See on siis jah, üsna kehva kvaliteediga riivid on siis meie teada igatahes ta on küll viimane intervjuu Oskar Lutsuga. Jaa, karbi peal seisab kirjas, et see on salvestatud kaheksandal jaanuaril 1947 aga nüüd on siis võimalus esitada kohe küsimus küsitlejale endale Karin kasele. Kuidas asi siis toimusid täpselt, millal see võis olla? Juubeli oli seitsmenda minu teada ja noh, see oli lihtsalt nii, et saade oli ammu nagu ette plaanitud, ettevalmistatud tema juubelisaade ja hakkas lugu Tartust peale. Nisuke kavatsus ja plaan oli ja võtsin siis lutsu üles. Õieti üks niisugune esimene jutt, mis Lutsuga oli sel puhul, tähendab, mul ei varem kokkupuuteid, on temaga, ütlesid näete, et elame siin kõrval Juhan Simmiga ja pillume üksteisele kive üle aia. Teen siis nii tõsiselt mõtlema ja nähtavasti puudus täielik huumorimeel. Lutsus, nojah, ma niisama ütlesin, ega me saame ikka muidu hästi läbi. Aga nii suhtleme siin üles laiali, need majad on kõrvuti, olid sel ajal viilud seal, elas Riia maanteel. Ja juba edasi on mul ikkagi muljed nüüd Lutsust väga niisugused. Mitte kuigi olustikkusedega konkreetsed, valin jäänud mingisugune kohtumise tunne kirjanikust. Ja eks ole ju nii, et me sageli loomi omal endale ettekujutuse kirjanikust selle varal, mida me loeme. Ja kirjanduslikud kujud hakkavad sageli ennem elama, kui me kirjanikuga ise kas saamid kokku või ei saa. Nii et ju siis mul oli sel ajal kaeba kaasas kevade oma osalistega kindlad ettekujutised, üksikud ka lavaga seotud. Ja ma kujutan meie juttu, raamine, Lutsu paneb kokkuleppimine saate suhtes läheb kõik väga kiiresti ja kenasti. Et naine istun maha ja luts aina räägib. Aga ei tulnud sellest õieti midagi niimoodi välja. Kõigepealt kas või esimene küsimus, kuidas kujunes kirjandushuvi sellele luts nagu üldse ei vastanud esialgu, vaid hakkas mulle rääkima kirjandusest üldse. Ja õieti oli isegi esimene niisugune konkreetsem suurem kohkumine. Et see naerma mees luts ei olnud üldsegi naljakas, ei teinud hoopiski nalja, vaid rääkis mulle väga põhjalikult ja väga pikalt üksikasjalikult. Kaks tundi vene kirjandusest. Katkestas vahepeal ja käis oma asju toimetamas, teisest toast tuli jälle tagasi. Teinekord jäigi nagu poole lause pealt pooleli. Ja ühesõnaga tegi noorele inimesele kõigepealt selgeks, mis kirjandus on ja arusaamise sellest, enne, kui sellest üldse rääkida. Ja nagu ma ütlesin, on jäänud meelde niisugune no tunne või tunnetuslik suhtumine Lutsuse kui inimesesse, kes oli minu meelest sel ajal jättis väga niukse erudeeritud mulje, palju lugenud inimese mulje kes oli palju üle elus mõtelnud ja palju osanud elust võtta. Nii et see naljakas ja koomiline luts nagu ta enamasti rahva hulgas, nagu on tuntud või, ja ka hinnatud. Et segadus nagu sel ajal tõepoolest täiesti nagu selle tõsise ja aruka ja väga inimliku inimese taha. Ja nii me jutuajamised kestsid ühe terve päeva õhtuni välja. Ilmselt läksid need küsimused ka siis konkreetsemaks ja ka rohkem tolle aja kaasaega üle. Isegi nii oli, et tuli Lutsu perekonnaga koos lõunat süüa ja teed juua ja järgne päev me rääkisime edasi, nii et aeganõudev ja tülikas oli siis intervjuu Lutsule. Tol ajal. Ja vot kui nüüd hüpata sealt tänapäeva välja siis mulle tundub, et ju see varjatud luts, tõsine luts, oli jäänud ka meie teatis nagu, nagu sele koomis lutsu taha. Kui ma nüüd 60.-te lõpul tuli välja, no ausalt öeldes kevade ja hiljem valimisi tagahoov siis nende need lavastusi vaadates on tulnud mulle alati meelde see tõsine ja mõtlik inimene, nii nagu ta oli tol ajal Riia maanteel ja võib-olla siis sellele eelnes mälestussõja lõpukuudest, kus mul oli võimalus Lutsuga koos olla, Palamusel. See oli võib-olla üks niukseid, kõige kummalisemaid kohtumisi minul kirjanikuga, keda ma ei tundnud ainult raamatu lehekülgedelt. Ja muidugi noore inimese huvi oli selleks tõukejõuks mis andis mulle julguse üles otsida. Luts Jaanusel 44. aasta. Üsna sügiskuude alguses sel ajal oli juba Tartu oli vabastamisel koostis lahingumüra, tartu poolt Palamuse koolimaja, kus olid sakslased sees olnud, sõja ajal oli neist tyhi. Ja vaat selles niukses situatsioonis, kus kus sõda käis ja kus oli kuulda lahingumüra ja Canonaadi oli niisugune hull mõte. Ja võib-olla hull mõte oligi ainuvõimalik sellel ajal Lutsuga koos teha käik Palamuse lähedalt, kus ta elas paar kilomeetrit Palamusele vanasse koolimajja. Küllap Lutsu ennast huvitas, mis koolimajast ja see tee läks nagu läbi ka siis kevade, inimeste tegutsemispaikade. Mäletan, et oli juttu neist paikades, kus Joosep Tootsi prototüüp algkuju või innustust selleks oli elanud, oli juttu teele elamispaikadest, käimispaikadest. Noh, ei suuda nagu, nagu seda teksti jutuainet meenutada ega mäletada. Kuid küll on mu terve pikk lõik, kus rääkis aina luts, väga pikk monoloog, kus luts rääkis sõjast, rääkis inimesest inimlikkusest ja kus toimus tema terve pikk sukkide raad jumala vastane tiraad, kes laseb inimesi niimoodi hukkuda ja hävida, nagu see kaasneb sõdadega. Nii et seal ma mäletan, see pika tee peal ma lihtsalt tunnetasin, et kõike seda peaks hirmsasti meelde jätma ja säilitada. Et tabada ühe inimese tõelist olemust. Mulle tundub, see oli kõige tõsisem õitsemis Lutsus võis olla sel ajal, mis ta rääkis, seal ei olnud mitteraasudena nihukesest huumoriga mehest, kes oli väga asjalik ja väga kuri jutt. Ebainimlikkuse vasta. Semedi viis tõepoolest välja Palamuse kooli Palamise kool, don sul hästi väiksena siis oma, kus ja ta oli tyhi koolipingid olid välja viidud sealt. Ja selles tühjas ruumis, kus ühes nurgas oli mahukas ahi, luts nagu käis ja vaatas ringi seal. Ja ma ei vaadanud niivõrd palju seekord seal ruumi, kui vaatasin lutsu ja mõtlesin niisuguse pilguga ta neid seinu vaatab, mis on täis nagu mälestusi. Ja kui ta jäi ahjude seismastatis, jah, vaat siin on umbes Paikus ka Toots nurgas seisis. Nüüd aga jätkame Karin Kase mälestustega. Et see Lutsu sugune tagasivaatamine oma oma lapsepõlve on jäänud mulle nagu silme ette kirjanikuna, kes seisab üksinda koolitoas ahju ääres ta isegi rääkimist palju sel ajal kui ta konjust hetked, kus ta käpal lakooniline oli, väga lühidalt meenutes. Noh, ma mäletan, mul oli uudishimulik küsimus, kus toimus suur põranda pesemine ja kus, kes ta siis peale satub ja need vahekorrad kõik need paigad said ära vaadatud ja üsnagi täpselt. Tal oli huvitalgi seda teha. Aga kus läks luts elavamaks ja kus ta nagu tuli minevikust uuest olevikku tagasi oli see kui ta rääkis neist paikadest, kus toimusid siis mõisapoiste ja ja paunele laste Kentlemised. Ja väikse huumoriga oli siis jutt sellest, kuidas Joosep Toots maakling pükstega vete langes. Ja ma mäletan, et mul oli seekord kuidagi nagu väike pettumus, et kõik toimus nii väiksel lapil, kõik oli siinsamas, kõik oli nii kole, väike, kole, mänguline ja kui palju sees väikesele pinnale mahtus Lutsu loomingu ja lutsukujude kaudu. Muide, laseme ka siinkohal meenutada Tõnissoni prototüübil. Ma lisaksin niipalju, et niisugune tõsine ettekujutus Lutsust tekkis mul just selle Palamusel käigu tulemusel tagajärjel ja kui ma juba siis hiljem Riia maanteeluts üles otsisin siis ma olin nagu selleks ettevalmistamist, et mingit naeruga nalja ei kaasne sellel kohtumisel külla kolima. Üllatus, et Luts oli niivõrd lugenud niivõrd palju teadev inimene kirjanduse huviline, mitte ainult kirjanik üldse, vaid väga haritud inimene. No kui niisugust analoogiat tuua, teise niukse kohtumisegamisinud. Et üllatas, kus mind ei oodanud ees naerusuine inimene oli kui ma otsisin üles Hugo Lauri. See oli ka sõjaaegne Estonia Estonia arhiivi tahtsin üles leida enne, kui maja hävis ja oli kohtumine Hugo Lauriga ja aplaus, samuti läheks hoopiski asjalikumaid jutu ükski lihasid näos liikuvatele naeruvine suunas vaid. Jah, aga tuleme nüüd selle kunagise helisalvestuse juurde, kuidas see lõpuks ikka lindile? Lindale sai Interteleintervjuu ettevalmistamine ning see oli küllalt tülikas Lutsule mitu poolt seal käia, mitu päevadel? Ära raisata mulle tundus, et tema poolt kahesugune suhtumine ühelt poolt teda huvitas vähem kui miski muu huvitestama enese juubel et ise välja paista või, või see, et temast räägitakse. Aga mulle tundus, et. Tähendab ta tahtis just varju jääda, tahtsid öelda. Ja et ta oli, noh, ta ei pööranud sellele mingit tähelepanu, et niisugust osutuda mingiks niukseks huviobjektiks. Seal oli ka Küllaga pakkustele lugu küll aga pakkus talle sukest ilmselt lõbu või, või huvi niisuguseks kirjantsuguks vestluseks, mille mina olin ju täiesti siukene vaikiv ja küsi poole ja tema oli see, kes, kes siis nagu sai, sai ühte noort inimest õpetada ja valgustada ja, ja võib-olla ka õppetundi anda, kui palju peab kirjandusest teadma üldse käsi näeb pärast seda on intervjuud mis lõppes sellega, et ma niukse mingi mustang materjaliga, tulin Tartust tagasi toimus selle siis nii ettevalmistamine, nagu tol ajal tehti kirjanduslikku varianti hundina kokkulepe variandina, mis tuli siis hiljem uuesti juba keda linti mikrofoni ees siis ei ole lihtsalt ilma mikrofoni. Ja ja noh, see protseduur oli küllaltki algeline ja, ja tülikaski ise seetõttu, et see kõik toimus sel ajal väga kitsastes raadiotingimustes keldrisse ja ilusate ikkagi oli sel ajal teistsugune. Ja tegelikult oli see nii, et lutsu juubel oli eelnevalt igal järgneval päeval pidi olema saade juba siis eetris. Aga see Lutsuga kohtumine seal raadio raadiomaja keldris ja see kinni juba siis linti rääkimine, see läinud sugugi nii nii libedalt, sest et lutsud oli küll üks põhjus küll teine põhjus mitte sinna tulla ja takistas nii et lõppes sellega, et Kirjanike Liidu üks töötaja siis nüriks viimased päevad nagu oli aina lutsu seltsis ja nii nad siis sinna ka jõudsid. Oli vist üsna üsna napilt enne enne enne saadet, nii et asi oli kõik juba niigi otsas, kas ta üldse valmis saabki? Kas ta saab? No luts, tuli, tuli siis sinna raadiosse tundus isegi nagu noh, nagu niukse hädisena ja viimasel minutil läks asi nii, et mul on mees, kui ta hakkas seal oma kevadet lugema, sellega ta alustas peale, siis kas esimene lausegi, kui Harna kooli jõudis, et see läks kõik väga korralikult, jalist kasvaks. Ma tahaks lisada, kui luts tuli stuudiosse, tähendab, alla keldriruumi kuse sinistuudio nimel, sel ajal kandiski sest seisu pidulikult raadioasukatel keldrikorrus ja see oli puhtalt keldrikorrusel ehitamata kogu hoone tema suhtumine kõigisse töötajad, see oli kuidagi väga niisugune, vabandab ja isegi väikseid nii nagu süütundega, et ta nüüd nii palju tüli teinud ja inimesed peavad lindistama ja oodanud ja põhjuseks, niiet võrdlemisi kähku istlusgaaenna mikrofoni taha ja oli kibekähku tahtis hakata kohe lugema. Ja esimene lause läks käest hästi korralikult, nagu praegugi kuulda on. Ja siis ta juba hakkas nii küllatki lugema, küllaltki asjalikult, tekkis jällegi tunnetailoomi loe, mitte mikrofonile, vaid et ta loeb nagu iseendale. See tunne tekkis, ainult häda tekkis sealt, vahepeal läksid paberid segamini, kahtlusid käest ära ja teksistel suured pausid. Kuid selle ta luges ikkagi nagu, nagu vapralt maha. Jällegi tekkis see tunne, et Lutsama lugemisel nägu lülitas ennast ümbadi minevikku, et hakkas tõesti nägema seda päeva, kui Hanno isaga tulija koolimajja jõudis. Tekkis niisugune ümberlülitumine, nii et lutt suus on head ajad. Niisugune mulje teab neist väikesest. Sest kokkupuutumist, mis mul temaga oli, et ta oli väga vahetu inimene ja väga aus oma oma niux suhetes ja suhtumistes ja jutt, mis tema rääkis alati alati oli seotud konkreetselt nende inimestega või ajaga või paigaga, kus ta oli viibinud ja kus ta ei rääkinud. No ma ei oska võib-olla täpselt ennast väljendada. Ma tahaks nii-öelda lihtsalt nii, et ta kunagi ei kirjeldanud ega illustreerinud vaid ta läks alati nagu läbi oma osalist läbi sündmuste ka siis, kui ta läks kirjandusest rääkides, mitte Turkeenilist, vaid rääkis juba Tolkieni loomingu olemusest, tulgeenilid, kujudest sõnniku njugi erile, ärakus, Lutsu puhul. Nii nendes külaslikus juttudes kui ka kui igavad neis palamuse käikudes kus ta oli nagu, nagu kahes plaanis kogu aeg minevikus, olevikus aga ta ei jutustanud, et kas oskan isegi ta jutus sundige ei kirjeldanud ega illustreerinud vaid ta läkski oma jutuga nagu, nagu inimesest läbi. Ja niukesed naeruvinet. Seda ainet aeg ja sündmused, nagu tingisid ühelt poolt see palamuse, seal oli see väga sugune terav reaktsioon sõja vastu, emotsionaalne seisund. Aga juba see juubeli puhul. Kõik see meelestus meelestatus juubeliks ei olnudki üldse seotud tema jaoks juubeliga, vaid mulle tundus, et see niisugune kirjandisse isoleerimine ja kirjanduskujusse minek oli nagu, nagu võimalik, ilusast juubelist mööda ja ära minna, kõrvale kõrvale hiilida ja ka juubeli isemis toimus praeguses nukuteatri ruumes. Oli kõik kõik muu kui niisugune efektne paraad või, või iseenda imetlus või juubilari tunnet, tunnetamine stega Lutsu Judki pärast need õnnitlus oli, oli väga-väga-väga lakooniline lühike, ta ütles, noh, te ju teate esimesel pool ütlema pead. Ja sellega ta nagu lõpetajaski niukse niukse ema tänu nendele õnnitlejatele. Nii et mõnel mõnel puhul oli tunda, et lutsu ei olnud sõnu igasuguse jutu jaoks kusagil nagu kapselduda, oli juttu, mida ta ei tahtnud rääkida. See, mis viis naus paraatlikkusele või, või enese näitlemisel või enese imetlemisele. Ja mulle tundub, et seetõttu tema, tema suhega inimeses ei olnud kunagi niisugune nalja, tegime see suhe vaid nali, mõnikord tekkis niisuguse kujundi või niukse viguri või niukse niukse värvikam ütlemise kaudu. Aga Lutsu puhul kujutaks kõige vähem, et ta on inimene, kes räägib anekdoote, son puht minu isiklik ettekujutus. Ja seetõttu on ka hiljem mulle tekkinud väga niukene tõrge niukse nalja tegema Lutsu tõlgendamise vastu. Ja hiljem puht teadlik kokkupuutes. Kõik need Lutsu lood, mis laval on, mulle tundub, et et nad olid siiski palju pealist pinnalisemad, palju mööda sellest tõsisest inimesest. Sett või seetõttu ongi võib-olla hea meel, et need viimased lavastused kumbki erilaadiline, isemoodi Panso kevade ja, ja Irdi tagahoovis nagu no on vast lähemale Lutsule sellel tõsimeelsel Lutsule inimlikule, Tutsule kellele inimene jõle mitte koomiline, vaid ta on kas siis traagiline või, või mõtlemisobjektiks või ka niukseks hea tõi hea tuju valmistamise objektiks. Aga mitte ainult niukseks nalja rääkimiseks, naljategemiseks. Aga siiski, anna mulle rahu, üks küsimus, nimelt, kuidas te tookord, 44. aastal Palamusele sattusite, mis teid sinna viis, või on see liiga isiklik teema? Ei noh, see ei ole isiklik, tema sugugi mitte. Ja siin võibki soni salgematult rääkida. Lugu oli nii, et Tallinnast viidi inimesed kraave kaevama, luua mõisa juurde. Kuna ajurinne lähenes ja nõukogude väed ka meie korpuse väeosa toidu juba seal Tartu all ja millegipärast pidime siis veel kraavi kaevama. Kuid ses kraavi kaevamist ei tulnud palju välja. See tundus niivõrd mõttetu sel ajal ja, ja seda aega siis kasutasin mina ära, et käia paramusele koos oma ülikoolikaaslastega. Ja noh, kui nii päris puhtalt rääkida, siis oli mul ka niisugune väike mõtteliselt rindest Tartusse pääseda või üldse Tartusse pääseda. Nii selge, mismoodi see olukord on? Ma elasin sõjal Tartus Tartus osaliselt. Nii et mul ei kodu seal no oli jäänud lihtsalt jumalalt sõja-aastaist sinna, nii et sellega seoses, et see asi oli nii segane ja iba nii, nii sõja jalus seal siis noh, tolleaegse niukse noore inimese rahuga võistleja seletada, et selle asemel, et, et seal sõjasündmusi ei karta või või nende eest sealt õiges suunas ära minna. Sai siis kirjandust seal taga, et sel ajal ja luts mängisse mängu väga suurepäraselt kaasa, sest et seal seal oli mitu päeva temaga niukseid kokkupuuteid ja jutuajamisi muidugi koera siis tol ajal, kui sa sealt ja ta oli oma oli, elas seal Palamuse lähedal ühes talus, sealt me saime ta kätte ja võib olla seal oli siis kaelannukuseks, sest tegevusetus olukorras ka niisugune omamoodi huvi ja tahtmine Palamuse minna, ta nimelt tahtiski minna palama, seda tahaks näha, kuidas see kõik välja näha väljana. Sest teada oli seal, et, et sakslased olid sel ajal Palamusel ja et need hooned olid ka siis osalt sakslaste käes, sakslased olid minu teada ühes teises Majas suuremas majas, kasvõi mingi uuem koolimaja või mismoodi nii et. Aga kas need väikses-väikses minu meelest hästi väikses koolimajas olid nad olnud? Olid nad olnud siis ka selles kuulsas ja on ikka kasvõi nendega käes olnud, aga ta oli tühjaks tehtud, nii et ta oli sel momendil tühi, koolipingid olid veel sees, pingid olid väljas.