Tere tulemast kuulama keskeprogrammi Persona tänase saate külaline on teleprodutsent Raivo Suviste kelle firma balti video OÜ kaubamärk on televaatajatele hästi tuntud. Raivo Suviste käe all on valminud M-klubi Õnne 13, kes tahab saada miljonäriks. Tantsud tähtedega. Targem kui viies b kodu keset linna kättemaksuga tor, pehmed ja karvased, häppi, auer, ohtlik lend, tuulepealne maa ja nii edasi ja nii edasi. Saadet juhib Marje Lenk. Head kuulamist. Kuidas sa elad, räiva? No patt oleks kurta. Ma arvan, et päris hästi Kui ma sulle helistasin, et saate suhtes kokku leppida siis olid parajasti Austrias suusakuurordis ja sõitsid tõstukiga, nii et seda luksust endale lubada ei saa, et sa puhkuse ajal telefoni välja lülitad. Vaat, ma ei ole jah see tüüp, et ma ka puhkuse ajal seda maha, et mul on mõningaid päevi kuma teda küll jätnud kuskile meelega, aga põhimõtteliselt ikkagi, kui ma olen ära ja ma tean, et on mingid asjad, kus oleks vaja ka võib-olla kelleltki midagi küsida, siis ma ikkagi väljenduda jah, sees, nii et, et ma võtan ka tõstuki peal tõesti nii, et kõik peab olema kontrolli all. Silmast selles mõttes rääkida siis juba pikka aega ei mängi mina seal võib-olla selles mõttes esimest viiulit, et meil on ikkagi meeskond, on päris suur ja suurem osa tööd teevad ikkagi ära teised tublid inimesed, et võib-olla ma oma nõu ja otsustamisega olen ikkagi asja juures, aga väga palju tehakse ära ikka teiste poolt. Kui pikka puhkust talvel võid endale lubada Noh, see puhkus oli nädal, meil on väga raske seda puhkuste väga pikalt ette planeerida, sest et Eesti telemaastikul toimuvad kõik asjad kuidagi natukene ootamatult ja natukene järsku, kui ma olen otsustanud, et sinna ma lähen siis sellel ajal hakkab siin midagi toimuma, sel hetkel, kui ma otsustan, ei ole midagi. Mulle tundub, et see väli on puhas ja et ma saan rahulikult minna. Ja kui ma olen selle otsuse ära teinud, et nüüd ma olen kuskil nädalakese või ka rohkem ära, siis selgub, et sellel ajal on kõige kiirem periood seal, nagu noh, kindel juba aastaid raamatust sellest 2003.-st aastast olime Vahuriga Everestile, siis selgus, et sellel ajal oleks pidanud hakkama ette valmistama juba seda suvist Urmasega saadet. See ei olnud mitte häbi, vaid see oli augustivalgus ja mitu korda mitmed otsustused on jäänud sinna perioodi. Kui me oleme Selge on see, et puhkama peab ja eriti veel sinusugune inimene, kellel on väga suur töökoormus. Ja muidugi on hea, kui puhata saab ka talvel. Aga on ju väga palju ka selliseid töörügaja ikkesse ei puhka üldse, muudkui töötavad. Ega ma ausalt öeldes esimesed 10 aastat oleme, seda firmad tegime ka, ma ei mõelnud ka puhkuse peale, noh, meil olid küll ka firmaga sõita tihti. Me tegime seriaale kas kuskil lõunamaal või siis noh, minu jaoks ta nagu pingeline aeg, sest et kui sa sõidad Nakonna näitlejaga ja meeskonnaga kuskil kokku 20 inimest piiri taha siis ikkagi inimesed on erinevad ja soovitan venivast, sa oled pinges, et see ei olnud nagu puhkuseks. Aga muid sõite esinenud 10 aastat ma ka ei teinud, ei käinud klassis suusatamas. Aga ma olen hakanud seda jah hindama. Kuidagi ma tunnen, et puhkust on nagu maja. Sinu poe kukku ütles ühes intervjuus, et kui ta väike oli, siis kartis isa kõrgust. Kuidas selle kõrgusekartusega praegu on, kas oled sellest üle saanud? Ega ma nüüd väga ei julge, ikka ei ole, aga vaata, ega seal suusamägedes seda kõrgust ju eriti muud ei tunne, kui, kui gondliga sõites aga, ja kõikidega asjadega inimene harjub ja ma olen ennast sundinud ka mitmel pool, kui me oleme kuskil reisidel tornidesse läinud, siis ma tunnen, et see on ebamugav, aga kui ma saan sellest momendil seal üle, siis ta võib olla ka taandub? Jah, ma kõrgtornides akende pesuga vist hakkama ei saaks. Viimased uudised on sellised, et sul lumesadu, tugev tuul ja õhutemperatuuri soojenemine on kergitanud alpidesse laviiniohu viie palli süsteemis kõrgele tasemele neljale pallile. Kui sa seal olid, kas sa siis mõtlesid laviini õhule? Ausalt öeldes ma ei ole vist mitte kordagi mõelnud, tegelikult puudutab see ka väga palju neid off-piste ja nende puhta lumesõitjad, kes otsivad seda puutumatut lund ja siis nad selle oma sõitmisega seal panevad selle lume liikuma, mina ei ole seda sõitnud ja, ja kui ma loen seda, loen seda ka siin Eestis, siis ma mõtlen sellele küll korraga. Siiralt öeldes, ma unustan selle seal küll ära, mul ei tule küll meelde. 2003. aastal käisite siis Vahur Kersnaga Himaalajas. See oli siis, kui meie alpinistile valmistusid Everesti vallutama. Tegite seal saatesarja? Teie puhul oli küll tegemist väga suure ja riskantse ettevõtmisega. Mõtte pakkus tegelikult ei Vahur, sest et talle pakuti jälle selle grupi poolt välja see sõit, jah, ja, ja ma ei mäletagi, kas ma pidasin kodus nõu või ütlesin Vahurile kohe jahvi. Kuidas mägedesse minekuks ette valmistasid või oli sul juba mingid kogemused olemas? Ei olnud mul kogemusi ja ei valmistanud ka rohkem Ta kui kui lihtsalt küsisin nende inimeste käest, kellega me koos hakkasime minema, et mida on tarvis vaja, mis saapad ma tegin endale need küsimused, et selgeks alates sellest, mis on kassid ja mis on pahillid ja füüsiliselt ma olin sportlik, aga, aga mägedes segases sport ei tähenda eriti, palju see on, see on teine ala, kui sa oled ujuja olnud, ega sa ei pruugi olla jaamale. Kas sa mingil hetkel tundsid ka hirmu? Ma ei tulnud kõrguse mitte kordagi, hirmu seda muljet ei olnud, kuigi džiipidega sõitsime seal küll mingit mägiteedel, kus oli natukene vahepeal kõhest päris mitu korda me nägime, kus olid kassiivisal või autode all kuristikus või, või olid kalju peale jäänud kuskil või noh, niisuguseid asju. Sai Tiibetis ka tõbiseks. Ma ei tea, kas mul oli mingi viirus sees või igal juhul lisandus sinna ilmselt ka veel see mäehaigus, nii et, et ma olin ikka mitu päeva olin päris rivist väljas, rihma tohter mind tohterdas ja üks õhtu läksin magama ja võtsin poja ja naise pildi pihku, nii pahane olla. Aga noh, samal ajal kui ta oli ikkagi kohutavalt põnev ja noh, meil oli veel tagasitee tehtud trikki lõigete grupile, kes oli saatmas neid tippu, ronijaid oli tehtud veel sõita läbi Tiibeti Laasasse džiipidega, noh, see oli midagi nii vapustavat, et noh, tegelikult oli see ikkagi väga-väga tore ja elamusterohke ja muljeterohke sõit. Ega seal ju eriti palju ehitus ei olnud, ei olnud veel isegi baaslaagrisse olime 4000 meetri kõrgusel. Seal oli mingisugused väiksed kuurid või barakid, kus sai siis alla ja seal näiteks niisugustel hetkedel, kui see üks oranz mõtled sellele elule väärtustele ja hinnangud teleüldse teistmoodi tagasi ja kui sa vaatad neid inimesi, mismoodi nemad seal elavad kes selle kunagisel mäekulude vahelt kuskile mujale saanud. Sa hakkad seda maailma mõistma natukene teistmoodi, et et meil on peamised hoopis teised väärtused, aga nad seal on hoopis inimesed, kellel on peamised absoluutselt teised väärtused. Kas sul on reisil olles fotoaparaat alati kaasas? On küll, jah, ma nüüd viimasel suusareisil jätsin oma suure fotoaparaadi koju sealne väike kaasa, aga muidu nendel niisugustel eksootilisemates reisidel on ikkagi mul suur fotokas kaasas ja ma olen päris palju pilte teinud. Telemajas on isegi mul mõni näitus. Kas sa oled Vahur Kersnaga palju maailmas ringi käinud? Te olete käinud isegi kalapüügimaailmameistrivõistlustel seina, püüdsid kala ja Vahur olid kaameramees. MM-il ma olen ka teist korda käinud Austraalias Vahuriga käisite Lõuna-Koreas, Lõuna-Koreas, olime koos ja siis me filmisime mujalt ka veel juurde soulis ja aga selle pakkus, tegin mina jälle Vahurile kalameestel seltskonnast, kuhu ma ka väga serva pidi nagu kuuluvus, ma käin ka kalal ja, ja siis tehti niisugune, pakun siis ma kutsusin Vahuri kaaseni. Vahur oli paadistaari küll, noh, seal jaotati gruppidesse need inimesed, jah, ja mina sattusin teise gruppi, aga aga meil oli kõvem vaid kalamehe kaasas kui mina, nii et Vahuri saime siis suunata sinna gruppi, kus olid ühe tugevamad kalamehed. Jah, ja üks meie meestest pääses ka eelvoorust edasi, nii et see reis oli ka väga. Võistlusel kala püüdmine ei ole ikka see misse muidu kuidas sulle tundub? Noh, muidugi kui sa lähedki sinna eksootilistesse maasse püüdma, siis sa ei tunne kohalikke olusid ja sai, tead, näed neid kalu, mis seal on, meil tavapäraselt sai püüa, nii et siin kodukamaral parem käia ja püüda ja ja, ja, ja me käime ka Soomes Ahvenamaal ja Turu saarestikus. Siin on nagu vastu, kuigi me oleme teinud igal pool, kus me oleme sõpradega nüüd reisija teinud, siis me igal pool ka oleme käinud ka kalal nõndanimetatud Rollingud tegemas suuri kalu püüdma Kuubal kui kui ka Keenias ja. Kuidas see suurte kalade püüdmine siis käib? Pannakse rihmaga sind tooli külge kinni ja siis veel käib ümber kehasugune plastmasstugi sinna lükkad ridva kinni ja siis hakkad väntama kala välja. Kas kalapüügiks on vaja eriluba? Ei saa, üürid nagu Patkonna, seal on peal kapten ja seal on peal ka tal abimees junga jah, ja siis nemad aitavad sul seda toimetada kõike seal me oleme püüdnud tuunitia ja Barakuudat java Ohutja. Mida te pärast nende suurte kaladega tegite koju, neid võidu? No seal Keenias püüdsime siis kapteni abi oli, tema ei olnud nagu palgal, tema need püütud kalad sai endale, kui me jõudsime kaldale, siis ta võis need turul maha müüa, nii et eile jäi siis ainult püüdmise lõppu. Jah, aga see ongi peamine lõbu, kas, kui on mingi 20 25 kilone tuul, aga sa ei jõua seda ära süüa? Saju võitsid Keenia reisi. Jah, Domina, korraldasime oma aastapäeva pidu, seal oligi päeval ja, ja, ja mina siis kehastasin ka, mingit kerglast leidub. Ja selle kostüümiga ma siis selle sain tehtud. Geen jättis mulle väga-väga toreda mulje. Kunagi kui mul väike tütar suuremaks kasvab, siis sinna tahaks kindlasti vii sealt ma tegin hästi-hästi palju pilte. Kus sina selle kalamehepisiku oled saanud? Tegelikult on mu hea sõber Viljar, meestel on sellesse mind nakatanud ja, ja tema kõrval olen ma ikkagi ka veel väike kalamees, aga ikka päris palju ühiseid kalapüügiretke on. Kas abikaasa on ka sinuga koos kalal käinud? Noh, paadiga sõitmas ja nii, aga kalal üldiselt ei ole või kui me oleme järve peal, siis teinekord sõidab autoga meile järgi ja toob ära või näiteks ole lilleri juures Otepääl külas, siis tullakse millerg, aga noh, ütleme kalameheks ei saa teda pidada. Naised peaksid kord vähemalt kaasas käima, siis nad näeksid, kui kannatlikud mehed neil on. Kaua nad suudavad seal istuda ja passida? No me püügid on natukene, võib-olla ka teistmoodi, talvel me vahest käime, noh, ma Pärnus käin tilti ka istumas ootamas, aga ta tuleb nii palju, et ega seal väga kannatlik ei peagi olema. Et ma väga suur õngemees nagu ei ole, aga spinningumees ja seal käed tööd täis visked ja loobid ja kerid, Visgradioloogid, keerid muidugi juhtub päevinguent, visked ja kerid ei saagi midagi. Kui sa siin Eestimaal värsket kala püüad ja kala koju tood, kes siis selle toidu valmis teeb? Ma ei saa öelda, et ma ei ole teinud, aga, aga väga palju ikkagi teeb toitu ka abikaasa. Ta saab ka puhastamisega hakkama sama hästi kui mina, kui mitte paremini. Ja, ja ka toiduvalmistamise tasime palju asja mõtlema ka välja koos munal, kaladest on lemmik Alansi. Ja kui ma saan siia panna näiteks soola ja see värsket, soolatud siia siia, see on kõige parem. Kas teie peres on Kaska? Meil on jälle jah, jõululaupäeval võtsime uue kassi. Nii et kas saab tihti kalaga kõhu täis? Jah, seda kindlasti Kalahe kassiloni aelu, kus su paadid seisavad, üks paat seisab sõbra juures kodus väikse kuuri all ja teine all Pirital. Hoiukohas. Kas sa paadiäriga ka veel tegeled? Noh, ütleme, Eestis ei saa paadi ärit nimetada paadiäriks, tan meil täiesti ainult hobi ja täna just ka me arutasime Eesti näitustega, et me ikkagi paadimessil nagu väljas olema, nii et noh, aga kui tahaks hoobelda, ei saa seda äriks pidada, ka headel aegadel ei saa me kunagi samale tasemele, kuna Soome, kus on neil nii palju sõita ja see on kultuuri osa, nendel nad sõidavad oma mürkides ja, ja me kunagi ei saa, aga noh, eriti kui on rasked ajad, siis paat on ikkagi viimane asi, mida inimene ostab. Nüüd tuleb hakata paadimaksu maksma. Kuidas sellega on? Ma sõber Villeri käest küsisin ja ma sain rahustava vastuse, et meie paadid sinna alla ei kuulu, sest me ei pea ülevaatusel käima ja nii et esialgu ma saan aru, et ma ei pea kolima kuskile mujale, ei registreerima oma paati, Hollandisse saab tulla siis Suvel sõidad sa siis paadiga ja sõidad jalgrattaga. Jalgratas on sinu jaoks tõeline spordivahend. On kunagi ma veel hästi palju rulluisutasin. Et seal ikka võistlesin mõned aastad tagasi veel palju, kohe käisin rajada ka Lätis ja Soomes võistlemas, aga ma ei ole kunagi nooruses nagu rattasõitu sellisena harrastanud või ma ei ole selle kokku puutunud ja võistlused ma olen teinud kergejõustiku kuidagi, ta tundub mulle uudne ja, ja mõnusam. Ta pakub nii palju elamusi ja noh, ma sõidan ka mõlemit, ratast, nii mägi, krossi kui ka maanteel. Üks seltskond Eestimaamehi on sõitnud ju jalgratastega mööda maailma ringi, seal oleksid võinud ka rattaretkega ehh Uhhuuduur ühineda. Noh, ega nüüd keegi ei pakkunud ja isegi teoreetiliselt seda võimalust mul tänasel päeval veel ei ole, et ma saaksin kolmeks neljaks kuuks ära minna. Aga see oleks põnev ettevõtmine. Ma olen ikka aeg-ajalt unistan mõningatest asjadest, jah, mingit ekstreemidest, et midagi veel ette võtta, aga, aga midagi ei ole praegu näppude vahele jäänud, aga ma, ma vahest unistan küll õhtul magama jäädes, et midagi niisugust, et kus peaks ennast proovile panema ja, ja, ja ta pakkus siis ka hingele midagi langevarjuga hüpanud ei ole mitte kunagi. Ja ma vist ei jutuna, ma olen mingil moel endale teinud nagu selgeks selle, et pensi, hüppe või et ma hüppan sealt alla, minust ei sõltu nagu midagi, põhimõtteliselt võib seda igaüks teha, kukkuda kuskilt alla. Võib-olla see on minu lohutus, et ma natuke kõrgust kardan, aga ma ei ole näinud, et et ma peaksin nagu midagi peale kõrgusekartus seal ületama või tegema midagi enneolematut või ta kindlasti noh, adrenaliin lisab, aga ma ei ole selle peale mõelda. Sinu firma asub Peterburi teel. Kas suvel sõidavad vahel ka jalgrattaga tööle? Ei ole kunagi, ma olen need asjad selles mõttes lahus hoidnud, et kui ma lähen trenni, siis ma panen teised riided selga ja, ja ma isegi nagu Pean ennast tavaliselt tava sain, ma kipun nagu pingutama treeningutel üle, et järgmine trenn jälle sõita, siis pead ikkagi tegema seda regulaarselt ja mõõdukalt, nii et siin ma pean rahulikult mõtlema. Aga niisugune tänaval rattaga sõita ja ma ei ole väga olla kõigi oma tütrega, ma nüüd olen sõite teinud ka, aga ka ikkagi ratta rajada. Kas suvel võib sinka rulluiskudega tänaval liikumas näha või on see aeg möödas? Ei, kindlasti mitte, miks ta möödusel Berliini maratoni sõidavad, kaheksakümneaastased, ma arvan, et mul on siin ikka kümneid ja kümneid aastaid aega, kus sind võib rullsuuskadega näha, ma arvan näiteks Saku tee peal või kus on praegu paremad rull raad seal, suvel Pärnus ka, miks mitte jõulumäel, nii et seal ma olen, iga aasta päris palju sõidan. Ma ei ole nüüd kaks aastat rulluisuvõistlustel küll käinud, aga mul on selleks suvel mõningad suured auahned plaanid küll, aga ma ei hakka neid välja ütlema. Persona saatekülaline on teleprodutsent Raivo Suviste. Mis aastal sa Eesti televisioonist lahkusid? 87 tulin ma ära ja siis ma läksin niisugusse Birmasse, nagu tol ajal oli ta veel RF video. Praegune Mauru. Kas televisiooni tulid sa siis, kui olid koolid läbi käinud või või tegid seda varem? Televisiooni, ma tulin Tallinna Polütehnilisest Instituudist teiselt kursuselt õppisin mehaanikat, aga ma sain aru, et ei ole see päris minu jaoks, siis ma läksin juba sealt pinna rahvateatrisse näitlejaks ja ja siis läksin lavatööliseks Eesti televisiooni. Aga millal sa lavakasse astusid? Astusin siis, kui ma olin teles juba töötanud kaks aastat 74. Ma tulin telesse ja 76. aastasel avaks ja kauaks ja sinna jäid aastaks. Raivo Trass ütles, et ma ei näe perspektiivi ja siis ma läksin üle Pedagoogilise instituuti teisele kursusele. Kandsin eksamid üle. Olid sa siis tõesti nii andetu, et sul tuli lavakast lahkuda? Tead, ma arvan küll, et ega ma nüüd näitlemises väga andekas ei oleks olnud, nii et kui ma oleks jäänud teatrisse ja kindlasti oleks võib-olla sellega saanud hakkama, et oleksime lava jooksnud, öelnud härra, teile on kiri. Aga ma ei arva, et see oleks olnud nüüd nagu see, mida ma vajan. Kas Raivo trassi jutt tuli sulle ootamatult või aimasid seda ette? Tol hetkel tuli küll ootamatult ja kui oled ikkagi nii noor ega sa põhjuseid jah ja ei praegu ma igat asja nagu analüüsin ja et mis võib tulla tol hetkel seda ei olnud, siis tulevad asjad ikkagi ootamatult ja pärast tagantjärgi sa hakkad mingeid märke lugema välja või. Ja tegelikult ma ju veel enne kui ma astusin lavakasse, ma käisin, astusin ka Moskvas Üleliidulisse teatriinstituuti Luladžarskava seal Ma olin tuhandete hulgas ja ma olin seal, olin ka viimasel hetkel, kui 14 oli jäänud, sest mina olin kahe hulgast, kes välja kukkus, 12, võeti. Kalamehepisiku said sõbralt, aga kellelt sina kui Rapla keskkooli lõpetanud poiss teatripisiku said? Ei oskagi öelda, aga ma ei tea, mis pisikese nüüd on, aga võib-olla on see, et kõik keskele põhjused on tahtnud saada. Ma ei tea, kas näitlejaks või lavastajaks. Ema mõju ka kindlasti, sest su ema oli ju kirjandusõpetaja. Ema on mul olnud kirjandusõpetaja, nii et, et kindlasti võib-olla sealt ja ma olen ikka mitu korda Kustid mänginud nukitsamees ja, ja ikka ei, ma olin kooliteatris, ma olen ikka kaasa löönud ja noh, eks ta hakkas pihta ju sellega, et ma läksin pinna rahvateatri näitlejaks sinna stuudiosse ja siis ma olin veel Baskini estraadistuudios ja nii, et igale poole üritasin Otsisid, mis otsisid, aga lõpuks said sa režissööriks. Režissöör oli ju uhke ja hea olla. Tol ajal muidugi, kui olin mina ka režissöör, oli televisioon, toimetaja, televisioon nagu rohkem, et tegelikult olid ikka kõvemad vennad, olid toimetajad. Tegelikult oli ka tol ajal Eestis väga tugev toimetajate kaader. Kui mina, režissöör, praegu toimetajat, otsid tikutulega ühe või kahe käe näppudel kogu Eesti kolme kanali peale saad kokku, kes nagu saatetoimetajad või veel vähem. Millised tööd sinu kui režissööri jaoks oli testi televisioonis kõige huvitavamad kõige põnevamad? Hästi palju me tegime, Kalev Vapper iga, ma sattusin kuidagi tiimi, kus oli Kalev ja, ja me tegime hästi palju noortesaated, käisime rajoonides kogu selle rajooni, üritasime siis ära kaardistada ja uurida, mis ka noorte elus muidu huvitavat toimub. Et need olid täitsa põnevad väljasõidud, siis oli, meil oli saated, kus me saime teha sisse muusika videosid ja siis Toivo Köster oli teine režissöör, kes tegi teisel nädalal siis need saated kuus, kuskil neli muusikavideot õnnestus nagu teha, noh, need olid muidugi tänapäeva mõistes hästi algelised, aga tol ajal oli ta päris suur väljakutse ja me ka vaatamata kesistele, tehnilistele võimalustele kogu aeg nuputasime neid asju juurde, et paista ka natukene lääne moodi välja. Kelle režissööritööd sina imetlesid, kes olid sinu autoriteedid? Tol ajal ma vaatasin küll alt üles nendele inimestele, kui ma olin näiteks režissööri assistent või abi tänapäeval inimesed tuleva koolidest ja nad on rohkem nagu mütsiga löövad lahti ja autoriteet ei ole siin minu jaoks olid, küll, olid Eesti televisiooni niuksed raudvarad režissöörid, Elmo lööve ja Vello suure ja kui ma olin lavamees ja Vello suure retsi, selle mingit estraadilauljat üles kuskilt sotsialismimaalt, ma olin lava tööl, mida siin tal neid posti ja mingeid sambaid sinna stuudiosse ja kutsus mind, poiss, tule istu sinna pingi peale, sain publiks olla, et ma olin nii uhke tunne, et tol ajal, kui ma olen režissööri abi, siis mu eluunistus oleks saada on sama koha peal nagu Toomas Lepp, kes oli Vello suure assistent. Kuidas sinust siis eraettevõtja sai? Kui ma tagantjärgi asja mõtlen, siis kõik on läinud kuidagi nii libedalt, et ei ole mingisugust, pikeb ausalt, ma läksin televisioonist ära, sinna Maurumisse tegin kahe päris mahuka filmis on raja tagant mitmes kohas jooksnud Andrei Sahharov-ist. Me hakkasime tegema Jeltsinist filmi ja käisime Jeltsiniga hästi palju kaasas, aga kuidagi mitmed sõidutaja, kus Jeltsin puhkus läks tühjad, me ei saanud rääkida tol ajal eraettevõttel foorumil ei olnud kannatust ja noh, see lõpetati ära. Me ei teinud seda valmis. Aga selle Sahharovi tegime ära ja, ja sellega Taani filmifestivalil käisime, Saksa telekanal on näidanud ja Soomes on niuksed. Andestan treiali pildi pealkiri ja siis Maurumist režissööri jaoks lõppes ära, neil jäid ainult operaatorid palgale ja siis tuli Jüri Makarovi jutuga, et teeme telekanalite, siis ma olin mingi aeg Jüri Makarovi juures, siis tuli tursijad, tulevad meediale ka ja siis ma olin seal. Ja see oli ta väga kõrgete kohtade peal. DVD siis ma olin direktori ja siis sealt läksin kalal kahte kuningateks. Kuidas anud direktori rollis tundsid? No mitte eriti hästi, ma olin tegelikult see lüli, kes on nagu siinsete omanike ja rajataguste omanike vahel televisiooni käivitamiseks periood oli ka fakt on see, et aastaid ja aastaid olid telekanalid miinustes ja noh, see ei olnud just nagu väga roosil, kuigi ta oli huvitav periood igatepidi. Aga noh, ta ei olnud väga kerge periood, seal ei olnud nagu muga olla tegelikult ega sealt alates ma ei olegi enam režissööritööga tegelenud. Ja siis ma lõin enda firma ja teisel veebruaril täitus 15 aastat. Mis oli sinu esimene pääsuke? Siis on pääsuke, oli M Klubi, M-klubi tuli täiesti juhuslikult, vaatasin Ever Green showd, seal olid see periood, kui telest oli juskuumoraal kadunud. Seal Ita Everesti, mõtlesin, et tegelikult peaks ikkagi midagi lõbusat naljategemine. Mulle meenus, et kunagi Roman oli mulle rääkinud Baskin mingist seitsme venna seiklustest, mida Naton tooma sõidus, kui mõelnud ja kalliga ja, ja siis ma otsisin romanni üles, saime kokku, kui ja TV3 võttis vedu tol ajal muidugi vedu võtmine tähendas, et nad olid nõus näitama ja see raha, mida sealt anti, see oli nagu näpuotsaga ülejäänud raha. Esimesed viis aastat tuli ikka lõviosa ikka produktsioonifirmale ise otsida ja siis kanalid olid valmis näitama, sa ise käisid käsi pikalt, otsisid raha. Ja M Klubi andis sulle tuule tiibadesse. Ma ei tea, mis tiivad siin on ja mis tuult siin ka on, aga, aga nüüd on ta mulle ikkagi juba 15 aastat leiba andnud. Ja ligi 17 aastat on jooksnud ekraanil Õnne 13. Jah, just täpselt, et kaks aastat oli ta toodetud enne mind, Raul Rebane kutsus mind välja, ütles, et neil on niisugune lugu, et meil on raha toota ei ole. Et me lõpetame selle Õnne 13 ära, kui sa ei võta toota ja, ja siis ta ütles, et no, aga me oleme valmis võtma ka M-klubi ka enda hõlma alla. Aga kahjuks ka sellele Vutsi rahalise maksnud küll natukene midagi rohkem, kui kui oli tollal TV3s, aga põhimõtteliselt ikkagi lõviosa tuli ka ise otsida. Kas sa mõtlesid kaua enne kui õnne vastu võtsid? Ma tegelikult olen üldiselt paljudes küsimustes kaalu ja ka firmas ka tihti, teinekord mõnel juba katkeb kannatus, Nad ütlevad, no otsustanud see asi ära, et ma mõnda asja kaalun küll päris kaua, et kas nii või naapidi ja ja siiamaani on hoitud, ma ei tea, mis edasi saab? 17 aastat, see on ikka tohutult pikk aeg ühe sarja jaoks. Meie oludes on küll jah, vaata iga asja puhul on see, kui ta see alus ja see telg, millesse lahti lähedal päris õige, siis on tal võimalus nagu püsti jääda ja omal ajal aastasel treile. Tõnis Kask on selle vundamendi rajanud pärisirgele pinnale ja tugeva et sealt on nüüd võimalik hüpet teha, kus suunas tahes kodus ja uksi, aknaid võid ehitada lõbusamalt või Kuremalt või ükstakõik, kuda seda. Kui vundament on õige, siis maja kuku ei kuku. On ju räägitud mitmeid kordi, et nüüd lõpeb ära, nüüd lõpeb ära. Aga siis läheb jälle edasi. Asi on olnud rahas. See on ikka raha taga olnud, aga ma ütlen, et ma ei mäleta, et viimased viis aastat oleksid köögi rääkinud. Aga see oli mingi periood, oli küll, kui iga aasta kevadel lõpetasin, ma ei teadnud, kas sügisel alustame, aga nüüd viis aastat ei ole seda küll õnne mõtetel, sina. Ei, ei, mitte mingil juhul, noh, meil see pühapäev firmas, me tegime nädalavahetus kõik kokku, kuni esmaspäevani kolme saadet. Samal ajal oli üks grupp oli kättemaksuga väljas, teine grupp tegi Õnne 13. Stuudios tegime 10 saadet pokkerit, salvestasime TV3 jaoks. Noh, ma ei ole võimeline, ollakse viima ennast, millise saate juures sina, sisalik, pokkeri juures see niisugune täiesti uus formaat nullist. Nii et ma olen selle juures, seal on ka väga tublid tegijad, pea, kes tulevad sellega ilma minuta toime, aga noh, ikkagi natukene turvad ikka ka, et asjad laabuks, kui on vaja midagi küsida või teha või. Kui sina peaksid valima endale ühe rolli Õnne tänavasarjast, siis millise rolli sa valiksid? Küsib üks kuulaja. No eelmaa sassi ma tahaksin küll teha, aga ma arvan, et mul ehk ei pruugi see nii hästi välja kukkuda. Nad mängivad seal kõik väga hästi. Aga on noh, mingisugused detailid, mida ma alati imestan, ma ei usu, et kunagi keegi Eestis mängib varem näiteks joodikut kui Raivo E. Tamm. See on väga lihtne, on lalisada jah, ja, ja öelda, et ma olen purjus, aga kui sa vaatad, kui see silm läheb selliseks ja kõik, siis see on ikkagi väga hea. Aga see näiteseltskond üldse on seal ikkagi. Ma tahan ikka Eesti koondis, nii et seal on väga-väga tublid tegijad. Kui palju sina räägid kaasa, näitlejate valik. Ma olen suhteliselt tolerantne, aga ma ei ole see tüüp, et kui me oleme kellegagi tülis, et ma lasen kedagi välja kirjutada, et ma olen kuulnud, et oled seda päris palju, kui tehakse, kasutatakse, ma ei ole seda kunagi teinud. Vot see on ikkagi lavastaja nisugune, kellega ta tahab tööd tehasest minema, nii nagu ma ütlen, et ma ei ole ju iga päev platsis. Eestis ei toimi see süsteem nagu Hollywoodis, et me peame võtma tingimata Julia Robertsi või de Niro, et vaat tema toob ainult kinno selle raha. Et meil on, see asi toimib natuke teistmoodi ja, ja siin noh, ma usaldan küll oma lavastajaid, ma tean, kes tulevad ja, aga kuid lavast ütleb, ma tahan väga seda näitleja, ma ei kujutaks ette, et mingil juhul Milliseid sarju sinu abikaasa kõige meelsamini vaatab? Õnnet vaatab? Õnnet vaatab, aga noh, kättemaks on, ma arvan, et on kodune, lemmiktütre lemmik on ta vaieldamatult, sest üks õhtu rääkisime armastusest. Et mis see endast kujutab, viie aastane tahtis teada, et rääkisime, kodume kõikidest asjadest, sihver, ta ütles toda filmidest rääkida. Siis ta küsis, et mis on sinu lemmikfilm kui sinuga, mis sinuga lemmikfilm on? Minu lemmikfilm on kättemaksukontor tema lemmik ja ta teab, et isa teeb seda ja ta teab seda lihtsalt. Kas tüdruk võib kõiki sarju ja filme vaadata või olete tal midagi ära keelanud? Meil ei ole nende kanalite valik nii suur ja me ei vaata nagu valimatult saated, tal on omad programmid, mingid lastesaated, ta vaatab, aga on millegipärast pehmed ja karvased ja kättemaksukontor, mida ta nagu eesti asjadest tahab vaadata. Kuidas nende pehmete ja karvaste ka praegu lood on? Sa vahetasid kanalit. Kas sinu töösse muutus midagi? Ah moodi muutunud, et praegu reiting natuke kõrgem kui tal ETV-s, ega ta muud ei muutnud midagi kuskilt ma lugesin, et kui läksid liikvele kuuldused, et võidakse lõpetada ja produtsent armas, sellega kanal kahte, siis nii see käinud kuu ja 10 päeva oli minul teadmine, et minuga on leping lõpetatud. Jah, ja ma otsisin võimalusi kuskilt mujalt teha. Mul on hea meel, et ka kaks võttis ja. Küsitakse, kas vastab tõele, et pehmete ja karvaste tekst on erakanalis palju julgem kui ETV-s? See on nüüd on täiesti rahvafolkloor, ma kuulen seda juba, ma ei tea, kolmas neljas allikas ütleb, et olete palju. Otseselt meil ei ole kunagi Eesti televisioonist selle sisu või poliitika kohta mitte ühtegi märkust tehtud, mitte kunagi, et kas me oleme teravad või mitte teravad, mitte kunagi ei ole midagi ette kirjutatud, et kas me kaldume sinna poliitiliselt või sinna või kas vähe, ütleme ma ei arva, et me jah, nüüd olime kuskil sordiini all ja nüüd järsku puhkasime õitsele. Seda ma nüüd küll ei tahaks öelda. Sa oled öelnud, et sinu jaoks kõige suurem ja kõige riskantsem töö on olnud tantsud tähtedega ekraanile toomine. Kuidas see kõik algas? Selle lugu oli niimoodi, et me tulime Jüriga tagasi Jüri Jaanusega, kellega me oleme algusest peale siin firmast töötanud ja me tulime tagasi Roomast suusatamast ja me lugesime just seda, et Soomes olid tantsud tähtedega läinud lahti ja kellelegi tantsija poeg oli just ära surnud. Ajakirjandus arutas, et kas on eetiline tal minna edasi tantsima, me sõitsime sealt koju ja minu meelest läks kas nädal või kaks mööda, ma ei teadnud sellest saatest enne mitte midagi, ma teadsin, Ta jookseb kuskil, aga ma ei olnud näinud ega kuulnud nagu lähemalt siis kutsuski mind välja olla. Olle Mirme, jah, ja ütles, et meil on niisugune mõte, et mis sa arvad. Jah, ja see oli üllatus, mõtlesin, et vot näed, ma just mõtlesin selle saate peale. Jah, jaa. Ta läks lahti ja siis me hakkasime sellega tegelema. See oli muidugi BBC formaat ja BBC kõige rangemalt jälgib seda, millisena seda formaati teed. Need nõudmised on päris suured ja nafta tundus tol hetkel, kui tegema hakkasime, ikkagi noh, me polnud enam nii suurt asja teinud. Iga asi tundus nagu keeruline, alates ruumi leidmisest, kes seal oli. Kõrgus suurus oli ära määratud sinna sisse leida kogu see tehnika, see kujundus, leida need inimesed, sest esimene aasta oli, et keegi ei tea, mis formaat tähendabki inimestele lähed seletama, keegi polnud näinud noh, paljud suhteliselt sellesse, kui reality shows maksa ära nüüd või et puutusime iga päev kokku raskustega, kus seda tantsupõrandat leida, kui saime, siis ta ei olnud ikkagi tasane, tantsijal nurisesid ja siis peale teist salvestasime ajata, mitmed kraanid läksid lahti, nii et me ujusime 50 senti oli, kogu ruum oli vee all ja juhtus igasuguseid asju. Tuli käia palumas inimesi, et nad tuleksid tantsima. Me saime küll ka päris palju eisid ja eks see on alati niimoodi, et mitte alati, aga tihti, et need, kes tahavad tulla, võib-olla need ei ole sinu listis kõige esimesed ja need, keda sina tahad, need ei pruugi alati just ka tahta tulla. Kas õppisid siis ka ise paremini tantsima? Teoreetiliselt, ma olin väga kõva spetsialist, aga, aga ma ei oska öelda, kas samm kõik asjad järgi teeb kunagi koolis ma olen, olen ju mingid tantsukursused läbinud valsi keerutamise saan küll hakkama rumba ruudu, teen kaerana. Millal sa viimati tantsisid? Vaat see on hea küsimus ja ma ei mäletagi, kas see võis olla Otepääl või kuskil, me oleme näinud. Kui palju sul üldse jääb aega pidutsemiseks, oled sa üldse niisugune biopoiss? Eks ma olen varasemalt olnud päris suur peopoiss küll, noh, tegelikult on tegemist päris palju ja aeg on ka muutunud. Vanasti ilkuma telemask töötasin, ega ma kuulusin ka sellesse kategooriasse, et üle tee Kunglasse ja ma, ma ei kujutaks seda praegu ette, et kui ma olen õhtul jõminas ja, ja pean hommikul tegema, see ei kukuks välja. Võib-olla on vanus selline, et 20 viiekümneselt on nagu vahe sees, et ma ei, ma ei oleks võimeline. Ega see nüüd päris karsklane ka ei ole. Ei ole, ma on teatud periood, kui ma tegin vahe sisse, siis ma olin ka täiskarsklane. Aga praegu ma ei ole heast veinist pean ikka lugu ja suitsust ka ei suitsu, ei mamma, suitsu, ma jätsin maha. Tegin emale kingituse, kas oli 2001? Esimesel detsembril? On emal sünnib, üldsin, ema, minu, mingis suitsunurgas voog, mangusin nii et sellest ajast ma ei ole teinud, ühtegi oli raske maha jätta. Mul läks kuidagi üllatavalt lihtsalt, ma mõtlesin, et ma jätan maha, et ma käisin apteegis, ostsin plaastrid endale. Ostsin selle piibu, et hakkan seda nikotiini tõmbama sisse selle piibu kaudu ja panin endale õhtul plaastrid peale ja siis tõmbasin hoogsalt sel õhtul seda piipu siis. Nii paha oli hommikul olla. Mõtlesin ma annan otsad ära. Ma ei tea, ma olin saanud selle nikotiinimürgituse, sellest kõigist asub ainet, plaastrid nurka ei pannud mina neid rohkem peale ja ja piibunus sinu ära, nii et ei ole vajanud. Kui sa viibid mõnes suuremas seltskonnas, kas siis tullakse sinu käest küsima, et kuidas üks või teine seeria edasi läheb või mis juhtub ühe või teise tegelasega? Noh, ütleme, see oli igapäevane küsimus, aga kui tekivad mingid sõlmpunktid ja, või on midagi mõnest seerias õhust, siis käiakse ikka küsimas, aga aga põhiküsija on mul ema, ta käib siin Kadriorus, oskan vaja selle saabi keskuses ja annab seal kirjandusringi ja ja siis ta ütleb, et alati naised küsivad mu käest, et mis nüüd saab, mis nüüd saab, et kas oskad öelda pahatihti ma ei oska isegi sest suhteliselt peost suhu, et, et meil ei olegi veel sinnamaani valmis, mida nad teada tahaksid. Personal. Personaalpersona saatekülaline on teleprodutsent Raivo Suviste. On üsna palju inimesi, kes ei mõista, miks me peame nii palju formaate sisse ostma. Me võiksime ise midagi head välja mõelda ja siis seda edasi müüa, kirjutab üks kuulaja. See tundub jube lihtne, eks ole, kui me vaatame ja kõik formaadid, mis hästi töötavad, mida lihtsam, seda parem, see on täpselt samamoodi, on nagu mingi lauluga, mida lihtsam ja toredam viis on ju alati ta rohkem müüdav, jah, ja kõikide lemmik. Miks need siis ei tehta, raske on seda teha, miljon mängu töötati välja aastaid, see on suur hulk inimesi, suured firmad, kes töötavad välja, neid, see tegelikult ei ole nii lihtne, väga harva ja üksikud, mida me oleme välja mõelnud siin kohapeal, asjad on jäänud töösse ja ikka pärast selgub, et mingid kloonid ja isegi on niimoodi olnud, kui me võtame, me varastame mingi asja, teeme selle järgi, keda kahjuks ei hakka tööle, sest me oleme midagi olulist jätnud kahe silma vahele. Kui need formaate me ostame, siis tegelikult tulevad siia ka spetsialistid, kes õpetavad, sa maksad ka selle eest, et nad tulevad, räägivad, mis on selle asja kitsaskohad. Et ma olen küll seda meelt, et kui Eesti suudaks välja mõelda kogu aeg originaalsed formaate inimesed võiksid olla püstirikkad kogu maailma ostaks. Sul võib olla idee, aga see idee tuleb läbi komponeerida, erinevad asja sellest välja leida. Laulusaade on väga hea, aga missugune laulusaade, kuidas seal on psühholoogilised nipid ja võtted sealjuures seal see ei ole väga lihtne. Kui sinu firmast toodetud saade satub reitingutabelisse viimaste hulka või ei ole seal üldse, teeb see sind ärevaks, paneb lahendusi otsima. Noh, eks ikka, eks muidugi, on saadetel ja saadatele on vahe, et sa pead vaatama, mis eesmärgiga mingi saade tehtud. Loomulikult peab igat saadet vaatama teatud hulk inimesi. Kui inimesed ei vaata, järelikult noh, on mõtetelt tehtud saade, ainult et noh, me ei saa võrrelda kahte erinevat asja, kas sa teed mingit avad sisulist poliitikasaadet või teed sa tantsud tähtedega, eks ole, üks on nagu mõeldud, kogub ja teine on mõeldud teatud sihtgrupile ongi et seal on vähem inimesi. Nii et neid tuleb vaadata ka diferentseeritult, et mis ongi mõeldud publikumagnetiks ja mis on mõeldud nagu mingiks muuks. Veel paar korda elus on olnud niisugused asjad, et me oleme, kell on justkui teha publikumagnetit ja sa kukud läbi, see ei tähenda, et sa oled viimaste hulgas. Siis on muidugi teeb meele mõruks ja siis sa otsid lahendusi, et mida nüüd parandada ja aga alati on poole pealt seda teha oioi, kui raske. Kas on mõni sari vaatajate vähesuse tõttu ära lõpetatud? Meil on jah, olnud elus üks asi, mis lõppes ära. Me ei ole küll ise lõpetanud, selle tavalist, lõpetab ära kanal, aga see oli kui kodu keset linnavaheajal lakkas jooksma saade Helena ja, ja mõned kutsa joosta, kuna ta vaatajate poolehoidu ei leidnud, siis ta lõpetati ära ja oli väike paus ja tuli kodu tagasi. Kuidas seda reitingutabelit tehakse? Minu käest ei ole kunagi keegi midagi küsinud. Tänapäeval on ta tegelikult selles mõttes objektiivsem, vanasti olid nagu päevikute meetod, et inimesed kirjutasid, mis saated nad vaatavad. Nad kirjutasid nädala lõpul ja siis loomulikult said, niisugused saated, nagu AK näiteks oli, oli ülisuure vaadatavusega ka meie toodetud televisioon oli neid saateid, mida oli palju. Need said nagu teenimatult kõrged hinded tänapäeval nagu mustad kastid, niuksed, puksid on kodus, mis salvestavad, mida te vaatate, igal pereliikmel on oma pult ja laps läheb vajutama puldist selle saate käima täiskasvanu oma ema-isa omad. Nii et ja selle järgi ja sellest on tehtud niisugune mudel. Ma võin eksida, aga minu meelest oli see 240 250 peret, kellest siis on 600 liiget, on on sellesse uuringusse haaratud? Üks kuulaja tunneb huvi, et millistes saadetes sina kui vaataja kõige rohkem puudust tunned. Mida võiks meie ekraanidel rohkem olla? Väga headest vestlussaadetest on puudu, sest midagi ei ole teha. Näiteks ka Urmasest jäänud tühimik selles vallas on, on praegu nagu täitmata ja noh, on mingid vestlussaated head tuttavad teevad, aga midagi ei ole teha, numbrid näitavad, et neid vaadatakse ikkagi palju, vähemalt et ma tahaks küll, et keegi teeks seda professionaalselt, et tal oleks endal väga suured laiad teadmised alates pandist ja Karemest ja ka uba. Ja Urmas, need ise kõik tegelikult erudiid, Nad olid praktiliselt kõik sisuliselt mälumängurid, Nende teadmistepagas oli tohutu ja vot seda on nagu ka tihti praegu saatejuhtidest näha, et nende teadmised on kaunis kitsapiirilised ja see lööb ka saadetes välja. Et niisugust väga erudeeritud, targa tead Mesi täis inimesse, saatejuhi vestlust, ma kujutan ette, et me tahaksime filmima, võin vaadata ka tõlkega teistes keeltes ja kõikjal noh, muid asju ma saan, aga meie enda inimesi, keegi teine nagu küsitlema ei tule ja ma tahaksin näha huvitavate inimeste vestlust suurte inimestega. Vestlusse on mingil moel nagu justkui kahevõitlus ja Urmase puhul seda väga hästi tööd. Tuulepealne maa jõuab Soomes teleekraanidele. See on suur tunnustus. Noh, ma arvan küll jah, see näitab, et ehk päris metsa ei läinud see, et ta nagu niisugune isamaaline ja meile mõistetav oli mul ennem selge, aga et ka meie muud parameetrid neile sobilikud on, see on muidugi tõesti tulusse. Sari sündis niimoodi, et helistas Jaanus Rohumaa ja ütles, et meil on tulemas vabariigi aastapäev ja tahaks teha ühte ajalooliste asja seriaali. Et sa oled teinud ja me pöördusime sinu poole, arutaks seda, noh siis läks seal tükk aega mööda, ta küsis ka, et mis sa arvad, mis kanaliga võiksid rääkida, mismoodi noh, arvasin, et eestitelevisioon ja sealt ta lahti läks, seal erinevad variandid algul olid kas pikemad variandid, et ta rohkem seeriaid mitukümmend, aga raha hulk on enam-vähem ju teada, et kui palju ta vanglas me jäime lõpuks vähema arvu peale, et noh, et ta ei jääks päris niisugune lihtne lõbuks ei tuleks välja kodu keset linna, et sa pead tegema ühes ruumis. Natukene lendasid ka kriitikanooled. Jah, mul on väga raske seda kommenteerida, sest kas te kõik, mida teed, et ikkagi kritiseeritakse ja mis tuleb öelda, et ega meil ei olnud kaugelt asi ideaalne ja ma ju nii rumal ei ole, ma näen ka, kus meil on puudujäägid ja võib-olla võtsime ka esimestes seeriates natukene üle jõu käivaid kohustusi ja ja mitmed asjad häirivad mind ennast ka. Ajalooline sari on lihtsalt väga kallis teha ja tooted oleksid tõetruu. Osa kriitikanooli oli ka kindlasti õige. Vanemaks saades muutub inimene teatud mõttes ettevaatlikumaks. Nii on öelnud ka suur kirjanik Hemingway. Kas sulle tundub nii? Ma arvan küll, kui ma praegu peaksin kerima aega tagasi 15 aasta tagusesse aega, kui ma seda Filmakin lõin, siis ma vist praegu ei julgeks seda enam teha, sest tol hetkel ma ei mõelnud ja esimese aasta lõpuks oli mul rohkem võlgu kui karvu peas ja ma sisuliselt ühe aastaga läksin halliks ja ja me olime Juljanuse nimekirjas võlad ja et see oli päris keeruline aeg-ajalt. Aga kuidas praegu läheb? Majanduslikult meil küll ei ole tänasel päeval murest, meil ei ole juba ammuilma kellegile võlgu. Sa oled viinud seriaalides osalevaid näitlejaid ka välisreisidele. See on tänuväärt ettevõtmine. See on olnud nendele kindlasti vahva ja algaastatel oli, sel ajal käidi võib-olla vähem ja oli see nagu isegi suurem asi, eks iga asi ka käid ja käid, muutub võib-olla rutiiniks, seda märgatakse nagu, võib-olla vähem, aga, aga noh, kindlasti jah, oli see neile tore, aga mulle võib-olla mingil moel natukene pingerikas seal ka, aga ikkagi ma arvan, et seal õige asi õigel ajal. Kusagilt ma lugesin, et 2008. aastal viisid sa lausa 50 inimest Indiasse. See oli nüüd natukene nagu ülepaisutatud, ma ei tea, kuskil oli see nüüd ei, ei vastanud nagu päris täpselt tõele, sa olid väga paljud pereliikmeid kaasas, ma arvan, et meie inimesi oli 20 inimestele reisil teete, siis tehke tavaliselt me filmime ka, jah. Ja Indias me tegime ka Indias Me tegime tol ajal kodust linna. Täna, mil me sinuga juttu ajame, on neljas veebruar ja on keskpäev. Mis sul veel täna ees seisab? Ma tean, õhtul määran minema tütrega tennisetrenni. Ka esimene koosolek oli mul juba hommikul pool 10 ära, nii et praegu nüüd pidime arutama täna ühte laulusaate projekti. Kuna meil üks asi praegu jäina hoobilt ära, siis nüüd mõtleme midagi nagu asemele oleme lihtsalt kutsunud kokku mõned inimesed, kellega koos nõu pidada. Mis kell sa tavaliselt koju jõuad? See on täiesti erinev ele jõudsin pool kaheksa, siis läksin trenni, ma läksin spordisaali, natukene sõudsin jah, ja siis natuke jooksin peale televiisorit ikka vaatad kodus. Noh, praegu on niisugune periood, et ma vaatan väga valikuliselt. Ma tõesti ei ole nagu niisugune, et ma kõik saated vaatan ära, ma vaatan oma saadetele täna ma ei ole jätnud küll vahele ühtegi kättemaksukontorit või ma üritan nimelt vaadata või aga kahjuks me jõua vaatama iga päev kodu keset linna, ma peaksin salvestama, et ma salvestan mingi aeg, ma salvestasin ka kõiki. Ja siis ma pärast valitsused vaatasin jah, jaa. Ja siis mul ka abikaasa on teda vaadanud ja siis ma teinekord küsin, et mis sa arvad, kas ma peaksin täna üle vaatama või noh, ma üritan nagu kursis asjaga, aga aasta alguses on ikka niisugune hapukurki ka teles, et ei ole saared käima läinud, nii et siis on nagu puhkus. Mõni päev ma emata üldsegi. Paljud inimesed kiidavad Vene kanaleid, kuidas sulle need kanalid tunduvad? Väga head tihti arutame ja võtame sealt malli, eeskujusid, ma olen Moskvas ka kõrgematel režiikursustel käinud õppimas seal kui teleajalugu algas ja lõppes Eesti televisiooniga, et meid toodi igal pool näiteks ja Karemedia pandid ja see oli väga uhke, oli seal istuda, kuulata siis praegu on ikkagi Venemaa kogu oma kanalite asjadega sõitnud meil pikalt eest ära, kui tihti sama poja lukuga kohtud, noh, ta elab minu juures, nii et te olete koos ja et me saame ikka kokku ja kuigi muusikutel on väheke teine rütm elurütmi kui minul Kuidas sa oled rahul tema tööde ja tegemistega? Tegelikult on täiesti tubli, noh, et ta on inimene, kes ilmselt 24 tundi mõtleb muusikast ja tegeleb sellega. Ta tegelikult teeb kohutavalt palju tööd, läheb väga palju vaja, ma olen alati öelnud, et et usu mind, et kunagi saab töö tasutud, kunagi saab ma kogu aeg talle raiun seda täna tegelikult väga palju vaeva ja ta täiendab ennast, nii et põhimõtteliselt pean rahul olema, kuigi noh, otsused, mis ta teinekord langetab, võib-olla ma oleks teinud teistmoodi, aga aga noh, ma ei, ei saa ju teiste eest otsustada, ju tähendab need asjad isegi läbi käima. Poeg on sul laulumees, aga kuidas sul endal laulud välja tulevad? Noh, õllepruulija jorisin ära, aga nüüd ütleme lauluhääle on ikka mu poeg, pärin temalt. Millist muusikat sa võid iga kell kuulata, mis ei tüüta ära, mis ei käi närvidele? Mu poja ema eksabikaasa viis mind klassikalise muusika juurde, nii et ma vaatasin ära kõik ooperid Estonias kolm-neli korda trepil istudes ka koolipõlves Agav pojaga rohkem ma olen hakanud ka, kuna talle endale meeldib ka päris palju džässi, siis ma olen hästi palju hakanud seda kuulama. Ma ei põlga ära mingit muusikat, et selles mõttes, et ma ei ütle ühegi asja kohta, et see on kui, kui seal omas kategoorias, kui see on hästi tehtud, siis ma võin kuulata ikka. Kas sa kahetsed ka midagi, et on jäänud midagi tegemata või? Ma arvan, et ma ei kahetseks, Ma olen. Olen küll võib-olla mõningaid eluperioode nagu kergemalt võtnud ja lasknud lulli ja võib-olla mitte nii palju pingutanud, aga ma arvan, see on kõik, on nagu teinud minust nagu terviku, ma ei arva, et oleks midagi pidanud teistmoodi tegema või, ja kuidas siis oleks läinud, nii et ma arvan, et ma selles mõttes olen küll väga rahul, jah. Ma tänan sind selle pika jutuajamise eest, ütle palun üks number ühest kuueni, ma kasutasin saates kuulajate küsimusi. Nii et üks kuulas oma küsimusest väikese auhinna kooli pois viis. Persona saate külaline oli teleprodutsent Raivo Suviste. Persona saate auhinna saab kalle varrel, kes küsis Raivo suvistelt, kas vanemaks saades on ta oma tegemistes muutunud ettevaatlikumaks. Vestlust juhtis Marje Lenk. Ja nüüd kuuleme laulmas Uku Suvistet. Taaskord vaikus ning muretu me ei mäleta, kui sirgu see parim ka ta tee pealt kerele.