Seni olemasolevate andmete kohaselt algas kõik Itaalias Napolis aastal 1599 apteeker Ferante imperaator oli seal pikki aastaid igasuguseid loodusest leitud eriskummalisi esemeid kogunud eksootilisi taimi. Fantastiliste, kalade ja loomade topiseid oli ta teinud tohutuid merekarpe leidnud ja otsustas need inimestele vaatamiseks välja panna. Laest rippunud kogu selle rikkuse kohal tähistab mitut krokodill. Nii said alguse kurioossete kabinetid tuntud ka nime all kunst, kammervõi, siis imedekambrid. Ajaga nimesid juurde tulnud ja inimeste uudishimu kasvanud, tänavu muuseumide aastal on tore avastada, milliseid eriskummalisi muuseume siit maamunalt leida võib. Miskipärast on väikeses San Marinos vanade piinariistade ja keskaegsete kriminaalsete juhtumite Muuseum Viinis tantsude muuseum, kus siis mujal, aga ka tuba, ka muuseum. London pühendab muuseumi mehele, keda kunagi olemas pole olnud. Sherlock Holmsele. Lõuna-Prantsusmaa rooside ja lavendliväljade keskel on kraaži linnas lõhnade muuseum. Ja iseenesest mõista jõudis huvi igasuguste kummalisuste vastu vanast Euroopast kiiresti üle ookeani Los Angeleses näiteks püüab niinimetatud juura ajastu tehnoloogia muuseum kunagiste kunstkambrite imesid taaselustada. Ja lõpuks muuseumidesse on kogutud ka muusikat ja just see on siin ja täna kõige tähtsam. Nii käib puuvilla vallikeste korjamine Leeppeli laulus. Aastani 1903 laiusid tulevase Ferrydei maadel tõepoolest suured puuviljapõllud, mis olid osa Helena-nimelisest plandaažist omanikuks rilt Investment Company Siisaga Texas anud pässific ning Memphis Helena Andaluusia Vääna raudtee-ettevõtted valisid paiga transpordi sõlmpunktiks ja maade omanik grilt Investment otsustas ehitada siia linna, mis peagi sai ka ringkonna administratiivkeskuseks. Ja nimeks pandi Ferry täi kohtunik chiss auks ja mälestuseks, kelle suguvõsa Helena plantaaž oli kuulunud, kuni realt Investments selle ära ostis. Esimeseks linnapeaks nimetati Toomast Johnson, kes, nagu jutud käivad, veetis esimese töönädala linna kõrtsis sündmust tähistamas. Ilusat pühapäeva siis jälle vikerraadiost. Helgi Erilaid Raimo Feli oma ja. Aja jälg kivis. Sherry t on väike linn, koha on kätketud suur varandus majja, mille aadress 218 Louisiana avenüü. Ja see on feri ei, peatänav. Madal ühekorruseline punastest tellistest hoone, millel on suured väikestest rõhututest koosnevad aknad. Madal umbes kümneastmeline trepp ukseni ja ukse kõrval keset muru ja lilli seisab valge noodiraamatukujuline selt delta muusikamuuseum. Mis muusika on siis delta muusika? Mississippi delta on küll paiku. Mida oma silmaga näha tahaks. Siin nagu teada, on sündinud delta, bluus ja siinsetest väikestest linnadest on oma teed alustanud pikk rida toredaid musti bluus, muusikuid. Robert Johnson oli üks neist, kes selle tee lahti tegi. Pluus oli ju kõigepealt ning sellelt põhjalt on kasvanud lugematu hulk tulevasi rokkmuusikavoole ja suundi. Pluusiasvempop seostuvad Mississippi delta tohutute salapäraste sooaladega kus vaikus valitseb ja kõrgete puude oksad veeni alla ripuvad. Louisiana keelsenjazaydeka kantri gospel rock n roll. Kõik see on kokku üks suur delta muusika. Anname asjaosalistele endile sõna, mis kuidas klaranskeitma Braun. Kui tahad pillimängu selgeks saada, siis keegi ei saa sulle õpetada, et vaat nii käib beebikingi nii madivoothersi või laid ning Hopkinsi soolo. Vaid sa kuulad ja õpid mängima, kui mina hakkasin muusikaga tegelema. Ma ei olnud meil ei linte, Mackey õpikuid ega miskit, mille järgi õppida. Kõik, millele saime toetuda, oli meie kõrvad, meie enda mõttetöö, meie ajud, platsid. Kui keegi aga juhtus Brauni kuuldes teda bluus legendiks nimetama, manitses ta. Ärge klassifitseerida mind bluusartistiks. Jah, mul on küll lugusid, mida võib bluusiks pidada, aga, ja võitnud nendega ka grammisid. Aga ma mängin ka kationit, bluugrassi, džässipolkat, kalipsot. Ja siis see, et ma olengi kitarrist, aga ma mängin Kaiu viiulit. Kinkisin just ühe Nashville'i kantri Oolo feimile. Ja ega mu välimuski vasta ettekujutusele pluus muusikust. Ma olen alati kandnud kauboikübarate riideid. Olen üles kasvanud Louisiana Texase piirimail hobuste keskel. See on mu kultuurikeskkond pärand ja paljud üldse ei tunnegi. Ajalugu. Esimene kauboi oli mustanahaline. Delta muusika selline tohutu varamu on koondunud 1939. aastal ehitatud madalasse punastest tellistest hoonesse Ferry tee peatänaval kus tegutses alguses kohalik postkontor. Isegi postimeistri Kaarli initsiaalid on hoonel veel alles. Delta muusikamuuseumi rajamisel on just kohalikest entusiastide abi andnud üks suure töö tegijaid Ferry tee. Mees. Moor on öelnud, et selle muuseumi abil on võimalik näidata, kui uhke siinne rahvas oma fantastilise muusikapärandi üle on. Neelte muusikamuuseumis on ka kohalik kuulsuste hall ning muuseumihoone ees kõnniteel Vokashein paaride nimede ja näopiltidega plaadid kuulsuste kõnniteel. Jerry Lewise plaan, et on siin aukohal ja esimene eksponaat, mida muuseumikülastaja näeb, on elusuuruses grupp konferidest pärit nõbu. Kolm linna kuulsat poega, trimmis Vogart jämegi. Killi seisavad teine, teisel pool toredat vanad klaverit ning klaveri taga istub käed klahvidele nägudest kuulsaim ise rylilju Isise. Mul on jumala poolt antud anne, ma armastan muusikat ja alustasin muusikaga, mida nimetati rock n rolliks. Mu esimene suur hitt, Hullota šekingovinon, puugi vuugi või rock n roll tegelikult lihtsalt muusika, milles on rõhutatud rütme, nagu kantrilugu hea meloodiaga rütmi taustal rokib. Paned sellesse tõelise tunde ja siin ta ongi. Errydei kuulutab laupäeva Cherry Lewise päevaks linnapea kingib rock n Roll lauljale linna võtme kuulutas kohalik ajaleht Concordia Sentinel. Kõige suuremas trügis riftis, mida siiani oli kasutatud vaid kõige hullemate üleujutustega. Seitsmeteistkümnendal mail kell kaks alustas häiridei keskkooli orkester marssi tekki Louisianas Ave nüüd orkestri ees lahtises kärillakis istusid Cheryli linnapea tabeli Judy Davis ning kaubanduskoja esimees Siieynelsson käri. Läki, seal marssisid sajad uhked linnakodanikud oma parimates riietes kolonni eesotsas noored Cherry, liiliuishan, klapp liikmed. Õhus oli suure peohõngu. Paraategi lühikese peatuse 120 Louisiana avenüül asuva kohaliku raadiojaama ees, kus päevakangelane andis intervjuu. Pääle, siirdus kolonn Louisiana avenüül põhja poole tõest striidile, sealt läände Texas avenüüle, et peatuda Concordia pank antrast kampani ees. Siin ulatas linnapea tabeli Judy Davis Cheri Liile linna võtmekell. Üheksa õhtul esines Cheryli heategevuslikul tantsuõhtul Ferry. Tei. Keskkooli võimlas. Jerry Lewis suundus koos õe Linda Keiliga põhja poole, aga kuhu meie helgi? Ma arvasin, et võiks ikkagi jääda sinna Mississippi deltas ja uurida, mida enesest õieti kujutab. 18000 aastat tagasi köitis põhja Ameerikat ilmatu jääliustik mis vist küll lausa praeguse Mississippi delta aladel ei ulatu. Juhtunud aga tema mõju küll, sest kui liustik sulas, kaevasid Mississippi ja selle lisajõed endale hulga pikki orgusid ning vesi tekitas siinsetel aladel suuri üleujutusi. Kõrgvesi haaras oma vooluga osa pinnasest kaasa ja kui veetase lõpuks alanes, rahunesid Mississippi ja teised jõed oma sängidesse. Tuulte ning veevooluga kaasa toodud salvestised sättisid aga Mississippi deltas kümnete meetrite paksuse kihina. Mississippi lookleb käänev, väänleb kaardil kogu oma pikkuses otsekui mõni hirmuäratavalt suur maduuss. Selliste jõgede sängid, mis pinna setete vahel silmustena looklevad võivad ikka ja jälle muuta. Eriti suurvee ajal. Niisiis peetakse Mississippi teeltax hiigelsuurt uhtorgu, mis ulatub Illinoisi osariigi lõunaosast läbi Missouri, Arkansase ja Mississippi osariigi Louisiana keskele. Välja võiks öelda, et see on suur delta. Tavaliselt veetakse kadeltax hilisematel aegadel UHD setetest tekkinud piirkonda Louisianas, New Orleansist lõuna pool kus vägev Mississippi oma veed Mehhiko lahte viib. Jõe suue jaguneb siin veel mitmeteks arudeks niietel peale on pehmelt öeldes keeruline ja ohtlik. Mississippi looklev käänuline delta on ohtlik oma tohutu veemassiga ähvardavate tulvavete ning üleujutustega oli 1543, kui maadeuurija Hernandodessotto oma kaaslastega esimese eurooplasena Mississippi tulva tunnistajaks sai. See ei olnud nii hull, et Mississippi aladele oma kodu rajanud Euroopa uusasukate jaoks saanud sellest peale kõige kohutavamat ekssõnadeks üleujutustulvavesi ja uputus aastatest 1782 kuni 1850 on teada lausa üheksa suurt üleujutust. Kõige kohutavam üleujutus on aga võimsa Mississippi ajalukku jäänud aastast 1927. Jõgi purustas siis kaitsetammid VII Mississippi äärses osariigis. Kõik algas tugevate vihmasadudega 1926 suvel. Need jätkusid läbi 27. aasta kevadkuude. Aprillis oli juba oma miljon aakrit Mississippi äärseid alasid täiesti vee all ja vihma muudkui 100. ja 100.. Alles juulis hakkas vesi vähehaaval tagasi tõmbuma. Tohutus looduskatastroofis hukkus, kus enam kui 500 inimest 700000 inimest kaotas oma koduviljasaagid, hävisid, tööstus ja transport surid välja. Võttis aastaid, et elu kogu sellel hiigelsuurel maa-alal uuesti taastuks. Kirjanike, kunstnike ja muusikute loomingus on 1927. aasta Mississippi üleujutus tulevaste põlvede jaoks talletada ostetud rändinimumann Louisiana, 1927. Saabusid vihmased ilmad ja ehitusel töö seisis. Otsustasin, lähen sõidan bussiga ringi ja nägin, seal istub Lightning Slim bussis. Ja mul tuli mõte aega on, läheks õiges limiga kaasa, vaatan, kus ta maha läheb, tutvustaks end. Pääsen stuudiosse vaatama, kuidas neil seal töö käib ja nii tegin aega oli. Linn oli lahkelt nõus, ainult et enne pidi üles leidma kaduma läinud suupillimängija. Istusime suurde punasesse käril, äkki sõitsime, otsisime, aga mees jäigi leidmata. Mis nüüd saab, muretseti stuudios, kui sinna jõudsime. Mina selle peale, et mis ikka saab, mis selles kadunud mees siis nii erilist on? Kui ma ütlen, et mina mängin paremini sisse, pole naljana mõeldud. Võtsin suupilli ja Slimi silmad lõid särama kui jõulupuu. Mees, sa jõlgud minuga ringi terve päeva ja pool ööd veel otsa ja ei lausu sõnagi, et oskad mängida ja veel selliselt vastasin jah, aega ju oli, kiiret pole. Aga kui vaja, ma võin mängida ka trummi ja kitarri ja bassi ja ja nii sai alguse koostöö Louisiana ühe tuntuma edukama produtsendi Chei Milleriga, kellelt Lesley Johnson sai siis talle külge jäänud hüüdnime Leisi Lester. Tänu eriliselt aeglasele liikumisele ja lõdvale olekule. Olen armastaja, mitte võitleja. Miller ise mängis noorpõlves erinevaid pille ja alustas hoopis kantrimuusikaga ning tema stuudiotes, mis olid varustatud aja parima tehnikaga suhtuti muusikasse sama avarabilguliselt. Vahet pole seinast seina. Biitlite laul lossist kees teemanditega, taevas inspireeris satun roosis suurt kohalikku edu nautivat Jon Freedi kirjutama laulu džuudist, kes maskeerinud end prillidega ka. Ja kohalike edu kasvas mõne kuuga ülemaailmseks. Satun roosis juba kooliaegadel rütmibluusi mänginud John Fred oli vaid seitsmeteistaastane, kui ta koos oma Playboy bändiga esimese plaadi tegi ja abiks selles ja taustal oma orkestriga oli, kes siis veel, kui mitte häts doomino? Aga see on väetistamina ja New Orleans rõõmus, imepärane linn Louisianas lausa Mississippi teel, tas, mis delta muusikamuuseumile küll lõpmata palju materjali on kinkinud. Sügava lõunamuusika on siin sulanud võrratuks New Orleansi saundiks rõõmsalt rulluvaks rütmiks, mis kõlas kuumadel öödel stoori ning veel Streeti klubide paaride lahtistest ustest lausa hommikuni välja. Oli 1939, kui 10 aastane Antaan Domina Haylywaigalabis õhtu õhtu kõrval klaveri taga istus. Poisi lühikesed jalad ei ulatunud õieti reaalidenigi, aga New Orleansi rütm oli tal veres ja sõrmedes. Igal õhtul teenis ta niimoodi mõned pennid ning teised muusikud panid talle hüüdnimeks fäts sest tegu oligi päris priske poisiga. Sätmen, singel, mille Domina 20 aastasena salvestas seda müüdi üle miljoni plaadi ning rock n rolli. Muumia alguses oli häts toomina juba tuntud ja kuulus rütmi pluusid kelle rütmikat klaverimäng väga hästi Carok muusikasse sobis. Tema New Orleansi sound on aastakümneid edasi elanud täiesti tervelt seitse 10. aastat, kui arvestada, et sats toomina juba 10 aastaselt klaveri taga istus ja küllap istub nüüdki, kui tuju tuleb. Ja nüüd istus klaveri taha briti rütmibluusimees Schulz Holland, et teha muusikat koos oma suure lemmikute oktortsiooniga. Dokterile kuulus ta kähisevam hääl ja temagi New Orleansi mees, milles jutustab ikka toosama rõõmsalt rulluv Rütem New Orleansi sound doktorczan õieti Malcolm Mcrännak aste show business i Rädadele õige varakult. Nimelt sattus tema lapse nägu tänu modellist emale Aivory seebireklaamikarpidele. Aga see on professor Long Hearise professoriteks kutsutud muide New Orleansis pianistide, kes punaste laternate piirkonnas oma muusikat tegid. Teismeeas rebennak musitseeris viiekümnendatel koos Long härieteiste muusikameestega juba salvestusstuudios läinud sajandi 60.-te lõpus võlusaid rebenneke, psühhedeelia ja New Orleansi puudu müstika Ta tõmbas selga pikad eredad rüüd. Pani pähe toodud sulgedega peaga, et temast sai doktor chan. Tripper öörändur, kuid sõna tripper, hoid tõlkidega hallutasineerija. Muide, keegi kuulus ruudu doktor doktortsjon ravitsenud kunagi tõepoolest New Orleansis rahvast. Aga meie, doktor, see on see muusikamees on nüüd juba aastakümneid mööda maailma ringi rännanud Gial New Orleansi muusikat ning kultuuripärandit tutvustanud, kontserte andnud ja festivalidel esinenud kirevate Võõdu rõivaste aeg on ammu möödas, nüüd meeldib talle poseerida häälegantsetes valgetes ülikondades roos. Vääril käib asja juurde. Elu tuleb nautida ja hulk fänne on tal selles suures maailmas, kes teda alati rõõmuga kuulavad. Nende seas olevat ka üks teine doktor doktor Haus siis näitleja ju loori, kes on tegelikult ka üpris andekas muusik, aga siin doktorsioon ja vennad, Nevillid, nemadki New Orleansist. Hulk Neveleid ja veel rida New Orleansi muusikale, Nende nedelide perekond esindab New Orleansi muusikaessentsi. Seda juba üle 50 aasta. Ei must ega valge, ei puhas showl ega rütmibluus mitte päris popp, aga ka mitte päris rockkokkuvõttes ei siit ega sealt, vaid siit-sealt kõigest, mis kujutletav, kirjutab muusikaloolane kreek Brato ja nüüd esineb nendega koos ka Charlesi tütar šarmen. Sooloartistina on kõige edukam olnud neist Aron neljast vennast. See iseloomustab oma vendi järgmiselt. Minu esimene eeskuju minust neli aastat vanem Aart pole eales kuulnud paremat lauljat kui tema ja nii fancy klaverimängu. Kolm aastat vanem Charles meie džässmees. Tema juhatas mind improvisatsiooniradadele. Ja seitse aastat noorem Siril. Meie pere James Braun. Põlev hing. Ja Aron Nebel ise. Sünniaasta 1941, nelja Grammy omanik. Ikka edasi New Orleansis. Georges virsik lill, Richard meenutab, loid Price esines mu kodulinnas Mcuunis ja aasta oli 1952. Rice oli suur täht ja loorimis Kloodi kohutavalt poplaul. Ja mõelda vaid. Messil oli Musta ja kullavärvi kärillek. Minagi tahtsin endale just sellist, aga neid polnud sugugi igalt poolt saada. Matusebüroost küll, aga et sellega sõita, pidid ju ära surema. Loit Price oli esimene New Orleansi artist, kes ülemaalist edu saavutas ja seda ka valgete seas. Brassi enda kirjutatud loodimis. Kloodi tõusis rütmibluustabelis esikohale ja plaati müüdi üle miljoni. Eksam Larin klaverit mängib häts doomino ja taustal Deiw partalomiu orkester. Nooruses ratas laevale, muusiku kogemusi ja muusika kogemusi hankinud pardal on, ju oli neil aegadel New Orleansi muusika valge suurkujusid ja kujundajaid produtsent, arranžeerija, orkestri juht, muusik, helilooja lugusid kirjutanud 4000 ringis. Ja smiley Lewis esines viiekümnendail nii laval kui stuudios tavaliselt just tee pardal on ju orkestris saartel. Ja vähemasti kohaliku mõõdupuu järgi oli ta kõrgelt hinnatud. Kuid levis oli loomu poolest üsnagi vaoshoitud, tagasihoidlik kuju. Ja seda on peetud ka põhjuseks, miks veelgi suurema eduni Lewis ise ei jõudnud, küll aga tema laulud. New Orleansis Ramparte ja Tjumeini nurgal asuv kosiimamat assatšianud n stuudio oli üldse kuum koht ja kuumoliga stuudio orkester Frank Fels, Alvin retailer, Edgar plan. Start oli jällan ja ööl Palmer, kes siiani mängib koos doktortsiooniga Galil Richard plaadistast ja kõikuma tulisemad rock n rollid just selles stuudios. Kui lee jälle on, oleks oma Solode ees saanud autori ja mittestuudiotasu, oleks ta mitmekordne miljonär, on tõdenud Mc rebenak. Ja seal samas stuudios lindistas ka Loit rassikontsert bändis klaverit mänginud Larry Williams, üks mitmetest Williamsi kepsakatest lauludest pauni Maroni saatjast siianud Enn stuudiobänd, saksofoni Lee Allan. Näete siis ühest muusikamuuseumist rääkides palju muusikat kuulata ja lisaks veel muusikutest kõiksugu põnevaid lugusid teada saada. Säridei seal ida Louisianas on tegelikult õige tilluke linn. Nelja tuhandet elanikku ei tule kokku. Ometi öeldakse, et siit olevat pärit rohkem kuulsaid inimesi ühe ruutmiili kohta kui ühestki teisest Ühendriikide linnast. Kuulsuste nimekirjas leidub senaatoreid, ajakirjanikke, kindraleid ja šerifeid kuid ameti vaid üks üle maailma tuntud nimi ja see on rokkmuusik Erreliliuvis. Linnas on ka Cherylil Jewise Aveni kahel pool peatänavat paista Friday fotodel madalaid punastest tellistest hooneid, kauplused, ajalehe toimetus, pank, kirikuid on fotodele jäänud kolm. Needki on madalad ja tagasihoidlikud toredate sammaste ja kolmnurkse viiluga. Sissekäik viib kohaliku raamatukogusse. Louisiana avenüül seisab pisut kogukam hoone teater, Arkaad ja selle hoone naabriks ongi linna uhkus, delta muusikamuuseum, suur varandus, väikeses linnas. Kõigi täna kuulatud muusikute ja veel paljude teiste lood ning laulud. Champlus Swing, Chazz, Napolit käti üht-teist veel ja ongi muusika, delta Luib priima Louisianast.