No minu jaoks nagu ilmselt kõige raadioinimeste jaoks on aastavahetus tegelikult niisugune üsna töine aeg sest tegelikult me kõik teame ju seda, et siis kui inimesed sätivad ennast pidu pidama, olgu see siis enne jaani enne jõulud või enne aastavahetust, siis on tegelikult elektroonilises meedias need kõige raskemad päevad. Ka siis, kui isegi ajalehed ei ilmu, siis tuleb raadio- ja telesaateid teha üha paremini. Ja ausalt öeldes tuleb üsna palju vaeva näha, et millest küll. Aga ma arvan, teiste raadio tublid toimetajad ja klassikaraadio tubli rahvas on sellega ikkagi ka sel aastavahetusel jälle kenasti hakkama saanud. Nii et noh jah, olen vist juba nii palju vanainimene, et joot Ta väga. Et nüüd saaks kangesti mürtsu teha, siis kui on 31, detsember või esimene jaanuar, võtan rahulikult. Kuivõrd sa oled Eesti Raadio juhatuse esimees, siis missuguse pilgu suunab meie rahvusringhääling aastasse 2003? Aasta 2003 tuleb kindlasti väga intensiivne poliitika-aasta. Märtsis on meil ees parlamendivalimised, Eesti riik saab uue riigikogu. Loogiliselt saab Eesti riik ka uue valitsuse. Sügise saabudes on meil ees Europarlament, sellele eelnevad debatid ja, ja seisukoha võtmises, nii et väga tihe poliitik aasta tuleb. Aga kindlasti ma loodan, et uus alanud aasta koos uue riigikogu ja ka uue valitsusega tooks kaasa natukenegi riiklike prioriteetide ümberjagamist näoga kultuuri poole. Sellepärast et möödunud aastal tundsime üsna head meelt, kui enne jaanipäeva võttis riigikogu vastu Eesti Raadio ja Eesti televisiooni arengukava aastani 2005. Paraku ei ole keegi väga tõsiselt võtnud peale meie enda selle täitmise soovi. Ma väga loodan, et uus riigikogu ja uus valitsus pööraks natukene rohkem kultuuri poole tõepoolest sest ka rahvusliku helikultuurikandja on olnud ja tahab ka edasi olla. Eesti Raadio. Ma väga loodaks poliitikute abi selle missiooni täitmisel. No kuidagi tahaks sellisel ilusal õhtutunnil puudutada valusaid teemasid, aga tegelikult ma kasutan selle ära, et ma sinuga praegu siin räägin ja kohtun meie lõunaeesti kuulaja, et on jätkuvalt ja jätkuvalt kirjutanud, et nad on nii õnnetud, et nad ei saa osa selles klassikaraadioprogrammist. Kas midagi siin on positiivset mõtteainet neile anda natukene, mis suunas see küll võiks liikuda? No see kuulub sinnasamasse prioriteetide hulka, sellepärast et kui me võtame puhtformaalselt, siis Eesti raadiot praegu seal lõuna poole levib ka klassikaraadio naasis 70 megahertsi sagedusalas, formaalselt seadust täidetakse. Aga Eesti Raadio on lihtsalt ei ole ka neid vahendeid, et klassikaraadio uut saatevõrku rajada Lõuna-Eestis 100 megahertsi lainealas. Aga no aasta esimesel päeval siis inimene veel loodab, kui, kui mitte nii aasta alguses ja tõepoolest need läbirääkimised on käinud terve vana aasta teise poolaasta ja need saavad jätkuma ja kindlasti jätkuvad ka uue aasta alanud aasta alguses ja kohe-kohe üsna alguses, sellepärast et see on valus teema. Ja tõepoolest natukene piinlik, et aastanumbriks juba kakstuhatkolm. Ja üks osa saatja võrgust on meil ikka pärit hoopis teisest formatsioonist ehk Eesti NSV ajast. Missugused on sina soovid Eesti raadiokuulajatele? Kuulajatele on ikka muidugi soov, et olge ikka meiega, sellepärast et kuigi ka möödunud aasta oli Eesti raadiole küllaltki raske oli palju kordusi eetris. Aga mulle tundub, et, et meie kuulaja on meile truu kui ta on oma valiku teinud, et siis ta kuulab eesti raadioprogramme ja iseäranis truud on klassikaraadio kuulajad, nagu me teame, et olge ikka meiega. No me üritame teha nii palju, kui oskame nii head programmi, aga tulles tagasi jutu alguse poole, kuule me siiski siin Eesti raadios ka väga loodame, et pisutki pisutki riiklike prioriteetide hulka jõuaks ükskord ka kultuur pärast seda, kui NATO ja Euroopa Liidu nii-öelda eelläbirääkimised on edukalt jõudnud sinna staadiumisse, kus nad praegu on, et nüüd äkki peaks natukene rohkem pöörama tähelepanuga rahvuskultuurile ja sealhulgas ka Eesti raadiole. Ja sulle isiklikult saasta, mida peaks tooma. Isiklikult. Ma tahaks, et inimestevahelised suhted oleksid paremad, seda noh, nii-öelda väga laias spektris, et inimesed üritaksid rohkem üksteisele naeratada. Jah, kuigi vahetevahel on kuratlikult, et tüdimus peal ja tusk tuleb peale. Nii, me võiksime aasta jooksul vähemasti meeles pidada, et vaatame üksteisele otsa ja ja proovime olla rõõmsamad ja rahulikumad. Aitäh aine tõesti südamest ilusat rõõmsat, kaunist uut, algavat aastat sulle ja kõigile meie kuulajatele. Aitäh.