sõites võltsitud prantslase basse, ütles prantsuse välisministeerium. Dubai politsei on veendunud, et mõrvaviisid läbi Iisraeli luureteenistuse Mossad liikmed. Pärast esimeste kahtlusaluste teatavaks tegemist esitasid Suurbritannia, Prantsusmaa, Saksamaa ja Iirimaa Iisraelile protesti võltspasside kasutamise pärast. Täna avati Eesti esimene uue mobiilsidepõlvkonna neligee testvõrk. Vallo kelmsaarele rääkis sellest lähemalt EMT arendus- ja tehnoloogiadirektor Tõnu Grünberg. Eeskätt pakub oluliselt suuremat kiirust, mitmesuguseid teenuseid, mida täna võib-olla siiski üle mobiilivõrgu veel mõneti raske kasutada. Neli käes on see siis võimalik, näiteks kui keegi soovib otseülekannet teha kõrgresolutsiooniga televisiooni otsusega suvalises Eestimaa punktis, siis täna on see praktiliselt võimatu, siis on see võimalik. Kas see eeldab ka teistsuguste mobiiltelefonide olemasolu või kasutamist? Ja eeldab, et praegu on see, et ta on alles esimesed modemeid väljas, mis on spetsiaalselt nelige modemit. Kohe-kohe on tulemas, loodame näha, et ka selliseid mudeleid, mis nüüd on nagu siis mittesüsteemsed, Vello toetavad ka siis kaks GT3 keed ja siis 40 ühesõnaga neli, kellel ei ole, siis on kolm Celevi. Nii et nad tulevad jah, aga seda kindlasti eraldi seadmed ikkagi vajalik. Tõenäoliselt on need seadmed ka oluliselt kallimad nendest, mis praegu müügil on. Jah, paraku eks väga väga uus tehnoloogiline samm alati on alguseks toonud hinnaga, aga seal on alati olnud väga lühiajaline, see hind langeb kindlasti kiiresti ja just siis need eelmised põlvkonnad lähevad jälle väga odavaks. Eestis nüüd hakatakse neligee võrku testima, aga kas kuskil on see juba kasutusel ka? Jah, esimesena maailmas tegelikult meie omanikfirma TeliaSonera avas eelmise aasta lõpus Rootsis ja Norras võrgud, nemad on nagu kaks esimest, aga ameeriklased vist on üsnagi avamise lävel. Et on kommertsrakenduses. On teil andmeid selle kohta, et kui palju on Rootsis ja Norras neli G võrgu kasutajaid? Ta on nii nii värske, et ega seal ei ole kindlasti veel väga massiline, leviala pole nii suur praegu. Samas nende plaan leviala laiendamiseks on väga agressiivne, nii et näiteks Rootsis on ikka enamik suuremaid linnu juba see aasta ja ma usun, see kasvab ka väga kiiresti, mis täna on piiratud Stockholmiga. Millised on teie plaanid seoses neli keega? Terve rida eeldusi on vaja täita, et saaksime nagu kommertsi. Esimene on see, et meil puudub esialgu ooperis kõige sagedasem kasutamine raadiosagedus, niisiis on meil välja antud. Kui see sageduse probleem, laev ilmselt 2010, toimub see konkurss ära, siis tegelikult on põhimõtteliselt võimalik juba kommertsteenuse peale hakata mõtlema, et siis saaks hakata võrku ehitama ja, ja siis otsapidi tagasi seda pakkuma hakata. See on asja üks külg. Teine asi on see, et eks ta kindlasti alguses on suhteliselt limiteeritud levialaga aga näiteks, mida me vaatame, just statiivi ei olnud, et Eestis on lairiba initsiatiiv, 100 megabitti, igasse kodusse aastaks 2005 riistad selles võtmes näiteks neligiadehnoloogia võiks olla väga oluline võimaldajad just seda viimast miili katta ka mitte ainult suurlinnades või vastupidi ka maaoludes, kuhu ikkagi see kaabel, mida nüüd selle lairiba initsiatiiviga ehitatakse, jõuab siis kuskil pooleteist kilomeetri kaugusel üle kõigist majapidamistest, aga igatahes on see viimane poolteist kilomeetrit. Vot seal on näiteks neligadenoloogiaks väga-väga-väga suureks abimeheks. Tartus anti täna kätte presidendi rahvaluule kogumispreemiad, samuti tunnustati Eesti rahvaluule arhiivi, tublimaid, kaastöölisi ning minu mälestuste soome kirjutajaid. Piret RMK räägib edasi. Eesti kirjandusmuuseum ja meil oli mullu hea aasta, sest arhiivid kasvasid uue uurimismaterjali arvelt jõudsalt. Eesti rahvaluule arhiivi teaduri Astrid Tuisu sõnul oli selle arvelt jälle keerulisem presidendi preemia laureaat. Rottide valimine. Pärast pikka kaalumist jäid sõelale kaks nime. Kaie Humal Tartust pälvis autasu kunagisest kodukandist Võrtsjärve äärest kogutud mitmekülgse pärimuse eest. Humal kogus Võrtsjärve vanadelt kaluritel lugusid, mis katavad ajaliselt ligi 200 aastat. Varasemad lood algavad mõisaaegadest, kui kaluritel tuli hoolega jälgida mõisate vahel jagatud Võrtsjärves võõrasse vette õngitsemis paisata. Tookord need valma mehed jäid vahele, nad olid Tarvastu järves püüdnud oma kiiskasid noogaks, meest võeti sealt Valmast kinni, viidi kohtunik oli mõisnik, mõisnik, sakslane ei saa. No sel ajal püüti muttidega ja siis sakslane küsib siis seal, et no mis tegid seal järves, et vedasime mutte vedasite muistend, mis mutton? Andke järele vaate seletama hakata, kui see hästi terane valma mees oli. Ah, see on Kuricansu ulak, sulane, panda kui karjapoiss on peksa anda ja niisugused niisugused toredad lood. Kaie Humal on folkloori kogumisega tegelenud juba tudengipõlves, midagi keerulist tema sõnul selles siiski pole. Seetõttu julgustab ta vanemate inimeste elulugusid kuulama ja üles tähendama. Ja ma usun, et on kindlasti palju palju jutte, mis oskavad just need vanad inimesed rääkida, kellel on elu juba seljataga, kus on juba sündmused sõelale tulnud, raputatud sinna peale ja ta teab, millest ta räägib. Teine rahvaluule, kogumispreemia laureaat on Prillitoosi saates tuntud Hille Tarto. Tartu korraldas saates ravimtaimede teemalise vaatajamängu, mille tulemusena saabus sadu kirju, milles kirjas nii taime rahvapärased, nimed, kasutamisvõimalused kui ka lihtsalt elu- ja olustikukirjeldused. Ma mäletan, kõige esimese saate vastuseks tuli ümbrikusse paberilehe vahele pandud väike naistepunataim, ehkki see on tegelikult väga tuntud, aga see nimekiri, mida see väga eakas inimene ja kusjuures ta oli meesterahvas, oli sinna oma konarlikud ajakirjaga kirjutanud, mille vastu see kõik aitab ja see oli minu jaoks üllatus see, et inimesed meiliga ravimtaimi peredes väga kasutanud, see tegi rõõmu ja see nii on ja see peab ju rahvapärimuse jääma ja seda peavad tulevased põlved ka tarvitama. Täna tunnustati ka Eesti Kirjandusmuuseumi ja Soome Instituudi koostöös korraldatud kogumisvõistluse minu mälestuste soome tublimaid kirjutajaid. Kirjandusmuuseumi teaduri Rutt Hinrikuse sõnul oli ligi 100 laekunud töö hulgas ennekõike meenutatud siiski ennesõjaaegseid ja nõukogude aegseid Soomes käike. Henricus loodab, et vahest kümne-paarikümne aasta pärast on oodata mälestusi ka sellest, kuidas oli elada masu ajal Soomes. Parematest töödest on lähiajal kavas kokku panna garaamat Piret Heeren Preis. Tartu stuudio. Ja nüüd veel ilmast. Öösel pilvisus tiheneb, mitmel pool sajab vähest lund, võib olla udu, kohati on jäiteoht. Puhub kagutuul viis kuni 11, saartel ja rannikul puhanguti 14 meetrit sekundis. Külma on öösel kolm kuni üheksa, öö hakul Kirde-Eestis kuni 11 kraadi. Homme Päeval tuleb pilves selgimistega ilm, kohati sajab vähest lund ja lörtsi, mitmel pool on udu. Jäidet puhub kagutuul kolm kuni üheksa, saartel kuni 13 meetrit sekundis. Õhutemperatuur on homme miinus kolm kuni pluss kaks kraadi. Te kuulsite Päevakaja, mille järjekorranumber on 17833 toimetaja limal Mälberg. Kuulmiseni.