Kirjanduses. Meie kirjanduse tähestik on jõudnud märtsikuusse ja me oleme ikka siinsamas vikerraadio ovaalse laua taga, teisel pool lauda. Peeter Olesk, tere. Tere symbol Mart Ummelas. Oleme juba üle paarikümne korra eesti kirjandust tähthaaval läbi võtnud. Aga enne kui me läheme tänase tähe juurde, meil on üks väike võlg vaja lunastada nimelt veebruarikuu kuulaja küsimusele vastuse saatnud, vahel välja loosida. Üks viimaste aegade kindlasti silmapaistvamaid eesti teoseid, Tõnu Õnnepalu paradiis. Tõnu Õnnepalu sai selle raamatu eest Tammsaare auhinna ja oleks peaaegu et saanud ka Vilde auhinnaga, saigi oma luulekogu ja kevad ja suvi ja eest, nii et tõeliselt hinnatud teos ja meeleoli õige vastuse saatnud üle 10 inimese osa põhjalikumalt osa vaid ära märkides ja õige vastus on siis. Täna hingamise päev, see on teatavasti nädala seitsmes päev, nii et number seitse. Ja õige vastus on siis nii, kui kiiresti kirjutas Friedebert Tuglase novelli Toome helbed. Ja siis number seitsme all on õigesti vastanud Juta rundu. Palju õnne ja ta vastab, nii et kirjutasin täpselt kuu aega peaaegu iga päev, pannes lõpp-punkti seitsmeteistkümnendal oktoobril. Friedebert Tuglas sõnas ja pildis, aga sama faktivana Nikoni kolanud Reese raamatus Friedebert Tuglas 68. aastal, niiet arun, tule läheb see raamat. Rundo see nimi pärast loosi selgumist ütleb mulle palju on koerus kauaaegne emakeeleõpetaja, nii et ta tunneb kirjandust. Väga tore ja ehk siis. Ka oma. Koeru kaaselanikele tutvustab seda raamatut, aga ei kahtle selles, et seda teeb. Aga noh, see on üks hea näide sellisest raamatust ja Tõnu õnnepalust me ju alles äsja rääkisime. Mis väärib lugemisaastal lugemist. Aga kas kõik raamatud, mida välja antakse, väärivad lugemist, ma esitan sulle natukene provokatsioonilise küsimus. Kõik raamatud ei vääri ostmist. Meie kirjastajad on ikkagi olnud aegade algusest peale. Väga sageli röövlid ja röövlid ei maksa kunagi järele anda. Raamatute hinnad on praegu kunstlikud, kunstlikult üldiselt kõrget. Ja sellele saab vastu hakata ainult siis, kui sai osta. Sul ei pea kõike pähe määrima, ära anna järele. Samas on selge, et lugeda tuleb palju. Tegelikult raamatuid reklaamitakse praegu ohtrasti, aga küsimus ongi selles, kas seal raamat või see on teos. Ja minu vastuväide on, et reklaamitakse raamatut kui trükist, aga mitte, kuid teost nende teoste tutvustused ei kõlba ja enamasti mitte kuskile. Ärge raamatut ostes või teda laenudes sellest reklaamist küll lähtuge. Ja mulle tundub ka, et raamatute hinnad on tõesti tõusnud pilvedesse ja väga tihti on selleks põhjuseks teostus. Et kui me siin vaatame, kas või neid raamatukese, mis ilmusid Nõukogude ajal, olid väiksed luuleraamatuid, need on ju ka väga kenad tegelikult, aga me näeme, kuidas need luuletused on siia kokku pressitud, eks iga paberi ruutsentimeeter oli vaja ära kasutada, siis tänapäeval ikkagi on raamat suhteliselt luksuslik, nii nagu sa ütlesid, et raamat mitte teos Selle vastu, et inimesed elavad paremini, ei saa midagi olla. Kuid olgu siis paremad. Lugemuse poolest olgu paremad sisseelamise poolest. Aga kui lugeja on parim raamaturiiulimeetrite poolest, siis see on kehtinud püksus. Nojah, ehk kunagi jõuab meieni ameerika komme tapeet, raamatu selgadega. Niisugune on ka ühes Tatu kohviku peldikus täiesti olemas. Siis tänase teema juurde ja täht, mille sa eelmine kord välja käisid, on. No kui jällegi üritada aja tähega kirjanikku leida Eestist, siis on üsna raske. See on pärit Gustav Suitsu luuletusest kerko Kell. Nii vaikse Kodokile talo kui untse vooremäe pääl sealse amm Võnnust, seda on suits ise tunnistanud, on haa Tartu kuma. Tartu oli see koht Ko, noor poiss tahtis minna ikkagi kõigepealt isased Tartu teda pärast gümnaasiumi lõpetamist ei rahuldanud, ta tahtis Eestist ära, läks homme. Ja ei tohi unustada, et Noor-Eesti ideoloogia ongi sündinud Soomes mitte siin Eestis, mitte siin Eestis. Ning samal ajal see tähendab see ka suitsulähedust oma sünnikohale ja sellele keelele mida seal on kõneldud. Sest see luuletus ise on ju kolmest surmast. Tammsaare ütles, et kui ka suits muud poleks kirjutanud, siis sellega ta on juba klassik ja see vastab tõele. Kuid kerko Kell on kõigepealt sellest surmast, mida mina kirjutaja näeb parajasti siis, kui ta küla vahet käib. See toob talle meelde pildi oma ema matustest. Gustav suits oma vaesuse tõttu ema surivoodile ei jõudnudki, ta jõudis alles siis, kui oli matusepäev vannusse kohale. Ent luuletus lõpeb ju küsimusega, et kui ka mina suurem, kas siis ka minu auks süüakse ja juuakse. Sest lell, sellel on reaalselt olemas olnud, see oli Võnnu, Kristjan Lible Gustav Suitsu isa, vend Jaan. See vent suitsu alates enam talle lüüa ei saa. Aga tema emale lõi ja lõige sel hetkel, kui Suitš küla vahet käis Nii et see on nagu suitsu, väike patukahetsus, kui nii võiks öelda. Ja, ja muide, see patukahetsuse motiiv on Gustav Suitsu küllalt sage seal olemas ka näiteks tema kahes luuletuses, mis mõlemad kannavad pealkirja tuulemaa üks ja kaks. Tihtipeale on arvatud ja täiesti rumalast peast, et see tuulemaal Eesti ja see on täiesti vale. See tuulemaa on suitsu tolleaegne. Tookord vaimne olukord ise, sest esimeses tuule maasta küsib õieti küsivaid, väidab kui lahja on su oma, põlluRiib isikliku vaesuse tunnus, oodati, läbimurret oodati ja et see nooreestilikku koopa ongi edulugu ja ma ei tea, mis kõik muu, praegune jama. Aga see ei olnud nii lihtne, see oli ikkagi jõupiiril käitumine ja teises sama pealkirjaga luuletuse osas ta ütleb nii. Maduline pool hari tan antud ei teinud seda luule viinamäeks. Issanda viinamägi on alati üks pillerkaar, seda suitsu tookord esimese maailmasõja eelõhtul näidata, et ei olnud. Sina tõlgendad nüüd seda tuulema kujundit nagu isiklikku teatu Ta skepsis ja, ja niisuguse ebaõnnestumise enam aga samal ajal kirjutatud luuletus laule Eestist kus selgelt öeldakse välja, et Eesti on selline koht, mis noh, nagu ei vääriks elamist. Mis sa sellest arvad? Tõepoolest on suid sul selles luuletuses öeldud niimoodi? Ei, siin haljast loorberipärga vajuta keegi lauliku pähe. Praegu antakse preemiaid küllalt palju, aga oli ka aeg, kus neid ei antud. Ega Gustav suits ei tahtnud mingit loorberipärga, ta tahtis leivaraha ja see oli, kuna ta oli Noor-Eesti paljude võlgade taga, jah, väga valus, tihtipeale. Küsimus oli element reaalsetes rahaühikutes, mitte Stades markades, vaid kõige väiksemates rahatähtedes üldse. Gustav suits on ka Tuglased niisugust laenuks palunud. Seejuures tal oli teatav alaline töökoht olemas, aga võlad olid kaugelt suuremad, kui selle töökoha palk võimaldas katta. See ongi Noor-Eesti pahupool. Lähme Euroopasse, aga kas paljaste ja taskutega või nagu potentsiaalselt miljonärid? Seal on tohutu vahe ja seda läbimurret. Kado Lääne-Euroopa tegelikult ju ei oodanudki, sest me olime endiselt Vene impeeriumi osa, oodati vene impeeriumi, võib-olla lagunemist. Aga ei oldud nii targad, et aga me saame äkki iseseisva Eesti keegi teadnud, sest iseseisvast Eestist kaugemal Lääne-Euroopast mitte tuhkagi. Kui läheks ikkagi nüüd hetkeks veel ajas tagasi, Gustav Suitsu, tuli eesti kirjandusse ikkagi väga sellise programmilise koguga elu tuli ja me teame, kui palju selliseid kui eetilisi sümboleid pärineb sellest kogust, noh näiteks seesama elu tuli või oma saar, mis on tihtilugu olnud ka ütleme suitsu sellise deviisi võrdkujuks või taotluste võrdkujuks leida oma saar, mingi niisugune noh, ideaalne ühiskonda. Täitsa selge, kostnausoidž tundis utopismi. Ja ta ei ole kunagi salanud, etab, tundis marksismi. Need olid tolleaegsed voolud. Ta, ta elab nende voolude sees. Tali Esseeria. See ei ole määrav, kas ta oli sotsialist revolutsionäär, vaid on määrav see tali vasak ja mind saavad alati marru need, kes hakkavad vasakpoolsust sõimama lihtsalt sellepärast, et nad on ise harjunud parempoolsusega. Nad ei tea vasakpoolse ajaloost kõige vähematki. Olgu vait, kuid oma saar ei ole tingimata üldse seotud vasakpoolsuse utopismiga, see on seotud selle kohaga, kus sa oled sina ise, nagu mõnikord statistid ütlevad, kus on sinu identiteet säilitatud ja suits. Tuleme uuesti tuulema juurde tagasi, oli tuulepealne. Ta oli tuulepealne ka veel vabariigi alguses kui ta kirjutab poliitilise allegooria pärast vabariigi sündi. Koontelliili läkitus sõbrale 1849. Originaalne lootust ei ole, tõlkega. Mitte midagi muud siis see allegooria aluspõhjal väga selge, kas meil on seda kohta, kus me tunneme ennast ise endida või kas meil on turvapaik? Meil on isegi kodututele koetelt turvapaik. Aga kas meil inimestel on see ja siin mõtleb Gustav suits mitte koertele, vaid inimestele seda turvapaika vaja tähendab poliitika sissetoomine luulesse ja seda me teame hilisemalt, Runnelilt teame ka Paul-Eerik Rummo Pealt. Teame ka Betti Alveri pealt, see ei ole midagi, aga see ei tähenda võitlus Salme. See tähendab seda, et saaga ühiskondliku ühiskondlikke olusid ei karda ja luule peab oma olemuselt tulemi julge. Kus ta suits oli oma kombel revolutsionäär, oli. Aga ta oli just nii, nagu sa ka siin, viidates lekkond lillele. Ta oli pettunud teatud mõttes revolutsioonist pärast. Küsimus on selles, et kas ta pettus, revolutsioonis võidab pettus ka iseendas ja minu seisukoht on, et ta pettus mõlemas. Aga. Pruugib tähendada tingimata saamatust. Gustav suits kutsuti aastal 1919 Eesti vabariigi Tartu Ülikooli eesti ja üldise kirjanduse professoriks. Tal ei olnud korralikku kraadi. Ta oli võrdsustatav magistriga. Ta palus kaheksa aastaks pikendust selleks, et ennast Helsingis ettevalmistada. Ta sai selle pikenduse, ent loengud ise jäid ära, loenguid ei toimunud. Ja sealt omajagu rahulolematust professoriga, kes ei täida oma kohust. Kuigi kohusetäitja. Latt, mille Gustav suits professori nõuetele asetus oli küllaltki kõrge. See võib tähendada tolle aja kontekstis hoopiski isiklikku rahulolematust. Minu riik, aga ma ei saa selle riigiga hakkama. Kui, kui praegused poliitikud julgeksid olla avameelsed? Paljud neist võiksid kirjutada ka luuletusi samas võtmes. Aga ei, nad on ainesega rahul, nad ei ole kuskil eksinud. Nõukogude ajal ega praegu, teised eksivad. Suid sul see aspekt, et sina tuulas, eksid, aga mina, suits, olen õigel teel, see puudub täiesti. Suitsu on just vastupidi tähtis, see, tema eksib, tema ei ole kinni. Aga on ka niisugune aspekt olemas. Tamsalle määrati vabariigi algul kui ma õigesti mäletan, 4000 marka mingit preemiat ja ta loobus sellest, sest Gustav suits preemiat ei saanud ehkki tal oli uut loomingut ette näidata. Ja praegu paneb oma preemia lauale tagasi, öeldes, et ma võin seda väärida, aga miks teine mees, kes on minuga võrdne või parem, seda ei saa? Suitsupreemia mitte andmine, põhjenduseks olid jah küll see, et ta on Soomes ja küll see, et ta ei ole kirjutanud midagi, kuigi ta oli vist paarkümmend luuletust siiski sellel perioodil kirjut publitsistika publitsistika pluss juures, aga noh, eks oli, nii nagu see tänapäevalgi on need natukene mäng vahel ja kes seal siis lõpuks said, metsanurk vist ja kes need olidki, ta tollal siis premeeriti. Aga muidugi suitsu jaoks oli see raha ilmselt üsna oluline, sest nii nagu see on, vihjasid siis, ega suitsu elu ei olnud meelakkumine, ta elas suhteliselt suurte võlgade Need, kes võlad kirjutas korstnasse alles nõukogude okupatsioon. Suits tänu sellele pääses, sest võlad jooksid kogu aeg lõpuni. Osalt oli see ka ringkäendusele päästet. Paljudele Gustav Suitsu laenude üheks käendajaks oli Friedebert Tuglas. Ja kirjavahetusest on dokumente selle kohta, kuidas suitsu palub ajastada või õiendada miski asi ära. Ma küsiksin sealt vahepealt seda, et suitsu on käsitletud üsna palju selles nõukogude perioodil, Nigol Andresen on pühendanud suitsule väga palju oma aega ja ja noh, ütleme niimoodi ka teadmisi ja uurimistööd, aga nüüd nagu suits enam tema retseptsioon tänasel päeval enam ei ole nii kõrge, nii nagu ta ehk oli tollal, mis on üsna kummaline arvestades seda, et noh, ma saan aru, et nõukogude ajal taheti talle külge kleepida sihukse vasakpoolse peaaegu et pool Sotsialisti või kommunisti maine ja nüüd on seda ka hiljem üritatud. Aga, aga samal ajal ilma suitsuta ei ole ju eesti kirjandust, ütleme niimoodi aus. Ei ole ka euroopalikku Eestit. Seal ei ole ka euroopalikku Eestit, just nimelt, et miks me oleme ta nüüd niimoodi hüljanud, teatud mõttes. See juhtub kõikidega, ka Gustav Suitsu, sul on endal luulutus, mille üks värss kõlab umbes nõndamoodi, et ühel päeval ma ei ta enam varjugi seinale. Need asjad käivad tõusudega ja mõõnadega. On tavaline, et see viga ühel hetkel parandatakse, selle paranduse nimeks on üldiselt renessanss. On kindlasti tulemas ka see aeg, kus suitsu juurde tullakse tagasi. Ja tüpoloogiliselt. Niisugused renessansist sünnivad siis, kui olevik läheb liiga lahjaks. Niipea kui kaasaegne ühiskond saab aru, et see meie praegune kirjandus on ajaviida hakatakse vaatama mineviku suunas, mida andmeil viimase aja puhul siis ikka seotud, kus on Kitzbergi uusväljaanded? Rääkimata Eduard Vildest, kelle 145. sünniaastapäev just nüüd Kes on praegusel ajal rääkinud Vildest enam-vähem järjekindlalt, Mart Ummelas, Peeter Olesk, tõsi küll, vigaste pruutide kaudu, aga vähemasti on meil Vilde sees. Ent me võime juurde võtta vabalt ka Koidula, me võime juurde võtta ükskõik kelle praegu on uue kirjanduse ekspansiooni täiesti arusaadav igaüks, võib-olla kirjanik ja ka see on voorus. Aga ühel päeval sa tahad Lihtsalt lugeda seda, mis on juba olnud, mis on auväärne, kuigi pisut tolmunud, lükkad selle tolmu sealt pealt maha ja avastab suure kirjanduse. Aga ma näen siin ka meie kirjandusteaduse teatavat nukrat seisu, ei ole nagu jõudu monograafiaid kirjutada. Graafiad, mida isegi doktoriväitekirjadele esitatud, no sellest võib-olla teinekord, aga ent kirjandusteadvus nõuab samasugust tööd nagu iga teinegi teadus. Ja mida sa ütled olukorras mõne kirjaniku kohta, kus sa pead seda ütlema peamiselt tema teoste põhjal? Gustav Suitsu uurimise teeb raskeks tõsiasi, millest on meil ka juttu olnud, nimelt et 41. aasta Tartu katastroofis kogu tema kodune arhiiv mis oli Tiigi tänava majas, hävis ja pääses ainult see väike osa, mis oli enne paigutatud Tartu Ülikooli raamatukokku, nii pääsesid tule tappus või tulemõrtsuka tööst Gustav Suitsu noorpõlve armastuskirjad mis on tehtud hiljem kättesaadavaks ja suitsu. Üldsegi mitte nii väga noor eesti Likuna, vaid suure romantik, kunagisse lembelüürika. Ja kuigi tema lembelüürika Ka on väga kõikuva tasemega, seal on väga vaat asju, aga on näha ka et armastus käib talle veel natuke üle jõu. No ma küsiksin vahel, et me oleme siin aeg-ajalt seda teemat käsitlenud. Poeet ja tema suhe vastassugupoolega Milline oli suitsusuhe vastassugupoolega? Aino suits ikkagi oli kahe tütre ema ja tegi suitsuseiklustele teiste muusadega ka lõpu peale. Seejuures nad olid mõlemad küllalt vaesed, ent Aino Suitsu oli luteldikust perekonnast pärit. Suits oli pärit Hernuutlikust perekonnast ja osutus järk-järgult täna peaaegu et jumala salgajaks. Anti luterlased. Samas oli Aino suits üks väheseid, kellel tehti erand ehk Tartu Ülikooli professori abikaasa võis olla ka ülikooli palgal suitsuteened soome kultuuri ja keele õpetamisel sõja Eestis. Sõjaeelses Tartu Ülikooli siit väga suured. Tuletame meelde, et tema neiupõlve nimi oli tromboon. Proua on tema üks õpilasi, oli Paul Ariste ja neid oli, oli hästi palju, tema tegi soome kultuuri omaseks. Ta, ta ei saanud lubada, et see kõik toimuks keset anarhiat, vastupidi, nõudma korda samale ja kui on teada, et Gustav Suitsu kodune raamatukogu oli väga rikkalik ja kuna see koosnes peamiselt mujal ilmunud asjadest, siis need olid kallid. Tulge nüüd tagasi veel suitsu nooruse juurde, nagu sa vihjasid. Tema kujunemisel oli ikkagi väga oluline roll tema Soome-perioodil ja üldse suhetel Soomega. Me teame, et ka Soomes Aino Kallas oli ja see, kes teda nagu esile tõi ja, ja teda julgustas. See algas varem, see algas Tartus, kui Aino Kallas asus ka Tartusse ja Kallaste perekonnas sai Gustav suits, kes oli siis gümnasist niinimetatud koduse lõuna ehk kõhu täis. Soomes oli Gustav Suitsu peamiseks vanemaks sõbraks Eino Leino ja See, kes tahtis saada ka eesti kodakondsust Leena, see hoiti ära, sest see oleks tähendanud täielikku jama, ent Leino on öelnud, et kui suits minuga tutvus, siis ta vaatas mulle ikkagi alt üles. Aga hiljem on meie suhted täiesti võrdselt ja Leinud teadis oma tähtsust väga. See oli suitsu tohutu tunnustus suitsule kui luuletajale, kui vaimsele inimesele suid suhtes Helsingis väga aktiivselt soomerootslase arvit müür, näkka ka muide vasakpoolne mees. Ja neid oli veelgi. Kui Tugas oli Helsingis episoodi ühe osa aastast ta veetis Pariisis teise osa Soomes siis suitsu oli Soome pikaks ajaks ikkagi täiesti teine kodumaa. Ning suitsu, see eesti soome kaksik. Riigi idee on kindlasti peamiselt Soome juurtega. Eino Leino oli suur boheemlane, kas suits oli sama poeemi? Sotse ei joonud üle veini. On isegi mõnes mälestusteates kirjeldatud, kui, et aitab ühest pudelist küll see võis tähendada ka seda. Teiseks pole raha. Kuid ei ole teada, et Gustav Suitsu kasutanud oma meeleolukat õhtute kohta. Ta sama sõna nagu Friedebert Tuglased, Siurtsesime sisulisema tähenduse ikkagi pummeldama. Suits oli siin võrdlemisi kaine meelega. No kui me jõuame nüüd suitsuprofessuuri perioodil, oli pikka aega Tartu Ülikooli eesti üldise lülitamisega progress, kirjanduse professor, kui nii täpne olla, siis ma kujutan ette, et tänapäeval oleks üsna raske ette kujutada, et mõni professor ka luuletab. Igal suitsu kirjutanud professuuri ajal kuigi palju põhjus on inimlikult täiesti arusaadav. Gustav suits pidasama loengut maha välja kirjutatud paberilt ja kuidas seda paberit kokku ei kirjutanud, jättis ta loengu lihtsalt ära kirjutades näiteks seinale. Professoril on kõhuvalu ja see oli muidugi väljamõeldis ja kõik, kus just tudengid. Muidugi hakkasid need suitsu autograafia ahvi kiirusega koguma, sest need olid omaette rariteedid. Et suitsu ära jäänud laengute hulk oli küllalt suur ent nõudlikus oli ka väga suur ja selle tõttu need, kes suitsu kuulasid, lihtsaid ikkagi väga korraliku põhja. Ning 30.-te aastate esimene pool. See on puhtalt Kreutzwaldi uurimise aeg, mille tulemuseks on märksa hiljem ilmunud raamat, noor Kreutzwald äärmiselt huvitav biograafia ning terve hulk muid uurimusi. Ja kirjutada selle kõrval ka. Üks luuletuskogu teise järel ei ole lihtsalt reaalne, kuid näiteks kolmekümnendates aastates pärineb suitsu üsna palju poliitilist luulet. Tõsi, need on lühilootused meie mõistes. Ent suitsupoliitiline närv ei ole kuskile kadunud, see ei ole mitte professordumine. No luuletama hakkas ta siis taas aktiivsemalt paguluses. Jah, sest mõtle ise, milline šokk võib olla inimesele kui ainult Vare ja seda, mis on olnud korteris enne seda ei ole üldse seest juhi varetkia. Ent suitset jätkas ka muide Stockholmis pagulasena intellektuaalsete filoloogilist tööd. Ta lahkus vist üsna varakult juba 40 ei lahkunud vana aasta kevadel, kas seal isegi midagi? Ja ei, ta, ta lahkub, keegi neist ei tahtnud lahkuda kohe. Loomulik, kohe lahkub. Argpüks. Ja suits oli 44. aastani, siinsest 43 tähistati tema sünnipäevakümnendat sünnipäeva. Jah, ja, ja see oli Tartus üsna erakorraline sündmus. Suitsu. Kingiti sel puhul terve hulk neid raamatuid, millest oli jäänud tulekahju tõttu ilma. Nõukogude ajal väideti, et isegi see sünnipäeva tähistamine olla suunatud kuidagi okupatsioonivõimu vastu. Nõukogude ajal välditi igasuguseid lollusi, oluline on see, et kirjanduslikke üritusi oli kogusummas tegelikult väga vähe. Karl Eduard Sööt sai 42, ümmarguseks oli teisigi. Ent oli, oli vaja ka midagi, mis tooksid. Ka täiesti erinevad inimesed kokku ning suitsu. Sünnipäevalt on tehtud foto, kus on nii sööd kui ka näiteks Kersti Merilaas. Ja see oli kõik ühtehoidev seltskond. Mitte niimoodi, et käime läbi ja teeme näo pähe, et me oleme oma kohuse täitnud. Suitsule oli antud pärast sõda veel elada kümmekond aastat, 56 ta suri. Ta töötas Stockholmis. Nobeli Instituudi stipendiaadina, aga tegelikult oli ta väga pikk aega aega tõenäoliselt sama vea tõttu nagu tema õdegi. Ka Gustav Suitsu käsi ei töötanud ja selle tõttu viimased käsikirjad on äärmiselt raskesti loetavad. Ja suits mõistis seda ise ja ei olnudki aktiivne kirjutaja, siin aitas teda väga palju Bernard Kangro. Kuid tal on niisugune luuletus, ma mõtlen, kus seal suitsu veab mõte mere taha. Keegi neist ei pidanud roosse poste, abipaketi palgal olemist eluks. See oli vastu tahtmist leitud või omaks võetud lahendus. Töösiil jäi pooleli. Kreutzwaldi materjalid olid ju siin või siis Peterburis kuu suits, muidu poleks üldse pääsenud. No kui me nüüd püüame anda hinnangut suitsu elu tööle lühidalt, et kumb ühe poole üles kaalukas tema tegevus kirjandusprofessori uurijana või tema kui Noor-Eesti ühe juhtiva jõu ja küllaltki sellise revolutsioonilise kirjaniku luuletaja tegevus, mis on jäänud eesti luule võiks öelda varasalve kõige väärtuslikuma osana. See küsimus on iseenesest õige, aga väga raskesti vastutav selle tõttu et Noor-Eesti idioloogiana kujundas Gustav suits ja mitte üksi, vaid koos teistega. Väga mitme põlvkonna ja kama ütleksin kogu iseseisvuse alusmentaliteedi. Professorina kujundas ta ennekõike oma õpilasi. See on kaks ise asja, kas sul on välja käia õpilased või paksud monograafiat. Ja, ja suitsu oli ette näidata õpilaste hulk. Mõtleme näiteks Aleksandr aspelile kes oli ikkagi rahvusvaheline autoriteet. Mõtleme doktor August Annistile, kes on ka olnud rahvusvaheline autoriteet. See see rida on, on väga pikk ja nendel on omakorda õpilased ja nendel on omakorda uurimus, et kõik see on Gustav Suitsu Vallikraavi korterist mingil määral pärit. Nii et harusid on mitu. Ja igaühel on oma väärtus, teame nii pisendada ei. Meil on aeg nii kaugele, et me peaksime esitama ära nüüd märtsikuu kuulajalt küsimuse, mis ka seotud Gustav suitsuga või mitte nüüd seotud, vaid otseselt lähtub tema loomingust. Tõenäoliselt 1919. aastal kirjutas Gustav suits luuletuse, millest oli ka täna jutule kaante lilli läkitus sõbrale asutava kogu puhul 1849. Negatiivne paralleel Eesti vabariigi asutava koguga on selles luuletuses täiesti ühemõtteliselt. Luuletuse teine värss, ütleb Lui sõber, õiguse töötoa ja raamatu. Ja meie küsimus siis kõlab, kes oli see Lui? Millise keemilise segu see Lui avastas ja kes oli tema klassivend, nii et kolm küsimust, kes oli, lõi tema täielik nimi millega ta tegeles, millise keemilise segu ta avastas ja kes oli tema klassivend, küllap märksa tuntum prantslane kui temaise. Aga me tuleme veel korraks Gustav Suitsu loomingu juurde tagasi. Me oleme põgusalt rääkinud sellest luuletusest oma saar. Viisistatud. Mitmel korral kõigepealt ilmselt Juhan Simmi poolt Jah, ja seda teavad väga paljud, aga on ka olemas, teine täiesti teistsugune tõlgendus. Täiesti teistsugune tõlgendus ja mis ma kujutan ette, pole ka meie raadioeetris ammust aega kõlanud, kui on üldse kõlanud, see on 1992. aastal Urmas Alenderi salvestatud. Õieti see ei ole mitte Rujaga salvestatud, vaid Igor Karsnek i stuudios ja veel mõned mehed lõid seal kaasa, kuid Alender kasutab selles Gustav Suitsu oma saare teksti täiesti adekvaatselt. Sellega me tänaseks lõpetame, aga enne veel, Peeter, milline on järgmine täht J. Toyota mitte jotavaid Juta. Ja kohtume J täheseltsis siis nädala pärast, aga nüüd siis Urmas Alender ja oma saar. Sõua merel ja sõua. Ühtse mina võtsin seda kaua ju otsinud olen laia lageda mere. Ma suu on IRL ja Helju ja lained need hõljuvad ka kõrgel kiirguvad liiguvad pilve oma saart, aga hoidsime kõrgel. Et on määratus meres, maid, sadamat vihmusad oma seal taga, mina ei leia oma unistust ilusamat. Kirjanduses.