Helga ja tere algab 20. veebruari heliga ja mina olen toimetaja Kersti Inno. Saate teemad täna. Tuleb Eesti esiettekandele Arvo Pärdi Neljast sümfooniakontserdist ja eeloleva suve Pärdi pidu nädalatest räägib dirigent Tõnu Kaljuste. Onu kõlar kaitses 15. jaanuaril filosoofiadoktorit kraadi taotlemiseks Eesti muusika ja teatriakadeemias oma väitekirja Cyrillus Kreek ja Eesti muusikaelu. Rahvusvaheline Eduard Tubina ühing esitles aastaraamatut 2009. Tubina kogutud teoste neljandat köidet jääb CDd Tubina viiulimuusikaga Sigrid Kuulmanni ja Marko Martini esituses. Tartu Eesti meestelaulu seltsimeeskoori 20. aastapäeva kontserdist räägib Aleks Kasepalu. Meederi saalis toimuvast kontserdist. Luulen Spiegel räägib Mati lukk. Olav Rootsi 100.-le sünniaastapäevale pühendatud kontserdist räägib dirigent Arvo Volmer ja valmivast filmist režissöör. Triin Lauri Eesti Kontsert esitles Kuressaares eeloleval suvel toimuvaid Saaremaa ooperipäevi. Helikajale tegid kaastööd Mirje Mändla, Annika Kuuda, Tiina kuningas ja Hedvig Lätt. Head kuulamist. Klassikaraadio stuudios on dirigent Tõnu Kaljuste ja me räägime Pärdi neljanda sümfoonia Eesti esiettekande eelõhtul, kus on Pärdi nelja sümfoonia veel siin Eesti esiettekande eel kõlanud ja kus te olete ise just seda teost dirigeerinud? Talle dirigeerinud Lätis, Itaalias, Lätis oli Kremerata Baltica ettekanne, et see oli väiksem orkester ja kontsertmeister Crichton kreemjas. Ja suur orkestri versioon oli Roomas. Se oli Sandra Sitsiilia orkestri etega jaanuaris. Ma olen ise käinud kuulamas Soomes Finlandia talus, kui oli üks türgi dirigent, juhatas seal ja olen kuulnud saloneni esiettekannet, aga rohkem minu kõrvu pole kostnud, aga siin-seal on toimunud loomulikult tema ettekanded pea igal maal. Klassikaraadios oli ka otsulagradžemmansuuri trigeerimisel kõlanud Pärdi neljandast sümfooniast, aga kuidas tundub, et kuidas publik selle uue sümfoonia on vastu võtnud? Mina olen igal pool kogenud väga sooja vastuvõtu, selles muusikas on niisugused väärtused ja niisugused hetked, mis tihtipeale väljuvad kontserditaju meeleoludest, et inimene, kes läheb sümfoonilise muusikat kuulama, tal on tingimata olemas sümfoonilise muusika, teatud eelarvamused, aga inimene, kes pole nagu Pärdi loominguga isiklikult kursis, siis talle niisugune sümfooniline palve võib esimesel hetkel olla mitteomane võõras isegi võiks öelda. Sümfooniliseks muusikas niisugustest värvidest rääkimine nagu noh, niisugune tugev valgus ja valgusest pimedusse teatud mingid väga suured dramaatilised, väga personaalsed emotsioonid, mis on läbi imbunud kohati ortodoksi kiriku kirikulaulu niisugusest ajaloolisest kogemusest. Need on kõik niisugused väärtused, millega inimesed kokku puutuvad selle teose kuulamise Arvo Pärdist soov oli kuulatada uut versiooni, mis ta tegi orkestrile veinik, read Torist. See on Vox Clamantis ettekandes olnud varem koos oreliga. Nüüd siis tuleb esmaettekandes orkestriversioon ja mina lisasin sinna Valfas liidi. See on siin-seal olnud mul kavasi, aga orientoksidend plaadi peal. Teosed valmistavad ette siis sümfoonia ja järelteoseks Stapaation, mis järgneb sümfooniat tegemata. Kas kavas on ka must oli madal ja seda esitab Vox Clamantisega. Ja meil on ees tema uue teose Adams lament esiettekanne Istanbulis, kus me teeme samuti koostööd, nii et see on niisuguseks koostaja alguseks, milline orkester sellel kontserdil osaleda. See on festivaliorkester, seega siis kokku kutsutud erinevatest mängijatest, kellele Toomik on siis vana Tallinna kammerorkestri mängijad sinna lisandusid veel teised. Esimeses riiulis on pea kõik kontsertmeistrit, kes on olnud Tallinna kammerorkestris ja kes versus väga tugev koosseis. Sel aastal tähistatakse pidulikult ka Arvo Pärdi 70 viiendat sünnipäeva ning sel puhul on juba mõnda aega tegeldud Arvo Pärdi pidunädalate ettevalmistamisega. Selle kontserdiga anname inimestele teada, mis Pärdi 75. sünnipäeva ümbruses toimub. Kontserdipublik saab enda kätte kogu Pärdi pidunädalate kava. Festival kestab seitsmeteistkümnendast augustist kuni seitsmeteistkümnenda septembrini ja sisaldab endast Ühte suuremat etendust, mida me teeme valukojas, mille muusikaks on ind printsiip jäämise Reere? Seda teeb Nargen Opera koos Von Krahli teatriga esitajad, eks ole, ERSO ja kogu kutsutud koorid Raplast ja segakoor noorus Tallinnast siis kammerkontserte siia tuleb külastama Amsterdami tšello, Actet koos hariannalt valliga siis erakordseks sündmuseks saab loomulikult olema kõigi Pärdi sümfooniat ettekanne 10. septembril ja see saab olema ka Neeme Järvi esimene kontsert ERSO peadirigendina. Sellele eelnevatel kontserdid Salzburg kaamerata ja Eric Ericssoni kammerkoori ettekandes seitsmendal septembril. Seal kanname Adams lament Eestis ettekandes sinna veel tuleprogrammi kontsert koos Risto joostiga. Jaa. Ma arvan, et sinna me paigutame veel väikseid kammerkontserte ja tuleb ka üks tantsuetendus, tants, pipart. Nii et väga erinevates koosseisudes muusika ja väga kireva tegelaskonnaga linnafestivali fooniks. Seal saab olema filmiprogramm filmid, milles on Arvo Pärdi muusika ja ka teoreetiline pool, millest on veel vara rääkida, aga see on planeerimisel. Muusikateadlastel saab olema üks huvitav kokkusaamine Pärdi uurijatega. Muusikaakadeemias. Lähme veel lisada fotonäitusi ja kõike muud, aga eks lähematel kuudel saab kõik täpseks. Kõneles dirigent Tõnu Kaljuste. Arvo Pärdi neljanda sümfoonia Eesti esiettekanne toimub laupäeval, 20. veebruaril kell 19 Niguliste kirikus ja klassikaraadio teeb sellest kontserdist nii audio- kui video üle kanda. Videoülekannet on võimalik jälgida klassikaraadio koduleheküljel. Arvo Pärdi neljanda sümfoonia Eesti esiettekanne Niguliste kirikus 20. veebruaril kell 19 kontserdil esinevad Vox Clamantis ja Nargen festivaliorkester, dirigeerib Tõnu Kaljuste. Klassikaraadio teeb kontserdist otseülekande. 15. jaanuaril kaitses filosoofiadoktori ehk siis võib öelda muusikat doktori kraadi taotlemiseks oma väitekirja Cyrillus kreegist ja Eesti muusikaelust. Anu Kõlar. Olengi palunud värsket doktari mikrofoni ette. Palju õnne teile kõigepealt. Kui palju selle väitekirja koostamine ja tegemine tegelikult aega nõudis? Doktoriõpet ma alustasin muusikaakadeemias 2003. aastal aga see eeltöö oli alanud tegelikult varem ja see eeltöö on seotud rohkem vaimustumisega Cyrillus Kreegi muusikast. Kreegi 100. juubeli paiku. Meil oli au kammerklooriaga laulda Taaveti laule. Ja hiljem me otsisime Muusikamuuseumist välja veel mitmesuguseid rahvapäraste koraaliviiside töötlusi ja laulsime neid ka nii, et see esimene avastamisrõõm oli seotud muusikaga ja sellest sai siis kõik alguse jätkus sellega, et ma õieti olin kaasa aitamas sellele, et anda välja mõned kreegi noodid, mis ka senitundmatuid olid ja 2001 otsustas Läänemaa muuseum avada kreegi viimases elupaigas Haapsalus kreegi kortermuuseumi ja mul oli õnn ja au seda ekspositsiooni koostada ja selle koostamise käigus paari kuu jooksul sai päris selgeks, et ma ei jõua mitte kuidagi ka seda näitust valmistades kreegifondi läbi vaadata ja sealt õieti läks uurimine tasapisi edasi, mis siis jätkus doktoriõpingutega kreegist on ju tegelikult varem ka kirjutatud. Mille poolest nüüd see uurimus erineb minu väitekiri Cyrillus Kreek'i Eesti muusikaelu? See põhimõtteliselt kujutab endast ikkagi biograafiat, mida ma siis olen üritanud laiendada muusikaelu võimalikult avara vaatega ja seetõttu ma saan rääkida just varasematest biograafiatest, mitte sellest, et kes ja millal on kreegi loomingut teoreetiliselt uurinud. Aga need varasemad biograafiad, millest esimese haududa tor oli Neeme Laanepõld ja mis ilmus 1974 ja kahe järgmise autor on kreegi tõeline spetsialist Tiia Järg. Neid on olnud sellised lühibiograafiad ja omas ajas olulised, aga tõesti, mitmesugustel asjaoludel on nad jäänud suhteliselt linnule lisaks ülevaateks. Minul ei olnud maht piiratud ja aega võtsin kaema endale päris mitu aastat ja selle tõttu sai paks raamat. Ka see raamat hõlmab tegelikult siis seda perioodi kreeke elas või on võetud vaatluse alla mingi kitsam aja hulk. Põhimõtteliselt olen vaadanud ikkagi kogu kreegi elu aega, ainult et, et see periood, kui ta Eesti muusikaeluga oli seotud vähem, ehk siis 1920. aastal eelnev periood. Seda olen vaadanud jälle ka siis ülevaatlikumalt seal vaatasin tema lapse- ja nooruspõlve Läänemaal ja Haapsalus sisse lühidalt Peterburi ja neid mõjutusi, mis ta Peterburi konservatooriumist ja kontserdielust sai siis natukene ka seda, kuidas ka osales Eesti üliõpilaste seltsi rahvamuusikakogumisekspeditsioonidel aga põhitähelepanu all on kaks erinevat, umbes 20 aastased perioodi ehk siis 21 kuni 40 ja järgmine periood siis 40 kuni kreegi surmani. Cyrillus Kreegi loomingust on teie väitekirjas ka ekspeatükk, aga see pole siiski ise kõige olulisem osa. Mõnes mõttes on see kõige olulisem osa Sestet Kree oma esmase enda teadmuse järgi ja samuti selle rolli järgi, mis talle Eesti muusikaelus on, on ikkagi eelkõige komponist ja suurepärane helilooja, aga ma küll oma töös vältisin kreegi loomingu kajastamist paralleelselt ja sünkroonselt tema elukäiguga ja põhjendan seda iseenda ja lugejate jaoks sellega, et, et mul ei ole päris õigust tuua selliseid võimalik, et liig lihtsustunud seoseid elukäigu, sündmuste ja loomingu vahel. Aga samas loomingut olen ma käsitlenud küll selle peadega nimi on kreegi loomingu ja vaimuilm ja seal ma olen vaadanud seda, et milline roll oli loomingul ja loometegevusel kreegi igapäevaelus seda, et kas, kes ja millal on kreegi loomingut tellinud ka seda, et kust siiski Kreek võis omaloomingulisi impulsse saada aga tõepoolest, samas vältides siis selliseid otseseid paralleele, siis olen vaadanud seda, millised olid kreegi inspiratsiooniallikad, millised olid tema kompositsioonitehnikad ja välja toonud ka neli erinevad loominguvaldkonda või üksikteost. Mis mulje on tundunud kreegi muusikas olulised varane koorimuusika kõigepealt siis reekviem, orkestrimuusik ja mille loomine jäi saksa aega ja lõpuks vaimulik muusika, õieti see osa, mis puudutab tema kiriku koraalide ja rahvapäraste koraaliviiside töötlusi. Mis oli selle uurimuse juures kõige üllatavam, mida kreegi kohta teada saite? Üks ehk suuremaid ja ma loodan, et see ka siit raamatust välja paistab, on see, kui laiade teadmistega ja kõrge intellektuaalsusega oli kreek ja kui avar oli tema huvidering ja kui tohutult uudishimulik ta oli ja kui süsteemselt fikseeris ta kõik selle, mis ta teada sai ja võiks ju küsida, et mis siis sellest. Aga selle kõrval, mina ei ole osanud leida niisugust väga praktilist väljundit niisuguste teadmiste hankimiseks. Kreek luges väga palju. Kreek tundis tohutult hästi muusikaliteratuuri, aga ma ei näinud õieti tee neid valdkondi tema tegevuses, kus ta oleks kõiki neid oma tohutuid teadmisi saanud kasutada. Tõsi, kreek oli muusikaõpetaja kaks aastakümmet Haapsalus. Ta töötas konservatooriumis, aga tema õpilased, Ühed ütlevad, et kreekil ei olnud õpetamisel erilist süsteemi. Et siis tõepoolest võib leida, et sellel niisugust praktilist väljundit ei olnud ja et see nii-öelda süsteemi päratu õpetaja oli tegelikult tohutult süsteemne uurija. See oli esimene üllatus ja teine üllatus muidugi see, kuidas ta suhtus omaloominguliste tegevusse. Et ta pidas seda väga oluliseks fikseerida seda kõike. Ja sealjuures kõik need käsikirjalised andmebaasid, mis kõigil on koostatud üllatavad sellega, et ometi ei ole ta mitte kusagil andnud mitte mingisugust emotsionaalset hinnangut nendele andmetele. Miks just neid, mis talle on nendest eriti meeldinud? Me ei tea, milline loominguline laps oli tema lemmik, me ei tea, millist muusikat, milliseid teoseid sellest tohutust hulgast, mida ta uuris või raadiost kuulas, mida ta eriti armastas. Mingeid järeldusi võib lihtsalt teha selle kohta, et mis üldse fikseeritud on ja mis üldse tema noodikogus olemas on, kas jäi midagi veel kripeldama, mis vajab edasist uurimist ja mida teie isiklikult tahate hakata edasi veel vaatama? Kindlasti jäi palju selles töös vaatamata üks on see, mida ma ei usu, et ma ise kuidagi teeksin, aga mis minu arvates vääriks kindlasti põhjalikku uurimist, on Peterburi ja Peterburi sajandi alguse eesti kultuur ja eesti kogukond. Aga mis üldiselt puutub sellesse raamatusse, siis ma olen täiesti veendunud, et see siin on vait. Üks vaade kreegi elule temale kui inimesele, temale kui loojale, kui haritlasele. See on üks paljudest võimalustest. Anu kõlari väitekirjaga saab tutvuda Eesti muusika ja teatriakadeemia koduleheküljel ning raamatukogus. Rahvusvaheline Eduard Tubina ühing esitles teisipäeval Eesti muusika ja teatriakadeemia orelisaalis üheksandat aastat raamatut, mille koostaja on maris kirme Eduard Tubina kogutud teoste neljandat köidet, toimetaja Kerri Kotta ja CDd Tubina viiulimuusikaga Sigrid Kuulmanni ja Marko Martini esituses. Sissejuhatavad sõnad Margus Pärtlaselt. Tubina ühing asutati 2000 ja 2001 ilmus esimene aastaraamat ja me oleme vaatamata kõigele aegadele soodustada järjepidevust hoida. Iga-aastane ilmub üks köide, ainuke asi on see, et kui headel ah tulevaid köiteid seal 150 rohkem lehekülgi, siis nüüd vähemaks jäänud. Need aastaraamatut üheksa tükki on kõik pärinevad muist on eesti keeles muiste inglise keeles üks koguni saksa keeles. Igal neist on oma nägu ja oma sisu. Ja selle aastaraamatuseisust räägib meile maris kirme, kes on selle raamatu koostaja. See raamat jah Tubina ühingu varasematega ja on tõepoolest kõige kohe selle raamatu sisuks on Tubin ja Soome ja ennekõike selle mõttega, et natukene siiski meile lähemale tuua seda mõtet, mida Tubina kohta neetud väljaspool retseptsiooni arusaam Tubinast piirdub siiski väga sellega, mida me ise arvame eesti muusikale laiemalt on hästi-hästi Algse feisse nägemus ikka selle mõttega sai see asi ette võetud. Üldine eelteadmine oli, et seda materjali ei ole eriti palju. Kui rääkida, et kuivõrd neid kirjutisi üldse seal on, millal siis võib-olla kõige rohkem temast on kirjutatud. Kuidas see niisugune arusaam temast on muutunud siis need sõja-aastad, 41 kuni 44 oli Tubja loomingusse suurenenud. Ta ütles, et kõrgaeg just produktiivsuse mõttes jaga teoste mõttes. Ja pärast. Ta jäi praktiliselt ikkagi unustusse kuni Eesti taasiseseisvumise, nii kui siin kasutada soomlaste kujundit, eriti Reijo Murdomegi, kes temast viimasel ajal kõige rohkem ja kõige sisukamalt on kirjutanud. Tänud ütleb, et ta oli sümfoonik kahe maa vahel. Sama rõhutab ka voodi ürgene, et tal oli kaks nii-öelda kodumaad. Aga ta ei kuulunud kaua aega praktist kummalegi kultuurile. Et kuigi ahese Rootsis teda ju mängib ja ilmus kriitikat. Aga samas ei ilmunud mitte üheski suuremas Rootsi teatmeteoses ühtegi artiklit Tubina kohta, krat esitati 67 ja edasi kuni Tubina surmani ei ilmunud Tubinast murdu mägi, kes on neid andmeid otsinud, et seal on umbes 15 aastat vahetus, ei ole Tubjast ühtegi artiklit ja mis oli selle põhjuseks? Murdomegi toob välja, et seitsmekümnendad olid Soomes täpselt samuti ainult niisugused enda poole nagu hoidmise tekitati ainult soome muusikat ja Sibeliuse ja Šostakovitši. Et Šostakovitši oli siis praktiliselt ainukene välishelilooja, keda seal esitati ja loomulikult ei mahtunud Tubiga sinna. Niisiis väljaandest leiame eesti keelde tõlgituna valiku eri aastakümnetel Soome ajakirjandusest Tubina kohta kirjutatust. Koostaja eessõnast võib lugeda, et tegemist on valdavalt kontserdi muusikalavastuste ja heliplaadiarvutustega või nende katkenditega ajavahemikust 1948 kuni 2008. Tubina soome retseptsiooni kõrghetk langeb 1950.-te aastate teise poolde. Tubin oli ka näiteks ainuke eestlane, kes paigutati teose vältemmestareida 1958. aastal ilmunud teise väljaandesse. Se raamatupära 123 helimeistri lühiportreed Palestiinast 20. sajandi keskpaigani. Täie anda avavad kaks muusikateadlase Veia Murdomägi artiklit sümfoonik kahe maa vahel ja Eduard Tubina muusika retseptsioon Soomes. Kerri Kotta. Ta võrdleb oma artiklis Sibeliuse ja Tubine orgaanilist vormi. Ära on toodud ka Audi Jürhame raadio vestlus Edward Tubinast üleis raadios 1999. aastal aga näiteks Eino Juhani raudavara kirjutis Helsingin Sanomatele, Eduard Tubina 50. sünnipäeva puhul. Aastaraamatu lõpuosas on ka kroonika 2008. aasta sündmustest. Lisaks aastaraamatule esitleti Eduard Tubina kogutud teoste neljandat köidet, mis sisaldab seitsmenda ja kaheksanda sümfoonia partituur, et köite toimetaja on Kerri Kotta ja korrektor Enn Kivinurm. Kolmas esitlus objekt olitseedee Eduard Tubina viiulimuusikaga Sigrit kuulmani Marko Martini esituses. Plaat on valminud koostöös firmaga Estonian Record Production. Tegemist on Eesti raadiosalvestisega, mille helirežissöör Maido maadik. Täna tähistab Eesti Meestelaulu Seltsi Tartu meeskoor oma kahekümnendat aastapäeva toimub kontsert Tartu Ülikooli aulas, kus esineb Tartu meeskoor ja samuti on oodata ka külaliskoori esinema. Kuidas 20 aastat tagasikoor alguse sai, sellest räägib Eesti Meestelaulu Seltsi Tartu meeskoori juhatuse liige Alex Kasepalu. Täna on meie pidupäev, sünnipäevakoor on Tartu meeskoor, aga meile on lisaks tulnud meie vennas ja sõpruskoor, Eesti Meestelaulu Seltsi Tallinna meeskoor, selgituseks väike põige lähiminevik kokku. Kõik me kindlasti mäletame erilist ilusad aega 20 aastat tagasi oli alanud eesti rahva uus ärkamisaeg. Lauljad ja tantsijad valmistusid 1990. aastal toimuvaks 21.-ks üldlaulupeoks, millest sai vabadusele pürgiva rahva suurejooneline muusika ja rahvapidu. Selles ülevas õhkkonnas saigi teoks vastloodud Eesti Meestelaulu Seltsi algatusel kahe uue meeskoori sünd Tallinnas ja Tartus. Jaa, nime olemegi siis tegutsenud selle 20 aasta jooksul küll omaette, aga väga tihti oleme andnud kontserte Eestimaa erinevates paikades, laulnud koos ja tundnud suurt laulurõõmu. Meile kõigile on tähtis, et Eesti ilusamad traditsioonid, muusika ja laul kestaksid läbi aegade. Kuigi siis aastate poolest on praegune meie koore ju noorkoor 20 aastat. Aga enamik meekoorilauljaid on laulnud praktiliselt kogu oma elu. Enamik meist on alustanud lauluteede Tartu akadeemilises meeskooris lähedase dirigendi maestro Richard Ritsingu taktikepi alla. Kooris laulab meil õppejõude, õpetajaid, arste, teadustöötajad ja teiste erialade esindajaid. Ja nagu siis ma nimetasin, 20 aastat tagasi, kogunesime siis uude koori. Me oleme sisuliselt Tartu akadeemilise meeskoori seenior või vilistlaskoor. Me laulame, laulame ja laulame, sest laul liidab meid. Oleme osalenud kõikidest üldlaulupidudest viimase 20 aasta jooksul, aga samuti ka paljudest kohalikest laulupidudest. Meenutame suure elamusega möödunud suvel toimunud juubelilaulupidu Tartus ja Tallinnas. Milline repertuaar kõlab teie koori juubelikontserdil täna? Koori repertuaar on väga lai. Me laulame nii klassikalist koorimuusikat, aga ka palju rahvalikke laule, laulude seadeid. Tänase kontserdi kavas on mitmed tuntud isamaalised laulud nagu Villem Eesti muld ja Eesti süda, Peep Sara pikku. Ta lendab mesipuu poole ja teisi tuntud laule, mis kuuluvad meeskoori repertuaari. Me laulame ka teiste rahvaste laule, meie koori repertuaaris on palju soome. D, aga ka Vene ja Rootsi heliloojate laule, siis ongi meil just täna Soome helilooja Taneli kuusisto Soomalaine Rugos Soome palve läti helilooja Aldonis kallinsi muusikai muusikale. Praegu on teie dirigentidega Alo Ritsing ja Made Ritsing ja see võib öelda, et on muusikadirigentide dünastia, sest me alustasime ju enamik ikka Richard Ritsingu käe all Tartu akadeemilises meeskooris, aga nüüd siis on meie peadirigent Alo Ritsing ja tema kõrval tütar Made Ritsing. Suur tänu intervjuu eest Alex Kasepalu ja soovin Eesti Meestelaulu Seltsi Tartu meeskoorile palju-palju õnne, kes täna tähistab oma kahekümnendat, et aastapäeva kontserdiga Tartu Ülikooli aulas algusega kell 16 ja kaastegev on sõpruskoor Eesti Meestelaulu Seltsi Tallinna meeskoor ja dirigendid Jüri Rent ja kuna areng palju-palju õnne veel kord suur, suur tänu. Laupäeva õhtul kell kuus esinevad Tallinnas Mederi saalis Katri Materials riiulil Madis Kari klarnet, Rait Eriksson metsasarvel, Peeter Sarapuu Fogotil ja Mati lukk kontrabassil ja kava kannab pealkirja til uulesheegel ning seda kava tutvustab lähemalt kontrabassimängija Mati lukk. Mõte sündis siin mõned aastad kontserdi produtsendi Neeme Bunderiga ühel toredal tagasiteel Tartust kontserdilt. Me just mõtlesime, et, et on hästi palju siukest kammermuusikat, kus on toredaid segakoosseisus, ehk siis mitteklassikaliste keelpillikvarteti puhkpillikvintetti väidet justnimelt niuke segakoosseisu. Ja siis tuli esimesena meelde Trance House nöörli seatud Tillu Spiegel. See tundus hästi põnev vana ja, ja ma ei ole kindel, et seda siin isegi Eestis oleks mängitud. Et selles mõttes oli niisugune tore väljakutse ja, ja vastavalt sellele siis tekkis ka mõte, et kas on samale koosseisule veel kirjutatud muusikat ja siis vaikselt hakkasime otsima ja siis leidsime tegelikult Cyrillus Kreegi lon puhkpillikvartetile seatud võruviisidest. Eks niuke tore süüta. Meil flööti otseselt selles koosseisus homse kontserdi koosseisus ei olnud, siis mõtlesime, et aga äkki õnnestub seda riiuliga asendada, siis selgus, et tegelikult ongi algselt vist olnud isegi rahvapilliansamblile, et, et see viiul tundus nagu üsna orgaaniline seal ja ja proove tehes leidsime, et tõepoolest, et see riiul sobib sinna väga hästi, see ongi, ütleme täiesti puhtalt meie omal initsiatiivil kellegi käest luba küsimata sündis selline ansambli koosseis ja mis puudutab nüüd ütleme neid teisi heliloojaid veel kui rehastovski rataste luulest kõigile, siis tema pani talle pealkirjaks luulespeegeli lõbusa tembud ja näiteks Soome helilooja Teppo hauda hoog, keda ma tunnen juba aastast 86 On üdini krutskeid täismees. Nii et tema teoste pealkirjaks võiks panna igale teosele peadved Teppa haudo lõbusa tõmbud, sest et sõprade juures on ta tegelikult palju rohkem tuntud kunstnikunimega, Teemu kalmistu. Noh, see näitab ka juba, et oskab oma nime üle ka veel nalja visata sellele, et ta on väga mitmekülgne helilooja, kirjutanud kammermuusikat, džässmuusikat, mida iganes. Tunnustuse sai lausa oma kuulsa sooloteosega kadents, mis on olnud väga paljudel rahvusvahelistel kontrabassi konkursidel kohustusliku loona. Ja nüüd tuleb siis ettekandele Teppa hauthoduatiino fantaasia viiulile. See teos, nagu tuli kohe järgmisena meelde pärast seda til luules peegelit, et just tänu sellele Audo endas üsnagi kelmikale kirjutas laadil, et võib-olla Eesti heliloojatest on temale kõige lähedasem omalaadi mõtteviisi poolest Tõnis Kauman, aga miks ka mitte, Raimo Kangro. Kontserdikavas kõlab ka 1989. aastal valminud Korea päritolu helilooja isangi uni, teos together viiulile ja kontrapassile. Tema elu on läbinud poliitilised tõmbetuuled, tänu sellele ta mingil hetkel emigreerus Euroopasse ta õppis ka nagunii Euroopas, aga, aga hästi põnev on tema helikeel, kus on ühendatud nii-öelda siis idamaised, mõtteviisid ja lääne muusikakultuur. Ja tema teos üks ja kaks on võib-olla ka natukene kantud sellest tema tuntud Jenny ja ongi tasakaaluteooriast, seal on esimene osa, on vähe niuksem, äkilisem ja teine osa vastupidise Sis, palju rahulikum ja tüüpiline, tema helikeelele kasutab hästi palju klisandosid ja, ja triller heidet. Viimane lugu polency Sanad klannetile Bagotile tundus ka, et see sobib sellise lustaka kava hulka, sest et leidub käsile iseloomulikke elemente abitonaalsust, et loodame, et sellest sünnib niisugune tore tervik ja me oleme nautinud seda proovitsükleid ja tahaks seda kõike, mis me oleme nüüd ise seal leiutanud ja mida ise kõike tunda saanud. Ka publikule siis laupäeval kella kuuel Mederi saalis ette kanda. Kõneles kontrabassimängija Mati lukk. Klassikaraadio stuudios on režissöör Katrin Laur. 26. veebruaril möödub 100 aastat eesti pianisti dirigendi ja helilooja Olav Rootsi sünnist. Siin Eestis temast suurt midagi paraku ei teata. Katrin Laur, teie olete otsustanud seda tühimikku Eesti kultuuriloos täita ja teha Olav Rootsist filmi. Milline, et teie esimene kokkupuude Olav Rootsiga üldse oli? Ma pean ajas minema tagasi aastasse 77, kui ma läksin Moskvasse kinoinstituuti õppima ja minu kursusel oli kolumbialane Kavril kastrueen. Ja kui ta sai teada, et ma olen Eestist, siis ta ütles, et oi, siis sa oled ju sealt, kus on Olav Roots ja siis oli minu kord kulmu kergitada küsida, et kes sõnu Olav Roots ja siis ta rääkis, et kui ta oli viie-kuueaastane poisike, siis ta esimest korda käis sümfooniaorkestrit kuulamas ja siis esines Bogota sümfooniaorkester, mida juhtis Olav Rootsi ja kuivõrd nad kõik olid muusikaarmastajad ja tundjad, perekond, siis isa seletas talle peale selle ka, kus on Eesti ja Missonisti. Tuleb välja, et siis Lõuna-Ameerikas tunti Olav Rootsi paremini kui siin meil tema kodumaal Eestis ja, aga ma Pean ütlema, et ka Lõuna-Ameerikas, Kolumbias on ju Olav Rootsi koduma, sest ta elas 22 aastat aastast 52 kuni 74 oma surmani Kolumbias ja see oli ikkagi tema täis mehe vanus, sest ta suri üsna noorelt, paraku, et 60 nelja-aastaselt tähendab 22 aastat sellest elust olid elatud ja töötatud Kolumbias, nii et sellised maakoha kohta, kus inimene nii kaua elab ja töötab, ma muud moodi ütle kui kodumaal, see oli kindlasti tema teine kodumaa ja sellel teisel kodumaal, jah, teda tuntakse paremini kui esimesel kodumaal ja teda peetakse muidugi õigusega Kolumbia klassikalise muusikakultuuri üheks rajajateks edendajat eks, ja praktiliselt tänase päeva laevani kõik Kolumbia klassikalised muusikud, kui sa neilt küsida, et noh, et mis teid seob Olav Rootsiga, siis tuleb mõni õpetaja või õpetaja, õpetaja või kuskilt tuleb ikka Olav Roots välja. Miks te otsustasite temast filmi teha? Esiteks muidugi oli minu peas ka see side, ütleme Eesti ja Columbia vaheline side. See on niisugune natukene nagu uuemas eesti keeles öeldakse väljakutse, see oli tõepoolest mingisugune niukene räsi, mida, kujutad ette, et noh, et kuidas neid kahte nii erinevat asja seod ja samal ajal oli inimene, kelle elu oli sidunud ja see oli niisugune kiusatus, aga teisalt muidugi on minu jaoks ka väga tähtis Eesti ajalugu, see ei ole mul esimene film, ma tegin Debora varandist filmi. Vaarandi aeg, ma võiksin ju selle filmi kohta ega ütelda, Olav Rootsi aeg, milline see film tuleb, mis materjal sellesse tuleb ja kustkohast seda koguta? No nüüd ma loodan suurt loomust järgmisel nädalal, kui ERSO ka proovima, Olav Rootsi esimest sümfooniat, esimest ja ainukest, mille ta kirjutas Columbias, mille esiettekanne oli 67. aastal, mille ta pühendas oma Columbia sümfooniaorkestrile ja seda ei ole varem Eestis mängitud, selle noodid tõin mina 2008. aastal, kui ma seal käisin Eestisse ja nüüd hakkab ERSO tema juubelikontserdi eel seda sisse proovima ja esitab 26. veebruaril kontserdil, nii et see proovimine ja siis ettekanne sellest tuleb, ma loodan, niukene, muusikaline läbiv liin või muusikaline selgroog sellele filmile, kas seal ainuke gene muusikateos, mis selle filmi taustana kõlab? Vot see ei olegi taustana, see on ikka võiks, kui räägime dramaturgiat, siis see muusika ja, ja see, kuidas ta tekib, on tegelane lausa, eks ole, et ma tahaks minna nii lähedale muusikale vaata, kuidas see muusika võtab kuju ja jõuab koju siin meie silmade ees, eks ole, sest et silm on ju visuaalne kunst, mul ei ole tule niisugune korralike eluloofilm selles mõttes, et ainult me räägime niimoodi, et sündis seal, siis elas niimoodi ja siis suri ära. Näete, siin on haud, eks ole, selle Olav Rootsi elu ja tema raske ja keerulise ajaga ma tahan siduda väga paljud ikkagi niisuguse inimese elu põhilisi küsimusi ka muusikast, jah, see, ma loodan, kui mu lootus läheb täide, siis see on nagu kõige suurem läbiv liin, aga natukene ma kasutan veel pisikese maid asju, ega ta ju ei olnud helilooja esmajärjekorras, aga nii palju kui mul õnnestunud on kokku leida, kokku kanda, eks ma ikka kasutan filmis minu arvates, kes ei olegi tema heliloomingus, nii palju juttu sellest, kas see on eesti või Kolumbia, sest need noored mehed ja ta oli ju Tubinaga koos, õppis Elleri juures ja juba tol ajal nad olid nii rahvusvahelised, nad olid ka nii progressiivsed oma helikeelelt. Et ma arvan, et meid kõigi üllatab kui progressiivne muusika ja nuh suhteliselt intellektuaalselt keerukas muusikaga see on, mida me kuuleme, 26.. Kas te olete kasutanud selle, sõlmis ka mingi arhiivimaterjale mingeid vestlusi teiste inimestega ja mul on arhiivi arhiivi, ma loodan, Kolumbiast ka eesti arhiivi tuleb sisse arhiivimaa üldse väga armastan, ta tekitab siukse päris kohaloleku tunde, eks ole, et ma olen seal ja muidugi ka intervjuusid, aga intervjuusid inimestega, kes teda on tundnud, aga need ei ole niisugused pikad heietused, sest et ma ikka tahaks kutsuda vaataja selleks inimeseks, kes siis oma arvamuse või oma tunde temast ja tema ajast kujundab. Mitte, et ma pakun ühe inimese tunde ja teise inimese tunde, aga mis on muidugi väga põnev on ju veel elus tema abikaasa, tema lesk Astrid Roots, kes on eestlanna ja kes elas ka temaga koos pika elu Kolumbias ja keda ma 2008. aastal Bogotas intervjueerisin ilusas eesti keeles, nii et astridilt sain ma väga palju toredaid ja vahetuid kirjeldusi sellest, kuidas nad elasid seal. Mis selle filmi pealkiri on ja kui pikk õigupoolest see film on pikkusega kohta ma ei teagi veel ütelda, kindlasti ta on vähemalt üks, 52 53 minutit, mis annab televisiooni täispikk ja formaadi, aga ma ei välista ka seda, et temast võib pikem tulla, kui ta tõesti tuleb hästi välja ja hakkab kandma seda võib-olla ka ütleme, 80 üheksakümneminutiline niuke täispikka filmi pikkuses. Tõepoolest, ma ei, ma ei saa ja ei taha selle eest praegu lõplikult kätte tulle panna ja selle filmi pealkiri, aga see on alati töö pealkiri, teate, film saab valmis nii, nagu laps sünnib ära, siis sa näed, mis, nagu ta on ja siis sa saad talle nime panna. Aga tööpealgi on meil Roots 100 aastat sõda ja muusikat, aga seesama pealkiri on ingliskeelne, ruuts android, Jeesu Music ruuts tähendab inglise keeles, eks ole juuri ja kuivõrd meil on selles filmis ka Olav Rootsi pojapojad, kes käisid siin sügisel esimest korda Eestis siis on see oma juurte otsimine ja kus inimese juured on ja kus ta juurtega maast toitu saab elamiseks ja muuks muusikaks. See on ka üks väga tähtis teema selles filmis. Ma tean, et te salvestate selle kontserdi, kus kantakse ette Olav, Rootsi esimene sümfoonia, kas öelda, et tema sümfoonia on mingis mõttes selle filmi läbiv? Kindlasti on, kindlasti, on, võib-olla see on raamjutustus või ma ei ütlegi oska ütelda, mis ta peaks olema, aga ma tõesti loodan väga, sest film muusikust ei saa ju olla ilma muusikate või kui muusika ainult väikeselt tuleb esile. Selles mõttes ma väga loodan ja, ja see muusika valmimise protsess muidugi ka mulle endale nii kohutavalt meeldib, muide vaadata dirigente tööl ja ühesõnaga dirigendi vaata vile, ma loodan, see tuleb filmiga edasi ja millal seda filmi näha saab, praegu ei tea, sest kõik oleneb muidugi ka sellele filmi lõplikust finantseerimisest. Lootus on suhteliselt kiiresti nüüd asi ära teha, sest temaga on ka kaua tegutsetud ja kuigi ma ütlen, et suure eluloo ja ajaloo teemalise dokfilmi tegemine on nagu lapitekk aga ka lapitekk peab päeval valmis saama, oleks minu olemine teiseks minu tegemine siis selle aasta juuniks. Suur aitäh. Katrin Laur ja, ja palju jõudu teile, aitäh, seda on vaja. Rahvusooper Estonia peadirigent Arvo Volmer. 11. veebruaril juhatasid Sa rahvusooperist Estonia orkestrit Estonia kontserdisaalis vene kavaga. Nüüd, 26. veebruaril seisad sa Eesti riikliku sümfooniaorkestri ees põhjamaise kavaga kavas Sibelius ja Olav Roots, kuna see kontsert on pühendatud Olav Rootsi 100.-le sünniaastapäevale. Ajaloosündmustega, mis on mõjutanud nii paljudki Eesti kultuuripildis nimelt kuuluski Olav Roots ka nende kultuuritegelaste hulka, kes olid sunnitud 1944. aastal lahkuma ja Nende hulka kuulusid siis põhiliselt kõik need avaliku elu tegelased, kes ka sõja aastatel jätkasid Eesti asja ajamist, mida siis muidugi tegelased tembeldasid okupatsioonivõimuga koostööks ja tema Olav Roots juhtimisel toimusid kõik sümfooniakontserdid ja ka 1942. kolmandal 44. hooajal need kavad on kõik olemas. Muski tegevus oli, oli kõrgetasemeline ja hea ja mis ongi muusikute asi ongi teha muusikat ja meie asi jõle poliitikasse sekkuda, nii et aga jah, Olav Roots paljude teistega koos 44. aastal oli sunnitud jätma. Ta veetis järgmised aastad Rootsis, 50.-te alguses avanes võimalus minna umbes arendada seda kohalikku orkestrit. Siis võttis ta selle võimaluse vastu. Nagu me tagantjärele teame, kujunes sellest tema elutöö. Tema viis Colombias sümfooniaorkestri tänapäevasele tasandile arendas ta välja suureks orkestrist, mille eest ta sai ka riiklikke autasusid ja asutas ja oli kohaliku Bachi ühingu juht, nii et oli ütleme, et avaliku elu tegelasi nüüd teine tahk temast, millega seoses kontsert toimub, on tema heliloojat poolne tegevus. See on küllaltki huvitav, sest et tegelikult ju väga palju ei kirjutanud ja põhilise osa oma nihukesest kõige intensiivsemalt eluperioodist tegeles ta ikkagi eelkõige dirigenditööga teosed, sümfoonia. Välja, mis endal pühendatud oma vanematele Artur Kapi teemale ja siis on juba kirjutatud siis Colombias, nii et selle nimi oli variatsiooni ebasageli ja siis esimene sümfoonia 967. aastal loodud Olav Roots heliloojana tähendab, kuulub nii-öelda, ütleksin mina nii ei ütleks isegi, et see on esimese põlvkonna eesti heliloojad, sest et liigitaksin Turka ja Tokyos ja selle seltskonna ja ka Heino Elleri liigitaks, nagu öeldakse, välis koolitusega eesti heliloojateks ja siis nemad leidis tšello koolkonna, nende õpilased, minu jaoks nihukesed, esimesed eesti heliloojaid, kes on siis Eestis koolitatud nende heliloojate poolt, kes juba iseennast nii oleks aktiivset, on kujundanud eesti heliloojateks, kuigi on õppinud mujalgi. Olaf Rootsis on haritud nii pianistina kui ka heliloojana, tuli väljapaistev pianist täiendas ennastki Pariisis Alfred kultuur juurest, kes on üks prantsuse pianismi suurkujusid ja nii et selle tõttu ma võiks öelda, et kindlasti vaatame Eesti dirigente niimoodi läbi meie selle muusikaajaloo, siis siis kindlasti Rootsis on üks peenemaid tegelasi, peenemaid, muusikuid ja ja ütleme ka selles mõttes mitmekülgse, mõeldi, et tema tegevus ka pianistina. Siiski väärib tähelepanu aga Tallinna suurepärane muusik ja kahtlemata äärmiselt kõrge professionaalse tasemega. Kui nüüd tulla selle esimese sümfoonia juurde, mida sa 26. juhatad, siis mida see teos endast kujutab, see kantakse Eestis ette ju esmakordselt. Käesolev sümfoonia on pühendatud orkestrile, orkestrile kindlasti osaliselt tingist loomingulise aktiivsusega, see, et olles loonud instrumendi, noogutas kohal suure sümfooniaorkestrile päris selgelt ja süütas taas selle selle sädeme midagi teha. Ja märkimisväärne on see, et Olaf Rootsis siin Me kohtame dernse Atonaalse heliloojana, nimelt miski nagu ei näi, viitavad sellele, et tegemist on Eesti Eesti helitööga, ta on abstraktne 400-l suurteos eksperimenteeris ta dekofooniliste võtetega ja aga üldiselt noh, ma ei ole küll seda teost kuulnud, ma pean tunnistama, sest et teda lihtsalt ei ole võimalik kuulda enne järgmise nädala kontserti esituse korras. Loomulikult proovides hakkamegi saladusloor kerkima rohkem, aga aga see, mida ma partituuris näen, sind müüdi klaveriga mängija, siis ütleme niukses tänases värskelt selli keeles, aga samas mitte selline segane, vaid hästi organiseeritud ja niukene loogiline eepiline partituur. Äärmiselt põnev. Jääme huviga ootama siis Olav Rootsi esimese sümfoonia esmaettekannet Eestis, mis on 26. veebruaril. Aga sellel kontserdil kõlab ka Sibeliuse viiulikontsert, kus solistiks on Prantsusmaalt pärilt viiuldaja Alexandra Soumm. Alexandra sunniga mul esmakohtumine küll, aga mõnedest kuulnud juba mitmeid mitmeid aastaid, kui ühest erakordselt võimekast ja, ja nihukesest perspektiiviga noorest mängisid noor pole vist 20 Ki veel, aga kummutama käib käib juba natukene temast ees juba mõned aastad ja ma tean, et ta on vene päritoluga, aga noh, ta on Prantsusmaal kasvanud, nii et kui leppisime selle kontserdi kokku, aga siis küsiti ka minu niisuguseid ettepanekuid listide osas ja mõtlesin, et nende nooremate solistidega on, kes on kiirel teel poole, on väga huvitav kohtuda selles ajahetkes, kus on ka ütleme, Eesti orkestritele võimalik neid finantsiliselt endale lubada, sest Siberis on alati eesti publikule meeldinud ja mulle endale meeldib kangesti sümfooniat juhatanud, jublaadistanud see on mulle väga meelepärane kontserdipool. Ja nii-öelda soojenduseks kontserdi esimene teos on Sibeliuse sümfooniline poeem saaga. Saaga kuulub nugiste populaarsete teoste hulka, sellest on olemas nii läksin seal kaks aastat arvu selle loo taga on kirjutatud 1990 vist oli kaheksa, aga siis tal seda hiljem revideeris, nii et see variant, mida meie mängime olnud ja mida ta siis hiljem siis ilusam, mis muidugi paremini töölise viiulikontserdist ja teatavasti on ka olemas nii-öelda originaalvariant, mis õige tugevasti erineb sellest variandist, mida me nüüd praegu mängime. Tõotab tulla põnev kontsert 26. veebruaril Estonia kontserdisaalis kavas siis Sibeliuse ja Olav Roots ning klassikaraadio teeb sellest kontserdist ka otseülekande. Eesti Kontsert esitles esmaspäeval Kuressaares eeloleval suvel toimuvaid Saaremaa ooperipäevi. Sellesuvine ooperipidu saab olema suurem ja kaalukam kui eelnevad. Kohal on kolm ooperiteatrit. Lisaks Rahvusooper Estoniale ja Vanemuise teatrile külastab Saaremaad Venemaa ooperiteatrite suurde kolmikusse kuuluv Stanislavski ennemirovitš Tantženko nimeline Moskva akadeemiline muusika, teater, räägib ooperipäevade kunstiline juht Aarne Mikk. Lanysovskinemyrus Tantženko teater, toopravjaataima, tan pateplaid koos nendega me teeme suure galakontserti, siis Vanemuine toob oma kõige värskema lavas Mozarti Figaro pulma ja Estonia Verdi ooperi Maskiball tahaks alla kriipsutada kahte momenti. Me oleme üritanud mingil määral just Saaremaa eripära arvestades kutsuda siia meie noori ja nooremaid eesti lauljaid, kes koduteatriks iga päev ei laula. Ja seetõttu on Saaremaal Annely Peebo, Lauri Vasara ja Ain Angeli soolokontserdid, Angeril kaks kirikukontserdi ja just väljaspool Kuressaare tses Kuressaares ei ole päris head orelit praegu olemas. Nii et oma kodupaigas kihelkonnas ja Kaarmas ja siis skaala kontserdil siin ooperimajas ja Hortus Musicus tuleb sellel suvel siia ja tahaksin veel rõhutada ikkagi ühte meie printsiibid, me ei tule nagu formaalselt siia Tallinnast, Tartust või Pärnust. Me tahame kuidagi seda ooperit pisikut süstida noorte saarlaste südametes ja ka sellel suvel, kui me alustame Eino Tambergi loomingulise õhtuga, kus me Estonia solistid esitavad katkendeid ooperites, lenn, siranude perscherak ja raudne kodu. Et seal on kaastegevad ka Saaremaa neiud, tütarlastekoor neidis, kuues Laine Lehto ka ja me tähistame ka Eino Tambergi kaheksakümnendat sünnipäeva Saaremaal, see tähtpäev on ise mai lõpus tegelikult ja võib-olla veel üks täiendus. Me tahaksime, et Saaremaa noored kooliõpilased kahes vanusegrupis, kes tulevad vaatama puut muusikalist etendust, käsikivi kosmosest, mille autoriks on Olav Ehala ja leelo tungal ja mille maailma esiettekanne toimub Kuressaares ja sügisel talvel ta tuleb Estonia kammersaali, aga kaks esimest etendust toimub Kuressaares ja et see jätaks ühe jälje või huvi noortele. Me kuulutame välja arvustuse või arvamuste kirjutamise võistluse nendele kooliõpilastele, kes seal etendusel viibivad ja paremat tööd auhinnatakse ja me avaldame nad ära oma saares ja leelo tungla poolt ajakirjas hea laps. Ja teine väike atraktsioon on seotud maskiballiga. Me kuulutame välja ka maskide valmistamise võistluse jälle põhikooli ja gümnaasiumigruppides ja kumbagi rühmas kuus parimat. Me kutsume maskiballi etendusele ja enne seda riputame sinna ooperimajja üles kõik nende poolt tehtud maskid. See informatsioon tuleb ajakirjandusse kõik välja. Nii et need, kes kirjutada ei oska, need võivad midagi käsitsi teha. Aga me tahaksime, et et noored kuidagi huvituks sellest vanast 400 aastast ooperikunstist ja leiaks, et see ole üks surnud ette. Et meil on nii palju noori inimesi sellega tegelema. Ja muidugi Dambergiga seoses teatri- ja muusikamuuseum teeb ühe näituse Eino Tambergi loomingu kohta, see on ka seal ülesse pandud. Ja ma väga loodan, et huvi selle festivali jaoks on, sest meil on tegelikult juba pooleldi paigas ka järgmise aasta üritused. Esitlusel tutvustas oma teatrites Stanislavski jännemirovitš Tantženko nimelise Moskva muusika akadeemilise draamateatri direktor härra uurin ning esitlusel esines teatri tähtsolist Hiiblakersamova, kes vastas ka ajakirjanike küsimustele. Ta on sündinud Abhaasias Musta mere äärses kuurortlinnas, pitsundas Kustal aitasid muusikuks saada imekaunis loodus, mäed ja meri. Muusikakoolis õppis ta klaverit, edasi tahtis saada organisticsi, astuski Moskva konservatooriumisse orelit õppima. Lauljateel on need oskused vaid kasuks tulnud. Lauljatari üks lemmikuid on René Fleming ning sarnaselt temale On ka hiigla Kersamova džässi laulnud ooperi kõrval. Ta leiab, et kui on hea häälekool, on eri stiilides laulmine väga rikastav kogemus. Tibla Kersamova rääkis kas sellest, et korraldab oma kodulinnas pits undas klassikalise muusika festivali kuna suviti ses suvituslinnas palju toredaid külalisi festivalile kutsuta oma sõpru, kellega on muusikas mujal maailmas kohtunud. Aarne Mikk lisab solisti kohta. Tibla Kerzmaava oli paar aastat tagasi Eestis Pärnu Ooperipäevadel. Ja kui ta juulis laulab Travjaata etenduselt Violetta siis kui te tahate pärast teda järgmine kord kusagil kuulata, siis te peate septembri lõpus sõitma New Yorki, kus ta laulab, debüteerib selles teatri Santoniaga ohvenbachi ooperis Hoffmanni lood. Nii et komment karbonist on juba kolm korda olnud, aga sügisel Metropolitan ooperipilet sinna maksab natukene rohkem, kui siin. Niisiis saab Kuressaares Hibla Kerzmavad kuulata, vaadata Violetta osas Verdi Traviatas. Esitlusele esitas ta koos pianist Piia Paemurruga lauretaaria. Saaremaa ooperipäevad 2010 toimuvad 19-st kuni 24. juulini. Sülgaja helikajale tegid kaastööd Merje Mändla, Annika Kuuda, Tiina kuningas ja Hedvig Lätt. Saate seadsid kokkuoperaatoreid Katrin maadik ja Helle Paas ning toimetaja Kersti Inno. Kuulmiseni. Kaja. Muusika, uudised, muusika uudised laupäeval kell üheksa, null viis. Saade kordub kell 15, null viis internetti. Kes teile sobival ajal teile sobival ajal heligaja?