Tere õhtust, kell sai kaheksa ja uudistetoimetus võtab veel lühidalt kokku reede, viienda märtsi sündmused meil ja mujal stuudios on toimetaja Mart paberil. Grauberg. Eesti tervishoiusüsteem vajab juba lähiajal vastatel põhimõttelisi otsuseid, kuidas tervishoiu rahastamist suurendada. Ilma makse tõstmata on seda võimatu teha, sest tervishoiusüsteemi parem majandamine ei anna nii palju kokkuhoidu tulevikus vaja oleks. Nii, on kirjas värskes analüüsis. Eesti ettevõtjad peavad oma võimalusi Venemaal äri ajamiseks realistlikult hindama. Vandeadvokaat Jüri Raidla ütles Tallinnas toimunud majandusfoorumil, et Eestis on endiselt valdavaks arusaam, et me tulime Venemaad paremini kui lääneriigid, kuid see ei vasta tema sõnul juba ammu enam tõele. Ka parlament kiitis heaks sotsialistide valitsuse esitatud eelarve kärped, mis tõid kaasa kogu riiki haaranud meeleavaldused näeb ette kärpeid riigiametnike arvelt 4,8 miljardi euro ulatuses. Ukraina president Viktor Janukovitš peab tõenäoliseks, et Vene Musta mere laevastik jääb oma gaasi ka pärast 2000 seitsmeteistkümnendat aastat, kui senine lepe Venemaaga lõpeb. Eesti lastekirjandus on viimastel aastatel olnud produktiivne ning muutub üha mitmekesisemaks. Eelmisel aastal ilmus sadakond esmatrükki ja ilmast öösel sajuta ilm, õhutemperatuur langeb kohati 19 külmakraadini. Homme sajab siin-seal lund ning külma tuleb kolm kuni kaheksa kraadi. Maailma Tervishoiuorganisatsioon, haigekassa ning sotsiaalministeerium on kokku pannud põhjaliku raporti Eesti tervishoiusüsteemi tuleviku väljavaadetest. Lähemalt räägib Indrek Kiisler. Raporti koostajad kinnitavad, et Eesti tervishoiusüsteem on võrreldes enamiku teiste riikidega heas seisus. Meil on toimiv haigekassa ning kindel rahastamismudel, kuid kui kiigata järgmisesse kümnendisse, siis paistavad asjad oluliselt halvemad. Järjest rohkem hakkab arengut takistama rahapuudus. Kulud kasvavad kiiremini kui tulud ning seda vahet pole võimalik kokkuhoiu Parema majandamise läbi oluliselt vähendada. Seetõttu olen juba lähiajal teha põhimõttelisi otsuseid, millisest allikast raha leida. Maailma Tervishoiuorganisatsiooni esindaja Eestis Jarno Habicht. Me ei näe erilist võimalust, et sotsiaalmaksu tõsta. Samal ajal näeme, milline su üldine maksupoliitika on. Küsimus on selles, et ei ole sellist hästi märgistatavad, rahanes võiks tervishoiule tuua. Pigem võikski vaadata kaudsete maksude peale, mille arvelt oleks võimalik tervishoiu rahast kuidas muuta stabiilseks, läbipaistvaks ja siin on räägitud sellest, et avalik sektor suunab pensionäride eest haigekassas. Miks see on oluline on, sellepärast et Malawi ühiskond pensionäride arvuga selge. Samamoodi on nad need, kes kasutavad tervishoid. Milline saab olema see sotsiaalmaksumäär seal lahtiline volituste arutlusküsimused. Ühe võimalusena pakutakse haiglavõrgu kokkutõmbamist, aktsiiside tõstmist ja sealt saadava raha suunamist meditsiini. Küsisin sotsiaalminister Hanno Pevkurile, kas ta on valmis need ebameeldivad otsuse variandid viima valitsuse ette juba enne järgmise aasta riigikogu valimisi. Need on kindlasti teemad, mida on võimalik arutada. Samas ma ei tahaks, et näiteks haiglavõrgu küsimus kistakse enne valimisi poliitilise kemplusega objektiks, et tervishoiu rahastamine ei tohi olla poliitilisest tõmbetuulest sõltuv. Mis aga juhtub, kui mitte midagi ette ei võeta ning puudujääk aina kasvab, Jarno Habicht Kui ei leita lisavahendeid, siis me lihtsalt peame harjuma pikemate järjekordadega ja vähema arvu teenustega ja mõtlema, et me peame rakendama omaosalus tervishoiust, mis oli juba päris kõrge, eriti nendele, kes on vaesemad ja haigemad. President Toomas Hendrik Ilves ütles majandusfoorumil tuulelohe lend, et majanduskriis näitas Eestis kätte majanduse struktuursed puudused. Praegu on käes uute valikute aegsest kriisieelsete põhitõdedega. Majandust taas üles ehitada ei saa. Seda üllatavam on praegu lugeda ja kuulda seisukohti kahjuks ka ettevõtjate endi onu, kelle meelest piisaks Eesti majanduse edenemiseks kriisieelse status quo saavutamisest teiste Põhjala riikidega võrreldes madalamad maksud, odav tööjõud ja head suhted Venemaaga. Mida iganes selle viimase all ka silmas ei peeta võivad teatud juhul olla väikeseks konkurentsieeliseks, aga siis mis sealt edasi, ma usun, et tööjõud ja suhted Venemaaga Moldovas on palju paremad kui Eestis ja kas me tahame seda, seda teed minna? Ma ei, lihtsalt ei ole veendunud, et see on see, mida me vajame. Venemaa töösturite ja ettevõtjate liidu president Aleksandr Shochin tunnistas, et endiselt kahe riigi ärisuhete arengut poliitilised vastuolud. Poliitiliste erimeelsuste tõttu puuduvad ka mitmed olulised majanduslepingud nagu investeeringute kaitse leping ja topeltmaksustamise vältimise lepe. See omakorda takistab pikaajaliste äriprojektide elluviimist. Vandeadvokaat traat. Jüri Raidla ütles, et Eestis on endiselt levinud üks müüt, mis paika ei pea. Väga sageli veel tänagi kuulana tegelikult sellist lauset, et me tunneme Venemaad, Valgevenet, Ukrainat väga hästi, sellepärast kunagi oskasin päris kenasti vene keelt. Ja sellepärast, et meil kunagine kogemus asjade toimetamiseks Nõukogude liidus on veel olemas. See on müüt meile, tänapäeval enam mitte mingisugust reaalset alust. Kes tänases Venemaal tänases Ukrainas tänases Valgevenes ei ole praktiliste asjadega kokku puutunud, sellel tegelikult põhjust selliseks väiteks, et ma tunnen seda sihtturgu alust ei ole. Raidla kinnitas, et ida pool on võimalik äri ajada küll, kuid selleks tuleb tunda poliitikat ja bürokraatiat, kultuuri ja tavasid ning õigust. Hinnad langesid veebruaris võrreldes eelmise aasta veebruariga 0,1 protsenti ning tõusid võrreldes tänavu jaanuariga 0,2 protsenti. Aastases võrdluses oli toidukaup 5,1 protsenti odavam ja tööstuskaup 4,3 protsenti kallim. Tööstuskaupade hinnatõusu taga on käibemaksu tõstmine möödunud suvel ning ka väiksemad allahindlused see talvel üle 30 protsendi on kasvanud kütuste hinnad. Selle põhjus on hinnatõus maailmaturul. Välisuudistest teeb vaate Tõnu Karjatse. Kreeka parlament kiitis heaks sotsialistide valitsus esitatud ulatuslikud eelarve kärped, mis tõid kaasa meeleavaldused Ateenas ja teistes Kreeka linnades nagu näeb ette kärpeid 4,8 miljardi euro ulatuses riigiametnike arvelt, kelle palkadeks kulub riigil 26 miljardit eurot aastas. Ametiühingud vastasid kärpekavale mitmete streikide töö seisakutega, korraldati ka meeleavaldus parlamendihoone ees. Üldstreigi tõttu oli Kreekas täna halvatud transport, streikisid ka ajakirjanikud, õpetajad, politseinike ametiühing kutsus oma liikmeid üles protesteerima ning streigiti isegi haiglates. Ukraina president Viktor Janukovitši peab tõenäoliseks, et Venemaa Musta mere laevastik jääb venelasega pärast 2000 seitsmeteistkümnendat aastat, kui senine leping Venemaaga lõppeb. Janukovitš ütles Moskvas koos Venemaa presidendi Dmitri Medvedjeviga antud pressikonverentsil, et küsimus lahendatakse varsti ning viisil, mis rahuldab nii Venemaad kui kaugemale Reinat. Riigipead leppisid kokku, et annavad oma maade valitsustele volitused pidada läbirääkimisi kahe riigi vahelise energeetikaalase koostöö ja ka maagaasid tarnete küsimustes. Medvedjevi sõnul aitab Venemaaga vennad suhetes rahvusvaheliste organisatsioonidega. Janukovitš lubas omakorda kolleegile, et Ukraina võtab vastu seaduse, mis kaitseb riigis elavat venekeelset elanikkonda. Türgi kutsub oma suursaadiku USA-s konsultatsioonidele seoses Ühendriikide seadusandjate otsusega armeenlaste genotsiidi asjus. USA esindajatekoja väliskomisjon hääletas eile 1915. aastal toimunud armeenlaste massimõrva genotsiidis kuulutamise poolt. Väliskomisjoni otsused on president Barack Obamale soovituslikud. Välisminister Hillary Clinton on palunud komisjoni esimeeste otsusest loobuda, aga viimane selleks põhjust. Armeenia andmeil tapsid türklased 1915. aastal vähemalt poolteist miljonit armeenlast. Islandi ja Hollandi kõnelused Iceevi panga krahhiga kaotatud hoiuste hüvitamise kohta lõppesid kui leppeta. Nii teatas Hollandi rahandusminister. Islandi parlament võttis aasta lõpus vastu seaduse, mille kohaselt peab Island hüvitama Hollandi ja Briti hoiustajate kästud ligi nelja miljardi euro ulatuses. Islandi president jättis selle toona allkirjastamata ja kuulutas välja referendumi. Referendum toimub homme, kuid arvamusküsitluste põhjal hääletavad islandlased hüvitamise vastu. Ka Islandi peaminister kutsus kodanikke üles hääletusest mitte osa võtma. See on esimene referendum Islandil pärast iseseisvumist 1944. aastal. Eesti lastekirjandus on viimastel aastatel olnud produktiivne ning muutub üha mitmekesisemaks. Eelmisel aastal ilmus sadakond esmatrükki täna paagiti möödunud aastat lastekirjanduse aastakoosolekul. Uku toom jätkab sel teemal. Ühe põhiettekande pidas aastakoosolekul Kristo kumber, kes pealkirjastas oma esinemise rammusa lehma aasta eesti lastekirjanduses. Just nimelt niisugune piibellik võrdlus sobib väga hästi selle aasta algupärandit esmatrükkide kohta. Teabekeskuse andmetel on ilmunud siis algupärandit esmatrükke umbes täpselt 100 raamatut. Et uhke number küll. Kristo kumberg leiab, et nende 100 raamatu hulgas on piisavalt raamatuid, mis jäävad meie lugemislauale aastakümneteks ja lisab veel aasta iseloomustamiseks, et meie lastekirjandus on muutumas mitmekesisemaks. Näiteks on tulnud tagasi oma jutt, niisugune tõsieluline loomajutt, et mõtlen siin valliku pintsujad, otsikut ja müürseppa viitva pakuitsikat ja selli kriibiku seiklusi, siis on lõhenenud meele müstilised juttu, kus ongi vaimud, kus ongi üleloomulik ja seda ei lahendata realistlikkus võtmes. Et, et see okultismiklubi nukud ja õunad analüüsi mõistatus väga mõnusalt käsitletakse minevikku ainest leelo, tungla, samet ja saepuru kaadris Nindrikuse kui emad olid väikesed Kui te vetikast rääkisite, siis mulle meenus, et üks kummaline kirjanik, kes ka on juba mõnda aega lastekirjanduse radadel sammunud, on Andrus Kivirähki Ja Kivirähk on oma teose eest hullult sugeda saanud, minu meelest täiesti ilmaasjata muidugi seal paras julgustükk võtta, võtta just nimelt kaka ja kevadraamatu üldpealkirjaks aga seal on ka näiteks kartul ja, ja lõbus hommik ja noh, niisugused pealkirjad. Aga see on minu lemmikraamat sellel aastal ja huvitavaks teeb selle kõik sellised ootamatud seosed, absurdihuumor, mõnus sõnakasutus ja ühtviisi meeldib ta väikestele, see on mul raamatukogus järele proovitud ja ka minu 86 aastane ema luges Claudingoka Kivirähu raamatut. Narvas lasti käiku tasuta koolibussid, mis viivad lapsed tundide alguseks. Kooli. Muudatus kergendab ligi 400 lapse kooli jõudmist. Lähemalt räägib Jüri Nikolajev. Probleemid laste kooli jõudmisega tekkisid kuu aega tagasi, kui Narva bussiettevõtte kärpis oluliselt avalike bussireise. Narva bussivedude juhtkond põhjendas seda linnapoolse toetuse kärpimisega ja suutmatusega väiksema raha eest kõike busse käigus hoida. Lahendusena pakutakse koolilastele mõeldud tasuta busse, mis lapsed hommikuti kooli ja tundide lõppedes jälle tagasi viiksid. Täna tegidki neli bussi esimese proovisõidu ja nagu kinnitas lastega kaasas olnud Narva bussivedude kontrollspetsialist Eduard Suurväli, laabus sõit suurepäraselt ja mingit trügimist või segadust, nagu karta võis, polnud. Me ei olnud mitte mingisuguseid ummikuid vapustavaid esiuksest peale ja siis, kui väljude oli vaja rohkematele, siis said tagant uksed lahti tehtud ja mihkli väga ilusti esimene kogemusena täitsa õigustanud ja loodan, et järgmine nädala lapsi rohkem Narvas vajavad linnavalitsuse andmeil kooli sõidutamist 400 last. Proovisõidule tuli täna meist 83. Mis aga juhtub siis, kui kõik 400 bussipeatustesse tulevad. Seda kartust jagab ka Narva kultuuriosakonna juhataja asetäitja Larissa tegel. See on mõtlemapanev koht ja oleme joonud matele bussis kindlasti peale bussijuhi, Ivan ka Adolf kompalar või keegi, kes pataka korda. Ainsana Narva koolidest ei poolda koolibussi Narva Eesti gümnaasium. Gümnaasiumi direktori Uta Kroon Asso Frei sõnul pole Narva-suguses kompaktses linnas koolibussidel mõtet. Esiteks ei pea ma Narva linna sugugi nii suureks linnaks, kus ilmtingimata oleks tarvis bussiga liikuda, teiseks olen ma näinud neid üldarve marsruute ja kõike muud sellist hirmus palju lapsi, kes on peaaegu oma pead, bussigraafik on väga täpselt paika pandud, ei ole seal nagu üldse aega, millal lapsed peale lähevad ja mul on siiski kurikartused neelab seda, on natukene noh, temperamendile tasasemad ja võivad hakata selles bussis lihtsalt öeldes lausa kere peale saama. Narva kuuenda kooli direktori Jekaterina korruptsooma sõnul võib kokkuvõtteid teha alles paari nädala pärast. Kui lapsed koolibussiga harjuvad ja uut teenust aktiivsemalt kasutama hakkavad, siis ilmnevad ka uue süsteemi kitsaskohad. Kuid iseenesest on Colop soov arvates tasuta koolibussil jumet Uudistele Jüri Nikolajev. Narva. Ja päevaga lõpetuseks ilmast. Öösel on vähese ja vahelduva pilvisusega sajuta ilm, puhub põhjakaare tuul kaks kuni kaheksa meetrit sekundis. Külma on üheksa kuni 15, kohati kuni 19 kraadi. Homme sajab siin-seal veidi lund, puhub läänekaare tuul kolm kuni üheksa, rannikul puhanguti 12 meetrit sekundis. Õhtul pöördub tuul põhjakaarde, külma tuleb kolm kuni kaheksa kraadi. Selline oli Päevakaja reedel, viiendal märtsil saate. Toimetas Mart paberil Grauberg head õhtut.