Tere õhtust, kell sai kaheksa, Päevakaja teeb veel kord kokkuvõtte esmaspäevast, esimesest märtsist. Stuudios on Vallo kelmsaar. Rahvusvaheline kontsern, autolist tahab omandada kõik aktsiad, praegu kuulub auto, oli vilja 51 protsenti Norma aktsiapakist. Majandusekspert Andres Arrak näeb pakkumises Eestile küll häid võimalusi, kuid kui otsustusõigust koha peal pole, ei pruugi see tema hinnangul enam positiivne olla. Norma aktsia hind Tallinna börsil kerkis täna kiiresti. Esimese rahvusvahelise näidendivõistluse viis paremat on selgunud. Tuntud näitekirjanikest pääsesid teise vooru Urmas lennuk ja Martin algus kolm töödan uutelt autoritelt. Lõimumine Euroopaga on Ukraina välispoliitika võtmeprioriteet, kuid koostööd NATOga ei kavatse Kiiev laiendada, ütles president Viktor Janukovitš Brüsselis oma esimesel välisvisiidil pärast ametisse astumist. Pariisis kirjutatakse neil minuteil alla lepingule, millega prantsuse energiakontsern ühineb Nord Streami projektiga. Moskva Eesti selts tähistas kahekümnendat aastapäeva. Kuigi otsene vajadus hoida seltsi abil üleval Eesti kultuuri on kadunud, pakub pühendus Moskva eestlastele jätkuvalt võimalust omavaheliseks suhtlemiseks ja ilmast ilma pilves. Öösel sajab enamasti lörtsi, homme päeval ka lund. Õhutemperatuur on öösel miinus üks kuni pluss kaks ja homme päeval null kuni miinus neli kraadi. Autotööstusele turvatooteid valmistav ettevõte autolist teatas täna oma otsusest teha ülevõtmispakkumine kõikide Norma aktsiate omandamiseks. Praegu kuulub auto riigile 51 protsenti Norma aktsiapakist. Mall Mälberg usutles sel teemal majandusekspert Andres Arrakut. Autoli pakub iga Norma aktsia eest, mis talle veel ei kuulu 92,3 krooni. See pakkumine on viimase poole aasta keskmisest 45 protsenti kõrgem ja reede, sest börsi sulgemishinnast 28 protsenti rohkem. Andres Arrak arvab, et Rootsi poolt vaadatuna tuleb pakkumine just õigel ajal. Kui üldse osta ühte firmat, siis kõige õigem ongi see taustamajandustsükli põhjas. Ja selles mõttes ma saan nagu rootslastest noh, väga hästi aru, et nad tegid õigeaegse pakkumise ja siin tuleb veel seda arvestada, et tegemist on ilmselgelt kasumlikku ettevõtte ostmisega. Neljandas kvartalis oli normal näiteks täiesti kasumis ja ka selle aasta kasumiprognoos on täiesti plussis, nii et rootslaste poole pealt vaadatuna nad tahavad saada lihtsalt odavalt kätte kasumis töötava firma. Kas veel kihvt on muidugi see, et, et raha selleks ostmiseks nad võtavad nagu ettevõtte kassast lausa lihtsalt ettevõtte kassas oli kuskil 680 miljonit krooni ja see ostmise in, mida pakuti, oligi enam-vähem selles samas suurusjärgus, nii et ostja, firma ei pea hakkama kuskilt raha juurde laenama. Nüüd vaadatuna noovatest rotton ongi nüüd küsimus selles, et Eestil ei ole praegu panna ilmselt kõrval ühtegi teist sellist investorit, kes oleks nõus analoogilist pakkumist tegema. Ja eestlastel mulle tundub, et kui ma lugesin, need enamusaktsionäri on praegu juba nõus, siis ma arvan, et ega eesti poolt mingeid väga häid variante siin ei ole ja noh, ja muidugi nad põhjendus, mida nad pakuvad, on, et kuna see auto oli juba selline ülemaailmne firmad turuliider New Yorgi börsil noteeritud, et siis tänu sellele nüüd hakkab Norma saama üle vaatsetesse võrgustikes ja, ja garanteeritud tellimusega. Kõik see on selline tulevikujutt. Et ja ma ei oska ka öelda, et siin on kindlasti häid ja halbu, sellepärast et Norman siiamaani Venemaa suunale edukalt töötanud ja noh, tegelikult kui nüüd võtta niiviisi, et tänu sellele ülevõtmisel võib sisse burg ka Norma jaoks laienedes võiks perspektiivis olla isegi nagu positiivne uudis. Iseküsimus on lihtsalt, et olles sellise ülemajanduse korporatsiooni üks osa siis ja me mäletame, et meil, meil on siin mingi tikuvabriku kinni pandud, siin Eestis sigarettide tootmine lõpetati ja et vaata kui nüüd, kuna üldse otsustamisõigus siin Eestis ei asu, siis kõige selle ilusa jutuga vahel tuleb alati arvestada selliste võimalustega, et peremees firma võib. Kuna tema vaatab nüüd asja väga globaalselt, siis kui kunagi peab hakkama kulusid optimeerima, siis see otsus näiteks, et ma üldse kinni panna, aga võimalik täiesti noh, see on selline. Eesti poolt vaadatuna on selline kahe otsaga asi see, mida lubatakse, see on kõik väga ilus, aga noh, kui sa ikka iseenda peremees enam ei ole, siis, siis meil on need kurvad näited nagu enda käest tuttasid Eestist. Norma aktsia hind tõusis Tallinna börsil tänase päeva lõpuks reedega võrreldes üle 26 protsenti. Reedel oli Norma aktsia hind börsi sulgemise ajal 71 krooni ja 97 senti. Täna üle 91. Juuni korraks tõusis Norma aktsia hind isegi autolevi pakutud tasemele, mis oli 92 krooni ja 31 senti. Tänasest tõusis elektrienergia hind ja juunist kallineb ka võrgutasu. Elering taotles konkurentsiametilt nõusolekut võrgutasude tõstmiseks, põhjendades seda elektritarbimise vähenemisega, mille tõttu on energia ülekandmine liinides kallinenud. Põhivõrgutasu kallineb juuni algul 2,3 sendi võrra, ülekandetasu tuleb maksta kõigile elektritarbijatele. Kondentsi amet kooskõlastas ka aktsiaseltsid Tallinna küte uue soojusenergia hinna, mis hakkab kehtima alates aprillist. Ettevõtte teatel tõuseb soojuse hind Iru soojuselektrijaamas sisseostetava soojuse hinnatõusu ja gaasi kallinemise tõttu 2,3 protsenti. Uue hinnaga arved saavad Tallinna küte kliendid mais. Venemaa välisministeerium palus Eesti pea konsolil Peterburis Rasmus lumi kahe nädala jooksul riigist pakkuda. Eesti välisministeerium kutsus seepeale välja Venemaa suursaadiku Tallinnas ning avaldas välisministri, tema välisministeeriumi otsuse üle kahetsust ja protesti. Venemaa välisministeerium põhjendas oma otsust vastusammuna, sest Eesti keeldus andmast nõusolekut Venemaa Narva peakonsuli kandidaadi ametisse asumisele, teatas välisministeerium. Edasi. Sõnumeid välismaalt ja Indrek Kiisler teeb kokkuvõtte. Prantsuse energiakontsern keedeeeff Suess ühineb Läänemere alla rajatava nord Streami gaasijuhtme projektiga. Allakirjutamisel osalevad Prantsusmaa president Nicolas Sarkozy ning Venemaa riigipea Dmitri Medvedjev, kes viibib praegu Prantsusmaal kolmepäevasel visiidil prantsuse firma saada lepinguga projektis üheksa protsendilise osaluse. Esialgse leppe allkirjastavad keedeeeff Suessi president Shera mestralleerija, Gazpromi juht Aleksei Miller. Täiemahuline lepe sõlmitakse aga märtsikuu lõpus. Ilmumine Euroopaga on Ukraina välispoliitika võtmeprioriteet, kuid koostööd NATOga ei kavatse Kiiev laiendada, ütles president Viktor Janukovitš Brüsselis oma esimesel välisvisiidil pärast ametisse asumist. Kovitši sõnul kinnitasid pooled kohtumisel Ukraina küpsust euroopaliku riigina, mida demonstreeris näiteks hiljutine presidendivalimiste kampaania. Euroopa Komisjoni president José Manuel Barroso ütles, et Ukraina on oluline partner. Barroso ütles, et Ukraina on Euroopa riik. Janukovitš kinnitas samas, et ei kavatse Kiievi ja NATO koostööd laiendada. Mis puutub NATO küsimusse, siis on nad meil täna niisugusel tasemel nagu selle töötasid välja minu eelkäijad. Mis puudutab aga tulevikku, siis see on läbirääkimiste küsimus, rõhutas Janukovitš. Seejuures märkis ta, et Ukraina staatus jääb muutumatuks. Samuti loodab Kiievi sõnule jätkub dialoog viisavabaduse kehtestamise üle. Leppisime kokku, et koostatav teekaart täidetakse juba selle aasta jooksul, ütles Ukraina president. Ühtlasi kinnitas ta, et Ukraina täidab oma kohustusi gaasitransiidi tõrgeteta jätkumise osas ning selle eesmärgiga saavutamiseks püüab Kiiev tõsta Ukraina-Vene partnerlussuhete taset. Lääne-Euroopa teele kimbutanud viimase kümnendi rängim talvetorm on nõudnud vähemalt 56 inimelu ning jätnud miljon majapidamist elektrita. Enamik ohvreid sai surma Prantsusmaale läänerannikul, kus tugeva tuule üleujutuste ohvriks langes ametlikel andmetel 47 inimest. Endiselt on kadunud 30 inimest. Tormiolud valitsesid Portugalist, Hollandini ning isegi Saksamaal. Moskva Eesti selts tähistas kahekümnendat aastapäeva, kuigi otsene vajadus hoida seltsi abil üleval Eesti kultuuri on kadunud. Pakku pühendus Moskva eestlastele jätkuvalt võimalusi omavaheliseks suhtlemiseks. Krister Paris. Umbes 40 Eesti saatkonda kogunenud Moskva, eestlased ning nende valdavalt venelastest abikaasad on viimased, kes Venemaa pealinnas organiseeritud tasemel alles hoiavad. Seltsi asutaja ning auesimees Riho Nõmmik ütleb, et eesti seltsi olemas ongi muutunud nii nagu sarnastel ühendustel kogu maailmas. Eesti kultuuri saab ka välismaal olles hoida edukalt alles näiteks internetis lehte lugedes ning raadio kuulates. Seltsi on jäänud rohkem need inimesed, kes ei ole ära sõitnud kodumaale. Kõik siga abielus ja nüüd me tunneme rõõmu lihtsalt suhtlemisest. Seltsi praegune esimees Mihkel Maran räägib, et Moskva pole lihtsalt enam taoline tõmbekeskus nagu varem. Kahjuks peab tunnistama, et Moskva Eesti selts küllaltki kiiresti näeme, mis on tingitud sellest, et tavaline bee moskva eestlaskonna täienemise osas oli, tulge siia õppima ja jäädi pärast siis siia. Noh, aga siin praegu Eestist vähegi siia õppima tuleb ja seetõttu see meie põhiline uute liikmete saabumise kanal on sulgunud. Aga olemasolevate liikmete puhul sisendavad akadeemilised saavutused isegi väikest aukartust, nii nagu Moskva ülikoolis astrofüüsikat õpetama Nõmmiku puhul. Eestlastest on Moskvas väga palju kõrgemaid kvalifikatsiooniga teadlasi, kellel Eestimaa las tööd ei leidu. Sest kui inimene on juba 50 60 aastane, enam ta enda eriala kitsamad järela muutuma ei hakka. Ja kui ta on sellel erialal saavutanud juba küllaltki kõrge taseme, siis tuletada seda jätkata. Niikaua kui silmad näevad ja käed-jalad liiguvad. Ning ikkagi Eesti seltsist ei puuduga noore põlvkonda nagu Jaania, Olga Esola. Ja saame osa tavapärasest erinevas atmosfääris pole võimalik nii sageli Eestisse sõita. Ja kui me käime eesti seltsis, siis tuletan endale meelde. Nii kuidas oli Eestis ja neile väga meeldib. Kui me oleme saatkonnas, siis eesti saatkonnas seltsis, siis me oleme nagu Eestis käinud. Kuid paraku on eestlasega Moskvas nii, et isegi Eesti suursaadik Simu tiik pidi parema arusaamise huvides ootama tuleviku rahvustevahelise suhtlemise keeles. Eesti teatri agentuuri ja sihtasutuse Tallinn 2011 rahvusvahelise näidendivõistluse Eesti eelvoor on lõppenud. Täna kuulutati Tallinna linnateatris välja viis edasipääsejad. Kai Vare käis kohal. Näidendivõistlus toimub korraga Eestis, Soomes, Venemaal ja Rootsis. Meie eelvoor kandis pealkirja mereäärsed lood. 36 võistlustöö seast valiti välja viis, kes pääsevad rahvusvahelise žürii ette. Eesti zürii juht Elmo Nüganen tegi teatavaks sõitjaid ning Eesti Muusikaakadeemia kõrgema lavakunstikooli teise kursuse tudengid lugesid tekste Elmo Nüganeni kokku. Nende viie töös ja see on, ütleme kaks nime, keda eesti teatriüldsus tunneb enam Urmas Lennuki Martin algus, ülejäänud kolme tööd on vähem tuntud žüriil ei olnud sugugi raske konsensuseni jõuda, küll aga nüüd. Ma mõtlen selle peale, mis neid lugusid ees ootab, et ehk siis rahvusvaheline žürii valis nendest viiest ainult ühe, siis sellest on mõnevõrra kahju, sest kõik need viis lugu on küllaltki suure potentsiaaliga. Martin algus räägib ise oma ideest, mille tööpealkiri on kontakt. Ideeks on näitemäng, mis räägib avatuse vajalikkusest, kontakti vajalikkusest inimese enda sees ja siis ka teiste inimestega. Kuna selle näidendivõistluse teema on meri ja mereäärsed lood, siis valisin ka vastavalt sellele tegevuspaikadeks siis mereäärsed linnad üheks tegevuseks on meri ise mere põhi, mis on ülekantud tähenduses siis tegelaste alateadvus. Maarjo Pulveri fluidumi tegevus toimub ühes Põhja-Eesti piirivalvekordonis, kuhu tuuakse ülekuulamisele keelutsoonis leitud vanamees. Ma võin öelda, minu nimi on Eerik Eerik. Elan pada maal, töötan puhuline. Aga mis see teile annab siis ma saan kirjutada vastused lehele üles langetada andmete põhjal otsuse selle kohta, mida teiega peale hakata. Milleks on vaja otsustamiseks lehter, otsustage kohe saamina, eluga edasi minna. Saate teie õhtu vabaks? Christian Launi Marian tihane esitasid võistlustöö nimega kastis. Vanema ja noorema põlvkonnavahelistest suhetest ja kontakti leidmise võimalustest, kuidas noorem põlvkond suhtumine ajalukku vanema põlvkonna traumadest, millest noorem põlvkond saab aru teisiti. Katrin Maimiku võistlustöö kannab pealkirja Metspart Luke on 36 aastane vanapoiss, kes elab olude sunnil väikses külas Luke varvaste vahel kasvavad lisana tal varvaste vahel lesta. Ta on elanud seitse aastat mere ääres ja kordagi pole ta soovinud varbaotsagagi seda puudutada. Urmas Lennuki, minu tänavi vaate jagulisse ja kus pole isegi rahaautomaati kohaliku kõrtsi kohviautomaat nässus, seega tuleb juua õlut. Mina sõin hommikust, eks ole. Ta pole kunagi hommikut söönud, ta pole kunagi hommikud näinudki, ta ju ärkab kirka. Aprilli lõpuks valib rahvusvaheline žürii välja igast riigist ühe võistlustöö, millest näidend valmis kirjutatakse. Jaga lavale tuuakse. Eeloleval ööl on pilves ilm, sajab enamasti lörtsi, puhub lõunast kaarte tuul kolm kuni üheksa meetrit sekundis, hommikuks pöördub tuul saartel loodesse ning tugevneb 12 kuni seitsmeteistkümne meetrini sekundis. Õhutemperatuur on miinus üks kuni pluss kaks kraadi. Ka homme päeval on ilm pilves, sajab lörtsi ja lund, õhtul kohati tuiskab. Mandril pöördub lõunasse parte, tuul pärastlõunal loodesse ja läände ning tugevneb viie kuni 12, puhanguti 15 meetrini sekundis. Saartel ja läänerannikul on loode ja läänetuule kiirus 12 kuni 18 meetrit sekundis. Õhutemperatuur langeb homse päeva jooksul nulli kuni miinus nelja kraadini.