Tere ja ilusat pühapäeva kõigile, te kuulate jutusaadet, minu nimi on Toomas Luhats ja jutusaate tänane külaline on Enn Kunila Eesti kunsti erakollektsioone ja ilmselt ma ei liialda, kui ütlen, et kindlasti üks Eesti kunsti suurimatest patroonidest. Tere hommikust. Tere hommikust. Enne kunsti kogumine ja armastamine on tavaliselt hobi, väga harva on see põhitöö. Te olete ettevõtja ja suurettevõtet ja et võiks ju tegelikult küsida kohe alguses, nii et milleks teile üldse kunst? Minu nägemus selles küsimuses on nii, et ettevõtlus on, on mul teenistus ja, ja seda teenistusse ongi mul olnud võimalik realiseerida selliselt, et tegeleda siis hobidega. Ja, ja ma arvan, et see ongi üks elu ees ehk et tegeleda nende asjadega, mis on südamelähedased ja mis mis midagi pakuvad. Ja ettevõtlus on mul seda võimaldanud. Kuidas on kunstihuvi täis arenenud, ma pean silmas seda, et loomulikult on mingil hetkel tekkinud kunstihuvi ja siis ühel hetkel on, on see kunstihuvi kuidagi muutunud millekski arenenud, millekski kasvanud, et kuidas see on täiskasvanud? No võib-olla kõigepealt sellest tekkimisest, et elus on ikka nii, et kõik, mis sa oled saanud või, või sa ei ole saanud, tuleneb lapsepõlvest ja mina tunnen, et minul on hästi läinud, et just nimelt et kultuuri ja kunstihuvi ma olen saanud lapsepõlvest. Aga loomulikult ei mõelnud ma lapsepõlvest minu, et minust saab kunstikollektsioon. Et lapsepõlves sai ema käekõrval käia näitustel ja tekkis esimene huvi. Hiljem sai hakatud lihtsalt koju ostma töid, mis meeldisid. Ja ütleme, selline kollektsiooni tekitamise mõte, see tuli väga palju aastaid hiljem. Ja, ja hetke millal, millal ütleme sellisest tavalisest kunstikogumisest hakkas kollektsioon tekkima, on väga raske täna määratleda, aga see oli kõik väga palju aastaid tagasi. Ja kui see kollektsioon hakkas tekkima, siis ta aina kasvas ja kasvas, selles mõttes siis enam mingit tagasivaatamist ei olnud. Noh, kollektsioonile selline omadus on jah. Et Ma pean ütlema, et mina ei ole ühtegi maali müünud. Ma olen neid ainult endale soetanud. Kõik ammugi ei mahu seina peale, aga müünud neid siiski ei ole. Kui suur kunstikogu täna on? Kahjuks ei ole sellist ühikut välja mõeldud, millega kunstikogu suurust mõõta? Ei saa seda teha rahas, ei saa seda teha tükkides kunsti puhul on väärtus. Ja ma olen alati öelnud, et kui mul on kogus näiteks viis, on kooki, et siis on mul väga oluline kunstikogu. Ma arvan, täna ka nii ja, ja seepärast ma ei taha rahast rääkida, ma ei taha tükkides rääkida, aga ma arvan, et mul on oluline kunstikogu, mis puudutab Eesti kunstiklassikat ja, ja võimalust seda eksponeerida. Homme kell 18 avatakse Tallinna kunstihoone saalis Vabaduse väljaku ääres kogu maja täitevnäitus Kölerist Subini 150 aastat Eesti klassikalist maalikunsti Enn Kunila kogust. Parandage mind palun, kui ma eksin, aga, aga Tallinna kunstihoone on minu meelest praegu remondis. Jah. Kui sai selgeks, et selline näitus kunstihoones toimub kunstihoone kiitis selle mõtte heaks. See on seotud mitme tähtpäevaga. Kõigepealt vabariigi aastapäevale, ajale langeb, mis, mis on väga-väga tore iseenesest ja teine suursündmus on veel. Nimelt sellel ajal tähistab oma suurt juubelit maalikunstnik maestro Olev Subbi. Ja, ja kui, kui oli selge, et näitus toimub, siis läksime siis koos ruume vaatama ja ja, ja ütleme nii, et väga rõõmsad ei olnud. Trummide seis on, on, oli selline nagu ta, nagu ta oli ja kuna viimane remont oli tehtud 95. aastal, siis oli, oli selge, et et oleks õige teha enne ennem remonti ja siis siis teha näitus ja, ja kuna kuna kunstihoonel graafika seda võimaldas, siis nii läkski. Olev Subbi on selle näituse kujundaja ja, ja kunstiteadlane ära. Harry Liivrand. No see on tegelikult eriti tavaline, et üks erakollektsionäär läheb kunstihoonesse ja ütleb, et sõbrad, et nüüd teeme siin ütleme siin eesti maalikunstinäitused, kuidas õnnestus, kuidas see, kuidas see õnnestus ja, ja milliseid milliseid mõtteid see CD peas tekitas? Seda nii-öelda ainuisikuliselt sellisel viisil tehe ei õnnestugi, et siin peab olema nagu vastastikune huvi ja ja ma saan aru, et was vastastikune huvi oli olemas ja, ja ainult seeläbi saabki selline asi võimalikuks. Et ma ei ole ka kunstiringkondades ju täiesti tundmatu, olen kõigi nende inimestega palju aastaid kokku puutunud. Ja noh, see on, ütleme nii, et protsess, mis on selleni viinud, kui palju maale ja milliseid vaatajate tuuakse, et räägime sellest kõige põnevamast momendist ka. Näitusel on väljas 85 tööd ja tegemist on selgelt siis kogu paremikuga. Ja kui, kui rääkida kõige tuntumatest vanematest autoritest, siis kahtlemata Konrad Mägi, Ants Laikmaa, Adamson, Erik, Nikolai Triik, Ado Vabbe, Elmar Kits ja, ja paljud teised tuntud Eesti kunstnikud on seal esindatud. Et Eesti klassikaline maalikunst, aga, aga miks mitte näiteks sürrealism või miks on niimoodi läinud, et klassikaline maalikunst? Ma arvan jälle all, tuleb kuskilt varajasest noorusest otsida, et mulle meeldib ka klassikaline muusika ja ja sinna kõrvale sobib hästi klassikaline maalikunst ja, ja, ja, ja tegelikult on selle kunstiga on ju veel nii, et et sa pead nagu ka spetsialiseerunud ei, ei saa olla tegev nii-öelda eriaegadega, esiteks ei jagu võimalusi ja, ja tegelikult kõige olulisem on ikkagi huvis kinni, et enda huvi ei saa killustada. Et minul on ta nii läinud ja täna ma arvan, et siit on ka tekkinud missioon, et Eesti klassikalist maalikunsti jätkuvalt tutvustada ja ja just nooremale põlvkonnale, et ega ta vahepeal oligi natukene võib-olla unarusse jäänud, et et aeg on jälle nii-öelda püsiväärtuste juurde tagasi tulla. Räägime veidi sellest kollektsioneerimisega ka, et väga huvitav protsess. Mismoodi neid, need töötööd ja, ja, ja see kunstomanikku vahetab, et mil moel neid töid üldse üles leitakse ja, ja kus need tööd on, mis siis ühel hetkel leiavad ennast teie kollektsioonist? No reeglina need tööd, mis satuvad erakollektsionääri kätte, on inimestel kuskil kodudes nad on seal olnud väga palju aastaid ja noh, nad on, ütleme nii, suudetud säilitada väga erinevatel tasemetel, et on, on kodusid ja on kohti, kus, kus maal on väga hästi säilinud, aga on, on ka selliseid maalne, millel nii hästi ei ole läinud ja nad vajavad tõsist restaureerimist hiljem. Aga reeglina tulevad ikkagi kodudes, sest mis on muuseumis, see on muuseumis ja erakollektsionäär muuseumist ju töötasu ei saa, vastupidi, on küll. Et erakollektsioon saaks müüa või deponeerida maale, muuseumi, aga aga muuseumist osta ei ole, ei ole võimalik. Ja ainuke tee siis osta osta nende inimeste käest, kes, kes, kes maale omavad. Ja on loodud ju ka Eestis. Selline vahendussüsteem on galeriid, tegelevad oksjonite korraldamisega, inimesed viivad oma tööd oksjonipidaja galeristi kätte ja siis korraldatakse oksjonid ja ostad oksjonilt. Et minu kogusse sattunud töid nii käest kätte meetodil ostes kui, kui ka väga, väga paljuga oksjonilt ostes. Mul tuleb siin meelde see sellene Yardada vintsi, autoportree väidetava autoportreelugu, mis oli ka siin hiljuti Kadrioru kunstimuuseumis vaatamiseks väljas, et TÖÖD kasutati kusagil Itaalias ühe advokaadivillas lausa kandikuna, mille pealt serveeriti, serveeriti jooke, et kas Teie kogusse on leidnud tee ka mõni selline väga väga. Noh siis huvitav, kõrgetasemeline töö, mis on olnud nii-öelda leidmisel või, või, või selle kättesaamisel võrdlemisi nigelas seisus on, on küll nigelas seisus, töid on, on esinenud küll aga on õnnestunud need korda teha, sellist tööd ei ei ole, ei ole kätte sattunud, et millest ei olekski nagu asja saanud. Aga mis puudutab seda Leonardo da Vinci tööd, siis oli ju tegemist ilusa puitkandikuga, miks mitte, et et jah, aga tore, et tore, et kõik nii on läinud, et lõpp hea, kõik hea. Kas, kui rääkida veel sellest kogumiskirest, siis täna Eesti üks suurimaid kollektsionääre? Aga kas on olemas ka seniseid töid, mida väga tahaks oma kogusse, aga mida põhjusel või teisel ei ole, ei ole õnnestunud saada? No kui kollektsionäärile kogu tugevdamise mõtet, siis, siis ma arvan, ei ole õige koguja, et et ikka ikka kõigil meil, kes me sellega tegelema, ma arvan, omad unistused ikka ja kui hästi üheselt öelda, siis siis üks Konrad Mägi võiks ikka kogul rohkem olla. Nii et kunagi ei ole korrad mägesid? Ei, ei, kindlasti mitte ja, ja seejuures häid mägesid ja kunsti puhul üldse, et ega, ega alati ei ole ka tähtis autor tähtis on ikkagi eelkõige töö. Et mina olengi kogunud ka tõid sellisel põhimõttel, et oleks selgelt esindatud autor tööga, mis teda mis teda hästi esindatud. Kui see õnnestub, see loomulikult ei pruugi alati õnnestuda, et tõid, liigub igasuguseid, aga nüüd nüüd, kus mina oma kogus noh, ei pea kindlasti mitte kvantiteeti taga ajama, siis praegu on ikka selgelt ja ja, ja põhjalikult valin ennem kui uue tuju jälle kogusse võtta. Kas on ka juhtunud teie praktikas seda, et teile on pakutud võltsinguid? Jah, tavaliselt on ju nii, et, et sa soetada töökogusse ja ta ise hiljem osutub võltsinguks. Aga kui küsimus on nii, et kas kas on soetatud võltsingut, siis, siis ma võin öelda jah. Üks töö on soetatud kogusse, nii et ma tean, teadsin teadlikult, et ma soetanud nii-öelda vale vale töö. Ja asi juhtus siis nii, et üks mees tuli kuma Wiiralti graafikat ja oli oli selgelt näha, et tegemist ei ole, ei ole piiraldiga. Aga küll aga oli ülipüüdlikult tehtud järgi signatuur. Ja kui ma küsisin, et palju maksab, see on teada summa, see olnud Wiiralti vääriline summa ja oli üsna soodne ost ja siis ma mõtlesin, et et nüüd Enn Kunila on sul võimalus osta nii-öelda teadlikult võltsing kogusse ja ma tegin seda kui palju maksaks päris viidad. No hinnad on, on erinevad, et ma ei ole graafikakogu ja see oli ka erandlik ost üldse, et ma kogun selgelt ikkagi maali ja, aga kui palju see võltsing oli, kui saladus ei ole? See oli mõned tuhanded ja see oli ammu. Tulles tagasi nüüd näituse juurde, mis on avatakse Kölerist Subini 150 aastat eesti klassikalist maalikunsti Enn Kunila kogust, siis kaasaegsetest autoritest on näitusel esindatud Evald Okas ning Olev Subbi. Miks nii? Nii sai ka kokku lepitud, et näitus on eesti klassikalisest maalist ja mõlemad elavad autorid ka nende rakendavad samu printsiipe, mis, mis on omased eesti klassikalises maalile, et nad on, nad on seal väga orgaaniliselt sees, et ja, ja teisi autoreid, mis, mis on kohus tänapäeva autoreid näitusel esindatud ei ole. Olev Subbi, kes muide, seitsmendal märtsil tähistab ka oma kaheksakümnendat sünnipäeva, on selle näituse kujundaja, nagu ma enne ka rääkisime, aga ta on olnud kunstialane nõustaja ka näiteks Lennart Merile oma oma elu jooksul tänada, nõustab teid, et millist nõu Olev Subbi teile annab, mis nõuded Alt küsite? Ikka kunstialast ikka kunstialast, aga mida ta osta soovitab või millised näevad välja teie kunstialased mõtisklused, mis päädivad ühe või teise teose ostuga? Ega see nõu on ikka ikka laiem. Olev Subbi on mind kunsti mõttes ja kunsti vaatamise mõttes harinud väga pikka aega ja ja noh, täna ma tunnen, et et olukord päris lootusetu jalu, et midagi, midagi on ka nii-öelda endas arenenud ja ja suudate Ta ju ka kuigi palju kaasa rääkida. Aga mis puudutab maalide soetamisse, siis siis see nii lihtne protseduur ei ole, et üks ütleb, et osta seda ja ja, ja seejärel kohe ost toimubki, et ikkagi eelnevalt on tõsised arutelud ja nende maalide osas, mille osas ise pead vajalikuks nõu pidada. Ja, ja, ja siis siis hiljem lõpliku otsuse teeb ikkagi ikkagi ise. Et, et see, see kogu on ikkagi pandud kokku nende maalide põhjal, nii mis on ikka lõplikult nende endale meeldinud ja, ja mis, mis kogusse kindlalt sobivad. Üks osa maalidest on see, mis kindlasti sobiks teie kogusse, aga ma kujutan ette, et nende kogus olevate maade hulgas on veel mingisugune eriline hulk, see on ilmselt väiksem hulk maale, mis, mis sobivad ka teie kodusse. Et millised on need maalid, mis on need kõige kallimad? No peab ütlema, et et aegade jooksul on Mahale kogunenud päris palju ja koju hästi eksponeeritud, andnud loomulikult kõik üles ei mahu ja, ja tuleb teha tõsiseid valikuid. Aga antud ajahetkel enne näitust praegu jäävad vähemalt osa seinad jäävad päris tühjaks, et et siin hulk töid läheb näitusele. Aga antud hetkel on, on seinal vot needsamad autorid yles siin eelpool juttu oli, et Konrad Mägi, Ants Laikmaa, Nikolai Triik, Ado Vabbe, Elmar Kits, Olev Subbi. Koos näitusega ilmub ka raamat Eesti klassikaline maalikunst Enn Kunila kollektsioonis. Millist lisaväärtust raamat pakub? No see on jälle selline filosofeerimise teema. Et ma olen ühel hetkel jõudnud sellisele arusaamisele, et näitustega koos oleks ikkagi õige välja tuua ka ka raamat, mis, mis nüüd, mis nüüd töid siis rohkem lahti kirjeldaks autorit rohkem lahti kirjeldaks ja ja see on ka ühtlasi täiendav võimalus propageerida eesti kunsti ja ja kui näitus lõpeb, maalid lähevad hoidlatesse ja koju tagasi, aga raamatu jääd ja kui silmas pidada nüüd seda raamatut, siis selle raamatu kirjutamise lähteülesanne nägi, oli, oli selline Ta et ollakse hästi loetav laiemale publikule kunsti armastavale publikule ja eelkõige ka noortele, et mõte, mõte on siin ka, et osa tiraažist kinkidagi kooliraamatukogudele, et, et siis oleks ta kättesaadav väga paljudele, sest raamatuid on teatavasti kallide ja kõigil, kes kunsti vastu huvi tunnevad, ei ole võimalik neid soetada, aga läbi koliv raamatukogu on, on see võimalus sellisel juhul palju-palju laiem. Tegelikult ajastamine Olev sobi oli Lennart Mere nii-öelda kunstialane nõuandja. Sellest on tegelikult palju kasu olnud selles mõttes, et Eesti kunsti on, on tutvustatud tänu Sis Subylejaga president Merile piiri taga. Ja nii see on olnud. Lennart Meri egiidi all toimus kolm suurt kunstinäitust, üks oli siis Tallinnas kunstihoones, Berliinis, üks oli Pariisis ja Pariisis oli võimul võimalus ka koos olev Subiga käia ja seda näitust vaadata ja veel on torega märkida. Sellel näitusel oli kolm tööd ka minu kogust ja oli oli ütlemata tore jälgida seal näitusesaalis, kuidas siis kunstist ära hellitatud pariislased vaatasid Eesti Eesti kunsti ja kuidas nad seda seda nautisid. Nautisin seda, kuidas nemad nautisid ja oli, oli väga uhke, väga uhke tunne ja minul üldse meeldib selline selline mõte, et kunst kui Eesti visiitkaart, et need mehed, kes on ka siin raamatukaante vahele, need mehed, nii mõnigi vääriks kohta Luuvris, aga küsimus on olnud selles, et on olnud raske aeg ja Eesti on olnud vahend ja mittekunstnike pärast mitte nende taseme pärast, vaid just selle Eesti riigi vaesuse pärast ei ole nad jõudnud nii-öelda sinnamaale, aga oma kohta nad maailmas kindlalt väärivad. Enn Kunila kas eesti kunstnike tööd vääriksid rohkem esiletõstmist, et väljaspool Eestit kahtlemata ja selle nimel näiteks ka on võimalik teha kunstisõprade seltsi raames, et, et just viia rohkem välja Eesti kunsti ja, ja miks mitte ka eesti vanad klassikalist kunsti. Me teeme siin väikese muusikalise pausi ja, ja tuleme Enn Kunila ja jutusaatega õige pea. Pasi tänane jutusaate külaline ongi Enn Kunila Eesti kunstikollektsionäär ning homme avatava näituse Kölerist Subini 150 aastat Eesti klassikalist maalikunsti Enn Kunila kogust patroon. Far. Sumension. Jutusaade jätkab. Meil on külas Enn Kunila. Eesti kunstikollektsionäär jääb homme avatava näituse küünlarest Subini 150 aastat Eesti klassikalist maalikunsti Enn Kunila kogust patroon. Ma tuletasime minu jaoks kiiresti meelde kunstiajaloo koolikursust või seda, mida keskkoolis õpetatakse ja tegelikult mul tekkis selline idee, et see, see, nii see näitus kui ka siis välja antav raamat nad võiksid olla väga heaks lähtekohaks kunsti tundvale inimesele. Aga, aga kunsti rohkem tundma õppida soovivale inimesele. Sest kõik need nimed, kits, laik, mokas, mägi, roller, subise on ju parim osa eesti maalikunstist. No just nii ja nagu ennemgi juttu oli, et selleks ta mõeldud ongi. Ja Eero Epner on kirjutanud suurepärased tekstid ja neid tasub lugeda, neisse tasub süveneda ja siin ei ole mitte ainult tekstid, siis tööde kohta. Aga, aga on ka tekstid eri eriosade kohta. Ja. No näiteks üks üks osa sellest on professionaalse maalikunsti väljakujunemine töö ja looduse, poeedid ja, ja Pallas pärast ballast ja mõned mõned teemad, mõned teemad veel, nii et seda raamatut Eesti klassikaline maalikunsti Enn Kunila kollektsioonist, seda võib, võib tegelikult kasutada, aga selleks, et alustada oma retke eesti eesti maalikunstiga sõbraks saamisel. No mul oleks väga veel, kui see nii oleks. Te peate oluliseks kunsti tutvustamist laiemale publikule tarbeks, olete loonud eraldi kunstiharidusprogrammi, kas inimene ei peaks tegelikult ikkagi ise jõudma kunstini? No eks ta jõuabki ise, aga, aga ikka kellelegi vahendusel, et kui, kui mina jõudsin sinna emaga kõrval, siis võib-olla võib-olla see ongi loomulik, maalne tee, aga, aga kui, kui kodus sellist huvi ei ole, siis, siis kindlasti aitavad kõik muud viisid, aga kaasa arvatud kunstiraamatuid ja justkui nad on nii-öelda inimsõbralikult kirjutatud, kui nad ei ole liiga kuivad ja ainult kunstiteaduslikud, et ma veel ütlen, et üritatud seda seda seda selliselt teha, et ta oleks loetav laiale ringile. Kui, kui te vaatate mõnda maali, siis kas see, kuidas te vaatasite maali ütleme näiteks 30 aastat tagasi või 20 aastat tagasi, on, on kuidagi täna muutunud, et kas silma saab treenida märkama, midagi enamat maalis või, või tulebki, lihtsalt ajaga tulebki lihtsalt kogemusele? No loomulikult treenida ja mida rohkem vaatad, eks vaatamine ongi treening ja on võimalik endale selliseid treenimise ülesandeid püstitada, et, et kui sa lähed, lähed kuskile näitusele, siis lugemata kelle töö on, mis, mis ajatöö on, üritad siis nagu kontrollida ennast, et kas, kas sa tunned ära Eesti autori või ja kas sa tunned ära perioodi ja ja, ja loomulikult ma enda puhul küll võin öelda, et et selline tegutsemine on ikkagi kõvasti arendanud, et et. Ma arvan, et nii juhtub igaühega, kui, kui, kui see huvi pakub, tähtis on, et oleks huvi, et kui on soov, tahtmine ja armastus, mis viivad elu edasi, siis siis ikka kõik läheb huvi ei ole siis siis aga, aga huvi äratamiseks on ka ikkagi vahendid siis ikka veelkord, et, et näiteks raamat no kui me mõtleme tegelikult maalist, siis siis igal maalil on ilmselt mingisugune lugu, mingi mingisugune selline, kohati võib see lugu olla väga põnev, et et milline vahekord on selle loo ja ütleme siis maalivaatamise vahel, et kas, kas need lood, mida maal jutustab, kas Neid lugusid on võimalik kuidagi teistmoodi tõlgendada või neist teistmoodi aru saada? Ma arvan nii, et et lugu võib eraldi nii-öelda eraldi elada maalist, aga ta võib ka elada selle selle tööga koos ja, ja nii-öelda teineteist täiendada. Ma toon korra kõrvalpõikena sellise sellise näite. Mul on, mul on iga töö kohta maalipass ja aegade jooksul ongi selliseid lugusid saanud sinna maali passidesse. No nagu juurde kirjutada, et kõiki selgu ju korraga sa soetad, maali sai teada peaaegu midagi mõne maaliga, et mingi teadmise kaasa mõnega ei saa midagi. Ja siis siis hakkabki üks uuringu uurimine pihta just, just ehtne uurimine pihta. Ja siis need lood siis hakkavad ka selguma. Noh, iga igasuguseid lugusid võib olla ja igasuguseid ülesande püstitusi ka võib-olla näiteks portreemaali puhul kasvõi see, et keda on kujutatud, et ja noh, palju aastaid tagasi tehtud töö näiteks on üks Konrad Mäe naise portree, mille puhul siiamaani ei ole täna õnnestunud välja uurida millise daamiga on tegemist, kuigi pretendent on juba tekkinud üsna palju. Ja ongi tore, jälle tore võimalus asja asja edasi uurida ja mind selleks aitavad ka mitmed kunstiteadlased eelkõige Eero Epner ja Liisbet. Eesti maalikunstis on ka selliseid peidetud märk, maalis noh kindlasti viimasel ajal on seoses siin erinevate raamatutega, võtame kasvõi Da Vinci kood, selline kunst võib olla muutunud mõnevõrra populaarsemaks ja, ja, ja just kõik see müstika, mis on, mis on maalidega seotud, et kui või, või siis kunstiga tervikuna, et kas Eesti maalikunstis, kas ka maalides, kas ka näiteks nendes homme näitusele ilmuvates maalides on seal, tasub seal otsida mingisuguseid? No ma ei tea, salajasi märke mingisuguseid. Selliseid alltekste noh, tasub, tasub ikka maalist, tasub ikka neid alltekste otsida ja maal on, on mal ka seda kõike kõike võimaldav maaliga on ju ka nii, et ta iga päev tulenevalt sinu enese tundest ja, ja päevast ilmutab ta sulle ennast erinevalt, et sa saad iga päev mingisuguse uue elamuse, et et ei ole nii, et ükskord vaatasid ja, ja sellega emotsioon lõppeb. Ta annab sulle iga päev uue emotsiooni. Aga see küsimus, et kas, kas mingeid märke eraldi otsida veel, et on teatud sümboolikaid mille puhul üks on, üks on mõelnud ühtemoodi hiljem hiljem üritatakse nagu pihta saada, et mida te sellega mõelnud on, on, on ikka, on ikka, on ikka ja noh, seda tasub uurida ja sellega tegeleda näiteks väga-väga rikkaliku sümboolikaga. Oskar kallis, eks ole, arutatakse, et mida, see, mida, mida te sellega on tahtnud jälle ja nii edasi. Sümbolismi on kõvasti, tegelikult ikka tasub ainult üles üles otsida ja leida, just eelmisel aastal said vist Eesti muuseumide sõber, tiitel anti ja seda siis hoopis Hiiumaa kultuurielu toetamise eest. Mis, mis teid Hiiumaaga seob? No muuseume, sõbraste pole veel nii palju, et ma arvan, et, et minust ei saanud mitte eelmine aasta muuseumisõpra, ma olen terve elu olnud muuseumi sõber. Pean silmas tiitli. Just just just tegelikult oli küll nii, et Hiiumaa muuseumi esitas, esitas mind selle selle sellele tiitlile, et mitte, et Hiiumaa muuseum oleks andnud. Noh, ma arvan, et sellele on ise raske vastata, et et peab esitajate käest küsima, et miks nad seda seda tegid, aga aga noh, arvatavasti ka sellepärast, et et tõepoolest muuseumitega on palju viimastel aastatel koostööd saanud teha noh, kasvõi selles plaanis väga palju tööd on käinud eraldi muuseumites teatud temaatiliste näitustel. Et see on ka üks võimalus nii-öelda kogu töid tutvustada ja jällegi tervikuna propageerida eesti kunsti, et kui see on niimoodi, et kui kui ilmub selline raamat, siis need inimesed, kes töötavad näiteks kuraatoritena, nad aeg-ajalt teevad, eri näitasid nüüd raamat on teada, fakt siin on, on teada, mis tööd siin on kuraator, siis vaatab, kas ta, kas ta tunneb oma näituse tarvis huvi ühe või teise töö mõttes ja kui ta seda tunneb, siis ta pöördub ja tööd, kui on võimalik, lähevadki, lähevadki näitusele, et, et see on tore, et on tekkinud muuseumite selline koostöö ja võib-olla see on ka üks põhjus, miks nii arvati, et et, et engulile on muuseas. No 2007. aastal te saite ka Eesti kunstimuuseumi sõprade seltsi. No eelkõige lõi selle ikka muuseum, et sõprus on kahepoolne, sõprus on kahepoolne eelkõige muuseum, jah, aga, aga jah. Milles see töö seisneb, mida te, mida te seal kunstimuuseumi sõpradest teetne seltsis teete? Seal on kaks põhieesmärki, üks on see, et tutvustada Eesti kunsti läbi erinevate ürituste ja teine põhieesmärk on koguda vahendeid, et soetada muuseumi nendele siis uusi uusi töid. In kui palju kõik kunsti ja Metseeennusega seonduv teilt aega võtta? No seda ei ole, seda ei ole võimalik selliselt üheselt öelda ja, ja ka määratleda, et see aeg, mis mis on nende eesmärkidel, mida, mida sa tahad teha ja mis sind väga huvitab ja erutab siis tavalised minutite tund ei loe. Need on toredad hetked ja annaks jumal neid neid hetki rohkem, et hästi tore on rääkida kunstiteadlastega kunstnikega minu jaoks ettevõtja jaoks on teine maailm, see on teine maailm, minu jaoks on see puhkus terve õhtu rääkida maestro, sobige jutuse, täielik puhkus, järgmine päev tunnen ennast palju paremini. Nooremana. Räägime natukene muu maailmakunstist ka, et me oleme väga palju täna rääkinud eesti kunstist mõistetavatel põhjustel, sest et teie kogumine on ju eelkõige Eesti kunsti ja eesti maalikunstiga seotud, aga aga kui tihti te ja kas üldse vaatate kusagil välismaal oksjonitel ringi selle pilguga, et tahaks omale tahaks omale midagi midagi välismaalt osta? Ma olen huvi tundnud oksjonite vastu teatud määral küll, aga ikkagi jälle sellest vaatenurgast, et et nii-öelda kodumaale tagasi tuua eesti kunsti. Et ma olen jäänud ikka nende liistude juurde ja, ja oksjonid mõttes. Ma ei ole küll küll üritanud väljast väliskunsti soetada, küll aga on jõudnud Eestisse Eesti kunsti tagasi ja, ja seda, seda on ostetud ja ja ma olen ka sellele tegevusele nagu kaasa aidanud, et see kunstmissid omal ajal välja läks, et see tagasi Eestisse jõuaks. Mis on mõni mõni näide on, mille üle teil näiteks endal väga hea meel on, et, et see, et see töö on Eestisse tagasi toodud? No on näiteks, mul on kaks eri kaameri tööd, üks on jahisadam ja teine vaika rand, mõlemad on 45. aastal tehtud tööd. Ja, ja kusjuures uhkelt on, on seal nagu näha meeleolu, mida, mida autor sellel hetkel on, on tundnud Vaiga rand oli Paikus kus haamer siis Eestist lahkus ja, ja see pilt on niisugune hästi uhke ja värviline ja, ja täpselt nii nagu see nagu sa elu ilusat hetke ette kujutad. Aga samal ajal ja see on siis tagasi, vaatan Eestisse. Aga samal ajal samal aastal tehtud jahisadam on hästi süngetes toonides ja mis, mis nähtavasti siis kirjeldas seda, kirjeldab seda meeleolu, mis, mis tal endal seal võõrsil olles algusaeg aegadel oli ühel ajal tehtud pillid ja, ja selline noh, väga-väga oluline veel meeleolu vahe ja seda on, seda on nagu noh, nagu väga huvitav. Huvitav vaadata, ma, ma pole kunagi näinud nii süngetes toonides jahisadamat. Et elus on palju olnud jahisadamates, aga see sellises meeleolus jahisadamat mitte. Aga see on siin raamatus olemas ka. Kui palju huvi tuntakse välismaal Eesti kunsti vastu, kui palju välismaiseid kollektsionääre soovivad mõnda eestla eesti autori tööd endale? No klassikalise eesti krossi kohta on, on mul raske raske öelda, ma tean, ma tean ühte oksjoni, kus müügil oli Konrad Mäe konkreetne töö ja, ja oli kohal üks vene rahvusest kunstikollektsionäär, kes siis kes siis olid nõuks võtnud, et ta tahab seda Konrad Mäetööd nii-öelda saada ja, ja see oleks sellisel juhul läinud ka teadaolevalt testist Eestist välja, aga saatus tahtis, et õnneks jäi see töö Eestisse. Et kas me võime seda ka sellel näitusel näha, võime küll. Enne kui kui aeg oleks võimalik tagasi kerida, kui mõne otsus oleks saanud kuidagi teistmoodi teha kunsti soetamisel kas on midagi, mis praegu piinab selles küsimuses? Ma ei ole nii väga põde ja tüüp, aga pigem meenub üks tore lugu, et oli, oli üks oksjon, seal oli müügil konkreetne töö Villem Ormisson, nii töö ja, ja ma võitsin kindlalt nõuks, et see töö noh, peaks kogusse jõudma ja läksime kaaslasega oksjonile ja lobisesime seal veidi ja, ja tulime müüki, aga tavaliselt Ta on ikkagi algul mitmeid pakkujaid ja kohe nagu ei sekku protsessi. Ja hiljem hiljem, kui, kui siis käsi vähemaks jäänud ja huvi huvi suur on, siis, siis siis tuled ise protsessi, siis aga juhtus nii, et jäime siis kahekesi lobisema ja kui, kui mina nii-öelda silmad oksjonipidaja poole viisin, siis käis pauk ja müüdud jäin ilma. Juhtub ka nii, vahel, mõnel ühel päris natukene teistsugusel teemal rääkida ka, mis on, mis on võib-olla seotud teie teie siis ettevõtluse ja töö rohkem siis mitme suurettevõtte juhatuses või nõukogus. Kuidas teile tundub, kas kas täna hakkab selline kriis Eestis nüüd lõpuks läbi saama või, või, või on seal meil ikkagi oodata mingeid V-kujulist nii-öelda halvemat asjade veel halvemaks pööramist või, või on mingil moel tunda, et hakkab, hakkab paremaks minema? Noh, natuke võiks öelda nii et õhus on kevadet. Majandusteadlased on ka nii-öelda arvamus juba peaaegu. Et võiks minna, et võiks minna paremaks ja igal juhul mina arvan, et et hetkel on küll selline seis, et ehk hullemaks ei lähe, et 2010. aasta tuleb, tuleb kindlalt raske, aga, aga ma arvan, ma arvan ka, et tunneli lõpus juba ikkagi teatud valgust paistab. Loodame, et see ei ole rong. Ta tahaks loota, et see on pigem euro. Suur aitäh, Enn Kunila täna jutusaate külaline olemast. Aitäh eesti maalikunstiga ja, ja ettevõtja, niisiis, Enn Kunila oli meie tänane külaline ja homsest juba on Tallinna kunstihoone saalis Vabaduse väljakul näitus küünerist suvine 150 aastat Eesti klassikalist maalikunsti Enn Kunila kogust. Võite kõik seda kahtlemata nautima minna. Mina olin Toomas Luhats kaunist pühapäeva kõigile. A. Satsiaal Aro.