Selgemast selgem, millest jutt. Laulupidu ja tantsupidu. 25. laulu ja 18-st tantsupidu ühes hingamine, ühes hingamine see oli ja hinge see läks ja hinge kaasa laulma pani. Tänavusest kultuuri aastast saime. Kus see bukett Unesco pärandi nimekirja sündmusi suulise ja vaimse pärandi nimekirjas on, laulupidu ja Balti kett, kanti tänavu Unesco maailma mälu registrisse aga laulu ja tantsupidu? Ju siis pidi laulupidu nii suure tähendusega olema, et seda kogu maailma mastaabis esile tõsta. Miks rääkisin sellest seekord mehega kuulajate hulgast. Tema töökoht on Swedbank, aga raadiokuulajad teavad teda kui suusakommentaatorit. Tiit Pekk. Väga võimas, selline eestluse manifest, öeldakse, et meie oleme siin, need on meie tõekspidamised, mis märkvimis, sümbol, see laulupidu võiks olla meie jaoks, see on meie rahumeelsusest ja, ja samas sellisest ise, mis sest, et need on ikkagi meie jaoks need tähtsad laulud, see tähtis keel, see kooskäimine, mis tüüpi inimesed me oleme? Kas meil on võib-olla tegelikult seda kokkusaamise tunne, et iga mõne aasta järel vajagi, et me peame seda iseendale ka meelde tuletada? Aga see aasta väga selgelt näitas, et oli vaja ja oli väga tugevalt vaja olnud, mis iganes need põhjused, poliitilised või lähinaabrite käitumised, aga, aga tundus, et et sellist mitte rusikatega vehkimist ega mitte vikatitega vehkimist, aga just nimelt, et meie oleme sellised, seda olid natuke rohkem vaja kui, kui vahepeal, et võib-olla see mammona tagaajamine ja ja kõik muu viis rahva laiali, aga nüüd sõltumata varalisest ja mis igavest seisusest oli väga palju inimesi taas koos. Aga 20 aastat möödus Balti ketist, kus Eesti, Läti ja Leedu kogu maailmale näitasid nii, et seda lausa kosmosest märgati. Kuidas kolm rahvast võivad seista oma tahte eest, seda ei saanud tähelepanuta jätta. Ja nüüd on see ka Unesco maailma mäluregistris, mis koondab teatavasti dokumente teoste või sündmuste kohta, mis on mõjutanud maailma arengut. Esimesed muljed kohe pärast nimekirja kandmist Unesco Eesti rahvusliku komisjoni juhilt Marika valgult. Balti kett on niivõrd oluline ja tähtis sündmus, mida maailmas ei ole nagu midagi eriti vastu panna, nii et see koht, kuhu ta äramärkimiseks ja nii-öelda järeltulevatel põlvedel mäletamiseks panna, täita siis oma mäluregister Selle registri eesmärk on kaitsta inimkonna ajaloolist mälu. 20 aastat on möödas. Kas see mälu kipub Eestis endast tuhmuma? Tallinna tehnikaülikooli filosoofiaprofessor kunagi rahvarinde üks liidreid Ülo Kaevats Leedus ja Lätis on selle lähiajaloo uurimise ja meie iseseisvuse taastamise uurimisega hoopis kaugemale jõutud, niisugust manifest, statsioone niisugust rahumeelset ühistegutsemist balti rahvaste ajaloos ei ole olnud ja Ma ei suuda ka ette näha, et midagi niisugust tuleks. Kuidas väärtustatakse praegusel ajal seda balti keti praeguses Eestis? Väärtustakse selgelt vähe, mul on tulnud doktorantide suust kuulda eesti laulva revolutsiooni perioodi kohta uskumatult väikesi teadmisi ja lausa mütoloogiat meie lähiajaloo uurimises on mitte ainult valgeid laike, vaid see on täiesti läbi uurimata.