Head keskööprogrammi kuulajad täna ei ole naljameestepidupäev esimene aprill ja tegemist ei ole kas saadet eetrisse andva operaatori näpuveaga, kes riiulilt kogemata on võtnud vale lindikarbi. Ma usun, et enamus kuulajaid on minuga päri, kui ütlen, et igalühel meist on oma raadiohääl või hääled kelle puudumisel mitte kuulmisel tekib nagu tühimik meie igapäevases rütmis. On need siis Elfriede Ilves või Lembit Lauri, Felix Leet, Gunnar Hololei või keegi teine kolmas. Minul on aga Eesti raadio üheks hääleks mitme teise seas olnud juba aastakümneid hommikuvõimlemise läbiviijad. Eriti aga tänase saate külaline leelo röömel ja stuudios, nagu ikka klaveril saatmas, kuid täna loodetavasti ka ohtralt sõna sekka ütlemas Viive Ernesaks. Ja enne kui lõpetan sissejuhatuse paar selgitust. Minu vestluskaaslastel puuduvad valmis mõeldud vastused, sest nad ei tea ju ka minu küsimusi. Viive Ernesaks seal nagu ikalindistustel pole kaasas isegi noote. Nii et suures osas kõik järgnev improvisatsioon ja jututeemade ühiseks nimetajaks saab olema raadiovõimlemine. Nii sissejuhatus tehtud, millest siis alustada? On täpselt fikseeritud, et 1934. aastal, seega siis pool sajandit tagasi alustati raadio hommikuvõimlemist ega seda Ernst Idla juhatamisel. Seda jõudsime ka juba öelda, et praegused saated on eelnevalt lindistatud. Kuid kas nii on olnud see alati leelo räimel? Ei ole ikka päris alguses oli otsesaated, see oli jube. Iga sõna, mis läks, oli läinud tagasi, ei saanud enam midagi võtta, nüüd lõikad ja kustutad ja võtad uuesti ja rääkida. Aga vast reedaksite nüüd paar võib-olla meie jaoks saladust, et kuidas te jõudsite võimlemise juurde ja millal te seisite esimest korda avatud mikrofoni ees? Võimlemise huvi äratas üldse Ernst Idla tema juures ma võimlesin juba noorest peale. Ja pärast seda olime kehakultuuritehnikumis ja seal töötas laineorkestrisse või tähendab, ta õppis seal ja töötas siis Eesti raadios ja siis siin tekkis niisugune mõttetvat võiks uuesti hakata üles soojendama hommikuvõimlemist. No ja siis terve rodu, tüdrukud, tulime stuudiosse, see oli praegune merekool. Ja see oli siis, mis aastal, mis? Ei, see oli jah, 46. aasta alguses. No ja siis tegime proovi, õudne oli, sest keel kuivas suulakke kinni, ma ei tea miks, aga kõigil oli niisugune hirmus närv sees. Siis valiti sealt välja, kolm tükki meid oli. Vaat ma seda hästi ei mäleta, kas kohe oli üks meeshääl ka? Alguses olid vist ainult naised, aga siis hakkasid rääkima tõik, et ikka oleks nii vahelduse mõttes tore, kui üks meeshääl ka oleks. Ja siis selleks sai minu teada. Arnold Lannus. Ja siis läksid ju kõik saated. Ja siis läksid otse ja iga kava oli uus. Ei olnud nagu nii, et üks kava läheb nädal aega või ma ei teagi, kui palju. Igal hommikul tuli anda uus kava. Aga kuidas sünnib üldse võimlemiskava paljude näiteks nüüd enne lindistust mõtete selle peale ja milles te juhindute kava koostamisel? No peab ütlema, et üldse virgutus ja hommikuvõimlemise kava on selles mõttes nagu halb teha, et peab mõtlema selle peale, et ruumi on vähe, peab mõtlema selle peale, et igas vanuses inimesed võimlevad, peab mõtlema selle peale, et seletus oleks lühikene ja lihtne, sellepärast et kui pikalt seal rääkida, siis jõuab paar-kolm harjutust ära teha ja aga muidugi, ega inimesed ei iialgi rahul raadiosse tulnud kirja, üks ütleb, et oh, mis te nii kergeid teete, et ikka tahaks nagu tugevamalt, teine ütleb, et heldus nii rasked harjutused, üks ütleb, et seletused on liiga pikad, teised ütlevad, et seletused liiga lühikesed. Ja selle tõttu ongi raske ja, ja nagu no vahest on niisugune tunne, kordad kogu aeg ennast, aga noh võiks ju palju raskemaid harjutusi teha, aga siis ma usun, et sellest nagu ei ole abi. Võib-olla nüüd küsimus selline, millega oleks võinud ka meie tänast saadet alustada. Et kes peaksid võimlema, kes õpetama, läbi viima ja siis millal võimed? No minu arust peaksid võimlema kõik vastavalt oma võimetele muidugi hommikuvõimlemine raadius võib-olla on paljudele liiga vara. Aga no kui näiteks ükskord tõusta vara ülesse ja kuulata ära jäta meelde, kirjutada ülesse ja siis võid ükskõik millal. Proovige korra, kui hommikul võimlete uni läheb palju kiiremini ära, olete kohe nagu virge aga niisama tõusta ja siis hakata seal koduseid asju veel toimetama ja võileibu tegema ja nii edasi. Jääd uniseks. Ma olen teda omal nahal proovinud, nii et ma soovitan kõigil, aga kasvõi see võimletega raadiokavade järgi ei, raadiokava järgi mitte, mul on ikka omad kompleksid, esiteks on need minu jaoks natuke liiga kerget jäliga varajased, aga teie, Viive, Ernesaks, ei võimle, üldse? Pole õige live jooksjaid ma juba. Üldiselt ma väga vähe võimelnud. Meil on enam-vähem kõik teada, kuidas jõuab võimlemiskava linti, kuid kaste lindistamise aeg ise võimlete kaasa või on teil olnud ka mõni abistaja, kes teile ette teeb või on teie kolleegidel seda? Reedame natukene ka seda kanti. Tegelikult ei ole olnud küll kunagi palju aastaid tagasi ilmus lehes küll üks pilt, kus võimeldakse, aga siis leiti, see pilt tehti sellepärast et noh, nii naljakas on, mis sellest inimesest pildistada, kes seisab üksinda mikrofoni ees, aga võimlejaga aga tol ajal olid nagu teistmoodi stuudios. Kui näiteks stuudios minu juures keegi võib ja ma räägin, siis on seda kära ja müra ja hingeldamist nii palju, et lihtsalt ei ole võimalik. Siis ta peaks kuskil teises ruumis, kus on klaassein, et ma teda näen. No ma ei tea, sellel ei ole mõtet ja kuna nii palju ma olen ise võimelnud ja tunde andnud, siis mul on juba ettekujutus Aga ütleme, rütmi hoidmiseks kastil kinga sees varvas liigub või, või teete vaikselt õlaringe või? No ma teen ikka käega, kaasas on juba klavendajale tähtis, eks ole, ta näeb, missuguses rütmis ja, ja nii edasi. No ega ma rohkem minagi ainult käin, no ei olnud ka sellepärast, et käed on ju minu jaoks jalad anima. Vaat nüüd me jõuamegi sinnamaani, et võimlemine ja muusika, teie koostöö on ju kulgenud juba pikka pikka aega. Pikka aega jah, ma ei mäletagi, kui palgast 24 Marwan saaksime meni kuuekümnendat aastat ja võimlemise juurde. Juhus ikka, juhused mängivad väga palju selle rolli ilmselt kedagi ei olnud vist raadiomajas ja Viive rabakukk kutsus mind siia ja ma olin ennem juba lapsest saadik harjunud niimoodi ikka tantsuks mängima, küll polkat ja marssi ja, ja niimoodi milleloga oli kohe momentaanselt oli kontakt. Ma mäletan seda algust selles mõttes, et kogu aeg oli mind saatnud hirmus suured heliloojad tol ajal nad olid veel noored pold, nii suured heliloojad, aga töö nendega oli alati ikka tund vähemalt ennelingistamist, kõik kirjutati üles ja nii. Ja siis tuli. Viive istus klaveri taha ja mina võtsin siis oma harjutasid ja läksin klaverijuur, et hakkame siis nüüd proovima, mis muusika ja mis seal ütles, et ja ta ütles, et hakkame peale. Ma läksin mikrofoni, mõtlesin taevani, mis sellest küll välja tuleb. Ja sellest tuli väga tore saade välja ja me me lindistasime täpselt nii pikalt või oligi lint ette nähtud, ei mingeid mitmeid tunde. Ja sellest saadik ongi niimoodi läinud, tema istub klaveri taha, mine mikrofoni juurde ja läheb kohe lahti. 24 aastat hommikuvõimlemise saata, kuid millal hakkab see muusikaga nagu hilisemale teil kõrvus ka siis, kui tõesti olete juba klaveri taha istunud või mõtete vahest varemete? Kõige paremat need muusikasaatmised on olnud ikka siis, kui kohe hakkad mängima, aga kui hakkan ette mõtlema siis siis ei tule, enamik on ikka puhas loomine ja improvisatsioon, ma ükskord võtsin ka. No mõtlesin, et ma hakkan väga korralikult, nüüd valmistasin ette selle, võtsin noodid kaasa ja tulin stuudiosse, Leenu nii ära ehmatanud. Ja ei saanud me edasi-tagasi käima ja siis olime me niikuinii me mängime, me ei saa päris ilusti korralikult fraase mängida, aga siis noh, niisugune segadus, me olime nii õnnetud ja see oli, ma ei mäleta nüüd üks, neli aastat tagasi, suur õnnetus oli see, nii et ikkagi peab momen momentaalselt samal momendil looma, nii et kui te seda harjutust uuesti korratakse, siis mina enam ei ole suuteline sedasama muusikat mängima, siis ma mängin tingimata midagi muud. Olen mänginud ka teistele võimlemisõpetajatele, siis need viib see kohutavalt segadusse, aga leelo on nii tohutult andekas, temal tabab kohe paugupealt ära ja nii et meil on üle, selles suhtes pean, ütleme, täielik klapp. Aga milline siis üldiselt peab olema siis saatemuusika? Saatemuusika peab olema hästi rõõmus, aga kõigepealt suunurgas peab olema niisugune väike muie ja naer peab olema oma hea tuju kindlasti. Ja selleks on olemas ju väga toredaid laule meil ja, ja nüüd ongi tekkinud niisugune olukord. Hakkame ühte ja sedasama, muusikat ma juba nüüd, 24 aasta jooksul, mul on tunne, et ma raha paneb rattad käima, mängin juba umbes miljon. Aga kas see muusika ei hakka teie igapäevast põhitööd segama? Hakkab küll ja seda ta hakkab tõesti, sest et ma ei oskagi enam nüüd teistmoodi, kui mina juba klaveri taha istun, ükskõik, kus siis pitser on juures. Kui Viive istub klaveri taha, siis on tingimata öeldakse, et sellel on hommikuvõimlemise maik man. Selle pika aja jooksul on kahtlemata olnud hästi palju huvitavaid seiku. Ja muidugi, esiteks oli alguses seal merekoolis saiti selles praeguses raadiomajas keldrit valmis. Keldris oli stuudio. Ja siis hommikul tukkus seal valvemutt, tervitasime, nägu oli juba tuttav, keegi ei küsinud, ei paberit, ei midagi ja siis läks seal lahti. Ja juhul kui jäi klaverimängija hiljaks, ta elas mul tookord väga kaugel siis jäi saade lihtsalt ära, hästi muusikat ja. Ja närveerimist oli siis muidugi palju. Tavaliselt võtavad saate valmimisest osa veel saate režissöörid. Täna on meil puldis Mart puust. Kes on mänginud hommikvõimlemist muuseas ühes Põllumeeste saates? Kuid enne teda on ju olnud paljud paljud ja iga režissööril on oma käekiri. Ja on olnud küll, ma mäletan, Jaan koham teinud, räätson teinud Jüri salu. Toomas rood ja klaverisaatja ütleks, on ka olnud ju ooh kuulsaid kuulsaid mehi, kuulsaid kuulsaid mehi. Bodelski Leo Tauts, Leo Normet, Eino Riisalul natuke mänginud, Peeter Saul, Peeter Saul, kes siis veel? Nii et hommikuvõimlemine ja selle saatemuusika ei ole sugugi kahjulikult mõjunud eesti muusika Paistab, et väga hästi veel mehed kuulsaks saanud, tol ajal olid nad alletel niuksed õppija, noored. Lisaks Viive Ernesaksale on tihti diktorid teatanud saated hommikuvõimlemise lõppedes, klaveril saatsid kassis Filipioon, Eduard Debor ja veel mitmed teised. On teil tulnud ka vahest kas siis tööülesannete või mingil muul põhjusel? Nagu saatjat vahetada, eks ikka, Phillip jooniga olen ma saatnud, Henronoomer asendas mind bot. Heljo Roomere on üks kord mänginud. Kauguse rekordi püstitab praegu Eduard Ebor, kes elab Leningradis. Ma olen kuulnud ja et et ta on ära kolinud, aga oli ju aeg, kus meil oli muusikal lindilt? No see oli küll üks hirmus hirmuste, kui tuli kaks 30 linti ja siis hakkasime otsima neid juppe, mis sobisid harjutustel, aga no ma ei mäletagi üldse, kui kaua see kestis, kas oli aasta või aga kaua siis sellise sood, tööd tegemine teil aega võttis, ise võttis ikka oma kolm tundi vähemalt. Ja siis oli 10 minutit valmis jah. Aga nüüd ma esitaksin teile niisuguse küsimusega, mis siis juhtub, kui te omavahel kohad ringi vahetate? Siis tuleb saadet täita minu arvates klindimuusikaga. Teie ei, seda sellega emm, Viive saab küll hakkama, aga mina klaveri taga muidugi ei saa hakkama. Nii et iga kingsepp oma liistude juurde vähemalt nii kaela jaaja. Siit ma tahtsingi küsida, et kes teil omavahel dikteerib, kas teie klaverisaatjat või klaverisaatjaga mingil määral teinud? Nii ja naa, vahest on jah, võtt on mõni niisugune Palamis, mis sobiks siis, ma muudan, harjutakse vastavalt selle järele. Hommikvõimlemisele on nüüd lisandunud väga palju teisi võimlemisi, küll on need siis töövõimlemised või virgutusvõimlemised ja võimlemispausid ja kõik. Kuid ma tean, et te olete juhendanud võimlemisi ka väljaspool raadiot ja väga palju. Nojah, kui on olnud sportmängud, võimlemist, pidustused, eks siis olla ikka rühmadega väljas olnud ja kui omal ei ole olnud, siis treenerina on ikka saanud juhendada jah, neid. Ja isegi kontsertsaalis. Ah soo? No ja see oli niisugune väike nali muidugi. Aga sellest on kasu. Aga nüüd näiteks praegusel õhtutunnil, kui mõnel inimesel on juba uni kallale tikumas, aga tegelikult veel ei saa ega ei tohigi võib-olla magama jääda. On teil mõni hea harjutus, mida soovitada välja, et sirgeks saada? No ikka akna all üks suul hingamisharjutus haigutada, sügavalt käed viia körval surud, hästi tahad? Muusikaõpetaja Mati, ma võiksin vahva, aga see, just see vastupidi valemi manama paluks midagi rõõmsamat, siis ikka. Sain hirmus küll. Nüüd aetakse. Nii. Võtke väike pooltüki ja sirutage ja painuta keha, Etti, pange käed maha, hoidke selles asendis, et veri valgub pähe. Ja sirutage uuesti jälle käed kõrvale jakku. Võimlemisest ja teie kokkupuudetest võimlemisega on nüüd natukene juttu olnud, kuid liikumine ja muusika on lähedalt seotud. Milline muusika teile meeldib? Muusikute hea meelega kuulaksite? Jah, sellel on nagu raske vastata selles mõttes, et ma olen jah, niukene, vana inimene ja rahulik, mulle meeldib ikka niisugune rahulikum muusika ja need detsi Bellid. Täitsa vastunäidustatud. Aga professionaali käest võib ka. Sellele on küll kohutavalt raske vastata, mis meeldib, kõik meeldib, kõik, mis on ilus. Aga mis on ilus, vaieldav asi, on vaieldav, seal muidugi Igalühel erinev, no mina teatris puutun igasuguse muusikaga kokku alates detsibellidesse, lõpetades väga vaikse muusikaga ja no vabal ajal ma muusikat ei kuule. Kodus mul ei ole. Isegi grammofoni mitte, raadio on ka mul väga harva lahti. Teie lemmikvärv, sinine, minul on valge. Põhjendatega ei põhinenud lemmiktegevus. See on juba raskem küsimus. Mahl lugeda, meeldib ja aastatega v lemmiktegevused muutuvad. Mida vanemaks, inimene lähedasega mugavamaks. Vanasti ei olnud muidugi lemmiktegevus absoluutselt mittelugemine, vaid ikka liikumine. Sellel on väga lihtne vastata, mul on kaks põhilemi, suvel ma armastan heina niita, aga põhiline lemmiktegevus on mul kudumine. Ühesõnaga käsitöö. Aga mul on väga kahju, et ma ei saa seda nii palju teha, kui ma tahaksin, sellepärast et käed ei pea lihtsalt vastu kudumises teine asend natuke niipidi. No vot ei saa praegu kuulajailiseline jääd, vaat sellest on kurb. Aga nüüd, kui siia lähedale põimida ka uni, puhkus. Puhkus, ma arvan, ma magan ainult seitse tundi, sellest mulle külla kaheks palju muidugi, mina väga palju vähem ja ma olen nii õnnetu selle pärast, tõsi. Magan sügavalt ja kiiresti seitse tundi ära ja siis on korrast lemmikroog, söömine jälle võimlemine. Lemmikroog Ma olen õudselt maias. Mulle meeldivad kõik magusad asjad, aga selle tõttu, et vormis püsida, peab kuskilt mujalt tagasi tõmbama, sellepärast teete kõik räägivad, et oh, näed, võimlemine ei aita, ma käin võimlemisikka, võtan juurde. Retseptons, sööge vähem ja liikuge üldse rohkem. Ärge jalutage, vaid käige kiiresti. Vaid ma armastan ka väga hea isuga olen ja üldse meeldib toituda väga teha ja ema on ka hea kokk ja nii et igasugused toidud. Nii kui on kesköö reedad ära mitu tundi tagasi. Kohe alles praegu söön. Ah, iminaas in kella seitsme paiku, ohc viilus. Kohv, must, kange, kuum, magus täpselt täpselt. Ja kui palju päevas. Hommiku kell 12 peale lõunat ja vahest ka õhtu isegi kell 10 olen joonud. Mina ei ole väga palju kohvi. Ma isegi ma ei tahaks, ma ei taha reeta, kui palju see on, lihtsalt piinlik on öelda, kui palju tuleb siis nii liitritega juba Eino. Aga kui oleks nüüd näiteks Enno Pariksin siin ma küsisin tema käest kindlasti julgesti, et suitsetamine, võin ma seda ka teil. Peeennik ja piinlik, piinlik savalised hommikuvõimlemist, määrust millega ma olen lõigata küll välja. Aga aga siin lähevad siis teooria praktikale. Lähevad lahku. Tegelikult on niimoodi minu arvates, et kõiki võib teha mõõdukuse piirides. Teie kaitsekõne või hoopis rünnak, kui ma näiteks väidan, et see igasugune võimlemine ja liikumine liigutamine on üks suur jama Ei ole õige, ei ole õige, ikka liikumine, liikumine ja veel kord liikumine, ükskõik siis, missugusel kujul kas võimlemine või matkad või või, või kiirkäimised või jooksmised. Igal juhul on liikumine hirmus tähtis. Aga ma veel kord rõhutan, süüa normaalselt, me noored on liiga paksud. Ja, ja kõik kurdavad kätte, vaat ma lähen paksuks peale võimlemistundi minnakse kohvikusse, süüakse mitu kooki ja siis imestatakse, põle vormis. See pole õige. Liikumine ja söömine. Milline on teile kaunim aastaaeg? Kõik neli aastaaega nii hirmsasti kõiki nelja aastaaega armastada ja see on ka õige, aga kevad, kui sa oled oodanud teda ja iga väike rohu libleiga väike-õis, mõtlen, kuidas rõõmustab sind. Mul on alati väga kahju, et, et jaanipäev tuleb liiga ruttu ja see on traagika, jube, sireli oma ma ei räägigi. Nagu tahaks seda aega nagu venitada. Aga kaste kiirelt improviseerida, neli aastaaega meile. Ja väikse hariduse eeldus. Palun, viige käed ülesse, sirutage end korralikult välja, jälime suured käteringid kõrvalt alla ja eest risti üles. Ring ja teine ja kolmas. Ja anda neile ja suured teises suunas ta. Ja nüüd on suvi ja nüüd on suvi, pange käed puusale, väike harkseis Jaanele külje painutused koos järelvibutusega. Üks kaks teisele poole painutuspainutus, süda, valm, painutus. Ja pelgan kallutus. Ja tõu. Ja nüüd tuleb talv ja. Viige üks käsi ette, teine taha ja andke vahelduvad kätevood ette ja taha väikese viibutusega. Üks, kaks, kolm. Meil on hästi suure ulatusega suure ulatusega kätte lahendus ja vedrude sealjuures põlvist veidi. Üks pakk ja vett varuda vett, nagu ta ette kujutab ette, kui ta ja hoog kätehoog hästis kõrgele taha. Ja etega. No tore, saateaeg hakkab ümber saama, ma esitaksin teile veel ütleme kaks küsimust. Teie viimase aja meeldivamad elamused või elamus. Puhkepäevad Maal. Ja puhkepäevad maal on tõesti, ma olen palju praegu maal olnud, nii harva käin linnas ja need on tõesti toredad rahu, vaikus. Äripäeval ei ole seal teisi inimesi ka laupäev, pühapäev ei ole seal tore olles seal, kellel on, meil on ühtemoodi vaikus, on kõige suurem elamus. Lemmik Lill lemmiklill karikakar. Just ellulilled lilled on ja siis lubage režissööri ja tänase saate toimetaja poolt tõesti. Me arvasime millegipärast, et põllu põllulilled heina vaadata ka aeg-ajalt armastab või ei armasta järele. Nii suur tänu. Ja veel üks lisaküsimus. Kui mõni kuulaja kannatab unevaeguse käes praegu kas teil on võtta mõni harjutus, et kiiresti magama jääda? Heitke pikali. Lett, luge, täiesti lask, kindlasti päris päris. Ja haigutage. Südamest ka siis, kui ei tule haigutust haigute kikka. Proovige pange silmad kinni.