Tere õhtust, Eesti raadiouudiste toimetus võtab päeva kokku, stuudios on toimetaja Riina Eentalu. Reformierakonna Tallinna piirkonna juhatus otsustas teha Res Publica ja Rahvaliidule ettepaneku alustada läbirääkimisi uue koalitsiooni moodustamiseks. Res Publica on ettepanekuga nõus ja eeldab linnapea kohta. Rahvaliit eeldab abilinnapea ja linnaosa vanema kohta. Keskerakond arvab, et enne järgmisi valimisi on Reformierakond taas nende koalitsiooni palumas. Eesti elanike vaimset tervise parandamiseks. Stressi vähendamiseks ei ole ühest lahendust kõige rohkem oled enda heaks teha inimesed ise, tõdeti vaimse tervisefoorumil. Täna esitleti Tallinnas saksakeelse kalevipoja uut väljaannet. Eesti Draamateater avab hooaja kahe esietendusega ja avatakse ka uus saal välismaalt. Al-Qaedaga seotud rühmitus korraldas jutluses mitu plahvatust. Sihtmärk olid Iisraeli turistid. Surma on saanud vähemalt 27 inimest. Nobeli rahupreemia saab geeni ja keskkonnaaktivist, vangaarimad, hai ja ilmast. Homme on Eestis sajuhoogudega ilm ja sooja on viis kuni üheksa kraadi. Reformierakond loodab Tallinnas luua uue koalitsiooni Res Publica ja Rahvaliiduga. Seda kinnitas Reformierakonna Tallinna piirkonna juht Keit Pentus. Pärast juhatuse koosolekut. Reformierakonna Tallinna piirkonna juhatus täna siis võrdles meie eilset eelarvekõneluste tulemusi ja otsus oli, et me alustame läbirääkimisi võimaliku uue koalitsiooni moodustamiseks rahvaliidu ja Res Publicaga, aga need kõnelused, mis meil on olnud siiamaani rahvaliidu ja Res Publicaga, nendel kokkulepitu arvates on tallinlaste jaoks oluliselt parem. Miks seal on kõige olulisemal kohal lapsed, nii kui investeeringud koolidesse, lasteaedadesse, samamoodi näiteks spordiga tegelevate laste pearaha suurendamine ja samamoodi ka näiteks erahuvialakoolides käivate laste toetamine, mida tänasel hetkel ei tehta. Missuguse tulemusega lõppes teie tänane otsus, kas te hääletasite? Jah, me hääletasime ja see otsus oli üksmeelne. Eile te kokkuleppes Keskerakonnaga või protokollis leidsite, et te saite kõik oma ettepanekud sinna protokolli, mis juhtus nüüd selle jooksul. Ega tegelikult öö jooksul midagi ei juhtunudki, aga küll peab ütlema, et Keskerakonna selline väga heitlik käitumine, kus ühel hetkel on see suhtumine vaenulik ja järgmisel hetkel ülisõbralik. Samal ajal heidetakse silma Res Publica-le, et, et see ei ole meisse sisendanud mingit sellist kindlustunnet ja usku ja teadmist, et kogu see eilne kokkulepitu ei olnud lihtsalt taktikaline manööver. Kuidas need asjad edasi laenavad eelarvekõnelustelt lähete üle koalitsioonikõnelustele Res Publica ja Rahvaliiduga. Jah, see eelarvekava, mis praeguseks ajaks kokku lepitud on, on siis aluseks edasistes kõnelustes ja võib öelda küll, et see tõenäoliselt saab olema uue võimaliku tulevase koalitsioonileppe algmaterjal. Kuidas teie tänane otsus võib mõjutada järgmise nädala umbusaldusavaldust linna peale? Täna me oleme otsustanud alustada läbirääkimisi uue võimaliku koalitsiooni moodustamiseks, kuhu nende läbirääkimistega välja jõutakse ja mille välja jõutakse. Seda on täna veel vara ja üsna raske ennustada. Võimuliidu kõnelused algavad pühapäeval. Rahvaliidu Tallinna linnaorganisatsiooni juhatus otsustas moodustada delegatsiooni Tallinna koalitsiooniläbirääkimisteks esimees on Mario Sootna. Rahvaliit on rahul sellega, kuidas on kulgenud Tallinna eelarvekõnelused Reformierakonna ja Res Publicaga. Rahvaliidu Tallinna linnaorganisatsiooni juhatus andis delegatsioonile volitused nõuda kõnelustele vähemalt ühte abilinnapea ja linnaosa vanema kohta. Kas Res Publica on valmis alustama kõnelusi uue koalitsiooni moodustamiseks, küsis Hanno Tomberg Res Publica Tallinna piirkonna esimehelt Sven Sesterit. Me oleme olnud valmis oma sisemuses tegelikult juba alates umbusalduse, siis on juba sellest hetkest juba Kas te peate läbirääkimisi samaaegselt ka Keskerakonnaga? Ei, meil ei ole olnud konkreetselt kokku, saab, on olnud mitmeid vihjeid meie mitmetele erakonna liikmetele sooviga saada kokku. Aga peab küll nentima, et meil ei ole ühtegi kokkusaamist olnud tänaseks päevaks. Kes oleksid teie poolt väljapakutavad kandidaadid linnapea kohale, kui teile seda kohta pakutakse? Tallinna piirkonna juhatus on respublikaanid veel arutanud seda teemat küll mingitel ajahetkedel ja ja ma usun, et meil on välja pakkuda täna päris mitmeid kandidaate. Kas nende hulgas on Tõnis Palts Sven Sester ja KaPorede? Kas hääled Keskerakonna esimehe Tallinna linnapea Edgar Savisaare umbusaldamiseks on teil olemas? Me kinnitame kindlasti seda, et, et meil on täna olemas 17 respublikaanid, kes on selgelt avaldanud oma meelt. Ma kujutan ette, et need tänased signaalid, mis on tulnud, annavad alust arvata, et, et me oleme lähemal oma nägemuste teostamisele kui kunagi varem. Kuidas hindab Keskerakonna fraktsiooni juht volikogus Elmar Sepp Sven Sesteri ütlust, et Res Publica ei pea Keskerakonnaga koalitsiooniläbirääkimisi ja kuidas hindab ta poliitilist olukorda praegu Tallinnas? Separaat kõnelustel ei ole Res Publicat Keskerakond ka kunagi kutsunud, nii et ma ei tea, mida nad silmas peavad, aga tänast poliitilist olukorda hinnates juhul kui selline uus koalitsioon sünnib juhul, kui siis on seesama, mis on riigis, see tähendab seda, et kogu see leemistik, mis täna riigis väga teravalt üleval on, tuleb Tallinnas, sealt seda esiteks. Teiseks me oleme seisukohal, et Reformierakond kindlasti kaotab praegu ta elab sõna otseses mõttes nagu või sees kindlasti tema positsioonid ei ole enam sellised. Kolmandaks vaadake sellist nõndanimetatud seitsme päkapikukoalitsioon on Tallinna linnas juba proovitud. Jüri Mõisa. Kuidas see lõpeb, seda me teame edasi. Eesti poliitika on jõudnud täiesti uude ajajärku, praegu isegi Jüri Mõisa linnavalitsuse ja seal ei toimunud nii jõhkrat poliitilist ülesostmist mis on meile täiesti vastuvõtmatu, aga eks ka Keskerakond õpib nendest võtetest, kuid kindlasti ei oska sellisel määratleda ära õppida. Ja ma arvan, et lõppkokkuvõttes järgmisi valimisi on Reformierakond uuesti meie ukse taga kutsub meid koalitsiooni, aga elame, näeme, ootame ära järgmise neljapäeva. Kõigepealt. Ja Uku Toomi kommentaar viimaste päevade sündmustele Tallinna võimu ümber. Pärast eilset oli Reformierakond Tallinnas raskustes. Otsus Keskerakonnast lahku lüüa oli justkui tehtud, aga põhjust ei ole, mida küsida oskad. Kõigele öeldakse ja Edgar Savisaar ajab lausa segadusse, ta vahib poliitilisel malelaual kõike, mis võimalik ja isegi võimatu. Isegi Allan Alaküla esitab lahkumisavalduse ja jõle argument Keskerakond ei ole usaldusväärne. Ta soovib pidada koalitsiooniläbirääkimisi Res Publicaga. Isegi kui seda oleks taotletud, on see üldiselt nõrk argument ajal, mil kõik peavad läbirääkimisi kõigiga ja mille poolest erinevad eelarve läbirääkimised koalitsiooniläbirääkimistest. Nagu märkis eile Keit Pentus, ei jagata veel kohti. Aga pidada läbirääkimisi raha jagamise üle opositsiooniga, kes midagi ei otsusta, on ju mõttetu. Ta tuleb tuua koalitsiooni ja siis tuleb ka kohti jagama hakata. Mille poolest uus linnaeelarve muutub, kui Reformierakonna ja Keskerakonna vahelistel läbirääkimistel oli jutt kogu aeg sellest, et tuleb täita reformikate 15 nõudmist? Sist viimaseid arvamusi kuulates jääb mulje, et esiplaanil on nihkunud hoopis mingid muud nõudmised sest asjadest, mida nüüd esile tuuakse, suuremad lastetoetused, spordi ja erialaringides. Investeeringud lasteaedadesse. Sellest kõigest pole Reformierakonna varasemates soovides sõnagi. Ei hakka diskuteerima küsimustes, kes on Tallinna koalitsioonis usaldusväärne olnud ja kes mitte. Pigem arutame vandenõuteooriat, milleks reformierakonnal seda kõike vaja on sest Res Publica ja Rahvaliit võtavad loomulikult võimu ja sellega kaasnevad võimalused vastu. Ei saa võtta tõsiselt juttu, et pealinna ja Toompea asjad ei ole omavahel seotud. Kas tõesti loodab Reformierakond peaministri kohta, aga miks peaks Res Publica sellest loobuma üksnes siis, kui arvatakse, et olukord on erakonna mainega nii halb, et tahetakse teisejärguliste positsioonidel hinge tõmmata? Või kui lähenevad kohalikud valimised paistavad sedavõrra olulisemad kaugemal olevatest riigikogu valimistest? Ja kui partsi juhi positsioon on erakonnas nii nõrk, et talle loobumine peale surutakse? Üldiselt kahtlane, aga mingi mõte peab asjal olema. Kas tõesti mure koolilaste ja jalgrattaradade pärast? Ja nüüd vahetame teemat, jätkame sõnumitega välismaalt, neist teeb ülevaate Kai Vare. Egiptuse kuurortides toimunud plahvatustes hukkus täna vähemalt 27 inimest, peamiselt Iisraeli turistid. Iisraeli hinnangul korraldas rünnakud Al-Qaeda. Egiptuse ja Iisraeli piiril asuvas tavalinnas toimus kaks plahvatust, hotellis Hilton. Hotellisein varises lisaks hukkunutele, sai üle 100 inimese vigastada ja kümned on veel rusude all. Mõned tunnid hiljem toimus veel kaks plahvatust Siinai poolsaare randades, mis on samuti iisraellaste meelispuhkepaigad. Juudid olid tulnud sinna oma usupüha veetma vaatamata ametlikele hoiatustele, et islamivõitlejad võivad rünnakuid korraldada. Vastutuse plahvatuste eest võttis oma internetileheküljel enda peale üks senitundmatu rühmitus, mis seotud Al-Qaedaga. Araabia telejaama teatel Iraagi võitlejad tapnud briti pantvangi Kennet piigi. Islamisissid avalikustasid video, millel on näha Pihli pea mahavõtmist. Suurbritannia välisministeerium on informeerinud piibliperekonda, kuid lisanud, et ei saa praegu teateid veel kinnitada. Eelmisel nädalal tegi Pihli videopöördumise briti valitsuse ja peaminister Tony Blairi poole, milles palus pantvangivõtjate nõudmised täita Ta ja vabastada Iraagi naisvangid. Nobeli rahupreemia sai geeni ja keskkonnaaktivist vangaarimaat hai ta on esimene Aafrika naine, kes rahupreemia pälvinud. Vaataja on algatanud kampaania metsade kadumise peatamiseks ja tema hotell on Aafrikas istutatud 30 miljonit puud. Norra Nobeli komitee juhi sõnul sõltub rahuga meie võimest säilitada oma keskkonda. Samuti on vangaarimaataja arendanud demokraatiat nii, et ei julgustanud naisi oma õiguste eest seisma. Varem on rahupreemiat antud sõjaliste konfliktide lahendamise eest. Mõned vaatlejad siiski kahtlevad, kas keskkonnateema sissetoomine ei hajuta rahupreemia algset ideed. Teiste hinnangul on aga globaalne julgeolek tihedalt seotud keskkonnakaitsega. Uuest Eestist Tallinnas arutati Eesti elanike vaimse tervise üle. Vaimse tervisefoorumil käis Andreas Trazek. Sel pühapäeval tähistab kogu maailm Vaimse tervise päeva seoses sellega on ka meie tervishoiutöötajad osutanud meie rahva jaoks väga olulistele teemadele. Need on tööstressist tingitud lühike eluiga, alkoholism, depressioon, kalduvus enese tapudele. Selle kõige taga on muuhulgas ka ühiskondlikud eelarvamused ja stereotüübid. Nii tõdes Eesti psühhiaatrite seltsi juhatuse liige Anne Kleinberg. Mis asi on see, et sa kargad, et noh, nii kui mul on depressioon, et ma olen järelikult nõrk Mae väkki luusa rääkima läbikukkuja, kus ma lähen seda kõva häälega ütlema? Stress ja sellest välja kasvav depressioon hõlmab meil kõiki ühiskonnagruppe psüühikahäirete osakaal on samuti kõrge, kuigi täpseid andmeid selle kohta pole. Samuti puudub meil vaimse tervise poliitika. Aastal 2002 valmis Eesti vaimse tervise aluspoliitika alusdokument, see kõik on nagu seisma jäänud ja see on see nagu mingi spetsialistid, kes näevad seda olukorda, on mures ja, ja me ei tahaks nagu jätkuvalt püssi põõsasse visata ja jätta nagu asja pooleli. Foorumi patroon Marju Lauristini nii ei arvanud. Asetame liiga suuri lootusi poliitikatele minu mõte, et me elame niisuguses olukorras niisugune ühiskonnas, kus tõepoolest mingis mõttes stress on noh, ma ütleks, et on loomulik, aga, aga ta on selle tulemus, et seal on ühiskond, mis on mingis mõttes on kaotanud pinna jalgade all väga kiired muutused, on paljud tõekspidamised muutnud tühiseks, väga paljud asutused, mis peaksid sellises olukorras olema ja mis on aastakümnete jooksul kujunenud mujal, meil puuduvad see on kogu ühiskonna haigus pressisteise lahti keeldude-käskude institutsioon, konide ja isegi mitte rahaga, vaid ikkagi suhete kaudu, mis on teistsugused inimeste vahel ja suhete kaudu teistsugused ka riigi ja inimeste vahel. Anne Kleinbergi oli psühhiaatrina seoses vaimse tervisepäevaga ka üks soovitus. Ühesõnaga, see konkreetne soov, et Eesti elanikud hakkaksid nagu ise lõnga ja mõtlema selle üle, et tegelikult et see on nende riigi asi, hoolitseda nende vaimse tervise eest selle eest, et tal näiteks töö juures ei oleks hirmu. Stressi töökeskkond ei ole ainult see, kas tooli kõrgus on õiguvad, seega kuidas ülemus temaga suhtleb ja, ja kuidas tema ennast inimesena ühiskonnast tunneb, et eelistaks ise selliste asjade seisma. Tallinnas esitleti saksakeelset Kalevipoega, selle andsid välja professor Peeter Petersen ja Mayeri kirjastus kaassõnana Jaan Krossilt ja kommentaaridel avalgult Cornelius Hazel Platilt ja Peeter Järve laiud ning Rein Veidemann. Veidemanni jätkab. Mall Mälberg. Täna esitletud Kalevipoeg on ainus täielik saksakeelne väljaanne, varasemast on osa värsse puudu. Professor Peeter Järvelaid ütles esitlusel, et seda raamatut on 100 aastat oodatud. Tema enda kommentaar on kalevipojas kui Eesti riigi müüdist. Et sõltuvalt sellest, kui suur rahvaarvult on üks on ja rahvas on kõikidel rahvastel vaja mitte ainult kirjutatud ajalugu, mis põhineb allikatel vaid kõiki huvitab alati, mis on enneallikad ja seetõttu Hiiposed on tegelikult ajaloo üks tervik. Ja rahvas, kellel ei ole e-post, on tegelikult nagu pooliku ajaloole. Saksakeelse Kalevipoja väljaandja professor Peter Petersen peab eepos saksa kultuurielule äärmiselt oluliseks. Kalevipojas käsitletakse ühte väga tähtsat motiivi, nimelt seda, kuidas käia ümber vägivallaga ja see küsimus on meie ühiskonnale määrav, sest kui me teeme vägivallaga ümber mõistlikult, suudame me selle üle elada. Seepärast tahtsingi maga kalevipoega uuesti välja anda ning Saksamaal tuttavaks teha, ütles professor Petersen. Ühtlasi pidas ta tööd huvitavaks. Töö oli väga huvitav, aga raske, kuna ma pidin leidma raha raamatu trükkimiseks ja see polnud kerge kirjastajaga laabus töö väga hästi, sest ta huvitub kultuurist ja oli huvitatud ka nii toreda teose väljaandmisest. Professor Ülo Valk arvab, et tema kommentaaride sõnum saksa lugejale võiks olla niisugune. Nii nagu Eestis ja mujal maailmas inimesed võiksid mõelda oma minevikupärandi peale ja see ei puuduta kitsalt ainult kodukandi teadmisi kodukandi kirjandus vaid nii nagu meie siin Eestis võiksime lugeda Göte austi ja Thomas Manni, nii ka sakslased võiksid saada osa muust Euroopa tippkirjandusest, mille hulka kuulub ka Kalevipoeg. Eestlaste üks tähtsamaid kirjandusteoseid, mida mõju ilmselt ka meie ajas. Hämmastav küll, kasvab. Professor Walk peab oma kommentaare ise lihtsateks, tal paluti kirjutada lühiülevaade Kalevipoja teadusliku uurimise loost ja lisaks veel seda, et ta selgitaks saksa lugejale üksikuid segaseid sõnu ja nimesid, nagu näiteks Vanemuine hirmi armi Jamustukene. See oli põnev, põnev töö just mõelda selle peale, et mis võiks olla hämar sakslastele ja kontsentreeritud kujul välja öelda see, mis me tõesti oleme Kalevipoja kohta teada saanud, mõelda selle teadusloolise protsessi peale ja selle peale, kuhu see eepose uurimine edasi liigub. Eesti Draamateater alustab uut hooaega, kahe esietendusega, avatakse ka uus saal. Teatris käis Andreas Trased. Draamateatris on alanud uus hooaeg, seon teatrirahvale ja publikule alati elevuse ja meeldiva ootusärevuse aeg, räägib teatri kunstiline juht Priit Pedajas. Niisugust hooaja algust tuleb meil väga harva ette, kus me, meil õnnestub hooaeg avada. Uuslavastustega ja täna on selles mõttes eriti pidulik, et me avame ka täiesti uue saali Sizmircus esimest korda mängitakse publikule disendisest töökojas praeguses proovisaalis maalisaaliks, seda kutsume, esietendub Tallinnas, tänasid tänases aabitsakukk Kivirähu näidend siis suures ja siis niisugune väga nooruslik vaade siis roomiale Juliale. Lisaks sellele veel proovisaalides on nii lastelavastus, lumekuninganna ja suveunenägu, teeme kõrgema teatrikunsti kooliga ja samuti järgmine esietendus, väikeses saalis on siis Eduard Dolby päris uus näidend Kits. Meil tuleb üks suur üritus keset talve, kuivõrd me oleme enda südameasjaks võtnud eesti näidendid eesti materjalid siis üks niisugune keskne asi, mis meil tuleb, on Kivastiku ja Hendrik Toompere ja koostöös valminud näidend Savon aroola mis kõneleb ühest usutülist renessansiaegsest usutülist kevade poole. Me teeme ka ühe versiooni variandi Lutsu kevadest ka mõned näitused on teine ja see on nüüd see, et me tegime niisuguse koostöö kokkulepe Eesti Kunstnike Liiduga ja tahame, kas need just iga kuu, aga iga paari kuu tagant siin teatri fuajees siis panna üles mõne kunstniku näituse, et meil on siin kokkulepped rakuga olemas. Arraku söö joonistuste näitus tuleb, aga täna avame siis Andres Taltsi näituse. Vähem kui poolteise tunni pärast esietendub Juulia on aga väljakutsuv lavastus Shakespeare'i ainetel, mida saadab boonusena legendaarse vene bändi Leningrad rokk-kontsert või on see päris täpselt nii, lavastaja Tiit Ojasoo? Ta ei ole mõeldud, et need inimesed peaksid hakkama ennast tundma kui kontserdile, vaid tegemist on ikkagi teatriga. Aga vaatajalt eeldatakse tausta tundmist, teatavat kultuuri taset, et see võib-olla ei ole selline päris nagu klassikaline ruumi käsitluses. Ja ilmateade. Eeloleval ööl on Eestis pilves selgimistega ilm, paljudes kohtades, enamasti Ida-Eestis, sajab vihma, sekka võib tulla ka lund. Loode ja põhjatuul tugevneb kuue kuni 12, rannikualadel puhanguti 14 kuni 16 meetrini sekundis. Õhutemperatuur langeb hommikuks kolme kuni seitsme soojakraadini. Homme päeval on muutliku pilvisusega ilm, kohati sajab aga enamasti vihma, põhja ja loodetuul nõrgeneb õhtuks viie kuni 10 meetrini sekundis ja sooja on homme viis kuni üheksa kraadi. Te kuulsite Päevakaja, stuudios oli Riina Eentalu kuulmiseni.