Kirikuelu sel neljapäeval tähistas nädalaleht Eesti kirik oma taas ilmuma hakkamise kahekümnendat aastapäeva. Väljaanne sai tegelikult alguse juba 1923. aastal ja ilmus nõukogude perioodil Ki edasi eksiilis. 20 aastat tagasi taastati lehe ilmumine Eestis luteri kirikus kandjana. Tänases saates tuleb juttu ajalehe Eesti kirik olulisusest meediamaastikul ning sellestki, kuidas saab kiriku poolt rahastatud väljaanne täita ajakirjanduslikku ühiskonna ja seega ka kirikuvalvekoera rolli. Eesti kiriku juubelil käis. Eesti kiriku esimeseks peatoimetajaks oli praegune Tartu praost Joel Luhamets. Tema järel on seda tööd teinud Evar Post, kes toimetab nüüd ajakirja pere ja kodulehti juhtisid veel Villu Jürjo, praegune Narva Aleksandri koguduse õpetaja ja Kadri Ugur, kes õpetab Tartu Ülikoolis noori ajakirjanikke. Milline oli olukord, kui nädalalehe Eesti kirik peadega nimetajaks sai Sirje Semm kunagine Põlva maakonnalehe Koit vastutav toimetaja ning osakonna juhataja? Kui mina tulin eesti kirikupeatoimetaja ametikohale ja 96. aasta jaanuaris siis keda ruumidest siis toimetus asus? Tartus Aleksandri uulitsal metsamajandi käest üüritud rendipinnal, kus toimetuses oli kas üks või kaks arvutit, mina igatahes töötasin vähemalt kolm kuud ilma arvutita. Kõigepealt arvuti pidi olema küljendajal, see oli punkt üks ja sisestajal oli punkt kaks. Las ma nüüd mõtlen, kas me siis juba seda kleepimist tehnikat veel tegime või ei teinud? No igatahes üsna peame, läksime üle sellele, et me saatsime lehe kohe otse elektrooniliselt kroonpressi, sest Kroonpress vist tegi ise sellele ettepaneku. See tundus meile selline ilmvõimatu, eks ma tulin ju maakonnalehest ja, ja ma teadsin küll, kuidas kleebitakse ja tehakse. Et esiteks arvuteid ja teiseks olid tehnilised võimalused olid napid, aga kui me 97. aastal, kui kirikuvalitsus ostis toimetusele uued ruumid ja lasin need remontida ja sisustada, vaat siis algas pidu meie tänaval ja kõik tingimused olid loodud, siis me pidime, meie ainuke kohustus oli head tööd teha ja seda me olemegi püüdnud teha. Teil on hea kogemus on võrreldav, mis tähendas töötada maakonnalehes ja samas kuidas tähendab kirikulehe peatoimetajaks olemine, kas need saab võrrelda, kas probleemid on sarnased või on hoopis erinevad need teemad, millega tuleb tegeleda? No eks ta ikkagi ole erinev, kuigi ma võin öelda seda, et maakonnalehes töötades viimastel aastatel, see oli siis 90.-te algus, et seal võis ikka väga võis juba kirjutada ka kiriklikel teemadel ja ei ole nagu probleemi. Aga mina, kes ma olen nõukoguliku haridusega ajakirjanik, et tulla ühte üle-eestilist kristlikku lehte juhtima ja peatoimetajaks sellele lehele? No see tundus mulle selline esialgu küll väga hirmutav asi. Aga, ja eks mul oli väike kogemus Võru praostkonna sõna toimetades ja ma olin nagu rohkem juba kirikuringkondades liikunud ja ja nii nagu me kristlastena ütleme, et mitte meie ei vali, vaid meid valitakse ja kutsutakse ja siis on juba tee ette tehtud, sa lihtsalt lähed seda teed mööda, teed seda tööd. Tänagi on mitmetes sõnavõttudes räägitud sellest, et ajaleht Eesti kirik on tegelikult mõnes mõttes koiku meenina. See on küll jah, Eesti Evangeelse luterliku kiriku häälekandja, aga kui palju ikkagi leheveergudele satub ka neid lugusid, mis räägivad teistest kirikutest üldse, kristlusest, religioonist. Võiks palju rohkem sattuda kuna, sest ma tean, et kõigis kirikutes toimub ja teha, kas see nii palju, et sellest jääb, ühest lehest jääb selleks vähe, et kõike seda kajastada. Kui suur ehk siis ilmalik meedia seda ei kajasta, siis ega see ei tähenda seda, et, et kirikus on ainult pühapäevased jumalateenistused. Aga kuna meie luterlikus kirikus tõesti toimub nii palju ja meil on 165 kogudust pluss veel asutused ja õpetajaid ja töötegijad ja koguduse liikmed, et kõiki neid ja kõigist neist kirjutada, mahud tulevad ette meie oma lehe lehepinnaga teile, et me ei jõua, me tahaksime, et teistele palju rohkem tähelepanu pöörata ja, ja mingit keeldu seda teha meil ei ole. Pigem me oleme ikkagi avatud ja oikumeenilise. Mis on kuumal teemal kirikust? A, mis on kuumad teemad? Mis on kuumad teemad? Argipäev on kuum teema, minu arvates ma ei oska öelda, et oleks mingi selline väga sensatsiooniline teema hetkel meil küll on sellised argised teemad, et kuna aasta lõppenud esitatakse nõuandeid, tehakse statistikat, vaadatakse tagasi, kuidas oli, kuidas oli eelmine aasta lüüakse numbreid kokku ja valmistutakse kirikukoguks, mis on meil aprilli lõpus, kus kuulatakse peapiiskopiaruannet eelmise aasta kohta. Aga muidugi on meil ees ootamas kirikulaulu ja tantsu Tartus. Et sellele me peame nüüd järjest ja järjest rohkem tähelepanu pöörama, et ma arvan, et sellised intriigid ei ole nagu meie ala. Ja, ja ma isegi ei oska öelda, et praegu oleks mingit sellist väga teravad vaidlusalust küsimust. Kui me eelmisel aastal vaimulikud vaidlesid uue kirikukäsiraamat raamatu üle, siis noh, see on nüüd kasutusele võetud, arengukava toimib, no et need kõik on nagu radadel ja kõik toimib jälle. Võtaja kajastaja peegelda. Ajalehe Eesti riik on. Toimetuse liige, sellise ametiposti esindaja nagu teoloogiline, ainult kelleks on Kaido Soom Eesti Evangeelse luterliku kiriku Tartu praostkonna vikaarõpetaja. Mida tähendab teoloogiline konsultant, kas see on nii-öelda läbi lillede öeldes tsensor ei teoloogia konsultanti kui teps mitte sensor? Aitajatoloogiline konsultant on peatoimetajaga nõu pidav isik kellega arutatakse ajalehe teoloogilised küsimused läbi. Kuna igas ajalehes on väga palju artiklid, mis on spetsiifiliselt bioloogilised siis selleks, et, et ei eksitakse terminites, et käsitletakse teemasid, mis on aktuaalsed siis selleks ongi teoloogiline konsultant, et tuleks olulisemad teemad esile. Vahetevahel muidugi artiklid on ka küsimus, kas artikkel on aktuaalne või mitte siis seda me peatoimetajaga arutame ja vastavalt sellele teeme siis ka otsuse vastu, kas siis panna artikkel lehte või mitte. Lisaks lisaks sellele juba valmis toodetud artiklite analüüsile vana teoloogilise konsultandi kahtlemata ka see roll, et arutame, milliseid teemasi tulevikus võiks käsitleda, mis on meie praeguses kontekstis ja situatsioonis olulised. Kas artikleid tuleb palju tagasi saata või põhjalikult ümber teha? Ma ei tea. Ja ega üldjuhul te peatoimetaja ikkagi oma valiku ära, et mina teoloogilise konsultandina ei ole nagu märganud eriti, et et oleks mingeid kardinaalselt vale artiklit. Küll on aga A terminite see autorid aeg-ajalt eksinud ja siis me oleme helistanud autorile küsinud, et kas ta on nõus sellega, et me muudaksime termini teiseks ja, ja sel juhul on autor alati peaaegu olnud olnud olnud nõus sellega näiteks õigeusu kiriku koha pealt olema konsulteerinud õigeusu kiriku preestritega teatud terminite koha pealt need ikka on tulnud ja mis on praegu tundub, et olulisemad teemad, mida kajastatakse või mida peaksid kajastama kirikulehes minu meelest, kas praegusel hetkel kajastama meie ühiskondlikke probleeme, võime näha, kuidas elanikkonnast on väga suur hulk inimesi, töötuid inimestel ei ole, tööd, ei ole elatist, neil on isiklikud probleemid. Majanduslikud probleemide siin peaks oma kirik, inimeste toetaja, aitaja on üks, üks suur võimalus meie rahva heaks midagi kirikul teha. Ja ma kujutan ette, et just sellised teemad võiksid praegusel hetkel olla kõige aktuaalsemad ajalehelugeja jaoks see tuntavad, need probleemid väga paljusid. Ja, ja siin võiks olla, mina olen ka hingelise toe pakkuja ja, ja ka teatud mõistes koguduste aktiviseerija, kus inimesed võiksid siis minna ja ja ise 11 aidata ja ise koguduses tuua näiteks töötute gruppe ja nii edasi. Kirikuelu ajalehe Eesti kirik taasilmumise 20. aastapäeva pidustustel osalesid ka kolleegid Soomest ning Lätist. Rääkisin Soome kristliku ajalehe kodima peatoimetaja Mari teenilega. Omasid, kuid osaliselt ka ühiskonnas toimuvat kui tema on iseseisev selles mõttes, et võib näiteks piiskoppidega teatud küsimustes mitte nõustuda kogu välja anda sissetulek laekub lugejatelt ja reklaamitulust, nii et kirikult ei saada kopikatki. Enim nats. Küsisin nädalalehe kodima peatoimetajalt, kas tegemist on suurima kristliku väljaandega Soomes või ilmub neile veel suurema trükiarvuga kirikulehti. Niiskeid, suits, innovaim, tigedad ei härma. ISIS põhimõtteliselt on küll väljaandeid, järv on suurem, kuid need jagatakse kiriku liikmetele tasuta. Niisiis, kotimaa on suurim kristlik ajaleht, mille eest lugeja peab ka maksma. Tiraaž on 42000 eksemplari. Jäid 100000 nädalas. Uurisin ka mari teenilalt, millest nemad praegu kirjutavad, mis on aktuaalne hetkel Soome kirikus. Siis läksin lasteni, Adž piisab, sel nädalal või kuul on kõige tähtsamaks teemaks uue peapiiskopi valimine. Nädala pärast teame, kes on Soome kiriku uus juht ja loomulikult oleme päevil avaldanud ka palju artikleid peapiiskopi kandidaatide kohta. Ma loodan, et järgmisel kuul jõuame juba uute teemadeni ning kes valitakse peapiiskopiks, pole ainus küsimus. Kirikus. Uurisin, kas Soome kirikus on ka skandaale. Toimetaja loodab, et need ka kuulujuttudeks jäävad mari teine üle, väitis, et ta ei armastan skandaale. Kui küsisin, kas see tähendab seda, et artiklid on väljaandes tõesti leebed, siis vastas peatoimetaja ja. Ei armasta skandaale, kuid ma armastan tõde. Ma tahan järgida tõde alati ja sellest. Eesti Evangeelse luterliku kiriku peapiiskop Andres Põder, Eesti kirik ajaleht tähistab oma kahekümnendat taasilmumise aastapäeva või sünnipäeva. Millise tähendusega just kiriku jaoks on see leht olnud, sest vaatamata aegadele rasketele kergetele ikka iga nädal kolmapäeviti on see lehka ilmunud. Kirikuleht on kiriku enda jaoks kindlasti mingil määral üks ringe, mis annab võimaluse informatsiooni vahetada, üksteise tegemistest kuulda ja ka 11 julgustada ja häid mõtteid jagada. Aga kindlasti on ta lisaks ka üks kiriku naljast poolest. On ilmne, et seda ei loe mitte ainult kirg oma rahvas paika. Võib öelda, et see on kättesaadav ju kogu rahvale nii et tal on päris mitu olulist funktsiooni. Kirikuna toimetus vist on ikkagi iseseisvate teemade valik ja see, mida kirjutatakse kiriku kohta, see on nagu toimetuse valik. No kindlasti see on nii nagu igas väljaandes on ikkagi toimetusel omad põhimõtted, printsiibid, et mille alusel ta lehte kokku paneb, nii et muidugi lehel Eesti kirik samamoodi, kuna ta on ühe valdkonna eluvaldkonna usulise kirikliku eluvaldkonna kajastaja, siis selge see, et ta teeb valikuid ka nendest põhimõtetest lähtuvalt, mis seal olulised on. Aga nii on ju iga eluvaldkonna nii-öelda meediaväljaannetega lugu. Mis lemmikrubriigid ajalehes Eesti kirik, peapiiskop peaks? Ma arvan, et väga oluline ja huvitav on lugeda ka isikuartikleid inimeste enda kogemusi suhetes jumalaga, kirikuga, usuga see on, see on üks võimalus, et me mõistame ka teisi inimesi, kuidas nemad asjast aru saavad. Ja selge see, et ka analüüsid ühiskonnaelu kirikuelu kohta on selline tööriist, mida tahame ikka, vajame treflekteerida oma kohta oma tööd. Kas ajaleht, Eesti kirik, võib-olla ka kriitiline eesti kiriku luteri kiriku suhtes? No ilmselt me inimestena igaüks peame ka iseenda suhtes kriitilised olema, selle tõttu kriitiline funktsioon on kindlasti oluline. On selge, et kriitiline pool inimeses, aga ilmselt ka ajalehes ei tohi matta alla ja muuta kogu tama olemasolu ja tööd mõttetuks. Et mingi tasakaal siin peab olema, aga kindlasti jah, mingi osa peab kindlasti kuuluma ka kriitikale jänese kriitikale. Tähistatakse ajalehe Eesti kirik kahekümnendat taasilmumise sünnipäeva ja vestlen nii-öelda konkurendiga Eesti evangeeliumi kristlaste ja baptistide, Koguduste Liidu väljaande teekäija peatoimetaja Erki Tammega kuidas on, ega siis rebimist vist sellel maastikul nüüd väga palju ei ole tõsist. Jah, neid väljaandeid, mida, mis oleksid välja antud kirikute poolt, neid on ju üksikud. Ja ega nende üksikute ajalehtedega ja meiega teekäijaga ajakirja teekäija ka ei suuda katta Eestimaad. Aga me pigem tunneme tegelikult üksteise toetust ja meie huvi on vastastikku sealt, et mõlema lugejaskond kasvab. Küllap on siis ajakirja teekäija lugejate hulgas palju luterlased ja luterliku väljaande Eesti kirik lugejate hulgas palju Baptiste Nelipühi teisigi suhtutakse üsnagi sõbralikult teistesse kofessioonidesse. Nii on ja me oleme seda lausa sihilikult omalt poolt teinud, et võib-olla ka mitte käsitleda liialt ainult oma konfessioonile omaseid küsimusi või liiga kitsalt või loomulikult me peame arutama ka nende küsimuste üle, mis meie kirikus või meie koguduste liidus on olulised ja antud hetkel tähtsad. Aga kõike saab teha nii, et ka teiste kirikute lugejad ei tunne ennast halvasti vaid vaid nad saavad pilku heita taganaabrite õuele, mis seal parasjagu toimub. Ja teiselt poolt ma olen ka eesti kirikulugeja siis eesti kirika oma oma artiklite poolest tehniline ja seal on ka mitmeid meie koguduste vaimulikke kaasa kirjutamas ka kolumnist. Nii et, et igal juhul me tunneme tegelikult sellist tõelist vestlust meie vahel ei ole õelust. Kui sageli seda ikkagi juhtub, et näiteks mõnest sündmusest, mis on baptisti kirikus kirjutatakse ajalehes Eesti kirik, mis siis on luteri kiriku häälekandja? No nii nagu ma tervituskõnes ütlesin, eelmisel nädalal lõin lahti Eesti kiriku ja seal kiideti teekäijat kui oma vanemat venda, sest tõepoolest 1904 sai alguse teekäija rännak, kirjutatakse küll ja päris mitmed asjad leiavad kajastamist. Meie ole sihilikult võib-olla alati ka seda taodelnud, aga kui kui on olnud huvi, nad on alati olnud valmis kajastama ajalehest, mis pakub rohkem huvi kahtlemata minule ka kui meie koguduste liidu peasekretärile mulle pakub huvi, mis toimub luteri kiriku sees, millised diskussioonid toimuvad mille üle arutletakse parasjagu jaa, Need on, need on mulle kaguvaimulikule huvi, pakub, hukkuvad ja, ja sealt võib vahel üles üles noppida mida iganes. Igatahes kui meie koguduste liidu kantseleis jõuab Eesti kirik, siis sellel on, tekib järjekordki lugejatest. Mind on nagu üllatanud vahel positiivselt, et eesti kirikus, kuigi ta on luterliku kiriku väljaanne. On julgenud olla kriitiline ka oma kiriku sees toimuvate protsesside suhtes. Ja, ja see näitab tegelikult ka selle kiriku tugevust. Kui elu aga vestleme ka sihtasutuse ajaleht Eesti kirik nõukogu esimehe Jüri Ehasaluga Tänapäevases majanduslikus olukorras, kus mitmed väljaanded on tegelikult isegi lõpetanud ilmumise. Ajaleht Eesti kirik ilmub endiselt igal kolmapäeval. Kui raske või kerge on üldse sellist väljaannet, mis on ikkagi nišiväljaanne iganädalaselt avaldada? Son? Jõukohane töö ja kõigepealt kohustab meid selleks suur vastutus nende meeste ees, kes 80 aastat tagasi võtsid ja selle lehe kasutasid. Leht püsis kuni 1940. aasta augustini ja kui nüüd tuli see suur vaikimise ja pimeduse ehk siis seda mõtet ja seda nime kanti ju välis-Eesti kirikuringkondades edasi, et see järjepidevus, järjekestvus ja lugejate ustavus ja lugejate iha suhtumine oma lehte, on see siis esimese Eesti vabariigi ajal, kui ka nüüd need on minu arvates niisugused. Alustada tahad, millele võib julgelt toetuda, et leht ikkagi ilmuda tahaks? Muidugi jah, majanduslikult on minu arvates nii, et mis tahes arenenud ühiskonnas sellised aatelehed, mis ei taotle kasumit ja ei ole täis kühveldatud reklaami. Sellised väljaanded saavad ilmuda ikkagi ainult ühiskonna veel. Ja küllap on see meeste kirik õigusega ja väärikalt sobiv sellesse ritta, kuhu kuuluvad ka Sirp ja Õpetajate leht ja akadeemia ja looming ja mõni teinegi veel niisugune aadet kandev väljaanne, mis oma ilmumiseks saab ühiskonnalt tuge, aga teisipidi see on ka elutervele ja arenevale ühiskonnale Vajalik, hoides niimoodi ühiskondliku arvamuse ühiskondlikku mõtet tasakaalus. Kes siis toetavad ennekõike ajalehe Eesti kirik väljaandmist? Toetavad kõigepealt muidugi lugeda ja tellijad kuid tõsi, see on niisuguses trükiarvust nagu täna üksinda jääb väheks. Nagu ma tagasi laususin, ei ole proteste, kiriku ajalehe probleem, see on üldine, sellise sektori väljaannete probleem. Aga kaks põhilisemad toetajad on muidugi Eesti evangeelne luterlik kirik kandja, me oleme kirikuvalitsuse eelarve kaudu ja seal samuti siis ka Eesti riik ehk meie ühiskond riigieelarvelise eralduse kaudu, mida meie oleme saanud viimased seitse aastat. Kuidas on selle välja anda sõltumatusega, et kui tegemist on kristliku väljaandega ja samas ka ajaleht on Eesti Evangeelse luterliku kiriku häälekandja, siis kui palju saab olla ka sõltumatu ja ka võib-olla vajalikul hetkel heas mõttes kriitiline kiriku suhtes, kui finantsid tulevad kirikust? Nende asjade vahel on selge ja puhas piirjoon. Ajalehe ilmumise toetamine ei ole olmeõigustus sisu senseerimiseks või sisusse sekkumiseks. Ja siiralt võin öelda, et Eesti luterliku kirikuvalitsuse konsistooriumi pole seda kunagi teinud. Vähemasti need aastad, mis minul on antud, olla selle nõukogu esimees ja see on juba seitse aastat, ent minu veendumuse järgi Sõltumatus väljendub tema vaatuses erinevatele arvamustele, mis tähendab seda, et peapiiskopil võib olla oma arvamus ja väikese küla koguduse jutlustaja võib oma arvamus olla, need ei pruugi alati kõiges kokku langeda, ent oluline on see, et mõlemad nad saaksid oma arvamust ost vabalt avaldada ja oma arvamust kaitsta. Seega siis niisugusi lugusid, mis oponeerivad nädal või paar varem ilmunule, neid on küllaltki sagedasti ja niisugune mõttevahetus on loomulik, mis seal põhjal tekib. Mina rahakoti ja sisu mõjutamise vahel ei ole iialgi siin küll mingisugust seost tunnetanud. See on ajakirjanduse põhimõtetele vastukäiv ja mai Poleks iial tunnetanud seda, et mingeid jõuvõtteid oleks kunagi kasutatud selle põhjendusega, et ajaleht on finantseeritud kaudselt, ühel või teisel kanalil. Nii et on olnud vabatribüün ja minu arvates usaldusväärsus suuresti ongi samastatav just sellega, et leht peab olema avatud erinevatele arvamustele. Muidugi hammaste vahetus peab olema väärikas ja mitte isikute, peame arvustama vaid tema arvamusi või seisukohti, kui need meile mingil põhjusel ei sobi. Aga minu arvates selline väitlusskulptuur on olnud eesti kirikulõhes niisugusel tasemel, et siit võib mõni suur ja klants kaanelinegi eeskuju tulla võtma. Palju õnne nädalalehele Eesti kirik soovib vikerraadio poolt saatejuht Meelis Süld kuulmiseni järgmisel pühapäeval kell 19. Null viis.