Meie ümber on palju andekaid, mitmekülgseid isiksusi, muusikuid, keda on raske lahterdada kas diplomite või üldtuntud printsiipide järgi nagu helilooja või muusikaajaloolane teoreetik kirjanik, interpreet, instrumentalist, laulja, produtsent või dirigent. On ju andekus, tihtipeale paljutahuline. Ka meie tänane saatekülaline on üks selliseid, kelle hälli juures on seisnud mitmed muusad. Olles pedagoog, on ta ka hea kirjasõna valdaja, sügav mõtleja ning hea käitleja. Samal ajal on ta ka just viimastel aastatel filharmoonia kammerkooris laulmise vahetanud. Dirigendikepi vastu. Tänast saadet sisustame muusikaliselt Haapsalu vanamuusikapäevade mälestistega ja Maal muusikaga filharmoonia kammerkoori ning riikliku akadeemilise meeskoori esituses. Heli loojatena eelistame meie tänase vestleja omi lemmikuid. Toomas Lui, teen Victoria ja Johann Sebastian Bachi muusikat. Alustame Victoria responsooriumiga. Se pulta, Domino laulab, riiklik akadeemiline meeskoor, dirigeerib Toomas Siitan. Tere õhtust, Toomas Siitan. Oled täna külaliseks meie klassikaraadio saates. Ja meie tänane ainsa teema ongi Toomas Siitan. Ja kõik see, millega sa tegeled siin meie, Eesti muusikapõllul katsumegi kõigepealt siis loetleda missuguste muusika valdkondadega saama igapäevatöös igapäevaelus argipäevas ja pühapäevas kokku puutud. No ma olen põhitöö poolest Muusikaakadeemia õppejõud ja see on nagu see esimene seda, mida ma pean ja tahan kõige rohkem südamesse võtta. Ja kuna see õppejõu töö seostub muusikaajalooga, siis noh, see hõlmab ka natukene laiema laiema valdkonna minu tegevusest, kirjutamised uurimistöö. Nii et kui ma peaksin ennast kuidagi lahterdama, siis ma käsitleksin ennast kõigepealt ikkagi muusikaajaloolasena muusikateadlasena. Aga selle kõrvale jah, siin viimastel aastatel on, on paljutki tekkinud. Ma ei ole kuidagi suutnud jääda niisuguseks kirjutuslauateadlaseks ainult vaid ma olen tundnud nagu vajadust aktiivseid musitseerimist seal kõrval hoida. Ja need viimased viis, kuus aastat tunnen järjest rohkem ka dirigeerinud üksikuid projekte küll, nii et mul ei ole ühtegi niisugust stabiilset kollektiivi, millega ma iga nädal töötaksin. Aga jah, niiviisi hooajati üksikuid projekte teha on olnud nagu kõige-kõige mugavam ja seda on võimalik muude töödega paremini klapitada. Ja samuti korraldustöö. Nüüd sellel aastal läheb kuuendat korda Haapsalu vanamuusika festival juulikuus. Siis noh, see on ka nüüd kasvanud viimastel aastatel nii suureks, et praktiliselt ikkagi aasta läbi tuleb olla nagu vähemalt mõttega juures võib-olla sügissemestril ma ei tööta selle kallal nii aktiivselt, aga aga kogu aeg peab teadjad valvama ja ja mõtlema selle peale. Ja noh, tõesti viimased kuud on enne festivali igal aastal on see üks väga oluline osa minu tööajast ka. Kui nüüd iga komponendi juurde minna detailsemalt ei peagi, vaata need tagantpoolt ettepoole. Seesama festivalide korraldamise küsimus. Ega meil ei olegi siin olnud nii otseselt juttu ühegi festivali kunstilise juhiga, selles mõttes, et kuidas see töö organiseerimine käib? Kuidas ideest teostuseni jõuavad need teosed igal aastal on ju festival oma nägu, esinejad erinevad ja ma kardan, et ühe inimese tõest ja vaevast ju siin ei piisagi tegelikult. Peamine idee peaks tulema minu poolt, aga mul kõrval muidugi abilised, kes selle nii-öelda ellu peavad viima. See on agentuur Concerto krosso Edmund välja eelkõige ja, ja tema mõned abilised veel. Ja kuidas festival kujuneb, seda on natukene raske isegi kirjeldada, see on niisugune põnev. Mosaiigi kokkupanek. See, kuidas see kava välja tuleb lõpuks sõltub nii paljudest asjaoludest, üks asi on, on minu kunstiline idee aga teine asi on, on muusikute kalender, mis peabki piima. Siis peab kogu see festival mingisugusesse pitšetti ära mahtuma. Ja nii edasi ja nii edasi, nii et, et tegelikult mingisugust ideaalprojekti kokku panema ei saa hakata, see on niisuguste värviliste kildude kokku mängimine. Üks korraldaja on öelnud niisuguse kuldse lause. EK püstitame ideaali, siis vaatame, kui kaugele me sellest jõuame. Võib öelda küll, tähendab teistpidi ma ise ka imestan, kuidas kuidas vahest mingisugused salapärased jõud mängivad kokku sobivad asjad lihtsalt teineteise kõrvale, näiteks möödunud suvel. Mul oli ava- ja lõpukontserdi, no Bachi ja Henderi viimane vokaalsuurteos Bachi missa enderilt, oratooriumi EFTA. Nii et nad raamisid väga sümboolselt kuidagi festivali kahelt poolt. Ja ka sinna vahele tulnud asjad sobisid õieti nende nendega kokku. Ma ei saagi ja öelda, et see oleks olnud algusest peale mu mu idee, mida ma tingimata tahtsin ellu viia. Aga jah, see idee nagu kasvab või paneb mingi seemne idanema ja, ja siis siis ta kujuneb välja. Kas on vara rääkida tuleva suvefestivalist praegu? Idee peaksid nüüd olema, kuidas ta realiseerub, eks see paistab. Jah, ta on selles mõttes vara, et, et meil ei ole veel praegu vormistatud niisuguseid siduvaid lepinguid ja noh, nii nagu festivali korraldajad pool aastat enne enne üritust tavaliselt ütlevad, et jätame endale õiguse kava muutusteks. Ja see on teatud mõttes paratamatus. Sest noh, tõesti asju, millest kõik sõltub, on, on nii palju. Aga ma väga loodan saada siia väga huvitavaid esinejaid jälle. Tulemas on inglise kambaansambel Fretvöök, mis on noh, omalaadsete hulgas vast kõige kõige tuntum maailmas. Siis juba kolmandat korda peaks tulema siia maailma eks esitrompetis barokk trompetialal Piero lahvlindeke. Ta on kahel korral osalenud vokaalsuurvormide ettekannetes, aga seekord peaksite tulema. Veelgi enam solistina ja temaga on kaasas üks väga põnev sopran Pariisist, samuti Marysolt Vjatšorrekt on küll poolakas, nii nagu nimestki kuulda võid, aga ta on teinud nüüd viimased aastad koostööd William Kristiga ja le saart Lorrisiooniga Pariisis. Ja tõesti väga huvitav. Nii et nemad teevad koos ühe kontserdi. Ja siis Mariselt vitsu, Rec peaks ka osalema siis meie lõppkontserdil ja lõppkontsert, eks ma väga loodan, et ma seal on Mozarti suure Tseemal missa, mida tuleks terrigeerima staadium, leiton Londonist. Ja üks lootus on veel saada. Concerto Copenhagen siia, see on praegu võib öelda siis Skandinaavia kõige edukam, kõige väljapaistvam barokkorkester ta tulebki niisuguse väikse koosseisuga võiks öelda nagu suure ansambli koosseisuga. Aga kui nüüd juba kokku panna, siis päris soliidne kavama laadal. See gamba-ansambel kohe silme ette, meie Gambistid on ju Hartusest, kas nad on kaasalenud teie festivalidel ja selle taustal ma küsiksin delikaatselt, et et kas muusikud, eesti muusikud, On kollegiaalselt selliste festivalide ja igasuguste suurürituste läbiviimisel, kus on vaja liigutada mängijaid üheskoosseisus teise, sest see on ju paratamatu. Meie parimad mängivad väga mitmetes koosseisudes. Ja loomulikult, see on üks, üks tõsine probleem. Ma nüüd vastan kahes jaos. Üks üks küsimus oli, et näiteks meie Gambistid on, on tõesti ühel festivalil osalenud, me tegime ühe väga ilusa kava. Studio Vocale ka, mille juures osales ansambel väike ring. See oli Südsimusikaaliseksiiki on, kus me siis kaasasime kuus vioola taga hambad ja nii et võib öelda, et see oli, need olid siis kõik Eestiga on pildid koos pillidega ja võiks öelda, et need, kes Soomes tegutsevad, need veel lisaks ja et, et selles mõttes nagu rohkem neid Eestimaalt kokku ei saagi. Nüüd minu ideeks nagu algusest peale selle Haapsalu festivali puhul on olnud see, et anda võimalikult palju niisugusi kvaliteetset tööd eesti muusikutele seda ühelt poolt ja teiselt poolt siis anda neile võimalus nagu koostööd teha suurepäraste muusikutega väljastpoolt. Nii et vot sellised ühisprojektile, mis taoliste festivalide puhul just kõige paremini realiseeruvadki, need on, on olnud ja, ja ma loodan, et jäävad nii siukseid põhiteljeks selle festivali juures. Ja ses mõttes muidugi tahaksin väga kogu aeg hoida silmas Eesti Eesti muusikuid, anda neile võimalusi. Aga nüüd selle kollegiaalsuse kohta sa küsisid, on, on jah teine teine probleem. Eesti on väike ja üks küsimus on nüüd inimeste omavahelised suhted, teine lihtsalt see, kui palju festivale, kui palju laadilist tegevust Eesti mõne ära mahub? No näiteks. Me oleme kogusin aastaid traditsiooniliselt elanud kõrvuti Viljandi vanamuusika festivaliga ja ma pean ütlema, et see see kooslus on, on minu meelest väga kenasti elanud, nendel kahel festivalid on, on täiesti erinev spetsiifika, tänu sellele ka natukene erinevad inimesed, kes seal osalevad. Ja kuna Haapsalu, Viljandi on teineteisest ikkagi piisavalt kaugel, et siis me ka ei, ei neela üksteise publikut kuigi palju ehk ära. Ja nüüd viimased aastad ongi nüüd festivalid olnud kõrvuti nädalatel. Seda on ühtepidi heidetud ette, et kas seda, kas ei ole mitte liiga tihe? Minu meelest ei ole, see annab tegelikult muusikutele omamoodi hea võimaluse keskenduda tõesti ühel nädalal ühele ja kohe järgmisel teisele ja tavaliselt peale seda nad, nad lähevadki suvepuhkusele. Minu meelest see ei ole sugugi halb. Ja nüüd eelmisel aastal ja, ja ka tänavu on meie kõrval võib-olla natukene juba juba häirivalt lähedal ja samal nädalal Haapsalu festivaliga ois Draghi päevad Pärnus. Ja vot siin ma näen küll, et kui nüüd Pärnu festival ei ei piirdu ainult kammermuusikaga, vaid vaid hakkab tegema, aga eks ju vokaalsuurvorme et siis võib tekkida siin tõesti tõsiseid probleeme, sest et solistid kipuvad kattuma, orkestri mängijad kattuvad. Eestis on tegelikult ka ainult üks kammerorel mida taoliste suurvormide puhul saab kasutada, nii et siin tekib tõesti tõsiseid probleeme ja siin on vaja lihtsalt korraldajatel omavahel kokku istuda ja vaadata, mis teha annab. Sest et ega 11 kõrvale nügimine, ma siiski loodan, et ei ole meie kellelegi eesmärk. Missugusel nädalavahetusel on see Haapsalu festival? Tavaliselt juulikuu esimesel nädalal, no see oleneb nüüd natukene, eks ju, kuhu see esimene nädal satub ja tänavu on esimene pühapäev juba neljas kuna sellel esimesel nädalavahetusel on Tallinnas laulupidu siis me muidugi sinna ennast ei ei surunud. Nii et tänavu võib siis öelda, et see on nagu juulikuu teisel nädalal seitsmendast 11 10.-ni. Helilint, mida me praegu siia vahele mängime, on eelmise suve augustikuust ja Raplamaa rahvusvaheliselt kirikumuusikafestivalilt. Siin juhatab Toomas Siitan Tallinna orkestrit ja kuulame Wolfgang Amadeus Mozarti kirikusonaati tuur. Me oleme nüüd festivalidest rääkinud. Tahes-tahtmata mul tekib küsimus, tähendab just sinust endast lähtuvalt musitseerimine ja ja selle tähtsus ja, ja rõõm ja mõnu sinu jaoks. Noh, nagu ma ütlesin, ma ei suuda piirduda sellise kuiva teadusliku analüüsiga muusika kallal. See on tegelikult omamoodi huvitav mäng ja, ja see ma ei taha mingil juhul öelda, et see võiks olla kellelegi ainuhuvi. Aga kuna mul on see pisik nagu läinud sisseost juba üsna üsna varasest kujunemisajast, ma olin ju 12 aastat ühtekokku Tõnu Kaljuste kammerkooris. Ja, ja viimase, et noh, pool aega sellest üle poole aja sellest professionaalses kooris kus tõesti Niukest, muusiku käsitööd sai tehtud viis päeva nädalas ja antud seitse, 80 kontserti aastas. See, see kogemus on omamoodi kujunenud sihukeseks sisemiseks vajaduseks. Ja kui ma 88. aastal sealt koolist ära tulin, siis siis läks ja võib-olla üks kolm-neli aastat, kus ma sain aru, et, et ma ei saa nagu ilma selle küljed. Ühtepidi, minu minu muusika, teadlase kogemus annab mulle Nagu Ühe niiskuse ratsionaalse pilgu muusikale aga ja teiselt poolt ma tahan nagu ise kogeda seda, seda protsessi seestpoolt. Kuna ma olen ka näiteks konservatoorium oma aja lõpetanud komponistina ma ei ole seda diplomit küll edaspidi nagu eriti kasutanud, aga aga aga ma arvan, et ka selle, selle tudengiajal ma. Ma kunagi ei ole kahetsenud, et ma, et ma nagu sellel alal olen, olen õppinud ja ma võiks öelda, et me nagu õppides viis aastat kompositsiooni nagu õppisin nägema ja muidugi kogesin ise isiklikult seda, seda muusika loomise muusika sünniprotsessi ja ja mul on vaja nagu seda külge endas pidevalt soojas hoida. Kes oli sina käte laien kallal? Hiljaaegu lahkunud professor Karsnek ja ta mul on temast väga ja mälestusjustkui kui kompositsiooniõpetaja taiast. Ta oli noh, võib öelda, ta oli selline ehtne Elleri koolkonna esindaja ja väga terava ja targa silmaga. Tudengite partituuride suhtes, nii et tema Tema nõuanded, tema märkused, tema parandused, need kui nad ka alguses alati istunud noorele inimesele jah, on raske, võib olla õpetada siis siis nagu tagantjärgi mõeldes, ma, ma jõudsin alati sellele arusaamisele et jah, tal oli õigus, kui ta laskis mul midagi ümber teha või, või kui ta millegagi nõus ei olnud. Nii et ma nagu sageli imetlesin seda, seda tema tema täpset silma, millega ta hindas muusikat, mis oli õieti ju kirjutatud tihtipeale stiilis, milles, millest tema ise kunagi kirjutanud ja mida ta võib-olla ka ka puhtemotsionaalselt üldsegi mitte saanud. Aga ta oskas väga targalt õpetada selle partituuri ja konstruktsiooni ülesehitamise loogikat. Kuulame veel üht responsooriumi Tomas lovi ide Victoria sulest laulab Eesti rahvusmeeskoor ja juhatab Toomas Siitan. Kui nüüd sina kui muusikaõpetaja vaatad oma Toomas siiteni neile kirjutatud õppustele siis sa kindlasti oskad iseloomustada kestama natuurilt on, võib-olla jõuame siis selle kaudu. Kahe Toomas Siitan selle juurde, kes sa oled emotsionaalselt ja. Nojah, oma tööde hindamine on üsna tänamatu, aga paljudes oma oma töödes Kaldusin võib-olla mõnetistiliseerima nihukest vanemat muusikat, mis on ka seletatav siis siis tollel ajal väga-väga sügavalt kujunenud huviga varasema muusika vastu. Nii et ma, ma õieti vist otsisin paljudel puhkudel just seda niisugust klassikalist kompositsiooni või konstruktsiooni printsiipi, mis on kujunenud siin 1000 aasta Lääne muusika jooksul. Ja ma ei ütlekski, et ma, et ma väga sagedast distiliseerisin, aga, aga ma kahtlemata õppisin nagu varasemate heliloojate sagedaste üsna kaugete ajastute ellujate konstruktsiooni printsiipidest, nii et et selline ütleme siis, muusika ratsionaalne külg oli kahtlemata seotud tugevasti sellega, mida ma naguniiviisi muusikaloolasena armastasin uurida. Loojate need printsiibid on läbi aastatuhandete hirmus palju muutunud. Noh, armastatakse öelda, et, et inimene kui niisugune on oma sisemiselt üsnagi stabiilselt mitu 1000 aastat olnud sarnane ei ütle just samane, aga. Väga nõus sellega inimene on. On selles elus siin silmitsi kõikidel aegadel üsna sarnaste probleemidega ja, ja kõige rohkem ikkagi ikkagi iseendaga. Ja mõnes mõttes võib öelda, et need erinevad muusikastiilid, mis näiteks lääne muusika viimase aastatuhande jooksul on läbi käinud et nad on otsekui erinevad keele, milles loojanatuur väljendab üht ja sedasama sõnumit või, aga sarnast sõnumit. Et selles mõttes ma ei saa kuidagi neid erinevaid ajastuid vastandada näiteks sisuliselt. Teistpidi ka need konstruktsiooni printsiibid või need ained, keeleprintsiibid. Nad on siiski üllatavalt sarnased oma oma põhi. Olemuselt võiks öelda niiviisi, et see on nagu üks suur keel, üks mingisugune suur konstruktsiooni loogika millest on erinevatel aegadel erinevatel ajastutel esile kerkinud. Pole lihtsalt erinevad küljed, et igal ajastul pannakse võib-olla natukene rõhku ühele konkreetsele küljele või sektorile selles suures loogilises süsteemis. Aga et see süsteem tervikuna on kuidagimoodi väga-väga ühtne. Ja samas peab ütlema, et see süsteem on urib universaalne nagu Euroopa või selle nii-öelda lääne muusikaulatuses. Et ta on olemas küll täiesti teistsugustele printsiipidele tuginevad muusika, keeled teistes kultuurides, ütleme seal idamaades, Araabias mujal, nii et selles mõttes ei saa rääkida ainult ühest universaalsest muusikakeelest üldse inimese jaoks. Aga mulle tundub küll, et jas see viimase 1000 lääne kunst muusika, et see on nagu üks reeglite üks loogika kogum, mis, mis on näidanud pidevalt natukene erinevaid tahke, lihtsalt. Ja selle tõttu ma saan praegu väga hästi aru sinu selle raamatu õhtumaade muusika lugu praegu ilmunud esimese osa pealkiri just niisugune õhtumaade muusikalugu, aga ma tahaksin ikka veel olla selle selle probleemi juures ja inimese ja ja looja juures tagasi. Et mis siis see muusika inimese jaoks üldse on, oled sa saanud endale selle selgeks? No see on vist asi, mida õnneks kunagi päris selgeks ei saa või mida, mida keegi ei saa lõpuni defineerida. Aga sellesama õhtumaade muusikaloo sissejuhatuses ma võib-olla natukene üritan arutleda, mis üldse on olnud kaugetel aegadel muusika inimese jaoks ja mulle tundub, et ta on alati võib-olla isegi eriti just säärastel kaugetel aegadel olnud üks spetsiifiline keel milles inimene ühtepidi ennast väljendada ka teistpidi, nii nagu keelele omane ka suhtleb. Ainukene omapära on siis selles, et et muusik ka keeles ei suhelda nii palju inimestevaheliselt selleks on verbaalsest keelest tavaliselt küllalt võib-olla ainult väga spetsiifilised juhud välja arvata. Vaid, et muusika on olnud omamoodi rituaalide keel, muusika on seotud olnud tantsuga igasuguste muude rituaalidega, religioossete rituaalidega ja muusika on oma olemuselt algusest peale kujunenud välja mad selliseid keelena, mille abil siis inimene pöördub endast, et väljapoole, oma maailmast väljapoole täpselt nii, nagu ta seda maailma ette kujutab, siis kas ta, kas ta räägib, räägib loodusjõududega või, või räägita jahiloomadega nende hingedega või pöörduda Ta ainujumala poole? See on jah, niisugune no ütleme siis inimese keele üleinimlike jõududega suhtlemiseks. Järsku on seega noh, eriti juba rafineeritumate muusikavormide puhul omamoodi tahega ühel kombel jäädvustada, tähendab, justan anda mingit meie praeguse tsivilisatsiooni mudeleid omamoodi jäädvustamise viise või meetodeid. Kindlasti noh, ma arvan, et kui me oleksime suutelised olnud kuidagi taastama Neid muusikalisi rituaale, mida, mida täitsid algsed loodusrahvad või noh, me võime ju teatud määral neid veelgi kogeda praegu elavate loodusrahvaste juures et siis igal juhul igasugune säärane rituaal ja igasugune säärane muusika on teatud mõttes selle maailma nägemise mudel, eks ja, ja nii nagu ta on muutunud, siis vastavalt kultuuridele, nii on ka see, see mudel muutunud, kasvanud, arenenud. Ja kui me nüüd räägime puhtalt kunst muusikast, siis kahtlemata helilooja noh, võib-olla mitte esmaselt teadvustatud taotlus, aga omamoodi üks staatus kindlasti on kujutada Luua nagu see oma nägemus maailmast kui universaalsest süsteemist. Siis tuleb tal intuitiivselt, tähendab tema matuuri kaudu lihtsalt. Intuitiivselt, aga loomulikult on on see teema, millega tegelevad tegelikult eri aegade muusikaesteetika kud noh, võiks isegi laiemalt seda nimetada muusikafilosoofiaks. See külg on muusika alati olnud väga tihedalt seotud. Kõlab avakoor Johann Sebastian Bachi h-moll, mis Ast Kas muusika filosoofia, meie tudengitele tutvustatakse sinu kitsam eriala või sinu ainevaldkond on vanamuusika, mida sa loed ja kuidas tudeng valmistatakse ette Eesti muusikaakadeemias meie praeguse muusikamaailmapildi jaoks? Üldiselt peab tudeng läbima selle nii-öelda üldmuusikaloo kursuse. Ja selle kursuse ülesandeks ei saa olla siiski mitte mitte liiga kõrgete sfääride lahti laotamine, see on, võiks öelda siis muusikaloo üldiste seaduspärade selle põhilise karkassi ülesehitamine millele edaspidi saaks, saaks siis nende liha peale kasvatada. Nüüd selle uue õppekava järele, mis on muusikaakadeemias juba aastaid Keibel liituvad sinna siis niuksed, süvendatud kursused, palju kitsamatele teemadel ja vot nendel kursustel loomulikult siis saab minna detailidesse, saab minna süvakihtide kallale ja, ja see on nüüd ka ka õppejõu seisukohalt mõnes mõttes palju-palju huvitavam valdkond, need kursused vahelduvad, need pakuvad endale noh, niisuguseid võiks öelda intrigeerivaid ülesandeid ja ja seal on võimalik tõesti tõesti Sis tegeleda. Olenevalt, kuidas see kursus on üles ehitatud selle, selle muusika nihukese, filosoofilisema taustaga, tihtipeale muusika filosoof ja seal natukene hämar mõiste, aga kui, kui me seda niiviisi nimetame, siis see on võib-olla kõige otsesemalt seotud muusikaesteetika distsipliiniga ja, ja õieti muusikaesteetika õpetamine on, on siin Eestimaal olnud üks väga tõsine probleem siiamaani. Nüüd tegelikult üsna üsna viimastel aegadel, alles on professor Urve Lippus hakanud seda seda distsipliini tasapisi üles ehitama, samas on muidugi eriti hädavajalik seoses sellega, et et Muusikaakadeemia on, on alustanud jõuliselt magistriõppe korraldamist ja samuti nüüd viimastel aastatel seal ka doktoriõppe. Nii et saad need dimensioonid muidugi seoses eriti nende kahe astmega kraadi õpetusega, on, on äärmiselt olulised. Aga peab vist ütlema küll, et selle distsipliini Ehtne ülesehitamine ja see on, see seisab meil kõigil palees. Kui kaua oled töötanud Eesti muusikaakadeemias varem konservatooriumis muusikaajaloo õppejõuna? Täiskoormusega juba üle 10 aasta ja 12 aastat, et aga ma alustasin juba 84 alguses, siis osakoormusega. Nii et jah, päris päris pikalt enne seda veel juba juba konservatooriumi tudengina alustasin muusikakeskkoolis sellesamaga, nii et jah endalgi imelik mõelda, juba 20 aastat saab praktiliselt seda, seda tööd tehtud. Nüüd jõudis kaante vahele õhtumaade muusikalugu esimene osa. Kas selle raamatu sünnilugu on läbi sinu pedagoogilise töö tulnud? No päris kindlasti ma ise tunnen, et selle selle raamatuga nagu omamoodi saab läbi mingi mingi etapp minu jaoks. See on just Selle muusikaloo põhikursuse, mida ma alustasin muusikakeskkoolis, on siis tõesti see alusta õpetus ja mida ma olen aastaid teinud ka muusikaakadeemias. Et selle mingisugusesse süsteemi viimine ja lihtsalt kaante vahele viimine. Ja, ja selles mõttes ma võiks muidugi öelda, et ma olen seda, seda raamatut nagu 20 aastat kogunud niiviisi praktiliselt ma ei, ei kirjutanud seda rohkem kui siinkohal neli aastat muude tööde kõrvalt. Aga niiviisi on, on tasapisi sündinud. Kas selles raamatus seda raamatut kirjutades oled sa julgenud jääda iseendaks või oled sa püüelnud teatmeteose pool? See küsimus sisaldab seda, kas sa oled vältinud subjektiivseid arutelusid omi järeldusi või vastupidi need nii kirja pannud, nagu sa tunned ja tead ja mõtled? Ja see on üks tõsine probleem, mis tuleb lahendada kohe kirjutama hakates, ühesõnaga milline milline vaatepunkt võtta. Ja muidugi selle raamatu puhul on, on äärmiselt raske probleem algusest peale olnud see, et sedasorti raamatut ei ole eestimaal ligemale 70 aastat olnud. See seab tegelikult kirjutaja Äärmiselt raskete valikute, et ja vastutused, jah, sest et siin tuleb läbi töötada enda jaoks tõesti terminoloogia. Igasugune faktoloogia, mis nende kaante vahele satub, see jääb, jääb nagu piiblisse kirja, seda hakatakse tsiteerima, seda hakatakse aluseks võtma, see on nagu paratamatu. Aga teistpidi ma mingil juhul ei ole tahtnud seda kirjutada otsekui teatmeteost. Ma olen kindel, et et isegi kõige kuivema teatmeteose puhul ei pääse see käsitlus subjektiivsusest mitte mingil moel, sest subjektiivne on alati juba faktide valik, mille kirjutage niikuinii langetama. Ja sellepärast ma muidugi olen. Olen neid fakte mitte niiviisi kuivalt üksteise kõrvale sättinud, vaid vaid lasen nad rahulikult oma läbi oma isikliku nägemuse ja lisan omi omi kommentaare, nii et selles mõttes ma väga loodan, et see, see ehk natukene ka elavdab selle raamatu.