Ja kaunist keskhommikut kõikidele rahvateenrite kuulajatele, vikerraadio stuudios on siin ja sealpool valget lagendikku võtnud sisse taas kolm ajakirjanikku. Sealpool peaks olema Sulev Valner, tere hommikust. Keda lihtsalt julgen nimetada Võrumaa Teataja peatoimetajaks. Vastab tõele ja siinpool seda lagendikku on siis Postimehe arvamustoimetaja Neeme Korv ja mina saatejuhina Aarne Rannamäe. Kevad tuleb, ma tegin täna hommikul akna lahti linnukene säutsus juba kõrvulukustavalt ja veed vulisevad, ma usun, et, et üle Eesti, me saame täna seda ilusti kontrollida, sest meil on Eesti teises otsas ka oma mees olemas ja ja hakkab juba minema vesiseks ja kummiku probleem on, on nii-öelda nalja, nalja probleemina esialgu üles võetud. Küll aga ei ole naljaprobleemi enam see, mis, mis toimub, meie katustel ja katustel toimuvad sellised asjad, et sajad kilode tonnid hakkavad alla kukkuma ja see on, see on tõsine probleem, see on juba nii-öelda riikliku tähtsusega probleem, mis siis ka meie nii-öelda jutuhaardeulatusse vabalt ära mahub. Kusjuures jah, kui sa, Aarne ütlesid, et, et meie vahel on valge lagendik, siis ma mõtlesin, et pigem on see nagu valge tiiger praegu, et selline, sellised mustad triibud on seal juba täitsa tugevalt sisse sulanud ja albiino tiiger nimetame albiino tiigriks. Et kui rääkida sellest nüüd tõsisest probleemist, mis meid meid varitseb, siis mitte ainult see, et me võime katuselt millegagi pähe saada, vaid vaid katus ise võib meile vabalt sisse kukkuda ja mis ma olen siin sel nädalal maakonnalehtedest just lugenud vist ei olegi enam kohta, kus ei oleks noh, mõnda sellist pretsedenti olnud ja huvitav on see, et ei lange sisse mitte ainult need nii-öelda buumiaja katused, mis osaliselt ilmselt tõesti ei olegi ka kõige õigemad materjalidega tehtud, vaid näiteks Mul tuleb meelde näide Saaremaalt, kus lausa siiski vanal talumajal katus sisse varises, nii et see lumi on tõeliselt ohtlik. Nii et tegemist on omamoodi nagu ka ehitusjärelevalvega Aga järel järelkontrolliga jah, ja kas peab vastu või pea? Aga ausalt öeldes ka, kui nägin eile aktuaalses kaameras seda kummikute ostmise lugu, siis ma mõtlesin küll, et kas need nii-öelda Me oleme kuidagi lolliks läinud või peetakse eesti rahvast lolliks minevaks, et et ütleme nii, et seda, seda talve, et nüüd selline talv tuleb, seda on tõesti raske ennustada, et kas ta tuleb või ei tule, eks ole, kas suuski on mõtet uusi osta või mitte. Aga seda, et igal kevadel lumi ära sulab ja, ja, ja sellest jääb järgi vesi. Seda nagu ei ole küll minu meelest nagu vaja nagu kuidagi erakorraliseks sündmuseks pidada. Et mu meelest see on nagu täiesti ikka küll ette arvata, et ka see praegune lumi ju tõepoolest ära sulab, et ega ta nagu lumeks ei jää, et et iseasi, et jah, et tuleb nendeks ohtudeks loomulikult valmis olla ja mõistlik on nii-öelda need asjad üle rääkida. Et olge tähelepanelikud, olge ettevaatlikud, aga, aga noh, tegemist, et tegemist oleks mingi ootamatu maavärinaga nagu ütleme praegu Tšiilis, et seda ikkagi seda ikkagi ju nii ei saa nagu, nagu. Kas sa tahad, tuleb öelda, et igal korralikul eestlasel peab olema üks kummikupaar alati tagavaraks. No aga noh, ma tuletan sulle meelde, et see on sinu kui maamehe seisukoht, noh mul on tallinnas olemist linna elu juba meelest ära läinud, aga, aga linnas kummikuid tavast vaja ei ole. Nojah, võib-olla võib ka nii võtta Yasse, aga, aga no ikkagi ütleme, et see, et ütleme, Eesti sügised ja kevaded on mõnevõrra veerikkad, et see nüüd ei tohiks väga suur üllatus ikkagi ühele eestlasele tulla. Jah, jah, aga, aga see talv on muidugi tõesti eriline selles mõttes, et ma üks päev oli juhust rääkida Tallinna kommunaalameti ühe ühe kõrge tegelasega ja ja ta ütles, et linn valmistub ikkagi päris tõsiselt just selleks, mis tuleb, mitte selleks, mis on, ehk siis praegu ka on ikkagi raskele majandusolukorrale, mis, mis ka linna on tabanud, on olnud oluliselt hoogustunud lume äravedu, et see saab ikka jube olema, kui see kõik ära sulab ja kanalisatsioon umbe läheb ja enam kõike vastu ei võta ja ja ei suuda merre juhtida. Nojah, et, et ütleme, et kui nagu igal aastal lumi kipub ootamatult tulema, siis vähemasti selle lume sulamine, noh tõesti, me ei oska päeval sealt või nädal öelda, millisel nädalal see toimub, aga ta toimub, see nüüd ei tohiks ju ootamatuna kindlasti tulla. Küllap neid tegelikult neid uudiseid, mis, mis ju tegelikult meie kliimavööndis võib-olla ei peakski üleüldse mingisugune eriline uudis olema sel talvel siiski või ütleme, sel kevadel siiski me veel päris palju kuuleme, sellepärast et, et kas või kas või need nii-öelda luha tekitamine jõgedel, jõgede üleujutuste läbi, mis, mida, mida ka võib-olla sellisel moel ei ole, ei ole nähtud ja kõik see mõju nii-öelda kaladele ja nii edasi, et küllap küllap nendest veel meedias päris palju kuulanud. Ei kindlasti ütleme, saab olema see selline kevad, mida ütleme, loodus vaata lihal ja võib-olla mitte ainult looduse, vaid ka linnas toimuva vaatlejal on, on huvitav vaadelda, et selles, selles ei ole ju kahtlust, et sündmusi hakkab, hakkab tekkima. Aga pigem on see natukese sedamoodi, et kui me nüüd kõigepealt muretsesime, et kas ikka tuleb üldse lumist talve, eks ole, et või tuleb selged jõulud või tuleb selline nagu tavaliselt. Nüüd, kui on olnud kaks kuud, ilma ühegi sulata talve, siis, siis on see juba see jõudis, jõudis juba alata, selline ütleme et, et, et liiga külm on ja et ei suuda, nagu sellise raske talv on olnud. Nüüd, eks ole, hakkab lumi ära sulama, algat mure, et, et liiga palju vett. No ühesõnaga nagu pidev muretsemine. Tuleb see on ju täiesti normaalne, et inimene muretseb. Kui ta enam ei muretseda, surnud et ongi, peabki muretsema, siis läheb elu edasi, siis siis saab midagi ette võtta, kui, kui, kui mure on nagu õigeaegne, kui kui ei muretse, siis tabavad meid õnnetusena. Ei no samas on muidugi tõsi ka, et meie, ütleme laiuskraadil elades inimene ei saagi olla selline muretu neeger palmi all, eks ole, kes ootab, et talle banaal nagu suhu kukuks. Ma loodan, et see väljendus ei olnud rassistlik. Sulev mängud saavad jumala abiga kohe läbi ja Neeme ka ja võib-olla natuke ennatlik öelda, sellepärast et meie jaoks võib-olla kaks kõige otsustavad päeva on ees. Aga mulle isiklikult tundub, et tänu sellele aja vahele, mis meil Vancouveri ka siin on, see, need mängud on möödunud kuidagi kuidagi märkamatult, sest et kes on ikka tahtnud neid vaadata, muidugi viitsinud ka öösel üleval istuda, aga aga ma usun, et enamus vaatajate massis siiski mitte. Ma ei ole ausalt öeldes neid reitinguid vaadanud, et mis palju õnne, see vaatajate number, kes, kes jälgib öösi, jäähokilahinguid ja, ja, ja muid olümpia sündmusi. Aga jällegi ma ei oska öelda, miks, aga, aga mul on nendest mängudest jäänud kuidagi niisugune nagu mulje, kui mingite õnnetutest mängudest või, või kus, kus rohkem juhtub halba, kui selliseid suuri, suuri spordi ja ülevaid spordisündmusi. Kuidas teile? Jah, et kõigepealt selle televaatajana, ma pean ka tunnistama, et mingil imelikul kombel need mängud kipuvad jah, kuidagi natukese nagu nagu nurkapidi mööda minema, et et võiks ju arvata, et just et näiteks tööl käiva inimese jaoks see õhtune teleka vaatamine on isegi parem võrrelduna sellega, kui näiteks suusavõistlused algaksid keskpäeval ja ja siis peaks töökohtades inimesed olema dilemma ees, et kas paneme puhketoas televiisori mängima või mitte. Noh, palju palju kordi on olnud, kas seda dilemmat? Et praegu peaks nagu see, et õhtul kella 10 ajal, eks ole, võid ju vaadata küll, kui huvi on. Ja, aga, aga millegipärast on tõesti see tunne, et nagu, et sa õhtune vaatamine ei ole nagu kuidagi see, see feeling või see tunne Kus peaks suusatamist vaatama? Eile, kui me neeme rääkisime, et millest me täna nagu juttu võiksime teha, siis ma kuulsin neeme suust, et kuidagi liiga palju on seda, seda olümpiat näidatakse, ehk siis ma ei tea, kas see oli nüüd kriitika või mitte, kriitika, siis rahvusring päringu aadressil, mida ma asun kohe rasvase laia rinnaga kaitsma, aga, aga palju on teda loomulikult seda olümpiaprogramm on suur. Ja ei, ma olen ise. Lihtsalt suur spordisõber ja ma pean tunnistama, et mina olen olnud üks inimene, kes kindlasti on neid reitinguid parandanud ka öisel ajal, eriti nüüd viimaste hokiööde jooksul. Sul ei ole kodustada seadet, mis mõõdab? Mul ei ole, mul ei ole vist kodus seadet ja ma ei tea kedagi, kes teaks kedagi, kellel oleks seade. Aga seal kuskil siiski on. Aga mis, mis ma tegelikult selle jutuga tahtsin öelda, on see, et ma loodan, et rahvusringhääling anna mulle andeks selle kriitika, aga, aga mulle näiteks niimoodi vaatajale küll tundub, et et ajal, mil me arutame riigis väga tõsiseid probleeme, siis tegelikult võiks see programmipoliitika olla niisugune, et näiteks olümpiamängud oleksid ETV kahes ja ausalt öeldes. Kellel on huvi, need sinna vaatama ka siirduvad, et kui kui näiteks seal Rocki ja Kalevi mäng, mida keegi kuskilt üle ei kanna, aga järsku ootamatult kuskil internetifoorumites selgub, et kuskil Lõuna-Eestis pisikene raadio, jaamakene legend, haarse raadio häälega seda kuskil teeb, siis see internetiraadiojaam saab tohutu suure reitingu. Selline juhtum on Eestis täiesti olemas ja ma arvan, et ETV ETV kaks on juba piisavalt hästi Eestis nähtav ja varsti kõigile nähtav, sellepärast et riigile üleminek tuleb sel aastal. Mina arvan, et võiks täitsa julgelt selle olümpiaprogrammi nagu suuremas osas ka sinna ETV kahte suunata edaspidi, et ei peaks nagu kartma seda esimese ja teise programmi vahet. Ühe sellise ilmselt arusaama on, on need olümpiamängude telekavaatamise seisukohalt kummutanud, et kui kui võistlustules ei ole Eesti sportlasi, et siis nagu väidetavalt huvi on, on võistluste vastu väiksem või või noh, ei ole sellist isiklikku kontakti, kelle, kellele nagu kaasa elada, et, et see, see on pärast seda kahte nädalat küll üsna selge, et huvi on ja, ja kui ala on ikkagi nii-öelda telepärane, noh nagu näiteks laskesuusataja murdmaasuusatamine muidugi mitte see on täiesti omaette jutt, aga laskesuusatamine ja ka kiiruisutamine ja hoki loomulikult, eks ole. Siis siis vaata, et huvi on, on täiesti garanteeritud ja ütleme ka need topid, millest ma isiklikult nagu eriti siis vaadatavuse top noh, kas viiekümned või sajad, nagu need saated seal reas on millest ma eriti väga isiklikult ei hooli, aga, aga mis ikkagi midagi nagu näitavad, siis siis nad näitavad ka seda, et tegelikult huvi huvi on, on selle spordi vaatamise vastu ikka Eestis täiesti olemas. Jah, aga kui sa rääkisid sellest Need olümpiamängud on kuidagi nukrad, siis meenutagem seda, et seal oli alguses surmajuhtum ja, ja tegelikult see sedasama aga on olnud hiljemgi väga palju probleeme, et bobisõitu ja kelgutamist Eestis traditsiooniliselt ju väga palju ei vaadata ja ei jälgita, kes huvilistena näiteks-ilt läbi internetikanalite on, on näinud siis on päris õõvastavat pilte nendest tagurpidi bovidest ilmselt seal rajal tegelikult on nagu natukene rohkem probleeme olnud või siis kas või teine aspekt on see, et, et seal ei olnud ju häid lumeolusid erinevalt erinevast liigist ja, ja kui sajab sihukest jubedat vihma suusavõistluse ajal, siis eks see loobki siukse kurva pildi, eriti kui ei ole ka nagu Joosep Susi sõnadega öelda, rohkem kellelegi eriti kaasa elada, kui üks naine ja kaks meest. Minu meelest peaks see olema juba terve haigla täis neid sportlasi, kes noh, üks surmastele jutt, aga need, kes on saanud vigastada ja ja kes on vajanud mingisugust ühekordset abi või, ja igasugusesse õnnetustesse sattunud ja ma ei räägi sellest, et teise teise haiglasse võiks panna need, keda kasvatatakse dopingus, eks ole. Ja, ja muud sellised asjad, et, et noh, selles mõttes on väga huvitav jälgida, et kas ROKi president Jacques rock võtab ka need mängud kokku sõnadega, et need olid kõige paremini korraldatud talimängud läbi ja ajaloo või, või ta kuidagi tuleb sellest sellest probleemist nagu diplomaatiliselt välja. No tundub jah, et on nagu Petramaididsidki mõeldes, et ka murdmaarajad olid, olid sellised, et igasuguseid õnnetusi saab juhtuda, noh, vaadates kui palju, kas või sprint sprindi ajal kukuti. Et siin Neeme kirjutas natuke aega tagasi Postimehes ühe arvustuse, minu meelest väga õigesti. Et ilmselt ilmselt ikkagi ka kõik need võistlusrajad on tehtud nagu viimase piirini selliseks, et, et ütleme, et, et ainult parimad üldse jäävad püsti, ülejäänud kipuvad kraavi sõitma või, või ütleme nii, et see, see riskiaste on nagu läinud võib-olla üle natuke selle piiri, mida mida nagu võib-olla peaks olema, et noh, kas või kui me võrdleme kas või, eks ole vormelisõitja, aga kus on viimasel ajal ikkagi radasid tehtud selliseks, et seal surmajuhtumeid ei oleks, siis tundub, et võib-olla taliolümpiaaladel on areng liikunud veel selles suunas, et et kõigepealt püüda nagu võistleja rajal võistlemine võimalikult raskeks teha, sest sest pisut on seda näha ka seda sellest, et et kasvõi meie suusatamistes, mis me oleme vaadanud, et et need vahed on olnud võib-olla viimaste viimase aja suurvõistlustega võrreldes isegi ebatavaliselt suured võitjate ja järgmiste vahelised vahed, see näitab, et rajada on tehtud üsna üsna raskeks. Ilmselt igas mõttes. Head sõbrad, me oleme natukene liiga diivanilt juttu kiskunud nii-öelda spordi jutule, räägime hoopis spordipoliitika juttu, mis on nagu rohkem meie ampluaa ja ma arvan, räägime lähemalt sel teemal, siis me peame ikkagi rääkima sellest, et Eestile need on olnud üheda Ühed, magedad, mängud. Ja tegelikult pärast neid mänge on meie spordijuhtidel kaasa arvatud ka olümpiakomitee juhtidel ja Suusaliidu juhtidel tõsine põhjus maha istuda ja mõelda, et mis, mis on nagu valesti. Kummaline, Aarne, et sa seda ütled praegu, meil oli 96. aastal Atlanta olümpiamängud, kus me ei saanud ühtegi medalit ja kohta ja küll päris palju oli sealsamas eneseületamisi, mida seekord on meil medal olemas, aga eneseületamisi on olnud üksikuid. Ja mina ei peagi silmas medalid, sest et sellesse Šmigun-Vähi medalisse võib suhtuda mitmeti, on tore, et ta on, on, on tal käes aga, aga edasi tuleb ju tühjus, et noh just nimelt see see eneseületamist ja ja olgu isegi nende eneseületamist, aga kuidas on? Ei ole nagu sellist kandepinda ei ole üldse nähagi, et nagu midagi tuleb, et, et see on mage. Ja no me peame tegelikult hakkama ennast valmistama ette, nii kummaline kui see ka ei ole, selleks et võib-olla on mingisugusel hetkel isegi näiteks sellised populaarne. Ma arvan, et suusaülekanded tegelikult muutumas suhteliselt marginaalsemateks, sest ma tuletan Ühe noore mehe Karel Tammjärve, kes Eesti Eesti koondises siis on murdmaasuusataja sõnu. Kui kui reporter tema käest kangesti tahtis tema tuleviku kohta selliseid suuri asju välja pressida, siis ta kohmas umbes niimoodi ja samas väga-väga tõsisel moel, et selliseid veerpalusid ei pruugigi kunagi enam tulla. Ja see on vägagi mõtlemapanev, et tegelikult on meil praegu ju siin siin põlvkonnavahetus tänases Postimehes Priit Pullerits toob välja selle, et meie ebaõnnestunud meeste teatesõidu järel just selle, et et need mehed, kes omal ajal nii-öelda nõukogudelaagritest läbi käisid, on nüüd siis ju tegelikult lõpetamas. Nojah, need meie sportlased enam ei ole ju õnneks käinud läbi või kahjuks ma ei tea, kuidas öeldakse. Nõukogudelaagrites tulid vaieldamatult paremad tulemused, kui, kui praegu on on ette näidata. Vihjab sellele, et, et need treenerid on tulnud nii-öelda nõukogude süsteemist, nii šmigun neil kui ka kui ka siis meestel. Mina, mina, mina nagu ütleks Et mulle tundub, et see asi on pigem teatud motivatsiooni küsimus, mis, mis, mida selle nõukogude ajaga nagu väga ei seostaks, sest see võib-olla jääb siiski juba nüüd natuke liiga kaugele, ütleme, et, et ainult võib-olla neljakümneaastase sportlase puhul me saame mingi serva sinna nõukogude aega 20 aastat tagasi täiesti kanda. Aga ennekõike, kui vaadata, siis ilmselt üheksakümnendatel eesti sportlastel oli, oli sees mingi tohutu tõestamisvajadus ütleme nii, Veerpalul mael, Erki noolel. Eks ole, et selline millegipärast ütleme see Eesti iseseisvuse taastamise järel, ma arvan, et ka kogu selle ühiskondliku õhustiku lainel, et me peame maailmale midagi tõestama. No just nimelt sa ise oma jõuga ja oma lipu allmaailma, sest vaevalt. Küll, et keegi saab öelda, et sportlaste ettevalmistuse süsteemis või või ütleme vahendites, mida Eesti riigile lubatakse, kui ta on kuskil üheksakümnendatel, et selles on midagi üldse võrreldavad sellega, mis vahendid on täna kindlasti see oli palju kehvem, palju vaesem aeg, eks ole, küll sportlased meenutanud lugusid, kuidas umbes oma raha eest mindi võistlusele, eks ole, sõideti ma ei tea, mingisuguse auto loguga läbi kogu Euroopa kuhugi kohale ööbida, T noh, peaaegu et ei kusagil ja siis saavutati ikkagi tulemusi. Et, et see sellega kindlasti tänane olukord ei ole võrreldav, aga, aga millegipärast vot see motivatsioon, mis oli siis see, see süstmis nendesse meestesse ja naistesse nagu siis nagu sisse tuli. Et see on nii tugev, et seal seda millegipärast täna ei tekkinud, ehkki on paremates tingimustes ja, ja mulle tundub, et sellel on mingi paralleel ka selle kogu selle ühiskondliku õhustikuga, kui me kanname üle kas või kogu Eesti ühiskonnale ja majandusele, kui me hiljem tulema selle võib-olla ka vabariigi aastapäeva ümber jutu juurde, et, et, et mingil imelikul kombel me ise nagu ei usu enam praegu endasse samavõrd, kui me näiteks uskusime kuskil aastal 93, ehkki me tänasega võrreldes objektiivselt, kuidas olime siis ju palju kehvema stardipositsioonis. Nojah, siis veel kord rääkides Nõukogude produktist pidi läbi murdma, eks ole, sellest sellest meeletust kadalipust, et üldse sinna kuhugi pääseda, noh, koondise tasemel kuhugi tiitlivõistlustele ja hõbe, kuna tal ei olnud mitte miskit ja rahvus eestlane ei olnud kindlasti mingisugune indulgents, mis oleks seda kergendanud. Ja vastupidi, nüüd on vastupidi, et noh, olümpiaturism on on ikkagi väga levinud, kas, kas see termin meile meeldib või ei meeldi, kas spordijuhtidele meeldib, et niimoodi öeldakse, aga paraku paraku ta nii on. Ja, ja kui meil on võimalus saata inimesi sinna, siis noh, minu poolest jumala pärast, et las lähevad, kui, kui raha Jaha jagub ja, ja kogemusi tõesti inimesed sealt saavad. Aga kui me räägime nüüd sellest ja juba mainitud siin Priit Pullerits ka ütleb, et jah, et oma oma lipu all, et, et need sportlased on tegelikult ju riigi rahaga noh ütleme maksumaksja rahaga ju ju oma oma tulemused saavutanud, et nad ei ole oma rahaga, et nad ei ole selles mõttes ju profid, et nad, et nad oma oma rahaga ise ennast üles töötavad ja hakkavad elama nii-öelda auhinnarahadest vaid vaid mine kümned miljonid kroonid on läinud ju meie maksumaksja taskust ja, ja siis on neil ka mingisugused kohustused, noh, ütleme sellele eilsele artiklile, mis Pullerits kirjutab, mina nüüd alla ei, ei kirjutaks, sest et kas, kas keegi primadonnat või mitte, see on nagu teine küsimus. Aga teatavad kohustused riigi ja lipu ees on, on sportlastel igal juhul, kuna nad tõepoolest on ette valmistatud meiega meie kõigi rahaga. Ja minu arvates eriti kurioosne nende mängude puhul on just see, et Meie et isegi naistel ütleme, teatenaiskonda suusatamises, suusatamises, murdmaasuusatamises, mis on, mis on meie ala ei pandud välja, sest et, et kui kiku osa ei võta, siis pole nagu mõtet, et no tule taevas appi, see on ju just see, see enese näitamise koht ja meeste meeste viimane koht suusateates oli, oli ka ju ikkagi skandaalne. Et kõigele vaatamata, mis ka ei ütleks treeningupäevikud, ettevalmistamistsüklid ja muud tsüklid. Meie, meie paremik peab olema selles kvartetis väljas ja meie lipp peab selle firma, et see on asi, mida, mida minu süda nagu, nagu andeks anda ei saa. No aga teisest küljest mina ei ole, küsiks vastu, et kas me oleksime väga rõõmsad, kui kui ütleme, Kristiina Šmigun oleks sõitnud teadet Eesti oleks saanud koha, ütleme, umbes natuke enam-vähem sarnase meeste kohaga teatesõidus sest ega sealt tõenäoliselt, et kahjuks väga palju paremat ei oleks pruukinud tulla ja, ja aga selle võrra näiteks täna ütleme, kui ta ühel juhul võib-olla pretendeeriksid medalile, siis teisel juhul pigem oleks väsinud ja ei saavuta. Aga ma ei ole sellega nõus, sest et ütleme, viie kilomeetri läbimine normaalses tempos ei, ei, ei tapa ilmselt tippsportlast. Kui me vaatame, kuidas teised tema konkurendid on kõik need päevad sõitnud ja ja saavutanud häid tulemusi ja võitnud medaleid, siis, siis meie kas meie ikas, meie kiku on siis sedavõrd viletsam, et ta ei suuda seda. Teha vaata Arne näiteks kui võrrelda siin, kui sa siin konkreetselt Kristiina Schibunnist räägid, siis näiteks meie sellisel üle aegade olümpial Torinos enne seda tegi Kristiina hoopis teistsuguse ettevalmistuse kui varasemates olümpiat, eks ehk siis ta ei, ei, ei pannud nii-öelda täiskaarte välja kõikidel eelnevatel võistlustel, mida ta varem tegi nii-öelda maailmakarikasari ja nii edasi ja see tõi ka siis tegelikult nii-öelda tulemuse. Võib-olla ta on ongi seda tüüpi, et tal seda, seda, seda vaja on. Ma arvan, me lähme nüüd küll väga-väga, ütleme spetsiifiliseks juba selle jutuga õpetama, on nii-öelda Eesti suusakoondise treenereid ja tegijaid, et mida nad peaksid paremini tegema, et et natukese, ma ütleks siiski ka seda, et kui nüüd, kui nüüd Kristiinal peaks hästi minema ja ta saab, ütleme täna siis ma arvan, et võitjate üle kohut ei mõisteta. Kui ei lähe hästi, siis pigem hakatakse küsima, et aga oleks võinud. Me oleme ikka ollakse, aga sul on minu meelest see ei ole just küsimus nii-öelda suusateaduslikust või, või sportlik, see ei ole üldse ilus sportlik aspekt, kui et Eesti lipp lehviks, no mille pagana pärast, kui ta siis välja tõime, kui me, kui me oleksime, ütleme, kahekas oleksime 88. üheksandal aastal, kui me teaksime, näiteks oleksime teadnud, et me oleme kõikvõimalikes edetabelites, mis meie rahva arengut ja tervist käsitlevate väga viletsate kohtadel, et ah pagan, sel kõigel pole mõtet, ärme seda riiki üldse teemegi. Me nagunii ei suuda seda riiki ülal pidada ja me ei suuda seal tervet rahvast kasvatada. Vale mõtlemine. Ei, seda küll ma lihtsalt ütlen, et praegu on nagu hästi konkreetne valikute küsimus, lihtsalt, et kui ta on otsustanud, et ta keskendub nüüd sellele distantsile, eks ole, siis me nagu lihtsalt võib-olla peame siiski aktsepteerima seda, et kui ta sellele edu tahab, siis ta võib-olla tegi õige otsuse, noh, täpselt samamoodi nagu Andrus Veerpalu ei tulnud, eks ole meeste teatesõitu sõitma vaid keskenduma tonile, samamoodi peaksime me siis ka veerpalule hakkama ette heitma seda, et miks ta teadet ei sõitnud. No põhimõtteliselt küll ja põhimõtteliselt nii ongi võid, selle asemel nühkis ta 63 kilomeetrit Tartu maratonil. Ja, ja võib-olla et õigesti tegi, aga me ei tea, aga võitjate üle kohut ei mõisteta, aga minu meelest see, et pärast neid olümpiamänge me me natukene räägiksime noh, üleüldse sellest, et mida meile tähendas spurte spurdi rahastamine, minu meelest on see väga õige, sest tegelikult nendel vahepealsetel nõndanimetatud headel aegadel oli ka väga küllalt selliseid rahastamisotsuseid näiteks lähtusid parlamendist ja mida, mida mina näiteks küll seaksin kahtluse alla. Noh, näiteks see, et kui on mingisugune raha eraldamise hetk, siis näiteks tuleb raha mingisugustele korvpalliklubidele ja see ei lähe näiteks mingite Eesti noorte heaks vait, vait. Näeme, et see raha nii-öelda muutub meil siin nüüd ta just kõige tugevamate tumedanahaliste külalissportlaste nii-öelda etenduse andmiseks. Ei no igal juhul tuleb tõsiselt minu meelest ka tegeleda sellega, et, et järgmine taliolümpia ei kujuneks Eestile väga nukk korraks, sest niikuinii selle olümpia toimumispaik on meile natuke nukker, eks otsi niikuinii võib arvata, et, et selle olümpiaga klimaatiline olukord võib sarnaneda praegu Vancouveris toimuvaga, et ei ole tegelikult hea suusailm. Ja, ja kui siis veel sellele kõigele lisandub see, et et eestlastel, noh, ütleme parimaks kohaks jäävadki need kohad, et kui nüüd nagu Šmigun tänasest Eesti koondisest välja arvata ja mis siis ülejäänud on saavutanud siis ilmselt me tõesti ütleme ei ole väga rõõmsad. Jah, no vot ongi see, et, et siin puhtalt spordiasjatundjad ütlevad, et tegelikult on ikkagi šmiguni saavutused kõik, mis oli nüüd ja mis on Torinos ikkagi puhtalt tema oma tiimi kätetöö ja, ja, ja nii-öelda spordialajuhid ja spordijuhid Eestis võiksid ikka nagu, nagu tagasihoidlikumad nooti hoida nende nende saavutuste puhul, et nende nende osa on ikka ikka väga kaduvväike. Ilmselt küll jah. Aga kogu selle olümpinduse juurde tuli tuli sel nädalal, ma ei taha, seal võib väga pikalt peatuda, aga tuli uus tervise arengu aruanne, mis näitas, et eesti rahvas on ikka väga-väga kehvakesse tervisega ja ma ei tea, ma võin siin ka provokatsiooni üles visata, et loodetavasti kui Eestil läheb olümpia halvasti, siis osa nendest olümpiaks ettevalmistamise rahadest lihtsalt suunatakse ümber ja, ja Eesti rahvas saab sellest suuremat kasu kui, kui, kui paari atleedi nii-öelda üles haipimisest. Aga, aga see on ainult minu unelmate soov. Ei no aga minu meelest me peamegi nagu hästi realistlikult vaatama sellele, et, et mis on nagu spordi rahastamise, ütleme tulemuseesmärk, et et see on küll väga ilus ja, ja kahtlemata ka õige, et sellega me nii-öelda kasvavale noorsoole kasvatame eeskujusid ja kutsume inimesi sport tegema. Aga tegelikult on ikkagi selliste tippolümpiasportlaste ettevalmistamise protsess ennekõike võib-olla isegi teatud selline riigile sümbolite ja, ja mingi rahvusliku uhkuse kasvatamine, et see, see ei ole otseselt nii väga seotud. No ütleme, et see seos sellega, et inimeste tervisega kudumisega ma arvan, on pigem selline suhteliselt kaudne, et et tegelikult on see selline konkreetselt fokusseeritud ikkagi sellele, et et tehakse projekt, eks ole, valmistada ette vot see teine ja kolmandas nii-öelda tipp ühtlane ja, ja ega sellega ei kaasnenud see nii väga selle kandepinda laienemine tingimata. Aga mis puutub tervisesse, siis meie paljukirutud ja kiidetud tänavune talv on tegelikult kindlasti andnud inimestele uut nii-öelda särtsu ja võimalust treenida, et paljudki, kes pole siin umbes on jõudnud kolmekümnendates, neljakümnendates eluaastates keskkoolist saadik pole suuski alla eriti viitsinud panna, on sel talvel need uuesti avastada. Sulev jutule ma kirjutan kahe käega alla, täiesti nõus, aga üks, üks nimetaja on need asjad ikkagi olemas, see on riigi rahakott ja seal saavad kõik nii-öelda huvid kokku ja, ja siis on, on nii-öelda otsustajate küsimus, et kuhu jagatakse seda raha rohkem ja kuhu vähem ja ja võib-olla on läinud meil ülekohtuselt palju raha just sinna selle asemele, et, et nii-öelda rahvatervise arengule rohkem rohkem kaasa aidata ka materiaalse külje peale. Ühe positiivse noodi siiski või optimistliku Ta võib-olla võiks siia juurde tuua, et kui Erki Nool Sydneyst oli 2000 olümpiavõitjaks ja kui ta siis hakkas oma karjääri lõpetada, et oma, siis oli ka selline tunne, eks ole, Eesti spordiavalikkuses, et no nüüd tuleb tühi maa, et noor lõpetab ja Eestis ei kergejõustikus ega kümnevõistluses ei ole enam peale tulemas kedagi. Tegelik elu on näidanud, et kuskilt kerkisid järgmised liidrid siiski, kes ei ole võib-olla küll veel nahk, tähendab kanter, kahtlemata on olümpiavõitja maailmameister aga et ütleme, kümnevõistlejad ei ole veel päris noolt teinud, aga, aga ei ole ka kindlasti mitte mitte see ala selline, et järgmisi suurvõistlusi ei tasuks jälgida. Ma tahaks ka lisada positiivse näite, et ka suvealadele mõeldes, et, et Allar raja Kaspar Taimsoo näiteks et see tähendab, et ka meie legendaarne vanameister Jaanson saab ikkagi sellised väärikad järeltulijad, ma arvan, et me võime nende peale küll järgmistel olümpiamängudel. Vaatame vaatame ja ootame, sest järgmised olümpiamängud on juba kahe aasta pärast. Loni Sulev, sinu etteaste, sina olid meist ainukene, kes käis Tartus vabariigi 92. aastapäeva presidendi vastuvõtul, mis mulje sul jäi? Ma räägin nüüd saate lõpu. Jah, Me paneme mikrofonid ja, ja kõrvaklapid ära ja. Eino mulje jäi väga hea ja kahtlemata on väga-väga meeldiv ja auväärt olla olla sellisele üritusele kutsutud ja ja selles mõttes. Aga nüüd hakata ausalt öeldes muljetama ja arvama, ma ei tea, kas nüüd on väga-väga-väga mõistlik, seda enam, et seda on nagu päris palju tehtud viimastel päevadel, et kas mul on need siia nii palju lisada? Kleitidest ma kindlasti ei hakkaks rääkima. Aga võib-olla sellest maitserohelisest räägid paar sõna. No see oli väga huvitav näha, et tõesti naturaalsel kujul oligi maitseroheline presidendi kätlemise selja taga jah, täitsa täitsa ilmselt söödaval kujul. Absoluutselt söödav, aga kui sa vaatad Postimehe eilset esikülge, kus ühed vägevad sarvedega elukad seda sõna otseses mõttes näost sisse ajavad, siis, siis seal oli tõesti minu meelest väga selline ütleme praeguse praegusele ajale ja ütleme, kui mõelda, mõelda kõigele sellele rohelisele mõtlemisele, säästmisele kõigele sellele keskkonna vaatlikkusele, mis, mis, mis kahtlemata on minu arust päris nutikas idee, aga noh, see on muidugi Ta on kõige-kõige terviklikuma pildi muidugi kogu selle päeva üritustest sai taas läbi rahvusringhäälingu, õigemini siis Eesti televisiooni kaamerate ja ma arvan, et see oli igati nii hästi kui halvasti õnnestus see asi. Aga et see oli igati väärikalt tähistatud päev ja, ja eriti selle päeva esimene osa mulle mulle tegelikult väga meeldis. Lipu heiskamine kui ka siis pärgade panek ja ja sõjaväe paraad ja kõik see oli, see oli väga-väga ilus, ilusti tehtud. Mis muidugi silma torkas, oli see, et üritustel ei olnud meie ei pealinna ega siis ka Eesti suurima erakonna esindajaid. Et huvitav, kas mida, mida, mida see võiks nüüd nagu, nagu tähendada ei, ei pärgade panekud. Õhtul foto. Jüri Pihl läheb, Tarja Jüri Pihl ei kuulu Eesti suurimasse erakonda. Meie erakonda mitte, aga ma saan aru, et ta linna nimel Panna nimelda selle panija aga siis ka õhtul oli, oli meie meie suurima rohelise erakonna nii-öelda esindajaid väga-väga napilt, ma isegi ütleme riigikogu liikmetest lugesin, lugesin ainult kaks tükki kokku, et kuigi võib-olla Eesti Televisioon näitas seda kätlemist natuke katkendlikult ja katkestas seda vahepealsete intervjuudega, aga aga ma ei usu, et mulle eriti midagi kaduma oleks läinud. Aga ma arvan, et see on seda tüüpi üritused, kes kohal ei ole, see jääb ise temast ilma ja nagu ma arvan, et võib ise kahetseda, et ta kohal ei ole. Et siin ei ole nagu minu meelest kellelegi puudumise üle nüüd väga suurt põhjust kurta. Ega ma ei kurda keegi nagu kellegi puudumisel, aga mulle mulle tundub, et, et see oli nagu mingi in corpore puudumine, et see on see, mille vastu meie president nii-öelda on läinud ajakirjandust patustamas. Karistame in corpore mingisugust institutsiooni, aga antud juhul mulle tundus, et täpselt nii see oli, et terve kogum oli, oli millegipärast ürituselt puudu. No kas see näitab meile midagi? Aga see on kordunud aastast aastasse, et et Edgar Savisaar ei tule presidendi vastuvõtule, see on vist juba Lennart Meri aegadest peale niiviisi olnud, et isegi isegi Arnold Rüütli ajal, eks ole, ta ei käinud, kuigi siis võiks ju eeldada, et tal vähemalt presidendi vastu otseselt midagi ei olnud. Nii et see on olnud niisugune pikaajaline kummaline hoiak, aga noh, eks see jääb tema enda südametunnistusele, miks ta seda aina jätkab? Jah, ja noh, ütleme ka see pärja värja panemine oli, oli natukene veider, et aasta kõige tähtsamal päeval aga ju siis ju siis valijaskond on selle üle rõõmus, et nende nende kõrge kõrge hääleline esindaja ei, ei, ei tule ja ei pane selle monumendi juurde oma oma perega. Noh, see on ilmselgelt olnud, ütleme, selline pikaajaline, mida ei saa enam isegi taktikaks nimetada, vaid pikaajaline strateegiline, selline plaan, et kuidagi kuidagi jagada nagu mingisugune Eesti elu nende reaalsuseks ja siis mingiks teiseks reaalsuseks võetakse ja ja see on, noh, selle selle plaani ilmselge osa on ju ka see, kogu see jutt, et kuidas Eesti ajakirjandus ei kajasta Eesti elu üldse õigesti ja ja mingi õukonnameedia ja kallutatud ja üldse ei räägi sellest, mis tegelikult toimub ja ja noh, selle plaani teine osa on ilmselt siis ignoreerida selle riigi kõiki neid üritusi, tõsi ja, ja noh ütleme, et sa ise küsimus, et kuhu see, kas see plaan on nagu väga lõppkokkuvõttes mingi eduni viiv, et ei oska nagu ei oska nagu näha seda, seda edu ma arvan, et pigem pigem osutub ta kokkuvõttes ikkagi lühinägelikuks, aga, aga mine sa tea, et ilmselt, kuna seda nüüd aastaid nii kaua mängitud seda välja, siis ei sobi ka nagu enam pooleli jätta. Isegi kui võib-olla arvestus näitab, et see tegelikult ei vii väga suure eduni, aga aga mingi osa valijaskonna toetuse noh, see muidugi nagu garanteerib nende, kelle meelest, et kogu see aastapäeva tähistamine oli selline nii-öelda pidu katku ajal ja, ja kelle meelest see üldse, kas me sellist Eestit tahtsime ja mingisugune mingisugune osa valijaskonnast ju ju ju sellised pettunuid heitunud ja, ja niisuguseid põhimõtteliselt trotsiga, vastuolijaid ju on. No neid on, iseasi et igakeelsete valijate igakeelse publiku hulgas ja see, see ei ole ainult nii-öelda vene publik, seda mitte. Aga ma olen, ma olen kuulnud jah, et, et venelastele siinsel Tallinna venekeelsel publikul on oma nagu, nagu tava tavakõnes nad kasutavad, et see fašistlik monument ilma et nad üldse peaksid seda silmas, et seal mingi teine maailmasõda või, või, või siis SS või mis iganes muid sümboleid, vaid lihtsalt noh, nii-öelda täiesti neutraalselt kasutavad seda kui kui fašistliku monumenti, mine sealt fašistliku monumendi juures teisest tänavast vasakule ja siis leiadki oma selle poe, mis et umbes umbes tavaline selline kõnepruuk ja loomulikult see, see, see töötab selles mõttes, et, et selle monumendi juures enda näitamine on, on niisugune noh, ebasoovitav. Pehmelt öeldes. Ta need asjad vist ongi juba tulles selle eelneva jutu juurde korra tagasi, et need asjad vist ongi juba tõesti niimoodi kujunenud, et et ma ei ütlekski, et sel aastal nii väga seda loogilisena, mida sa siin praegu justkui esile tõid, nii väga tähele pandi, et ma ütleksin, märgiline oleks olnud see, kui Edgar Savisaar oleks esimest korda paljude aastate presidendi vastuvõtule tulnud, siis ta oleks, see oleks ära varastanud, ütleme, see oleks olnud selle vastuvõtu suurim pomm võib-olla isegi, ja kujutage ette, näiteks Edgar Savisaar seal kommenteerimas neid teemasid, millest ta kahtlemata oleks paljudes kaasa rääkinud, mida näiteks Ilves oma kõnes esitas. Ja ma arvan, et sellele teemale ei ole vaja rohkem aega raisata, sest et pidu oli ilus ja ja president ja ka kindral Laaneots pidasid president Tartus ja kindral Tallinnas paraadi eel pidasid väga ilusad kõned. Nad peavad ilusad olema, kui need on terve aasta lihvitud, nagu nagu ilvese meeskonnast oli kuulda, siis president alustas selle kõnekirjutamist kohe pärast eelmise eelmist aastapäeva ja seda on tõesti lihvitud ja ja tema kõikvõimalikud nõunikud on oma sõna sekka öelnud ja oligi, oligi täiesti täiesti arvestatav kõne. Aga seda oli sellest kõnest ju tegelikult ilmselgelt näha ka, et kui näiteks mullune aastapäeva kõne oli selline justkui sissejuhatus masu olemusse ja nii edasi, siis praegu nüüd otsime seda pinda, millelt millelt edasi minna, kuidas on kujunenud, kuidas me oleme tegelikult, milliseid otsuseid me oleme teinud, kuidas oleme hakkama saanud ja minu meelest see kõne oli retooriliselt äärmiselt tugev, sellepärast et, et ta suutis rääkida keerulistest asjadest tõesti sellises olukorras, noh nagu ma siin juba rääkisime, et kus kus räägiti, et selle seekord oleks võib-olla pidanud hoopis ma ei tea, kas ürituse jätma või näiteks seal mitte tantsima või, või midagi taolist. Ta tuli ja rääkis ja mu meelest selle kõne tugevust näitab kasvõi ka see, et tegelikult väga paljud erinevate vaadetega inimesed leidsid sellest kõnest midagi. Ja putka väliselt, president oli ju heas vormis ja esitas selle kõne ju väga-väga mõjusalt, nii et ka seda oli, oli hea. Ei kõne oli kindlasti tugev ja ma ütleks, et kuidagi Lennart Merilik mulle millegagi pärast meenutas Lennart Meri kõnesid vabariigi aastapäevadel, just mõnel mõned sellised ka ma, ma arvan, et ka pikkuselt oli ta üle keskmise presidendi aastapäeva kõne pikkuse ja, ja niisugune noh, tõesti hästi räägitud selles olukorras, kus võis karta, et selline jutt, et tööpuudusest majanduslangusest, et see kõik me oleme seda kõike kuulnud, see kõik läheb kuidagi tüütuks ja õõnsaks ja et mis ta sellest enam räägib. Aga sellest hoolimata ütleme just tänu sellele võib öelda, et see kõne oli hea, sest sest, et ootus ei olnud väga kõrge Seal oli nagu jah, kaks riski minu meelest, et üks oli selline, et, et seal tuleb selline populistlik lahtisest uksest sissemurdmine, mitte et ma ilvese puhul seda kahtlustaks, aga ütleme, kui sellist kõnet sellistel teemadel pidada, mida tänavu võis oodata. Teine asi, see et kui siin, ütleme valitsuse tasandilt kipuvad need kõned nagu kujunema selliseks edu raportiks või ka näiteks mõne kohaliku omavalitsuse tasandil, mida kõike on nii-öelda ära tehtud, siis, siis antud juhul ta lihtsalt püüdis võib-olla mingisuguste selliste tugevamate märkidega meie seda jalgealust pinda ja nagu, nagu tugevamaks teha ja võib-olla sellist eneseusku sisendada inimestesse. Ja see läks tal minu meelest korda. Jah, et mingisugust sellist väga suurt pauku ei olnud, aga, aga tal oli nagu sujuv ja ta oli nagu väga-väga asjakohane, et ega ju suuri mingisuguseid ettepanekuid üks oli muidugi see, see on täiesti, väärib omaette omaette äramärkimist, see oli lausa selle kõne alguses. Mis siis puudutas seda tööpuuduse teemat ja, ja ilves siis ütles, et kui eelarvepuudujäägi kehtestatud vajalik piire vähegi lubab, siis tuleb otsida võimalusi pikendada töötutelt, et töötutele väljamaksete perioodi töötukassast noh, nüüd on pärast pärast selle kõne pidamist, me saame teada, et vajalik ressurss on olemas, sest töötukassajuhilt on kolme kuu vältel nagu pool palka kinni peetud, et selle saab vabalt ära jagada. See jah, see muidugi see, see juhtum tuletas mulle meelde kõiki neid siin eelmise iseseisvusperioodi aegseid karikatuure, kus kus töötut kindlustasid kellelegi hea äraolemise. Aga, aga jah, et Ilves nagu põhimõtteliselt seda ütles, et, et need jutud sellest, et loome-ettevõtluskeskkonna ja sellest, et euro on nii-öelda vundament ja see on kõik õige ja, ja tore, aga, aga noh, on selgelt ka inimesi, kes, kes noh, vajavad ju seda abi nüüd ja kohe ja ja, ja tõepoolest, et, et, et need heitunute read, mis on meil siin loetakse siin juba ikkagi kümnete tuhandetega, et nüüd enam ei suureneks. Jah, aga just ma tulen tagasi selle meelis Paveli juhtumi juurde, et, et see oli just see juhtum, millele president viitas, siis mitte see lõik, mida ma ette lugesin, vaid oma oma kõne teistes kohtades ja, ja, ja just see nagu, nagu saatuse irooniat päev või kaks pärast pärast sellist kõnet tuleb Eestis selline juhtum jälle jälle nagu, nagu päevavalgele ja, ja selline otsus, mis, mis on tegelikult täiesti täiesti arusaamatu. Et Meelis Paavel, et nõukogu ei süüdista tegelikult mitte milleski korruptsiooni ei olnud onupojapoliitikat ei olnud. Formaalselt võttes oli, oli ange täiesti täiesti okei, aga karistus tuli ikka ja siis, kui öeldakse, et see pole karistus, vaid see on pigem nagu ergutus. Töötukassa juht oma tööd hakkaks paremini tegema. No kuulge, see on, see on, see on ju puhas puhas juhtum, kus tegelikult ühe ameti juht peaks nagu ütlema vabandust ja võtma A4-ja kirjutama sinna ühe lause, nii et et see, see, see on nihuke imelik, mis, mis Eestit satub juba ju aastaid, see pole välistatud. Muide, kui selle kohta käib veel uurimine, et kui ta mingisugusel hetkel ka seda teeb, aga, aga võib-olla oleks tõesti seda parem nagu ennetada. Jah, no aga mille sa selle palgast ära võtad, mitte mitte mul sellest palgavõtmisest kahju oleks, aga, aga see on ju karistus on päris tugev karistus pealegi selles mõttes Eestis nagu väga pretsedenditu, et ameti juht vastutab nagu isikliku heaoluga selle eest, mis ta on teinud halvasti. Aga kuna audit ütleb, et ta pole midagi halvasti teinud, et kõik on juriidiliselt JOKK, eks ole, siis siis noh, see, see nii-öelda määramatus, mis, mis sellest asjast jääb, see on, see on üks hullemaid asju, mis mis nagu riigi mainele ja, ja ameti mainele sealjuures ja veel millise ameti mitte mingi suvalise ameti, vaid just nimelt sellega, kes tegelikult tegeleb töötutega. No ilmselt see juhtum ja see teema ei ole lõppenud ja väga võimalik, et see, millele Saarne viitad, et lihtsalt on üks käik, millele järgneb loogiliselt paar järgmist käiku ja mille tulemusena töötukassa saab uue juhi. Aga lihtsalt, et küsimus on, et kui ruttu see käib ja, ja kas noh, ütleme siis kellelgi on tarkust nagu lõpetada olukord nii et see ei lähe inetuks. Jah noh, nii niivõrd-kuivõrd, eks ole, nagu ma ütlesin, et praegu juba juba tundub, et asi juba lehkab ja mitte hästi. Jah, aga muidugi samas on selge, et see raha, mida on nüüd vaja töötutele pikema hüvitise maksmiseks, on natuke suurem kui see, mis Meelis Paveli palgast õnnestub kokku hoida. Et seda nüüd küll jah, et, aga see on ilmselt ka õige tähelepanek, ma arvan mõtlemise suunas just presidendil, et et pigem on vaja rohkematele inimestele ja pikemaks ajaks nagu vahendeid pakkuda töötuks olemise situatsiooni leevendamiseks mitte küsimus ei ole selles, mida nüüd ka sotsid on siin nagu üritanud tagasi tulla teema juurde, et et need töötuhüvitised, mis inimesele kohe pärast koondamist makstakse, peaksid suured olema suuremad olema, et minu meelest nagu probleeme ei ole selles, et kui inimene nagu töötukassast hakkab hüvitist saama, et ta siis saab seda liiga vähe vaid pigem on küsimus, et mis saab siis, kui see hüvitise, eks ole, see esimene, see, see, see tõsise toetuse periood otsa saab ja siis, kui inimene tõesti hakkab saama heal juhul, eks ole, 1000 krooni kuus. Ja kuidas, et kuidas, nagu see periood noh, ütleme, et, et kuidas pikendada seda perioodi, kus inimesed saavad ikkagi sellist hüvitist, mille puhul tõesti, ütleme, inimene ei ole määratud totaalsesse vaesusesse. Jah, ja ütleme siin presidendi kõne teised lõigud olid ka täiesti täiesti arvestatavad, mis oli väga minu jaoks nagu huvitav, noh, me kõik oleme siin rääkinud, et valimised käivad juba täie hooga, et valimisteni on küll tegelikult ajaskaalal aega veel üle aasta, aga tegelikult nendeks valmistumine käib täie hooga ja ja vahva oli see, et president andis nii-öelda teemad, et millest poliitikud peaksid nüüd järgneva aasta jooksul nagu väidlev väitlema vaidlema? Jaa jaa. Et nad ei langeks populismi, siis ta nimetas need ka konkreetselt ära, eks ole, Sa olid siis halduskorraldus, loomulikult hariduse tulevik ja demograafilist tegelikkust arvestav maksu- ja eelarvepoliitika ja energiajulgeolek. Selles mõttes on jah, need huvitav, et kas, kas presidendi seekordses kõnes nimetatud haldusreformi teema nüüd, kas ta, kas, kas see nüüd liigutas ka midagi edasi või ütleme, seesama Reformierakond, kes täna oma volikogu koosolekut peab tegelikult itsitab pihku, ütleb, et räägi-räägi, et tegelikult noh, on ammu noh, tegelikult ma ei tee seda. Ja ega kui ei, kui nemad, kui nemad ei tee, siis ega kes ikka teeb, eks ole. Et selles mõttes on ju see, see on ikkagi ka väga huvitav situatsioon praeguse valitsuse sees, kus Andrus Ansip ütleb, et haldusreform on mõttetus ja Mart Laar on väga korduvalt avalikult, eks ole, viimastel kuudel esitanud peaaegu et oma teesina number kas, et haldusreform on vältimatu ja sellega on kiire. Et kui kahe valitsuses oleva TEI juhid täiesti avalikel seisukohtadel on selles küsimuses olnud totaalselt erineval seisukohal ja täiesti ütleme, et sellest võib kujuneda üks, üks üks koht, kus noh, ütleme, et selles, selles valitsusliidus tekib ka, ütleme väga tugev Tüli valitsusjuht Andrus Ansip siis eile esines vikerraadio reporteritunnis ja ja sealt tuli ka seesama teema jutuks ja ta seal uskumatu demagoogiaga minu meelest lähenes sellele küsimusele, et, et küll pärast jaht tuli tema juttu ka näiteks seesama kvaliteetse teenuse temaatika ja nii edasi, aga ta hakkas rääkima hoopis sellest, et kuidas, et vaatame neid omavalitsusi, millel on näiteks eelarvega see, mida tõepoolest need on siin Pärnu, Tallinn, Viimsi ja nii edasi, et noh, et, et kas, kas, kas, kas tõesti, ütleme kas tõesti nüüd need omavalitsused on nüüd nagu mingi mingisugune mingisugune negatiivne näide nagu inimeste seisukohast. Aga, aga minu meelest on see, et, et, et nagu praegu väita, et, et nagu ühiskonnas räägitud, miks seda protsessi nagu vaja on. Noh, see on küll minu arust nagu uskumatu, et võtame kas või siin seda, mida näiteks riigikontrolli on rääkinud siin viimaste viimaste aastate jooksul, et tõepoolest sellest sellel teemal oleks tõesti väga hea see valimiseelne debatt, kuigi kuigi mina pelgan küll, et et erakonnad valivad siin hoopis teise tee sellise lihtsama Sama teema, aga vaadake, siin on haldusreformi puhul on praegune olukord ka kindlasti veel oluliselt raskem, kui oli olukord näiteks kolm aastat tagasi. Sest kui te kujutate ette, et veel kolm aastat tagasi võis potentsiaalselt, et ütleme näiteks, kui me teeks haldusreformi, mille tulemusena valdu saab olema poole vähem, siis nendele potentsiaalselt tööta jäävale umbes 100-le vallavanemale, mis ajale vallasekretärile oleks olnud täiesti reaalne, et nad siirduvad kuhugi teise sektorisse, hakkavad mingit muud tööd tegema. Praeguse seisuga ütleme teha haldusreformi, kus näiteks jääb 100 valda või veelgi ütleme enam, et kui minister Kiisleri sellist uhket kava, eks ole. Ta ta mille järel ütleme umbes 200 tänast valda oleks kadunud kaardilt. Mis oleks see tähendanud seda, et umbes 200 vallavanemat ja 200 vallasekretäri vähemasti selle tulemusena peavad teise töö leidma. Ja ütleme, tänases olukorras on see täitsa valus, ilmselt ka ma ei tea, regionaalpoliitiline või isegi noh, selline küsimus, et kuni selleni välja, et me võime mõnes mõttes öelda, et kui Andrus Ansip ise halvustab Tallinna loodavaid sotsiaalseid töökohti ehk siis mõnes mõttes ütleme haldusreformi vastu olemine tähendab tegelikult ka ma ei tea, ma loodan, et keegi ei solvu selle väljendi peale, kui ma ütlen, et tänane vallavanema töökoht mõnes väikeses vallas on ka nagu sotsiaalne töökoht. Nii ta on minu arust kogu selle tööpuuduse kõige suurem õnnetus praegu ongi just see, et, et inimesed inimestest enam endast ei sõltu mitte midagi. Et kui siin mõni võist viskab jälle välja lause, et inimesed mõelge millelegi muule, hakake tegelema millegi muuga, siis see on, see on puhas, puhas, tühi, tühi fraas, sellepärast et olukord on ikka niisugune, et ei olegi midagi. Ta ja inimesest endast ei sõltugi, sest et ta satub vastamisi mingisuguse müüriga, millest läbijooksmine võrdub iseenda surmaga. Et noh, ongi tegelikult nii, et, et see olukord on, on, on masendav ja pikka-pikka aega töötu olnud inimeste hulk kasvab järjest järjest rohkem ja ja see muutub üha suuremaks probleemiks. Aga meie täna antud aeg on läbi, aitäh kõigile kuulamast, olge siis ettevaatlikud, kui te käite mööda mööda tänavat, sest ülevalt võib tulla midagi midagi kaela, mis, mis ei ole nii väga meeldiv, pehme ja ja, ja valge ja, ja soovime teile kõik koos siin ilusat nädalavahetust.