Tere, meie tänase saate külaline, Jutad viljakus. Ja mina olen lei nimeks. Jutatsil eakus on soomerootsi kirjanik, eestlastest vanemate laps. Tema enda perekond on rootsikeelne. Ta kirjutab oma raamatuid rootsi keeles. Ta esindas pikka aega Rootsi rahvaparteid Soome Parlamendis. Ta elab Helsingis. Kui ma ühel kaunil maikuu päeval Jutad viljakust Tallinnas kohtasin, olin ma küll nii uudishimulik, et küsida, kellena ta ennast ise tunneb eestlase, rootslase või soomlasena. Minu isa ära suri aastal 63. Ma ei tundnud kedagi eestlast soomes, kõik olivad juba läinud sealt vanad inimesed ära surnud. Meil ei olnud sugulasi, ei ole tuttavaid, ei kedagi. Ja vennaga rääkisime soome keelt, rootsi keelt, sest tema abiellunud soomlannaga mehega rootsi keelt. Aga külm oli ikka oli seal kuskil südamepõhjas oli Ma olen eestlane, kuigi Eesti elu oli 50 aastat, minul on nii võõras. Jaa, traagiliselt külm, mul ei olnud kontaktid eestlastega siis sellepärast, et vanaema oli surnud. Tädi suri ära. Ema vennast me ei tea mitte midagi, kus ta, kas ta Siberis või maha lastud või ei tea mitte midagi. Minu lapsepõlvesõbrad, sõbranna ja sõber, nad olivad 15 aastat Siberis, siis kuna tulivad tagasi. Ma tulin esimest korda aastal 59 siia Eestisse ja tahtsin nendega, aga see oli väga traagiline neile. KGB võttis nüüd kohe kuuldavaks ja nad ütlesid ära peakondati meiega, noh, see oli niuke traagiline aeg, sellepärast mu eestlasus jäi nagu, kuidas öeldakse. Minu südamesse aga ma ei tunne ja eesti keelt ei rääkinud, aga seal ikka kuskilt Eesti raadiot kuulasin ja eesti laule ja muusikat ja nisukest, siis mul oli niisugune tunne, et nüüd ma olen kodus. Aga ma töötasin rootsi keeles. Ma kirjutasin rootsi keeles, aga ka soome keeles. Mul oli Colomsume, kelle lehes uusi Suomi lehes seda enam ei ole, kahjuks küll. Ja siis televisioonis ja raadios töötasin soome keeles, et mul on ja siis kodunt eesti keel ja kuulsin palju vene keelt kodus kaamel oli emigrantide kodus ja minu minu üks tädi oli prantslanna. Ristiema nik mitte tädi õpetas mulle prantsuse keelt, et ma, ma ei teadnud, kes ma olin, kui ma olin laps ja isa ema veel elasime, siis ma olen eestlane. Aga siis, kui ma abiellusin ja hakkasin Soomes töötama, siis ma, ma ei tea, mis ma olin. Ma ei tundnud ennast kunagi soomerootslase. Mitte kunagi soomlasena aga ka mitte eestlasena. Kaks 30 aastat ma olin araablane ja, aga siis Eesti hakkas tulema tagasi ja nüüd ma ikka küsitakse, et kes sa oled. Kes missugune sinu identiteet on. Ma ütlen, et ma räägin rootsi keelt. Ma olen soomlane, aga mu emakeel on eesti keel. Ja, ja nüüd ma ikka laulan seda vana laulu, eestla olen ja eestlaseks jään. Laulupeol kuulsin seda laulu ja siis tuli pisar silma ja seda ma ikka laulan nüüd ja nüüd, kui Eesti jälle on vaba ja nüüd see on minu maa jälle, mitte see hirmus kommunist Click, ma siis nüüd ma olen jälle eestlus. On see nii, et rahvuslik tunnetus on teie elu eri etappidel olnud erinev? Jah, on olnud, aga muidugi emigrantide elu on ikka niisugune, et ta ei tunne ennast kunagi selle maa kodanikuks, kuigi ta on seda, aga süda kuskil muul. Aga mu vend ütleb, et ta ei ole Soomes kodus, aga ta ei ole enam siin Eestis kodus, sellepärast see ei ole enam tema lapsepõlve Eestimaa noh siit sellest on juba nii kaua aega. See oli enne aastat 1940, no kõik on muutunud, siin muutub kõik nii järsku, et ma ei püsi siin kaasas. Soomemaal vähelmusena vähemuse hulgas kes te olete vahest ennast valge varesena tundnud? Veelgi tunnen ennast valgena varesena. Aga soomerootslastega mul on olnud väga hea elu, sellepärast et nemad on palju avalikumalt liberaalsemad kui soomlased, minu meelest nad otsivad neid ka eestlased väga kenasti vastu, aga soomlased ei võtnud nii kenasti vastu, kuigi intelligents ja oli eestlastega väga heas vahekorras. Aga niisugused tavalised inimesed olid, vaatasid pikalt eestlasi, mis nad siia tulevad. Ja, ja see oli see aeg, kui veel oli. Ei olnud. Minu isal oli klaverihäälestaja ja kaks väikest last ja elu oli mitte päris vaene, aga kuigi ikka nihuke raske elu ja meid vaadati ikka nagu nisukesi, ma ei tea. Inimesed ei vaata need meid väga hea meelega, aga soomerootslased võtsid meid vastu ja sellepärast minu emahani lapsed Rootsi lasteaeda ja siis Rootsi kooli algkool, nii nagu siis öeldi. Pärast läksime saksakeelse gümnaasiumi, sest me vanemad ikka mõtlesin, vaat et nad tulevad tagasi Eestisse. Kui siin jälle tööd saab. Klaverihäälestaja ja ei olnud nii palju tööd siis kui Eesti sai iseseisvaks aastal 20, siin ei olnud nii palju sellist tööd. Tema tuli Venemaal, aga siis tuli sedalvisada talvesõda ja me ei saanud enam Eestisse tulla tagasi ja siis oli kõik kommunistlikus Eestis ma ei oleks võinud tulla, see on, see oli mulle nii vastik, et ma. See oli muidugi traagiliselt, sest ma ei teadnud, et inimesed olid, nad ei tahtnud seda. Meil propaganda ütles ka koja toi, eestlased on nüüd need õnnelikud kõik, et ja kui ma siin käisin aastal 59, siis meil oli muidugi need KGB poisid kaasas ja tüdrukud kaasas, et me ei saanud inimestega rääkida, ainult tabasime nisukesi inimesi, kes ajasime jälle propagandat sisse. Et see oli küll väga kurb aeg ja ma käisin siin paar-kolm korda, aga ma ei saanud. Ma ei saanud lihtsalt käia linnas, tabada inimesi, et ma ei tundnud, see ei olnud enam minu, Eesti. Aga siis kaheksa aastal 86, seitse kaheksa. Kui ma taipasin, et siin hakkab midagi tegelema, siis ma hakkasin jälle siia. Sain tuttavaks uute inimestega ja siis ma nägin, issand jumal, see ei olegi seda, mida ma mõtlesin. Miks ma ei ole aegsame siin käinud. Teate, ma kartsin. Sellepärast, et ma sain Soome kodakondsuse alles kümneaastasena aastal 1935 ja ma olin KGB mustas raamatus muidugi. Ja ma kartsin iga kord, kui ma kuskil seal sotsialistlikud maas käisin, poliitikuna ikka kartsin, et nüüd keegi tuleb ja viib mind. Sellepärast nad teadsivad kõik meie perekonnast. Ja sellepärast ma kartsin ka siin Eestis. Ma mõtlesin, et issand jumal, ma tulen siia järsku, ma olen Siberis. Ja mul on väike laps, Kaius, mis ma teen, noh, teistel inimestel oli veel suuremat tragöödia taga. Inimene on, inimene on ikka niisugune. Vaata ennase järgi. Aga Eesti, kas see on teie jaoks nostalgiline igatsus või on see pannud peika tegutsema? Alguses mõlemaid alguses see oli nostalgiline jutt, ma mäletan, kui ma olin siin esimest esimest korda oli eesti lipud seal lauluväljakul ja oli laulupidu, siis ma nutsin kolm tundi. Ma nutsin, nutsin, mõtlesin, soomlased vaatasid mind, silmad ümmargusena, mis sulanud. Minge Tagija saidki, ma ütlesin, et issand jumal, ei saa aru, mispärast ma tahan, et nüüd need punased lipud on sealt kõik ära võetud, nüüd eestlased laulavad oma ilusaid laule, ma ei või midagi muud, tähendab, ma nutan, nad vaatasid, täitsa lollakad. Nad ei saanud sellest aru, ega nemad teadnud ka, mis Eestis oli olnud, noored inimesed, noh et siis oli nostalgiline ja siis ma iga kord, kui ma siin käisin, süda oli haige, süda valutas, ma käisin vaatamas mu lapsepõlve tänavaid, kus minu vanaema elas ja nutsin, nutsin, nutsin ka Koeman väga sendi mõelda. Nüüd ma olen hakanud tega ja mina kirju. Ta on Eestist kogu raja ja siis kui Eesti jälle seal iseseisvuse ja siin olid kõik need traagilised asjad, siis ma kirjutasin nii soome kui rootsikeelse lehte kolumne ja ma olin väga kriitiline soomlast, et poliitikute ja ka meie presidendi kohta sellepärast nemad olivad, noh, te teate kõik seda ja mina olin nii kriitiline, et nad tõesti ei pidanud nad tahtnud minuga, ma olen küll nendega rääkinud pärast president Koivistada. Me oleme jälle head sõbrad ja oleme need asjad rääkinud välja, aga ma kirjutasin väga palju nendest ja kirjutan veel üks kord kuus, ma kirjutan Eestist ja kui meie, soomlased, poliitikud, midagi tobedat teevad, siis ma kirjutan kohe sellest. Mul oli paar päeva tagasi oli Helsingi sõnumis meiega suuremas lehes oli niisugune no meeli pidi ja mis on arvamus, arvamus sellest, et meie, soomlane lased euro, Parlementaarikud käivad siin ja näitavad näpuga teile Eestis, kuidas te peaksite siin tegelema venelastega? Minu meelest see on tõesti Sonson. Ma ei leia eestikeelset sõna sellele kao Heda hirmust. Inimene, kes seda ma ei taha ta nimegi ütelda. Tema on kuusk, 65 aastane, ma tunnen teda väga hästi tema minu raamatuid lugenud, kus kõik on sees mikspärast, aga kui inimene on demagooksis taandama. Aga ta ei saanud aru, ta mõtles, et ta tuleb siia ja lausub midagi pam-pam-pam ja siis ta saab lehtedes oma pildi ja kõik nisukest. Kuidas inimene võib-olla nii lollakas, ta ei tunne Eesti ajaloo lähis istor ja mis on lähiajal lähe lähiajalugu? Ta peaks ju teadma, et ta ei või tulla siia ütlema, et nüüd peab olema nagu Soomes kaks. Mis on viral, et kakskeelsus, kakskeelsus ametlik kakskeelsus ei sobi Eestisse. Sellepärast, et juba rahvusvaheline juriidi ikka keelab selle, et, et okupant ei kunagi või saada selles maas oma keelt ohvitseriametit ametlikuks, siis võiks ju ka öelda, et Taanimaal ja Norras, sakslased, kes sinna Et Norras ja Taanis oleks kakskeelsus, et saksa keel, noh, keegi ei võta seda tõest, aga siia tullakse ütlema, et a- venelastega peab küll te ise oskate hoida nende venelaste asjad, ma tean, et, et venelastega sakslastega juutidega ei olnud siin mingisugust probleemi. Eesti iseseisvuse ajal alguses siin räägiti vene keelt, minu isa, kes ei olnud päevagi koolis käinud, tema vend oli kooliõpetaja, õpetas talle kirjutama ja lugema, tema rääkis meeli, keelt. Saksa keelt, soome keelt ja natuke rootsi keelt ka, kui mina lapsepõlvel käisin siin Haapsalus, seal oli venelasi, seal oli sakslasi või seal ei olnud niisukesi, agressiooni, sigu, nüüd peab aru saama sellest, issand jumal, need on ikka okupandid. Ega need inimesed riidle asjad riidlevad ja niipeaaegu poliitika tuleb asjadesse, siis kõik läheb. Kas see näitab veel kord seda ka, et kuigi me oleme nii kaua siin külg külje kõrval elanud kui halvasti me teineteist mõistame ja No see on arusaadav, sellepärast et kui ma mõtleksin, et kui Soome oleks Soome sõja järel okupandid tulnud, on olgu nad siis venelased või sakslased või kes tahes siis meie ei oleks ka nendega rääkinud ja olnud nendega. Ei, seda ma mäletan väga hästi, et siis kui ma olin siin aastal 56 esimest korda käisin seal glooria palees delegatsiooniga söömas siis seal oli venelasi ohvitser, need nõukogude ohvitseri, siis ma küsisin, et kas siin inimesed abielluvad ka üle selle selline kiri keele piiri inimestes, eestlased vaatasid mind, ütlesid, aga juttu. Niisugune ei, ei sobi. Ja ma siis ei küsinud rohkem julgenud küsidagi nii, meiega ei oleks venelastega abiellunud, kuni oleks, või sakslastega ja veel kõigele lisaks see okupatsioon oli siin nii hirmus, et see Siberisse küüditamine ja see tapmine ja kõike, noh, te teate, et seda üks sugupõlv ei või ära unusta. Võin öelda nii, et ma mõtlesin, et see oli benkuuri, on Iisraelile anni küttis, ütles, et ma tahan küll andeks anda, aga ma ei unusta iialgi. Ja ajaloolane Eevat Laasi, kes nüüd on küll surnud, aga kes uuris küüditamisi, ema ütles talu lugedes kokku kõik, kes meil on küüditatud ja milline protsent see oli meie intelligentsist ajudes. Ja siis kõik need, kes olid sunnitud kodumaalt lahkuma. Et see on tõeline mõrv rahvuse vastu. Saam rahvusema vastu mõrv, ma olen nendest asjadest ka kirjutanud ja soomlased ei teadnud nendest asjadest midagi. Nüüd kui nad mu raamatuid loevad, siis nad ütlevad, et oi, kas nii hirmsast nisuke mõrv. Nad ei teadnud miskist midagi. Ma võin teile öelda. Me elasime ka nagu mustas kotis. Kui mina olin parlament ise, ma olin välismaakomisjonis, siis meie komisjoni esimees, nisuke, 43 aastane mees, noormees, tema ei teadnud, et Eesti oli olnud aastal 20 ja 40 ise sees. Tema elas niisuguses maailmas, tema mõtles, et see on ikka olnud Nõukogude Eesti. Ja ma hakkasin talle siis rääkima, tahtis, mis sa niisuguseid rumalusi räägi? Mõtlesin, no asjad olivad, nii. Ei saa tohi niisugust rääkida, ma mõtlesin, et miks ma ei tohi? Ei, niisugust Soomes ei saa rääkida. Ma mõtlesin, et kas ma mõtelda siis, sa ei, seda ei saa mõtelda ka. Nisuke oli atmosfäär Soomes. Ja meie siin arvasime, et Soome on vaba maa, et seal inimestel on informatsioon kõige kohta ja nad võivad oma mõtteid vabalt välja. Meil oli ka probleemi selle, vaadake, meil on 1000 kilomeetrit Venemaaga piir ja ja see on juba üks niisugune oht. See on ohtlik asi ja me oleme Venemaaga olnud sõjas. Ja siis meil oli see hüva sobimus, ma ei tea, mis eesti keeles. Vastastikuse abistamise ja koostööle. Ja koostööleping, noh see oli, et neil oli pöial meie peal ja me ei saanud asjadest rääkida. Kui ma esimest korda olin Tuglas seltsis Soomes kuskil 1978 või midagi niisugust. Mind kutsuti sinna minu lapsepõlve Eestist rääkima. Aga mulle öeldi siis neli-viis korda, et mäleta poliitikas ta ei saa midagi rääkida. Sa ei saa võrrelda vanad Eestit ja Nõukogude Eestit, midagi positiivset sa ei saa rääkida vanast Eestist, mõtlesime, ma siis võin enam rääkida, et mulle see uus Eesti ei meeldi ja vana Eesti oli minu minu kaduma minu vanemate Isamaakodu. No ma siis rääkisin seal, kuidas Haapsalus oli olnud suved, aga niisuguseid lapsepõlvejuttu, aga poliitikast ja Eesti olukordades ei saanud rääkida. Meil juba ülikoolides võeti raamatutest välja History, et meil oli ka niuke history väärenes, mis on eesti keele ajaloo võltsimine? Meil oli ajaloo võltsimine, ma ei saa aru, mikspärast, noored, noor intelligents ja nii nii kergesti langes selle sotsialismi sülle. Ma sellest aru ei saa. Nüüd nad nüüd nad on küll neil on kahju, nüüd nad häbenevad. Aga siis nad olid väga punased. No no meie, meie rahvas ei olnud seda, aga meel oli suur kommunistlik parteiga. Vaadake Parlamendis ma ei saanud eestlased Eestist midagi rääkida, mitte midagi, ma oleksin pidanud ainult rääkima Nõukogude Eestist ja kui hea siin kõik muud ei saanud rääkida, alles sealt välja lennanud. Et küll meil oli ka, me ei, me teadnud. Me ei teadnud Eesti olukordades palju midagi, kes olid väga kurba. Nii te olite 12 aastat parlamendisaadik, kuidas on vähemuse esindajana edu saavutada? See on tunduvalt raskem, sellepärast et minu parteil oli ainult 10 10 rahvasaadikud parlamendis ja teistel oli 50 või 40 või 30 ja muidugi see suur hulk teeb ikka seedet, suurematest parteidest, saab, saab ministriks, ministriks, mina ei võinud kunagi tulla, kuigi ma oleks ehk võinud tulla. Meie põhiseadus ei lubanud. Põhiseaduses on kirjutatud, et peab olema sündinud Soome kodanikuks ja mina olin sündinud Eesti kodanikuks. Sellel olles käisin Soomes küll sündinud, aga Eesti kodanikuna. Ja sellepärast ma ei saanud ministriks tulla, noh, see oli ka ja mis ma ministriks oleks olnud, mul oli palju parema, sain vabamini rääkida, kui ma olin ainult rahvasaadik, aga nüüd see põhisäädus on muudetud. Te olete kogu aeg olnud toimekas ja tegus inimene. Millal teil on meil aega olnud raamatuid? Kirjutada no seda ma isegi ei tea. Aga eks ikka ole nii, et kui inimene palju tööd teeb, siis ta leiab ka aega. Ma magan väga vähe. Et ma ärkan juba kell viis ja kell kuus, et viis, kuus, viis neli-viis tundi, see viitab mulle. Hommikul kirjutasin siis läksin kell 10 kell 11 parlamenti, olin seal kogu päev, mõni korda juba öösse ööseni, siis tulin koju. Keetsin sööki mehele, poeg ei olnud siis enam ja poeg oli veel kodus. Noh. Ja siis hakkasin raamatuid kirjutama. Ja kui inimene on noor, siis ta jaksab ka, aga nüüd ma ei tea, ma, isa äkki helgele ma kirjutan ikka veel ja olen raadios ja televisioonis, aga mitte nii palju, kui aeg seal mini. Eks ikka ole nii et see, kes palju teeb, ta leiab ka aega. Muidugi organisatsioonis asi on kinni, eks ole, kui saama päeva organiseerid, siis sa leiad ka aega kõigile, eks ole. Aga neid ma olen tulnud natuke. Olen laisk. Ei tea, kes seda saplaiskuseks nimetan, küll ma ikka le laisk väida kõige enam teha. Aga teil on mitu lapselast. Kas te lastelastele olete ka rääkinud oma eesti juurtest või on see üldse tähtis tänapäeva palju rahvuselises ühiskonnas? Küll see on väga tähtis. Ma kahjuks küll ei ole lapsele ja lapselastele eesti keelt õpetanud, sellest ma ei ole kunagi eesti koolis käinud, juba ütlesin, ma ei oska eesti keelt hästi kirjutada. Ma loen küljes on kõigest aru, aga ma ei mäleta, Ena sõnad kukuvad mu käest ära ja ma ei ole oskanud neile õpetada, aga minu poiss oskab natuke eesti keelt. Laulab eesti keelelaulus ja räägi mulle rumalusi eesti keeles. Ja minu lapselapsed laulavad, eesti keelehiir, hüppas kass kargas vana Caroleutrom niisukest aknast aknas väljana püksid jalga saada, nemad oskavad ja nemad, nad on väga ülbed, mis seal uhke nad on väga, et sellest eestlasest ma ütlesin korra minu pojale, et tead, et sa oled 50 protsenti eestlane. Ja psühholoogid ütlevad, et niisugune inimene, kes on 50 protsenti miskit muust rahvusest Meelitatud, ja nüüd need lapsed on siis ainult üks neljandik eestlased ja need on siis ja nii on ka. See on väga tore, minu meelest ma olen selles väga õnnelik, sellepärast et kui mina olin laps, häbenesin oma ees Lust ja eesti keelt, sellepärast mind pilgati mulle naereti. Minu nimi oli lollakas Juta kingu, mis on? See on tsirkusenimi, mis rumal keel on, mis te räägite, räägi mulle natuke eesti keelt, et ma saan naerda. Niisugune oli minu lapsepõlv, öeldi eesti Peronaks eestikartuliks. Mis sa teed? Aga nemad on väga uhked, nüüd on elutee, see on hiilgav eestlased, minu ema on eestlane. Oma lastelastele lisa, eks olete te suutnud muret tunda ka eesti laste pärast, kelle vanemad on lohakile jätnud pealite üks Keila SOS lasteküla mõtte algatajaid ja abistaja. Ja sellest see on, mulle väga meeldib, see oli südamelähedasem ja need lapsed on nii kenad, nad saadavad mulle joonistusi ja joonistavad mind, kui ma istungi ku toolis ja ja koon saki. Ma saadan neile ikka soki, ma olen. Oskate kududa ja Aska. Kudelenevanaeva prillid silma peal ja nina peal ja kui untsu ka kassi mul küll ei ole nagu ikka. Lapselapsed ei ole veel Eestis käinud, aga nad tulevad nüüd suvel tuleme kõik siia, kogu pere kahjuks küll mulle enam ei ole, minu lapsepõlvemajad on kõige seal Väike-Ameerika tänaval, oli minu vanaema, kodus oli väike puumaja ja siis kalamaja tänaval elas minu tädi ja täditütar, ta neid enam ei ole, seal on kõik uued majad ja kedagi mulle enam siin ei ole ainult kaks lapsepõlve sõbrad. Kedagi muide ei ole minu tädi ja tädi. Ma olen kusagilt lugenud, et jutatsiljakus on põhimõtteline leninism mida see tee puhul tähendab. Nüüd ma enam seda sõna feminism ei taha kasutada, sellepärast meil tänapäeval on nisukesi peaministri, kellest ma ei saa aru. Nad vihkavad mehi ja kõik niisugust. Mina olen rohkem nisuke naisteasjade ajaja, et naiste elu oliks tasa, võrdne meeste elu, aga sellepärast ma ajan naiste asja. Aga mitte seda nisukest, radikaalse minismi see mulle ei meeldi. Aga küll ma olen kogu aja olnud lapsepõlvest juba, kui ma vaatasin oma ema elu, minu ema ei tahtnud jääda koduperenaiseks, tema tahtis oma tööd teha. Sellepärast et ma ei tahtnud ikka isad oma mehelt küsida, et kas ma saan raha. Isa ütles, et mis sa selle rahaga. Kas sa oled selle juba ära kulutanud, no mis tema ema vaene kulutas, ta ostis meile süüa ja, ja, ja riideid õmbles ise riided, aga mehed olivad sel ajal tollaseid, sa said ju neljapäeval 500 markame, kus see on? No ta ei julgenud öelda, et sealt ära söönud. Ta oli õmbleja, anna, ta oleks võinud õmmelda. Tahan oma raha sellega. Ma hakkasin siis juba mõtlema, et see ei ole naise elu, et ta nii mehe pöidla all, et tal peab olema oma elu ja oma raha, see oli mulle väga tähtis. Ja sellepärast mina olin ainult kaks aastat kodu, kaks-kolm aastat kodu, kui minu poeg oli vä gene? Ta ju ta oli lasteaias küll, aga ainult neli tundi, sest ma võisin kodu kirjutada ja tööd teha, aga siis, kui ta kas asja kooli läks, siis ma hakkasin juba tegutsema ja tööle minema. Ja seda ma olen öelnud ikka, et naistel peab olema samad õigused ja samad võimalused kui meestel aga mitte nisukest niisugusi, agressiooni meeste vastu, nagu need modernid. Feministid oli väga uhke sellest sõnast seminist. Ma raamatuses ütlen ikka, et ma olen feminist esimesi veere ministri Soomes. Aga see sõna mulle enam ei meeldi selle pärast. Nüüd on niisuguseid naisi, kes seda sõna valesti kasutavad ja sellepärast ma elan seda sõna. Olen tasaväärtusliku ajaja õiguslik võrdõiguslikku aja. Eks, nii parem. Ja kas te arvate, et ma ei, see eneseteostus ei või käia ka pere ja laste kaudu? Muidugi muidugi võib, ma olen saanud aru, et Eesti perenaised tahavad väga hea meelega koju jääda, eks ole, ma olen selles viimases raamatus sellest asjast kirjutanud. Ja ma saan sellest aru sellepärast et nõukogude ajal naistel oli kaks, kolm tööd, meestel on ainult üks, eks ole, naised tulevad koju, teevad söök ja kaitsevad lapsi ja nii see oli, Bagolinen sunduslik, see oli sunduslik, need kolm naiste tööd olid sunduslikud, tööd meestel oli ainult üks. Ja ma saan sellest väga hästi aru, et naised tahavad nüüd olla koduperenaisena, olla kodus sellepärast et lastega koos olemine, kui lapsed on väiksed, see on küll väga-väga tähtis, kui lapsed viiakse kell kuus kell seitse kuskile hoiupaika, seimi või kuskile. Minu meelest see ei ole õige. Et ema võiks olla pool päeva kadu, eks ole, isa ja ema oleksime, no siin on veel palju tegemist, aga muidugi meil Soomes on väga hästi niimoodi, et meil on niisugune seadused, emad ja isad võivad kodu ja koju jääda, isad külmemaks lühemaks ajaks. Aga emad saavad olla palgaga üks aasta ja väiksema palgaga kolm aastat koduks ja see aitab juba pall. Meil on nüüd ka selline võimalus, aga, aga kahjuks see raha on küll nii väike, et, et sellega toime ei tule. Meil tuleb küll toime, kui siis meelel ka on, mees teenib ja kahjuks küll on nii, et meeste palgad on alati kõrgemad kui naiste palgad ja sellepärast mehed ei saa jääda koju lastega. Minu meelest oleks väga tähtis, et ka isad oleksid veel natuke aega kodus. Aeg on kõigi kolme lastega olnud kolm-neli nädalat kodus ja tal on väga kõrge plats ühiskonnas, aga tema, nemad kõik jäävad oma lastega kodus, sellepärast et poisslastel peab olema nisuke võrreldav inimene kodus. Muidu lapsed on kogu aja naistega kodus, roolis, igas kohas naistega ja mehi nad ei näe, isa läheb hommikul vara ja tuleb õhtul koju ja siis isa on alati niisugune Hauska, noh ja niisugune mõnus, nii. Isa on mõnus, meeldiv inimene, siis tal on aega, kui ta tuleb koju õhtul, ta saab sööki ja ema on olnud kogu päev lastega kodus. Kas sa teed seda? Sai, ta saab teha ja mis sa nii teed ja nonii siis lapsed mõtlevad, et isa, niisugune kuningas aia isa peab kallastega olema kodu ja ma soovin väga, et teie seadus ka annaks, annaks teie isadele niisuguse sa puhkuse selleks väga hea. Nüüd vähemasti on võimalus isadel sünnitusmajas olla koos emaga ja võta oma laps vastu. Jah, see on ka väga hea. Mina olen nii vanaaegne, sellest ma aru ei saa, poeg on olnud kõigi kolme lastega seal kaasas ja kui mina ootasin oma laste, mu mees tuli kaasa, mõtlesin, mis sa siin teed? Mine oota seal teises oli küll väga tore, ta istus seal teises toas, aga ei, mina tahtnud teda omale vanaaegne. Naistearst. Nii kui te lähete omaette, mis keeles te siis mõtlete? Ma mõtlen ikka selles keeles, mis ma viimaseks olen rääkinud. Kui ma soomekeelset programmi teen raadios, siis ma mõtlen kogu aeg ja soome keeles, siis mu mees tuleb koju. Me räägime rootsi keelt, siis ma hakkan mõtlema rootsi keeles. Kui ma olen Eestis ja kuulan Eesti raadiot ja vaatan televiisorit, siis ma mõtlesin, et ma näen juba unenägusi eesti keeles. Et ikka selle keeles, mida ma räägin, ma välismaal olen Inglismaal, siis ma mõtlen ingliskeeles Prantsusmaa prantsuse keele. Ei tea, mis ma olen, niisugune kummaline teeb. Aga siin Eestis ma mõtlesin ikka eesti keeles ja tasapisikesi kõik sõnad tulevad tagasi. Mõtelge ikka, et ma olin 30 aastat, ei rääkinud sõnagi eesti keelt 30 aastat. Et küll siis väga ruttu ära unustab ja ma lugesin küll eesti keelt, aga see ei aita nii palju. Inimene peab ikka rääkimata, kõigest aru, ma loen kõik, aga sõnad ei tule meelde. Aga nüüd siis ma olin meie Estonia Seltsi juhataja kolm aastat. Ja siis ma hakkasin jälle eesti keelt rääkima, tutvunesin eestlastega. Ja, ja hakkasin Tuglase seltsis ka käima ja palju uusi tuttavaid eestlasi ja nii et nüüd ma hakkan jälle, aga peaksin kooli minema. Ma just just Tuglase selts organiseeribki väga niisuguseid mõnusaid kultuurireis Eestisse ja ka keeleõppereise ja keelelaagreid, et võib-olla saaks kaks asja ühendada, näete maad ja olete eestlastega. Ja kui ma loen seda Tuglase lehte, siis ma ütlen ikka, et oi, ma peaksin minema niisukesele kursusele, aga kahjuks küll need on juulikuus ja juulikuus, mina olen oma perekonnaga saares, meil on saares niisugune suvi, maja ja lapselapselapsed ja pered on kõik seal. Juulikuus ma ei saa tulla, aga me teeme iga aasta Estonia seltsiga niisukese kultuur reisi Eestisse kõikides linnades käed juba narvaski, kus ainult vene keelt räägitakse. Aga seal ma sain noorte venelastega, kui küsisin neilt, et kas te eesti keelt mõistate? No küll me õpime eesti keelt, Me tahame siia, aga nad ei lähe tagasi Venemaale, mis me seal teeme? Ei, me jääme siia, siin on head olud ja me õpime eesti keelt. Me tahame Eesti kodakondsuse. See oli väga kena, minu meelest me tuleme nüüd jälle juunikuus siia niisukese delegatsiooniga, meid on 15 inimest ja oleme Tallinna siseme Tartusse, siis oleme igalt poolt. Ja siis räägime eesti keelt, kuigi need inimesed on kõik soomlased, kes tulevad, aga meil on eestlasi ka kaasas ja Aarne Mikk, minu väga hea sõber on selle organisatsiooni juhataja, tema hiilgav inimene, tema on teinud nii palju mehe jaoks ja tema peab neid kontakte Soome ja Eesti kontakti Hay, tema hiilgav inimene. Estonia teater ongi soomlaste hulgas saanud viimastel aastatel palju populaarsemaks. Väga palju soomlasi, käed Estonia teatris, kõik ütlevad mulle, et mina nägin seda ja kuulsin seda Jalin kontserdis ja nii et tõesti, Eesti on alati olnud palju eurooplasem, kui Soome. Soomlased on ikka elanud niisuguses omas väikses pesa ja siis ma ei tea, mispärast neile väliskeeled ei meeldi, nad ei taha rootsi keelt õppida, nüüd kõik õpivad muidugi inglise keelt, sellepärast et inglise keeles tuleb nüüd maailmakeel. Aga eestlased õppisid, vaat mina, ma ütlesin minu Iisak, ta rääkis neile keelt. Ja Eestis siis enne aastat 40 siin räägiti vene keelt, saksa keelt juba raatsi keeltki Noarootsis ja kõik. Noh, ja sellepärast eestlased. Silmad on lahti, Euroopas meil saama ei ole andnud. Soome on olnud suurem rahvas ja ehk see põhjapoolsus on olnudki. Külm ja tahad kokku hoida? No see on väga-väga ilus. On külm ja tahad Quaeda, aga soomlane on ka ta natuke niukene kartlik, ta ei julge võõrast keelt rääkida, kui ta seda ei räägi, väga hästi. Sellepärast meil öeldakse, soomlane vaikib kahes keeles. Ja eestlane jälle räägib eestlased, nagu ma ütlen, et eestlased õpivad keeled nii et need, nad võtavad õhust. Keeled. Kas pilt Eestist ja eestlastest on näiteks Soomes aegade jooksul? Muutunud on küll, muutunud, on muutunud paremaks, aga on kahju küll ka muutunud halvemaks. Aga ma ei tea, kas nüüd soomlased võivad kõige alla selle asjaga, soomlased käituvad siin Eestis ka väga halvasti. Meil öeldakse ikka, et Eestist tuleb mafioosode ja tuleb need prostitutsioon ja kõik niisugust, noh seal lollakas jutt. Kui me vaatame, kuidas soomlased käituvad siin, aga meie ajalehtedes on olnud rohkem nisukesi skandaale ja kas see hakkab nüüd Me suuremas päevalehes isegi sõnum, mis on väga head reportaaži. Et nüüd hakatakse ka kirjutama muudest asjadest kui ainult skandaalidest. Soomlasi käib väga palju Eestis turistidena ja küll nad on õppinud nüüd nägema, mis Eesti õigesti on. Ja muidugi niisugused inimesed, kes siia tule jooma, nemad näevad, et Eestis on kultuur väga kõrgel, aga ma kardan, et nad hakkavad ka tulema. Kuidas eesti keeles kadedaks? Kadedaks sellepärast, et see on ju ime, mis siin Eestis on juhtunud. Et seitsmes aastas see maa on, on hakanud õitsema nii ruttu. Ja mis kõikidega te olete siin hakkama saanud. Ja ma mõtlen, et soomlased on nüüd natuke kadedad? No meil on ikka olnud nii, et soomlastel on Rootsi kohta Alemus kompleks, kas on eesti keele alaväärsus kompleks, soomlastel on rootslastele alaväärsus kompleks aga siis eestlaste vastu jälle vanema venna kompleks ja ma ikka ütlen, et eestlastel jääb jälle on siis väikse õekompleks. Ja ma tean ise ka mul vanem vend. Ja kui me siis riidlesime ja kaklesime, siis. Tihti on muidugi see noorem õde vaatab ikka ülespoole seda venda, suur vend on ikka suur vend, aga siis ta naerab selja taga ja teeb ikka, eks ole. Ja see on nüüd ka Soome ja Eesti vahel niisugune naljakas asi. No muidugi intelligents ja inimesed, kes teavad ja oskavad seal alati, need, need asjad on olnud korralikult. Aga need tavalised inimesed, kes, kes tahavad lusti pidada. Nendel ehk siis ehk annan, et see asi muutunud, nad näevad, et oh, mis siin kõik tabatud. Soomlased küsivad minu käest mitu korda, et mikspärast, eestlastel ja soomlastel on sama Nanale neile asja. Tänud, aga nemad näevad, ütlevad, et oleks parem, kui eestlastel oleks oma him. Sest eestlased võtsid selle hümni hiljem kui soomlased. Nojah, ma olen natuke mõtlenud, et võiks olla, et ma tean, et seda ei või teha, hümni ei keegi või muuta. Aga ehk oleks olnud võimalik siis nõukogude ajal võtta selle hümni hümniks, mis te siis laulis ta Ernesaksa Mu isamaa on minu arm, seda ma kunagi ei või kuulda, ilma et mul tuleb pisarad silma veelgi. Ja see on nii ilus laul ja see läheb mulle südamesse ja ma mõtlen ikka, et see võiks olla teie teine him. Kui te ei taha loobuda sellest, Mu isamaa, mu õnn ja rõõm ja ma ka ei taha, ma oskan selle hümni kõik see paremini eesti keeles, mitte Soome, mitte Rootsi, kes seal nii väga ilus, nii et tema ei saa sellest aru, et seda ei või muuta. Aga võtke teine hümn ka siis nagu rootslastel, soomerootslastel on see word, landlord, Landmu isa, ema ja siis on muuseas, ma oleks samm, mis on emad. Keelelaul ja need lääletakse alati, esimene on mu isamaa ja siis on see muudes muljet. Ei võiks ka olla Mu isamaa, mu õnn ja rõõm ja sisse Gustav Ernesaksa. Hakake mõtlema. Meie saatekülaline oli jutatsiljakus soomerootsi kirjanik, kelle kodu on Soomes, kuid süda Eestis. Aitäh helirežissöör seni pluss niitsinile ja saate koostas lei nimegi.