Keele. Keelesõnum. Olümpialik tervitus, eetrisse läheb keele sõnumi seitsmes saade. Olümpiamängud on kestnud juba nädala ja toonud ka eestlastele rõõmusõnumeid. Rõõmuga täheldame, et paljud meie kuulajad jälgivad ka ajakirjanike tööd olümpiamängudel ning meie väikesele kuulaja võistlusele laekunud esimesed reporterite huvipakkuvad ütlused. Neist veidi lähemalt saate lõpuosas. Ootame teilt ajakirjanikke, huvitavaid kummalisi Võigentsakaid ütlusi ja väljendeid, mille olete võistluste ajal kirja pannud. Ka edaspidi saatke neid meie kommentaarirubriiki Kodulehel keeles onum punkt vikerraadio või keelesõnumi posti aadressil Kreutzwaldi 14 101 24 Tallinn põnevamatele leidjatele meie poolt kirjastuse Varrak raamatuauhinnad. Ühtlasi saan nüüd ka eetri kaudu välja kuulutada, kes oli Tomiczyk, kes 15. jaanuaril pakkus võõrapärase sõna launch vasteks sõna lounge, mille professor Martin Ehala valis esitatutest kõige paremaks. Ettepaneku saatis Tatjana rahu Viljandist kellele on raamatuauhind miga valdari Sinuhe egiptlane, värske eestikeelne tõlge Piret Salurilt juba ka välja saadetud. Tänases saates jätkub eesti keele stiilitasandite teema professor Martin Ehala ka räägime neist tunnustest, mis eri stiilitasandeid üksteisest eristavad ning ka suhtumisest eri stiili keelekasutusse. Hetke pärast aga jätkame Tartu Ülikooli õppejõu Kerstile Paju õega ju viimati alustatud jutu põhikooli ja gümnaasiumireformist ning uutest eesti keele ainekavadest. Viimati jõudsime käsitleda algastme uuendusi, kuid tõsisemalt muutuv keele õpetus siiski alates viiendast klassist ja sellest nüüd järgnevalt. Te nimetasite alguses, et paljuski ainekavasid on mõjutanud see meediakeskkond, kus me elame, kas siis päris väikeste laste osas gaase kuidagi hakkab ainekavas kajastuma. Noh, see ikkagi on rohkem selline teise ja kolmanda kooliastme lugu, et algõpetuses võib-olla vähem, kuigi et meie väikelapsed tihtilugu valdavad arvutit paremini kui vanemad, sest sünnist saati selles, enne, kui need lugema ja kirjutama õpivad, enne nad oskavad kasutada arvutit, vaadata seal filme multifilme osad oskavad seal mängida, oskavad seal keelt kasutada. Nii et meelde tegelikult puuduvad uuringud ka selle kohta, mida siis meedia sellises meedia keskkonnas laps tegelikult oskab. Mis oskused on tal teistmoodi, kui eelneva põlvkonna oskused on olnud? Ega me sellest palju paraku ei tea. No kui me nüüd läheme Ja edasi juba teise kooliastme juurde, siis on vist otsustatud, et ikkagi see kirjandusõpetus hakkab olema eraldi, et kolm tundi on siis viiendas klassis keelt ja kaks tundi kirjandust on seni mani, vähemasti lugesin haridusministeeriumi koduleheküljelt. Jah, NATOsse on, viiendast klassist alates on kirjandus eraldi õppeaine ja see oli paljuski õpetajate soovijaid. Menetluse nõndamoodi on ja tõenäoliselt on seal toetatud siis sellisele pikaajalisele kirjandusõpetuse traditsioonile Eesti koolis kirjanduse keel on olnud põhikoolis erinevad õppeained ja ilmselt ikkagi samad õpetajad õpetavad ja muidugi kuigi lood integreerida ka neid mõlemat. Ja see on hea, kui oleks ikkagi õpetaja sama, siis ta suudaks integreerida, aga noh, see ei pruugi igal pool nõndamoodi olla. On teada ka koole, kus on eraldi õpetajad, keelt ja kirjandust, õpetad. Damas kolmandas astmes on siis kaks nädalatundi kumbagi keelt kui kirjandust täpselt nõndamoodi kaks nädalat hundikeelt kaks nädalat antikirjandust. Kui me nüüd räägime teise ja kolmanda astme keeleõppe sisust, siis ilmselt seal on need muutused suuremad. Ma just mõtlen siin seda oma koolipõlve aegsete hirmsat grammatika tuupimist, et seda vist ei ole enam nii palju ette näha. No see tundub ainult nii, et see kirjakeele normi õppimine jääb kõrvaliseks, tegelikult seda ikkagi on ja põhikool peaks olema see, kus inimene siiski selge selle kirjakeele normi omandab, sest elu näitab, et inimese vastuvõtuvõime on ka algklassides siiski. Et on sellel perioodil kõige parem ja see, mis laps kuuenda seitsmenda klassi lõpuks oskab, seda ta enamasti oskab ja pärast on pisut peale õppimist ja natuke ümberõppimist, aga kui selleks ajaks kirjakeele norm selge ei ole, siis on vähe lootust, et teda hiljem omandatakse. Nii et selles mõttes on see õigekeelsuse ja noh, ka keelestruktuuri mõistete omandamine üsna Kuline, aga milles on siis muutused, kas selles õpikeskkonnas või vahendites? Noh, muutused on selles, et selle kirjakeele normi omandamine toimub pikaki tekstidena seal ja tekstide toel. Et kirjutatakse võimalikult palju eri žanrites elus vajalikes žanrites tekste ja selle kaudu tuleb ka kirjakeele norm. Et kel õigekeelsusõpe ei ole asi iseeneses. No me oleme oma keele sõnu meie saadetes rääkinud ka stiili tasanditest, Martin Ehala, aga et keeles on erinevaid stiilitasandeid No see peaks õpilaseni jõudma varemgi, kui, kui põhikoolis, aga põhikoolis kindlasti ja, ja noh, keeruliseks, sellise kirjaliku keele stiilitasandite tajumise teeb just seesama interneti suhtlussuhtlusportaalide suhtlus, kus keelenormi pole olemas üldsegi ja me näeme üles kirjutatud suulist keelt ja sedagi lühenditena ja kes teab, kuidas kõik veel. Nii et me ei anna selles mõttes järele nüüd internetikeelekasutusele, et me ikkagi õpetame lapsele noorele ka ikkagi seda õiget kirja ja õiget keelt. Otse loomulikult aga kusagilt sedasama Twitterite räittide ja kõikide muude suhtlusportaalide SMS-ide ja MSNi keelekasutus kandu ka sellesse niinimetatud ametlikku kirjakeelt. Ja õpilasel on teinekord üsna raske tajuda seda kellele ta saadab e-kirja ja kuidas ta siis ikkagi selle e-kirja vormistab, kui see ei ole mitte kiri peale, vaid on hoopis kirja õpetajale või koolid, rektorile võib politsei ning kuule või ametiasutusse ja nii edasi ja nii edasi. Nii et tegelikult ka teises ja kolmandas astmes ehk siis põhikooli lõpuni see noor peaks saama iseseisvaks eluks, ütleme niimoodi vajalikud algteadmised keele kasutamise osas. Et see, mis nüüd järgneb juba raadiumiastmelised, see on noh, pigem juba jah, ettevalmistus võib-olla siis kas kõrghariduseks või, või siis noh, lihtsalt juba inimese eeldustele vastav täiendav õpe. Just nii õpilane peaks omandama sellise keeleoskustaseme, mis võimaldab tal tulla toime igasugustes suhtlussituatsioonides. Oluline on ka see, et see võimaldab tal tulla toime edasiõppimisel olgu see siis gümnaasium, olgu see siis mingi ametikool või, või mingi muud tüüpi kool, et on võimeline õppima edasi. Me teame Ta vist viimaseid kordi meil nüüd kirjandit kirjutatakse. Et meil on tulemas nüüd osaoskuste eksam, et kas see uus ainekava teenib ka seda eesmärki, et, et valmistada noori ette juba osaoskuste eksamiks? Osaoskuste eksami ideoloogia on teksti mõistmine ja teksti loomega seotu ja loomulikult ainekavaga koos peab käima ka eksamiarendus. Missugune see eksami tüüp välja nägema hakkab, millega põhikooli või gümnaasiumi lõpetatakse, seda on täna veel vara öelda. Aga kui me nüüd Läheme põgusalt ka gümnaasiumitaseme juurde, me oleme leppinud kokku, et Martin Ehala, aga võtame ükskord selle selle osa pikemalt ette, et see gümnaasiumiõpe on siis ikkagi tõepoolest suunab tud neile noortele, kellel on kavas edasi õppida eelkõige või on seal ka mingi niisugune osa, mis noh, ütleme need põhikoolist saadud põhiteadmisi siis edasi arendab või täiendada. No gümnaasiumi on siiski ettevalmistus järgnevaks õppetasemeks, ülikooli õppemaks? Noh, ükskõik missugune on see siis rakenduskõrgkool või on see akadeemiline ülikool ja gümnaasium koosneb kolmest teoreetilisest kohustuslikust kursusest, need on keel ja ühiskond, meedia ja mõjutamine, teksti keel ja stiil ja siis lisaks sellele on kolm praktilist kursus praktiline eesti keel, esimene, teine ja kolmas. Ja aine on üles ehitatud nõndamoodi, et teoreetilise kursusega paralleelselt jookseb ka praktiline kursus lisandub praktilise eesti keele kursus. Võiks nagu öelda. Gümnaasiumi lõpetaja on valmis oma haridusteed jätkama, aga ühtaegu on ta ka mingis mõttes nagu valmis toimima ühiskonnas täisväärtusliku ühiskonna liikmena. Ta on valmis osalema ühiskondlikus diskussioonis. Jah, muidugi. Selge see, et see on eesmärgiks, põhimõtteliselt peaks see põhikooli lõpetaja tulema toime igasuguses situatsioonis, sest põhikool on ainukene kohustuslik kooliharidustasemel ja, ja me teame, et on ju meil ka neid lapsi, kes kunagi rohkem ei õpigi üha rohkem siis gümnaasiumi Mõte on ikkagi suunatud neile, kes tahavad haridusteed jätkata. Ma saan niimoodi asjast aru, et põhi ja, ja vool annab ikkagi need alusteadmised. Ja valmisoleku toimimiseks täpselt nõnda ja ülikooli õpe on muutunud üha massilisemakse massilisemaks ja väga suur osa meie õpilastest pärast gümnaasiumist siiski jätkab oma haridusteed, et väga vähe on neid, kes sinna peatuma jäävad. No ma küsiksin veel üht küllatusest praktilist asja, kui te räägite, et üha rohkem üha tähtsamaks muutuvad tekstid keele õpetusest, kus need tekstid tulevad. Hakatakse kusagilt organismi treeritult ette valmistama või igal õpetajal võimalus ise neid tekste otsida ja valida, eks need tekstid on ju iga päev meie ümber. Kust nad ikka tulevad, et ei ole nii, et haridusministeerium kirjutab tekstides ei, ei ja mida kaasaegsem ja mida tänapäevasem ja aktuaalsem Se õpetuse sisu on needsamad tekstid. Üha rohkem kasutatakse ka näiteks ajakirjandust, ma saan muidugi ja muidugi jaa, jaa. Enam tuleb see tänane päev. Just see, mis täna või eile toimus, tuleb kooliõpetusse, seda paremini on inimeste lapsi ühiskonnaelu ja protsessidega kursis ja, ja lapsi huvitab see, mis on aktuaalne ja mis täna tema ümber toimub. Märksa enam kui, kui vahel need kauged kauged tekstid, mida muidugi ka tuleb tunda, on mingisugune hulk tüvitekste ju, mida samasse kultuuriruumi kuuluvad inimesed teadma ja tunta peaksid. Küllaltki piiratud aeg on siiski olnud selle uue õppekava ja ainekavade väljatöötamiseks. Kas neid on ka saanud testida või selleks enam aega pole jäänud. Noh, see aeg oli siiski tõepoolest suhteliselt lühike. Sellist testimist kui niisugust on ainega ei ole väga keeruline teha, sest ainekava alusel vormuvad siiski õpikud ja, ja õppematerjalid. Me oleme küll teinud valmis need niinimetatud protsessikirjeldused või sellised näidiskavad, kuidas ainet õpetada, aga see on ainult üks võimalikke variante. Ja tegelik testimine ja tegelik töö ikkagi hakkab toimuma nende õpikute ja õpetaja enda töökava alusel. Ainekava kui niisugust on pea võimatu testida. Küll me oleme palunud erinevatelt spetsialistidelt retsensioone ainekava suhtes ja nad on oma arvamust avaldanud ja neid arvamusi on arvestatud. Ehk kardaksime ka nüüd üle, et kuidas nüüd need uued ainekavad rakenduvad, millise aja jooksul, et vist esimeses astmes nad peaksid rakenduma 2011. Sügisest. 2011 sügisest rakenduvad need nii algõpetuses kui põhikooli erinevatest astmetest alates gümnaasiumiastmetest alates tähendab 2011, siis esimene klass, neljas klass, seitsmes klass, 11. klass. Iga astme, igas esimene klass. Nii et ütleme, me saame nagu esimesi tulemusi näha, siis nelja aasta pärast? Jah, tegelikult küll. Et siis võib üle vaadata, et kuidas see, kuidas see toimib ja ja võib-olla tehases mingeid korrektiive. Otse loomulikult. Seda enam, et ega siis need õppematerjalid pole iialgi ju lõplikult kunagi valmis ja õpetaja toob alati tundi midagi uut ja huvitavat ja õpetuse sisu ju mingites piirides muutub kogu. Ma arvan, et me oleme nüüd veidikene rahustanud vanemaid selles osas, et midagi väga erakorralist toimumas ei ole, et see on ikkagi meie õppekavade põhikooli ja gümnaasiumi õppekavade üldine loogiline areng mis puudutab ka eesti keele ja kirjanduse ainekavasid, ainult et võib-olla see mure on olnud just tingitud sellest, et see on nagu meie rahvuse ja meie eestlase jaoks on nii tähtis teema, ütleme võib-olla nii palju ei vaielda seal geograafia või keemia ainekavade üle kui Eesti keele ja kirjanduse ainekavade üle. Kas teie, Kersti Lepajõe võite nüüd nendele vähe murelikumatega inimestele kinnitada, et need õpilased, kes nad hakkavad uute ainekavade järgi õppima, ei ole kuidagi keeleliselt maha jäänumat, kui neid, nende eelnevad põlvkonnad? Ei kindlasti ei ole ja usuainekava rõhutab seda keeleoskuse tajumist oma identiteedi osana. Et ma arvan, et need hirmud on põhjendamatud. Et me ei ole enam eestlased või, või et meie keeleoskus kaoks kuhugi või see keeleoskus on olemas, see ajas ja ruumis võib muutuda, aga, aga ta on olemas ja see on niukseid. Identiteedi osa ja see keeleoskus peab nii nagu te ütlesite, ajas ja ruumis ka muutuma ja arenema ega siis ei saa igavesti rääkida ärkamisaegset keelt. Seda loomulikult ja noh, taustaks on ju meil üha enam ja enam ka võõrkeeli ja ka tõenäoliselt peab lähenema emakeele ja võõrkeelte. Omavahel ja kindlasti me oma saates räägime ka edaspidi sellest, kuidas eesti keelt hakatakse õpetama meie keelsetele noortele. See ei olnud tänase vestluse teemaga, Kersti Lepa võib kinnitada, et ka selles osas ikkagi arengud toimuvad. Et ka muukeelsed noole hakkavad eesti keelt, et nii-öelda moodsal moel õppima. Muukeelsed noored on eesti keele ju päris kenasti omandanud, sellest räägivad kõik keelekümblust kasside efektiivsus ja kui te vaatate, et meie mugelseid noori, siis nad ju enamasti oskavad väga ilusat eesti keelt. Uue ainekava sisust küll on ka vene koolide jaoks tehtud üsna olulisi muutusi ja need ainekavad nii keele kui kirjanduse osas on teineteisele lähenenud. Aga nagu öeldud, neist räägime juba kunagi eraldi aitäh Kersti Lepajõe, Tartu Ülikooli õppejõud, eesti keele õppetoolist ja nagu öeldud, me siis edaspidi arendame seda teemat nii praktikute kui ka teiste keeleinimestega edasi, et siis saab hajutada viimasedki kahtlused, selles osas see uus ainekava kuidagimoodi võiks meie noori õpetada vähem eesti keelt, ilusat eesti keelt kõnelema ja kirjutama. Aitäh. Me jätkame juttu keele stiilitasandite professor Martin Ehala aga, ja oleme rääkinud sellest, et kuidas keele ütleme, ajalugu mõjutab tema stiilitasandite rohkus, suhtlusgruppide olemasolu, kes suhtlevad väljapoole teiste keelte esindajatega ja nii edasi ja nii edasi, aga tihtilugu noh, ütleme sellise tavainimese jaoks võrreldes keelestiilitasandite seda nagu selge jaotus, kõrge stiil või ütleme, niisugune viisakas stiil nagu öeldakse ja siis madal stiil. Et kas me võime keelt niimoodi, noh, ütleme kaheksa. Jah, kaheksa on vähe lüüa ikkagi neid tasandeid erineva nii-öelda kõrgusele, viisakuse astmeid on on kindlasti rohkem kui kaks ja üks stiili viisakas väljenduse. Kõrgstiil on küll kindlasti viisakas, aga kõrgstiil on midagi rohkemat kui ainult viisakas väljendus, kui, kui mõelda seda, mis ta peaks olema. Kõrgstiil on juba nagu veidikene luuleline. Pidulik väljendas selline väljendus, mis, mida igapäevasest viisakuse puhul ei kasutata. See on see, milles peetakse väga pidulikke kõnesid või lühikesi pöördumisi. Seal on omad keelelised nüansid eesti keele puhul. Ma arvan, kes soovib kõrgstiilselt väljenduda, see peaks natukene vaatama Aaviku keeleuuenduste poole. Et ma sain näiteks ühe kirja ühel proual, kes ütleb, miks me ei räägi sellest kui ilus on loodussõjaväekirjanduses esitatud looduse võrdlased, et me võiksime inimesi selles mõttes nagu õpetada kenamini ilusamalt rääkima ja kasutama paremaid sõnu. Et mida selle kohta arvata? Et see oleks nagu viisakas, nagu tema kirjutab, kui inimesed kasutaksid selliseid poeetilise. Sellise välja nüüd ütleme nii poeetiliselt väljendada on juba natukene rohkem kui viisakus, ma ütlen, see on juba ülevoolav viisakus sellisel puhul või seal nagu peenutsemine, kui ta on kontekstist väljas. Kui meie siin hakkaksime rääkima sellistest selliste sõnadega, mis nagu tõeliselt luulelised, siis me oleks kontekstist väljas. Me tunduksime, peenutsev vana, kui on mingisugune olukord, tõeliselt luuleline olukord, tõeliselt pidulik või kuidagi nii. Kuhu see sobib, kus inimesed käituvad kin natukene teisiti, kui nad ka viisakalt igapäevaselt käitudes sinna sobivad säärased väljendid, võrdlused ja, ja luulelised ja kõrge lennulised nagu ütlused, metafoor ja metafoorid, nii et kui keegi soovib, et võiks kogu suhtlemine olla seal säärane raadiost jah, ei ole, siis ma ütlen, mis siis juhtub sellise asjaga sele, Se devalveerub ära ja ta muutubki neutraalseks. Ühesõnaga et kõrgstiili tunnus ongi selles, et me seda iga päev ei kasuta. Niipea kui me hakkaks iga päev seda kasutama, niipea ta enam niipea ei olekski vahet, mismoodi me räägime siis. Meil on tõeliselt pidulik olukord. See on nii nagu Taavi tualetiga, et sellega tööle tulla. Ehk kui, kui, kui käiagi oma ballikleitidega iga päev tööl, siis tekib küsimus, millega ballile minna. Ja siis võib-olla ei jäägi muud üle ballile, tuleb siis Texastega minna eristada, et eristada nii, et, et see on selle kõrgstiili ja viisaka väljenduse vahed, viisakas väljendus on tõesti puhas ja, aga temas puudus selline ülemus, mis on kõrgstiilil ja see on viisakas väljendus, on siis kõrgstiilist üks aste madalamal, kas neutraalne ja viisakas on siis samaga neutra, ma ütleks, et see on neutraalne, ametlik, võiks olla viisakas, aga siis võib-olla ka neutraalne ja mitteametlik. Pigem ma arvan, et see, mismoodi meie siin praegu räägime, on neutraalne, mitteametlikke kõnelemine, et me väga ei järgi, et meie laused oleks väga korrektsed ja vahest meil tuleb üks või teine kõnekeelsus sisse, nii et ma arvan, et see on meil mitteametlik neutraalne stiil ja siis võib-olla edasi, kui allapoole minna, siis on Familiaarne stiil. Et see on kõnekeel oma perekonnas, sõnas räägib, räägitakse, mis, kui me raadiost kuuleksime, siis meil tunduks natukene nagu kohatu, et võib-olla kuuldemängus ainult jah, kuuldemängus, see on nagu teine asi, seal ta kohati tundub. Kui me hakkaks siin väga väga lannalt rääkima omavahel, siis siis inimesetel tunduks imelik, et me nagu kuidagi ei arvesta nendega sest nemad on meile, eks ole võõrad, et me üldse ei arvesta võõraste inimestega, kes kuulavad pealt. Ma küsin kohe vahele, väga tihti heidetakse raadios ette seda küsitleja suhtleb küsitletav, aga sina-vormis. Kas sina on ikkagi selline familiaarsed? Eestis ta veidi on veel, kuigi, kui võrrelda kasvõi 10 20 aastat tagasi, on täiesti selge, et, et sinatamine on muutunud rohkem neutraalseks, rohkem levinuks ja ei torka nii palju kõrva, kui ta võib-olla 10 15 aastat tagasi. Et siis ma küll ei sinatanud kedagi ja isegi küsinud, et kas me võiks sina peale minna, kui, kui me olime, ei olnud väga tuttavad. Aga tänapäeval tehakse vahest niimoodi kohe esimesel kohtumisel räägime sina räägitaksegi sina ja see on ka neutraalne, nii et see asi on muutunud, ilmselt soome keel on siin, eks üks mõjutaja, sest soomlased ju juba paar-kolmkümmend aastat tagasi kasutasid ainult sina-vormi ja teie vorm oli väga harv. Vorm on nendel juba see väga viisakas või juba. Ma ei oska isegi ette kujutada, mispuhul nad kasutavad või, või kuidas see on, et selleks peab olema soome keele hea tundja, et öelda, mis puhul nad kasutavad teie vorm. Aga Eestis ikkagi teie on neutraalne, et võõra inimesega ma ma räägin teie alguses ja siis võib-olla mingisugusel hetkel me otsustame sina minna. Nii et see oleks family, Aarne stiil, sina, sina. Puhul sealt allapoole jääb aga. Pole, see jääb, on juba argooja släng ja sellised väljendid sellised keelekasutus, registrite noh, mis on kitsalt siseringi jaoks, kus on väga palju värvikaid hinnangulisi, aga vulgaarseid väljendusi sees ja muidugi siis võiks veel võib-olla mingisuguseid tasandil tõesti nagu kuskil seal selle argooja slängis natuke kõrgemale, lihtsalt harimatu keel. Et ta on ka neutraalne inimene, kasutab seda igapäevaselt, pole murdekeel ei, see ei ole murdekeel, aga, aga see selles on mingisugused jooned, mis näitavad, et inimene on ilmselt kas vähe kooliharidust saanud. Ütleb paar, kast, ütleb, ütleb selliseid asju, mida ühiskeeles nagu tihti ei kuule, kui see on puhas murre, mõtleme murre ja murdekohta, me ei ei ütle, et see on harjumatu keel. Aga kui inimene räägib ühiskeelt, aga ei tea, mõni ütleb koera või kassisiis selle asemel või noh, nagu siin vormi asemel siin öelda ja veel ühte või teist sõnalõpud ära ja et mingisugused sellised jooned näitavad, et inimene, mina ei tunne kirjakeelt ja, ja nagu kasutab väga-väga kõnekeelseid vorme, nii et see on seal ka põhjas, enne ütleme, slängi argoodia. Aga me võime siiski täna kokkuvõtteks öelda, ka need tasandid on ikkagi osa keelest ja võib-olla isegi mingi väärtusega. No loomulikult on osa keeles sellisele mingit kahtlust ja oma väärtus on tal ka kasvõi selleks, et ta väljendab nende inimeste kuuluvust, ühesõnaga, kes, kes neid keelevorme kasutajad. Ja igal juhul on see keelele rikkus, sest aeg-ajalt on vaja ka vulgaarse väljendada, kui, kui nii-öelda Martin Ehala aga räägime keele stiilitasandist veel ka järgmisel laupäeval. Tänane vestlus aga kordub reedel huvitaja saates. Veebruarikuu kuulaja võistlus on neile, kes jälgivad üha jätkuvaid Vancouveri taliolümpiamängude ülekandeid raadiost ja televisioonist või loevad nendest ajalehe reportaaže, leides sealt keeleliselt huvitavaid või veidi kentsakaid väljendeid. Saatke need meie saatele kodulehe kommentaariumi vahendusel keeles anum, punkt, vikerraadio, poee või tavapostiga, keele sõnum vikerraadio, Kreutzwaldi 14 101 24, Tallinn parimate leidude eest raamatuauhind või isegi mitu, kui vastajaid on palju ikka kirjastuse Varrak uudiskirjandusest. Seni oleme saanud põnevamaid ütlusi eelkõige telereporterite suust näiteks Kristiina ja Šmigun-Vähi 10 kilomeetri vabastiilis sõidu ajal, arvas reporter. Rikkust ja köha ei saa varjata nagu head vormigi. See ütlus kuulub kahtlemata teravmeelsete hulka. Lennukamad on meeste 15 kilomeetri sõidu ajal kasutatud ütlused, suusastaadionilt keerutab praegu minema Lukas, Bauer või Te ju mäletate Torino aegu, kui see Kasahstani mees rabas meid liidrina, aga siis muidugi langes sinna, kus tema koht on. Laupäevast lõpetajalaga kommenteeris reporter nõnda. Käte eest karistuspunkte ei anta. Üks kuule pidanud häirivaks sõna tavapärane, liialt sagedad kasutamist, selle asemel, et öelda tavaline harilik või muud taolist. Mind ennast on pisut häirima hakanud reporterite ülisage sõna vägev või väge täis kasutamine eesti keeles on sellise hinnangu andmiseks kindlasti kümneid sobivamaid sõnu kui selline vanamoeline sõna. Üks diktora eksis isegi selle mõjul korra, kasutades meie suusaprimadonna kohta nimekuju Kristiina Šmigun-Vägi. Hoopis teisest vallast meie tähelepaneliku kuulaja ajaloo uurija Marta Haroldi meenutus aga tema pakutud uudissõna saatuse kohta. Ajaleht Edasi otsise leidiski omal ajal uue ja vajaliku sõna eirama. Nüüd on see käibesõna ning ei kujutagi oma emakeelt teisiti. Et tookord oli ettepanekuid mitu, mis kõik kõrvale jäid, nende seas ka Jeilama. See sõna hakkas Martaroldid lausa jälitama ning vastupidi, tavalisele asjade käigule hakkas ta otsima tähendust juba olemasolevale sõnale. Ja selle ta leidiski Jeilama blufima Jeilarol blufia. Kui ta oli sõna seletusega Edasis lagedale tulnud, siis läks ahastades kadastiku juurde ja kurtis, et inimesed arvavad, et ma olen Jeilari tuletanud Jaan Eilarti nimest. Me mõlemad pidasime vapralt naerule vastu, kuigi kõik oli ilmselge. Oma viimastel eluaastatel käis professor Paul Ariste Tartu Ülikooli peahoones koorega teed joomas ning oli selle eest tänulik igale vestluskaaslasele. Ja Mart Arold jätkab, rääkisin talle siis sellest Jeilarist. Auväärt akadeemik sattus vaimustusse, sest just Eilarti bluffimine oli teda välja vihastanud. Teatavasti keelas Ariste äraga Eilarti potentsiaalse sõnavõtu oma matustel. Minule kurtis ta, et Eilart oli üht türgi-tatari rahvastest Paškiire soome-ugri lasteks pidanud, tõdeb Mart Arold. Nii või teisiti, kuid ehk tasub seda Jeilarit sobivamas kastmes rahvale bluffijana välja pakkuda. Niisugune uudissõna meie saatele siis Mart Aroldilt. Ootame Deltica uusi reporterite väljendit, et kirjapanekuid, aga ka muid toredaid ideid ja ettepanekuid keele teemal. Meie kodulehe kommentaariumi kaudu aadressil keeles anum, Pump, vikerraadio poee. Järgmisel laupäeval jätkame eesti keele ainekavade reformi teemal. Seekord loodame keskenduda just algõppele ning saada oma külaliseks ühe uue aabitsa autorid. Martin Ehala ka vaene edasi eesti keele stiilitasandeid. Saate tõid teieni toimetaja Mart Ummelas siia režissöör Anna Marie korrel kuulamiseni.