Saatejuht Tiit Karuks täna tähistame rahvusliku ringhäälingu seitsmekümnendat sünnipäeva ja nõnda läheb ka raadio Ekspressi esimene saatetund eetrisse mitte nagu tavaliselt kukulinnahalli stuudiost vaid Estonia talveaias. Nõnda on ka õhkkond tavalisest ehk piludest. Aga nii või teisiti ekspressile liikvele ja Ekspress, nagu te kõik teate, on kiire liiklusvahend. Kuulame hakatuseks üheskoos helilõiku mälestustahvli avamisel pikk tänav 43 majal. Meenutagem, et sealt läks 18. detsembril 1926. aastal täpselt 70 aastat tagasi eetrisse esimene raadiosaade Eestis. L 70 aastat tagasi oli Tallinnas palju kehvem kui, kui täna. Ja eile läks öösel ootamatult külmaks. Külma oli 18 kraadi ja päeval 11 kraadi. 100. kerget lund, puhus keskmise kiirusega muutliku sihiga tood. See toole muutlik, selliste ilmselt esimese Eesti Raadio avamist siin majas 70 aastat tagasi ei seganud, sest inimesed Aleksander Tamme juhtimisel ei pidanud meie kombel maja ees olema. Nemad olid maja sees, teisel korrusel oli seal tuva 55 ruutmeetrit. Ja kust siis 18. detsembril 1926 kell seitse õhtul, nii et me oleme nagu kaheksa tundi ajastelee, anti eetrisse esimene regulaarsaade kõneles muuhulgas haridusminister Jaan Lattik, sest teede- ja sideminister ei saanud tulla. Täna. Kui ma nüüd õigesti näen, ei ole saanud kumbki tulla. Ja muusikat mängis trio otse seal teisel korrusel. 15. sajandil ehitatud elumajas mis peale kõige muu on ajaloolaste arvates eks paremini säilinud elamuid Tallinna vanalinnas. See raadio siis alustas ja tekib küsimus, et miks hakati tegema seda raadiot just siin. Ja 70 aastat hiljem me võime seda ainult oletada. Kas oli siin kõige odavam rent või saad iroomid tutvuse kaudu? Ei tea. Juhatas halloomehed siia vaim meisse kõrval asuvale vaimu tänavale. Andis oma nime üle veerand 1000 aasta tagasi. Ja ta väidetavalt on see vaim, kes tänavale nime andnud pärit just sellest samast majast. Meie tapnud oma naise ja naise vaim jäänud majja kummitama. Kuidas vaim raadiole mõjus, pole ka just teada. Aga ühe aasta osaühisus, Raadio Ringhääling, sind töötas siit kolite ära Estoniasse, sest et ilmselt siis jäi ruumi väheks või oli see vaim, kes kummitus, kes seda täpselt teab? Laulatada võimet ruumipuudusel peale kaua? Et oli raadiostuudio sellises ruumis, et kui koridorist uks lahti teha, siis oldi kohe vibrofoni ees. Need, kes kobistas, oli eetris. Kõik läks otse. Aga see maja on ringhäälingu ajaloos jäädvustanud. Ja Ringhäälingute Liidu algatusel avame siis mälestustahvli, mis ajaloodaatumit märgi. Nii asugem siis tseremoonia lina eemaldamise tseremoonia juurde. Minu ettepanek on, et seda võiksid teha riigikogu liige Priit Aimla Eesti ringhäälingu ajaloo uurija ja Tartu raadio juht Vello Lään ja raadio. Ma ei tea, kas Peter kõlbab kasutada. Härra Hololei? Proovime selle lina lihtsalt kivi äärest kätte saada. Priit Aimla, seal olen kollahoo, lähevad. Ela juurde, oioi. Eesti Ringhäälingu areng on protsess, mis hõlmab minevikku oleviku ja tuleviku ja rõõm on siin Estonia talveaias näha sedavõrd teenekaid, naisi ja mehi nagu Ene Hiion, Lembit Lauri, Ivar Trikkel, Gunnar Hololei ja paljud teised. Ma paluksin praegu siia Eesti ringhäälingu ajaloo uurija Vello Lääne et heita väikene tagasipilk sellesse 70-sse aastasse, mis ringhäälingul praegu seljataha jäänud on. Ole hea, Vello. Ma alustaks siis isegi kaugemalt kui 70, nimelt täpselt 73 aastat ja 28 päeva tagasi istus postivalitsuse ülem rikkanud laua taha ja pöördus eesti keelemeeste poole, et kas nad ei oleks nii kenad ja mõtleks välja, ühesõnaga et kuidas ikka seda raadiotelefoni teel edastatavad muusikat ja sõna ristida. Et kas ei võiks olla midagi taolist, nagu näiteks nii ta kirjutas ringhääling, harv juhus, kus me teame täpselt, kes mõtles ühe sõna meie keele jaoks välja ja kes seda tegi, ja see ringhääling on siiamaani meil au sees. Aga tulles nüüd tagasi seda aega jällegi 73 aastat tagasi, kui tulid kaheksa meest Tallinnas kokku ja leidsid, et tuleks ikka ülejäänud maailmaga sammu pidada ja ja teha Meilgi teoks seesama ringhääling, millele veel tollal nime ei olnud. Aga riik ei tahtnud vedu võtta. Hilisem jällegi posti peavalitsuse juhataja, alles oli mees, kes hoovis, kuid riigikogus auku pähe rääkida, et et see on nagu rahvuse ja riigi prestiiž, et igal pool on ikkagi ringhääling olemas ja Eestis ei ole. Aga potipõllumeeste veto pani asjale tõmbas kriipsu peale. Nõnda siis pidi ikkagi eraettevõtlust sellega pihta hakkama ja ma olen püüdnud selgitada, nüüd välja uurinud, et et kes need mehed olidki väga riskantse sammu astusid, oma rahad mängu panid. Mõnest mehest on kerge aru saada, no näiteks Tartu telefonivabriku direktor August kõva, tema oli seotud telefunkeniga, ütlen kohe ära, et uuem põlvkond ei tea. Tartu telefonivabrik tootis Eesti vabariigi päevil väga häid raadiovastuvõtjaid ja sealt oli selgesti näha, et, et noh, selleks, et pillimüüja peab midagi pakkuma rahvale. Teine mees, kes eestvedajaks, oli Philipsi firma esindaja Arnold kapsi. Talle kuulusid Tallinnas mitu kauplust. No kah selgemate. Aga huvitaval kombel lõika teised mehed, kes noh, esialgu küll ma ei oska öelda, kui suurt kasu nad nüüd lootsid. Ühistegelane Karl Treiman metsakaupmees Karel Tamberg. Kahekümnete aastate lõpus. Vabadusristi kavaler, hilisem Eesti vabariigi kolonel treid Albrei, tema oli muidugi tehnikamees ja taevale tänu, et see mees ringhäälingusse võeti, tänu talle jõudsid Eestimaale esimene magnetofoni, esimene hõbehall ja nii edasi palju esimest. Ärimees seim on teada veel sellest seltskonnast ja kaks advokaati, Harman ja Brand. Küllap neid oli teisigi, aga need mehed figureerisid ikkagi seal eesotsas ja nemad käisid aga ikkagi valitsusele peale, kuni vähemalt eraettevõtlusele avati roheline tee ja 18. detsembri 1926 tõsi küll, alles kuue tunni pärast, sest kella seitsme paiku õhtu see asi sai, läks siis tseremoonia lahti ja eetrisse ka, tõsi küll, Tartus näiteks seda saadet kuulda ei olnud. Aga tänapäeval aeg läheb edasi. Muide, selle sammuga meedestasime nii suuri riike nagu Hiina, India, Kreeka, Bulgaaria, Rumeenia, nemad ei olnud jõudnud realinguni. Samal ajal sündis ta võrdluseks Poola, Gruusia, Leedu, Kuuba, Armeenia, Soome on meist pool aastat varem, nii et häbeneda ei ole midagi, vähemalt hea Euroopa keskmine just nimelt. Ja tulles tagasi selle osaühisuse juurde, ega ta nüüd tulu tooma erilist, kuni oma eksisteerimise aja lõpuni rohkem oli ta ikkagi selline kultuuri ja ütleme ausalt, ikkagi ühiskondlik väärtus, sellega arvestati ka siis. Igatahes muuseas, ülekanded riigikogust lõpetati väga ruttu, sellepärast kui siis selgus, milline sõnavara on riigikogu liikmetel. Ma ei tea, kas on siis igatahes peale esimest katsetust loobuti sellepärast, et see oli liiga mahlakas eesti rahva jaoks. Noh, aga muusika poolest meenutagem neid nimesid, Hugo suits, näiteks kelle viiulisoolod olid esimesed muusikapalad, mis seal ringe, kus kõlasid kogu Eesti muusika paremik, lõi kaasa, nii et kahtlemata kultuuritegurina. Seitse pool aastat, mis osaühisus tegusas tegutses, oli ta hindamatu ikkagi Eestimaale ja teine, kellele tuleb peale ollu ei öelda, et jumal tänatud ringhäälingus kaasa lõi, oli ikkagi Felix Moor, kes lõi kõik sandid Eestimaal, kes oli ise äärmiselt haritud, väga võimekas ja mis väga oluline tänapäeval vaatevinklist ideaalse eesti keele tundmisega. Ja tema varal kasvasid teisedki üles. Lõi kuuldemängu, spordisaate lõi, uudised lõi, lastesaated ei olegi žanri pida, Felix Moor ei leiutanud. Ja tänud. Loodan, et sellised mehed olid eesotsas ja tõepoolest tõsi küll, esimese juuli 34 ringhääling riigistati, aga ju seal oli rohkem taga Laidoner Pätsi huvisid ja eks see on ka selged riigi rahade tagasi taha, siis oli ka tehniline progress kiirem. Aga teerajaja tegi osaühisus Raadio Ringhääling hindamatu teene Eesti rahvale ja me võime ainult Taklari kiitad, et see sammastuti. Me teame, Eesti ringhääling raadioringhääling, see oli pikka aega riigi ringhääling, seejärel Eesti Raadio aga hakkas tekkima ka juba eraõiguslike raadiojaamu ja praegu on see spekter äärmiselt olemiselt kirev ja eraõiguslike ammu on juba üle veerandsaja nendest suurem osa kuulub ka Eesti Ringhäälingute liitu ja tahaksimegi teile head külalised Estonia talveaias ja samuti raadio Ekspressi kuulajatele üle kogu Eesti pakkuda siis põimiku nendest signatuuridest, ma ei jõua kõikide nende raadiojaamade nimetusi vaata ette lugema, aga eks nendest signatuuridest tuleb see siis välja ka ja kõikides nendes jaamades on siis nad signatuuriga kuuldavad. Te kuulate Saaremaa. Raadiot. Raadio Ruut. Raadio Blood. Raadiot. On? Kraadi ja päike, sõda on. 99,4 mega. Tähelepanu kodanikud, kuulaja, kuku raadio Tartu sagedusel 101,2 megahertsi, head kuulamist. Et. Töökaaslane Tallinn-Pärnu maantee. 6,1 megahertsi. Kuulake oma raadiot, toda kogu aeg saab megahertsi. Siin Tartu pereraadio, te kuulate meid sagedusel 89,0 megahertsi. Järva kukkus 100,5 megahertsi. 103,1 V8. Raadio seitse. No lugupeetud külalised siin Estonia talveaias ja lugupeetud raadioekspressi kuulajad, tall oli kõigil võimalus kuulda, kui palju on võimalusi praegu Eesti raadiokuulajatele ja see võimaluste paljusus, konkurents, ma usun, see tähendab ka jätkuvat kvaliteedi tõusu. Me rääkisime sellest, et Eesti ringhäälinguareng on protsess, mis hõlmab minevikku, olevikku ja tulevikku ja milline on siis hetkeseis? Sellest tahaks kutsuda rääkima Eesti Ringhäälingute Liidu tegevdirektori Urmas Loidi. Niisiis Eesti Ringhäälingu Tänapäev? Mul oleks väga hea meel, kui siin toolist saaksin asemel istuda Tõnis Palts, kes on 1996. aastal Ringhäälingute liidu juhatuse esimees, aga mulle teadaolevatel andmetel peab ta läbirääkimisi ringhäälingusektori laiendamiseks, nii et tuleb mul siin nüüd. Raul. No ma arvan, et sina oled igati pädev mees rääkima, milline on siis hetkeseis, ütleme Eesti raadioringhäälingumaastikul. Ringhäälingute Liit ma ei tea, kas on kurb või ei ole, ei hõlma kõiki eraraadioid, nii et see saadete kett, mida oleme täna pakkunud, on väljunud Eesti Ringhäälingute Liidu raamides selles mõttes, et me oleme suutnud kutsuda oma kõll mängima ja seda saadet üle kandma. Neid jaam, kes meie liikmed ei ole. Raadiotest, on meie liikmed vaid. Pisut allapoole kõikidest raadiojaamadest. Ja sel ajal Maltal oleme saanud täiendust. Nõmme raadio on meie liikmeks tulnud, raadio seitse on meie liikmeks tulnud TV1 pildiga Ringhäälingu liikmeks tulnud. Raadiolamp on praegu kõige noorem meie liige ja ma tean, et siit pidustused lähen ma oma kontorisse veel ühe liikmeks astumise avaldusega all küsida, millega Ringhäälingute Liit tegeleb siis? Ühe lausega või põimik lausega öeldes esindada siis kõikide nende jaamade huve, sest et kõik ei jõua Tallinna eriti sellise ilmaga nagu täna. Ja põhilised probleemid, millega me tegeleme, on, Seisukoha kujundamine avalik-õigusliku ringhäälingu suhtes, sest et meie arvates ei ole reklaamil avalik-õiguslikus ringhäälingus kohta peame pingsaid raam vaikimisi Eesti Autorite Ühinguga, sest uuest aastast peame suutma sõlmida raamlepingu. Vastasel korral muutume illegaalideks piraadidesse, kelleks veel sest senised lepingud enam ei kehti. Ja. Ka muudes asjades osaleme ringhäälingu seaduse muutmise protsessis reklaamiseadusele üritame kaasa aidata selliseid Me tegemised on. Milline on sinu seisukohalt nüüd hetkemaastik, Eesti Raadio Ringhääl ringlus? See paljusus ilmselt tuleb ainult kasuks ja ma usun, et ükskord need läbirääkimised, kõik, millest sa rääkisid, viib ka tasakaalustatud selle raadioringhäälingus ühelt poolt avaliku-õigusliku ja teiselt poolt eraõiguslikku poolt. Ma arvan, et need jamatki kenasti õigustavad. Vähemasti selles mõttes, et neil on kuulaja. Sest omaette kobiseda selleks ei ole vaja saated välja panna. Ilmselt siis ikkagi mind jaamu kuulatakse. Probleemid on sellega, kas reklaam toidab need jaamad ära, aga kui ka omanikud on leidnud, et nendele jaamadele tuleb peale maksta, et nad funktsioon funktsioneerisid siis siis on nendel oma koht olemas. Selge aitäh, Urmas ja me läheme edasi muusikaga. Kiigelaulukuuik on siin Estonia talveaia laval ja Kiigelaulu huvikul on sünnipäevalapsele üks laul. Ja selle laulu nimi on kui mina alles noor veel olin. Ja pärast seda me jätkame siit Estonia talveaiast Raadioekspress juba kuskil 12 35, nüüd aga kiigelaulukuuik, palun. Ja kui see Oli minale Iirimaaga. Joon ei maailma kui linnulatvala. Kell on 12 ja 35 minutit ja me jätkame taas raadioekspressi avalikku saadet siit Estonia talveaias. Meil on jutt olnud Eesti raadioringhäälingu minevikust, oleme rääkinud selle olevikust ja ma usun, et oleks aeg teha väike vaadega tulevikku. Rääkida eestimaise kuulaja-vaataja rollist ringhäälingukujundajana Jaama paluksingi siia Saar Polli direktori Andrus Saare et heita siis päike, pilk raadioringhäälinguvõimalustele ja tuleviku väljavaadetele. Võib-olla peaks alustama väikese ajaloolise ekskursi ka selles mõttes, et et kuivõrd ikkagi on see olukord siin muutunud auditooriumi käitumise aspektist? Need muutusid viimase viie-kuue-seitsme aasta jooksul on olnud auditooriumi jaoks sedavõrd olulised, sellepärast on tekkinud niivõrd palju uusi raadiokanaleid. Ja inimeste valikuvõimalused on sedavõrd palju suurenenud. Kuid ööpäev jääb ikkagi 24 tunniseks ja oodata seda, et inimesed hakkaksid oluliselt rohkemaid kuulama raadiot kuna homme on natukene liiga optimistlik. Kuigi muudatused erinevates elanikkonnagruppides on toimunud küll. Näiteks kõigepealt raadio kuulamine on muutunud rohkem noort pärusmaaks sel ajal kui eksisteeri saanud Eesti raadio sel ajal noored inimesed kuulasid eesti raadiot suhteliselt vähe. Nüüd on uued jaamad orienteerunud väga palju nii-öelda noortele ja rikastele. Ja auditoorium on tõepoolest noh, nende seas üpriski suur. Ja teiselt poolt on väga suur muudatus toimunud muulaste raadio kuulamise harjumustes. Sellepärast et varasemal ajal sisuliselt ju nende jaoks mingist raadioprogramme ei olnud. Kuid tänasel päeval on neid üpriski palju. Ja me võime öelda raadiokuulamise aeg, mida nad kulutavad erinevate programmide kuulamisel, on suhteliselt sama suur kui isegi pragi eestlastel. Eestlaste puhul on raadio kuulamine olnud sedavõrd traditsiooniline kultuurinähtus. Et, et sellest nagu eriti inimesed ei loobu, kuigi nüüd siis on toimunud ka väga suured muudatused tänu uutele programmidele nii-öelda raadio kuulamise harjumustes. Mulle näib uurimusi praktiliselt selle kohta tehtud ei ole, aga raadio kuulamine muutub järjest siiski tausta lisamaks ja, ja mida rohkem neid raadioprogramme tuleb ja mida enam tähendab naat muutuvad üha näolisemaks. Kui me räägime praegu nendest programmile tekkest, siis ausalt öeldes tulebki öelda seda, et kahjuks uued raadioprogrammid ei täida väga hästi seda funktsiooni, et nad töötaksid väiksematele gruppidele, tähendab blokaala, raadiojaamad töötavad, kuid on olemas ka need lokaalraadiojaamad, mis tegeleb transleerivad oma saateid sisuliselt Tallinnast. Ja, ja see raadioprogrammide areng, et, et peaks minema üle nagu rohkem lokaalsetele huvidele. Inimesi ikkagi huvitab kõige rohkem see, mis toimub seal, kus kohas ta elab. Ja väga hea näide on ju siin ütleme, Tartu raadio, mille kuulatavuse väga kõrge. Olen ise spetsiifilisest raadioprogrammist, prakkedee, raadio puhul ja veel üht-teist. Kuid seda on siiski väga vähe ja ma arvangi, et tulevik seisneb eelkõige selles, et vot nüüd toimub, peaks toimuma vähemasti spetsialiseerumine, kindlat, muusikatüüpide järgi, raadiot. Sellepärast et nagu ma ütlesin, et minu arusaama järgi raadioprogrammid muutvad muusika valikult üha sarnasemaks tähendab sa enam nagu suurt vahet ei teegi, eks ole. Millist programmi sa kuulad? Kõik võtavad nii-öelda noh, niisuguse stiili nagu Myderoosev Rõud kuskil keskel tähendab äärmisest ära lõigatud ja, ja ma arvan, et see spetsialiseerumine oleks väga oluline, teine spetsialiseerumine ongi see lokaalne ja lõppude lõpuks ka teatud kindlat huvigrupid teatud grupid ja kellel on olemas mingid vajadused. Ja ma arvan, et, et tulevikus ei hakkagi need reklaami, et niivõrd taga ajama neid suuri auditooriumi numbrid, koord, eelkõige seda, et ühe või teise raadio, nii et taga on olemas väga kindel grupp inimesi. Kindel sinder, kindral sihtgrupp, kõrvetada veel tulevikust on, kui palju inimesed hakkavad nüüd Radioprogramme kuulama, siis ütleme kindlasti lähitulevikus hommiku, sel ajal raadiot hakatakse kindlasti kuulama vähem kui seni. Sellepärast ma olen päris kindel, et mingitele programmid tuleb iga oma hommikuprogrammiga välja ja imestangi ausalt öeldes, et seni pole veel tuldud. Ilmselt siin on rahaliste põhjuste taga tipteeveesik tuli korra ja, ja ausalt öeldes reaktsioon oli üpriski positiivne. See on üks niisugune suund, kui me vaatame, ütleme seda õhtust aega, siis oletada võib, et see õhtune aeg muutub veelgi endiselt vähem või nõlda raadiovaenuliku maks ajaks. Ja veel korraks tahaksin meelde tuletada seda ajaloolist, eks kurssi, et, et kui palju ikkagi sõltub sellest, mida me siis inimestele pakume ja mida nad vastu võtavad. Tuletage meelde, et veel viis-kuus aastat tagasi Kuulata väga palju Moskva raadiot kuulati, ütleme Soome raadio, see oli fantastiline kuulamise protsent, kuulatavuse protsent praegu kahtlaselt teda ei ole. Vaba-Euroopaga on jälle vastupidi, Vaba Euroopat taheti, kuurort, ei saadud kuulata, nüüd on see auditoorium suurem. Need, need võimalused, ka tööpuudus, kui tööpuudus, suurem, raadiot rohkem ja nii edasi. Usume siiski raadio ilusasse tulevikku konkurentsis teiste meediakanalitega. Aitäh, Andrus. Kuulame taas muusikat. Kiigelaulukuuik klaveril Olav Ehala, kes meile improviseerida ka esimesena pooltunni viimastel minutitel. See vaid, see on armastus ja autor Olav Ehala. Kell on 12 44 ja pool minutit ja läheme tänase õhtu pidulikuma osa juurde, nimelt paluksin siia Rein Lang, mingi. Ja meil on üle anda Ringhäälingute liidu poolt kuldne mikrofon. Mu daamid ja härrad. Mul on tänase päeva puhul üks väheseid kordi, kus ma olen midagi paberile pannud, mida ma öelda tahan. Ja kuna ma tean, ma olen vähe aega, sest ma teen ruttu. Eesti ringhääling saab täna 70 aastat vanaks ja enamikule siinviibijatest tähendab see lihtsalt ajalugu. Me ei ole vahetult tajunud seda ajastatega õhkkonda, milles meie eelkäijad ringhäälingu käima lükkasid. Miks me üldse peame oluliseks tähistada seda aastapäeva, onju tänases päevas nii palju seda, millega tuleks tegeleda jõulud äripoliitika, ehk nagu täna öeldakse, tuba tarvis kütta ja koera toita? Paratamatult tekib küsimus. Milline on üldse eestlase seos ajalooga? Asi pole ju mitte ainult ajaloofaktide teadmises, vaid protsesside mõistmises. Me teame, et me oleme elanud siin 5000 aastat, aga kas me teame, miks me siia tulime ja miks me ometi siit ära ei ole läinud? Me teame, et 18. novembril 1926 alustas regulaarseid saateid Osaühing raadioringhääling. Aga ma ei ole väga veendunud selles, et me suudame täna vastata sellele, miks eraalgatus esimesel juulil 1934 riigistati. Suur-väikerahvakirjanik tsin, kössaid vaata on kirjeldanud Mankurti orja, kellelt on võetud mälu. Eestlasi on selle 5000 aasta jooksul, mis me siin oleme elanud, üritatud muutama, kurtideks korduvalt. Me küsime seda, kas tänase oht on möödas? Kas täna tõepoolest Eestist pole kedagi, kes ei soovi ajalugu ümber kirjutada ja inimestega manipuleerida? Vaevalt küll. Ma tahaksin, et kõik need inimesed, kes on siin täna koos, teeksid kõik nendest oleneva et keegi meid iial Monkurtides kas ei muudaks oma hindamatu panuse. Selleks on andnud sellised suurused nagu Felix Moor, Valdo Pant ja paljud teised. Ja nii nagu klaasik, tuhk koputas, diiluulen Spiegelis südamele. Nii kohustab. Sega meid oma eelkäijate tegevust, vabadus ideaalile jätkama. Ja eelkõneldus peitubki see kaks seletust. Esiteks, miks me seda tähtpäeva tähistame? Ja miks Eesti Ringhäälingute Liit otsustas anda välja oma esimese aastapreemia sellele mehele kes on meie mälu nimel nii palju teinud. Ja esimene aastapreemia läheb härra Lembit Laurile. Seisneb kahes asjas. Ühelt poolt kulla mikrofonis ja teiselt poolt ka rahalisest preemiast, mille Mul on au üle anda, siis kuku raadio nimel, parun härra laulis, laulik. Ringhäälingute liidu juhatuse esimees Tõnis Palts kes aastate ja saalikapsaga oli pärast seda, kui mina olin ka nii-öelda tema eest räägime. Lembit Lauri sai kätte kuldse mikrofoni ja lillekimbu Eesti Ringhäälingute Liidult. Härra Lauri, kas ma tohiksin hetkeks paluda teid siia? Kui lubate, ma ütleksin kõigepealt ise suur tänu selle meeldiva žesti puhul ja samuti ma tahaksin tänada kõiki kuulajaid, kes on nii pikka aega talunud seda häält. Härra Lauri, ma küsiksin siiski veel ühe väikese küsimuse, kuidas teie hindate situatsiooni Eesti raadioringhäälingumaastikul aastal 1996 ja raadio konkurentsivõimelisust edaspidi tulevikus? Ma ütleksin nii. Meeldiv, et vana, 70 aastase Eesti raadio kõrvale on kasvanud noori. Meeldiv on ühtlasi see, et paljudes neist tegutsevad eesti raadiokooliga mehed kaasa arvatud Tiit Karuks. Ja ma usun, et eeter on nii lai, et me nuga taskus kandmata mahume kõik vabalt üksteise kõrval. See oleks minu nägemus. Aitäh, Lembit Lauri, Jaama paluksin veel Eesti raadioringhäälingu suurmeistrile ühe tugeva aplausi. Lembit Lauri kätt suruvad päised. Raadioringhäälingu suurkujud Ivar Trikkel, Gunnar Hololei. Ja siin on meid, teenekaid, inimesi Estonia talveaias täna veelgi ja need olid tõepoolest ilusad hetked. Aga mingem raadioekspressiga edasi. Ja ma usun, et ükski saatetund ei ole täiuslik. Libauudisteta ilma nimeta, keda me kõik teame. Rohke Debelakk paluks lavale. Meesis Marlon Rohke Debelakk. Tere päevast. Ma usun, et kõik siin Estonia talveaias, aga kuulajad, kes paraku ei näe, ma pean kirjeldama, et Rohke Debelakk, kes vastas sellise tenoraalse paritoniga või vastupidi on rahvariietes õitsvas. Neiu, me oleme tõesti kõik imestanud mis selles Olevik on. Aga ikkagi me oleme šokeeritud, et tegemist on mitte härra vaid proua Rohke Debelakiga. Olete lihtsalt valesti aru saanud. Aga nüüd siis Rohke Debelakk ja libauudised, traditsioonilised. Tere päevast, lugupeetud daamid ja härrad, 70 aastat vanade libauudistega teie ees, Rohke Debelakk. Alustuseks tahan kõiki inimesi, kes siia saali kogunenud ja kõiki, kes on kogunenud oma raadioaparaadi juurde õnnitleda tänase tähtpäeva puhul. Libauudised nagu ka päevauudised, on sama vanad nähtus kui raadioerinevus. 70 aasta taguste ja täna päevast libauudiste vahel seisab selles, et vanasti pidi uudiste toimetaja neid ise välja mõtlema. Tänapäeva libauudiste toimetaja saab neid aga maha kopeerida elust enesest. Esimene, kes Eestis libauudiseid toimetama hakkas, olin mina. Raadio Kapa-Kohila stuudiosse kogunes igal õhtul 120 kohalikku inimest. Rääkisid mulle, mis päeva jooksul oli juhtunud. Näiteks 1927. aasta 13. juunil teatas Kohila elanik Toomas ruum kohalikule politseile et keegi on öösel tema hoovi tunginud ja tuksi keeranud. Õhtul oli tukk seisnud näoga maja poole, kui omanikega hommikul aknast välja vaatas. Poole hoopis tuksi saba. Kohale sõitnud politseikonstaabel keeras tuksi veel ühe korra ja loom oligi taas näoga maja poole. Või siis 1933. aasta 23. detsembril sai Kohila kohalik tuletõrjekomando teated kõikjal alevikus on tunda tugevat kärsahaisu. Tuletõrjujatele õnnestus pimeduse saabumiseks kärsa haisemine peatada, kärsaomanikule tehti aga 120 kroonine rahatrahv. Paljude oma aja märki kandvate uudiste kõrval. Seal on mul siin ka uudiseid, mis oleksid juhtunud nagu eile. Näiteks 1928. aasta 12. augustil sai Tallinna politsei teate Toompea lossi hädaabitelefonilt, et kaks riigikogu liiget on omadega ots-otsaga kokku tulnud. Veel õhtul kella 28 ei olnud selge, kas poliitikud tulid kokku esi või taguotsaga juhtumiga. Ta algatati juurdlus, mis kestis 1940. aasta aprillikuuni. Või siis 1936. aastaga. 27. detsembril teatas Eesti vabariigi sotsiaalministeerium, et hakkab eelolevaks talveks kõikidele riigi pensionäridele jagama kasulikke näpunäiteid. Esimesel nädalal näidati pöialt ja väikest näppu järgmise kuu jooksul aga kõiki ülejäänud näppe. Kevadel aga selgitati välja aasta jooksul kõige enam näidatud näpp. Ja et mitte koosviibijate ja raadiokuulajate aega tarbetult riita. Toon teieni ilmateate, mis pärineb aastast 1932 ja on saatuse tahtel täpselt. Anname tänahommikuse ilmateatega. Ilmajaama andmetel püsib täna Eestis suhteliselt jahe ilm. Puhub muutliku suunaga kõhutuul kiirusega kaks kuni 12 meetrit sekundis. Homme on samuti jahe ilm. Puhub ja piirivalveameti puhkpilliorkester kiirusega seitse kuni 13 korda tunnis. Külma tuleb seitse ja 16 kraadi. Tänan tähelepanu eest ja soovin kõikidele head pidupäeva jätku. Proua Debelakile maruline aplaus. Niisiis, lugupeetud külalised siin Estonia talveaias ja lugupeetud raadiokuulajad, see keskpäevatund, raadioekspressi keskpäevatund läheneb lõpule. Siin talveaias jääb see meeleolukas keskpäävel peidiks ajaks jätkuma. Aga muusikalise lõpetuse saame taas Sis kiigelaulu kuuikut. Argentiina rahvalaul, Ell paisanito kiigelaulukuuik ja Olav Ehala musitseerimas kuni täistunnini. Kõike head. Ei olnud. Ta. Jõulume.