Tere, head kuulajad. Uue aasta esimene heligaja pakub kuulamiseks järgmisi teemasid. Eesti Kontsert ja Eesti riiklik sümfooniaorkester alustavad kevadhooaega. Mardeli Rookäär küsitleb Eesti kontserdidirektorit Marko Lõhmus ja Eesti riikliku sümfooniaorkestri direktorit Andres Siitarit. Järgmisel nädalal esineb ERSO kontserdiga Beethoveni portree Pärnus Tallinnas ja Tartus. Dirigent Toomas Vavilovi. Ka räägid, Annika Kuuda. Eesti Interpreetide Liidu jaanuarikuu kontserte tutvustab produtsenti rend, lill. Alanud aasta üritusi tutvustab Poola saatkonna kultuurireferent Slovomyraporowska Peterson. Ta küsitleb Mirje Mändla. Pärnus algavad nüüdismuusika päevad. Ülle Hallik vestleb kunstilise juhi Andrus Kallastu ka Tallinna kammerorkestri kontsert sarjas virtuoosid on 14. jaanuaril. Lähemalt räägib dirigent Mikk Murdvee, keda küsitleb Kersti InnoEstonia. Aias esineb 13. jaanuaril tarri oktet kavaga leegitsevad kitarrid, martsooga räägib Karin kopra Metropolitan Opera ülekannet. Foorum Cinemas käis vaatamas liis kolle. Sel laupäeval saab New Yorgist otseülekandes näha Richard Straussi ooperit Roosikavaler. Sellised on üheksanda jaanuari heliga ja teemad. Soovin teile head kuulamist. Helgaja. Eesti riikliku sümfooniaorkestri direktor Andres Siitan tervitab klassikaraadiokuulajaid alanud aasta puhul ja kutsub meie esindusorkestri kevadisest hooajast igati aktiivselt osa saama. No nagu ikka, meil on tulemas terve suur pikk rida väga-väga põnevaid kontserte. Mille poolest muidugi see algamas, Ta on eriline või praegusel hooaja teine pool on eriline, on see, et see on viimane hooaeg, kus Nikolai Aleksejev on ERSO peadirigent, et nagu paljud juba teavad asutus ERSO peadirigendipulti alates septembrist 2010 Neeme Järvi. Kas see eelarve kärbe on muusikuid ka räsinud ja kui palju? No eks nende eelarvekärbetega me peame kõik hakkama saama ja loomulikult tuleb raha kulutamisele olla erakordselt hoolikas ja võib olla mitu korda mõelda, enne kui mingisugusele asjale alla kirjutatud. Aga tegelikult kõik toimub, kontserdid toimuvad, mitte midagi me ära ei pea nende eelarve kärbete tõttu jätma, nii et julgen öelda, et publik saalist seda ei märka. Neeme Järvi tulek on ka orkestrantidele väga innustavalt mõjunud. Kas see vastab tõele? Täpselt nii ta on ja me ju kõik, et tegemist on erakordselt karismaatilise muusikuga. Muidugi ma tahan öelda, see üheksaaastane periood, Michersaalned, veetnud koos Nikolai Aleksejeviga on olnud tohutult viljakas periood ja mul on väga hea meel, et sellel poolaastal on tulemas nii Nikolai Aleksejevi juhatamisel kui paljude teiste põnevate dirigentide juhatamisel suur hulk väga häid kontserte. Mis seisus on hetkel Eesti filharmoonia? Täpselt nii see on, et alates esimesest jaanuarist on need asutustena on ühendatud ERSO, Eesti rahvusmeeskoor ja Hortus Musicus, mida sa iga päev elus muudab, ega mitte eriti palju, sest kõik need kontserdid, mis on toimunud, toimuvad nii Errhol rahvusmeeskooril kui Hortus musicus el täpselt samamoodi edasi. Lihtsalt see administratiivne juhtimine natukene teistmoodi välja. Ja eriti muidugi just kuna meil on rahvusmeeskoori tõesti palju koostööd, siis olles kõik ühes asutuses on seda koostööd natukene lihtsalt lihtsam ja paremini ja loogilisem koordineerida. Mismoodi see üleminek on toimunud? Tegelikult see üleminek toimub tõesti tasapisi ja ega inimestele igapäevatööd need eriti palju ei muutu, küll muutuvad asjad raamatupidamises. Koosolekud toimuvad muidugi, sest et koos nende struktuurimuudatustega on inimestel väga palju erinevaid küsimusi ja nendele küsimustele tuleb anda vastuseid. Aga Ma veel kord rõhutan, et ikka igapäevatöös ja kontserdielus mingit suurt olulist muutust see kaasa ei too. Kuigi jah, nagu ma ütlesin, teeb administratiivselt nende koostööprojektide juhtimise ja koordineerimise ühinemine lihtsamaks. Kas Eesti rahvusmeeskoorile on nüüd siis kõrvale leitud ka see naisrühm, millest palju on unistatud ja räägitud, mis seisus see segane asi? Ei, ta ole nii seganeffi nüüd sõltuvalt repertuaarist, sõltuvalt repertuaari nõudlikkusest, eks me hakkame neid suuri vokaalsümfoonilisi teoseid ette kandma erinevates kombinatsioonides. Küllap ikkagi publik ka veel mõnedel kordadel seda kooslust, millega ta viimastel aastatel harjunud on. Ehk siis rahvusmeeskoor, millele on juurde liidetud tütarlastekoor Ellerhein. Küll saab olema neid projekte, kus meeskoorile võetakse projekti korras lisaks juurde naislauljad. Viimaste aegade kõige parem näide sellest on 2008 toimunud Joonase lähetamise ettekanne. Ka hiljuti Eesti televisioonis näidati. Samuti saab jätkuma koos filharmoonia kammerkooriga ning ette on näha, et osade suurteoste ettekandmisel saab siis selleks oratooriumi Koorits olema. Tegelikult filharmoonia kammerkoori laiendatud koosseis. Millal on järgmine Eesti riikliku sümfooniaorkestri kontsert? Praegu meil on jaanuari alguses pisikene hingetõmbepaus, kuid töö läheb lahti järgmisel nädalal Eesti kontserdiga koostöös kontsert nimega Beethoveni portree, kus tuleb ettekandele avamencorjolanud viies klaverikontsert ja viies sümfoonia. Kohe sinna järgi tuleb meil juba Nikolai Aleksejevi käe all traditsiooniks saanud ooperiga ala nagu läbi kõikide aastate. Me kutsume ooperi kallale osalema jälle kaks solisti, kelleks seekord on tina Aliyama Moskva suures teatris ja Roman Burtenko Peterburist. Tegemist on väga, väga heade solistide ega, ja, ja tuleb niisugune põnev kava, aariad, duetid ja avamängud tuntud vene ooperis, sest seekord siis jaanuari lõpus on tulemas paljudel kordadel maailma parimaks Prompetistiks nimetatud hookam Hardenberger. Ja seda kontserti juhatab ka meie publikule tuttav Dmitri lisse lobodynjuk. Ettekandele tulevad siis Sibeliuse proostrami ja Richard Straussi teosed ja palju palju muud põnevat. Ka Eesti kontserdi juht Marko Lõhmus kinnitas, et Hortus muusikuse ja Eesti rahvusmeeskooriliikumine ERSO rüppe on toimunud sujuvalt. Tegelikkuses on siis jah niimoodi, et esimesest jaanuarist on rahvusmeeskoor ja Hortus musicus kahe sõltumatu muusika kollektiivina Eesti riikliku sümfooniaorkestri kui juriidilise allasutus seejuures see tähendab siis seda, et uuest aastast on Eesti riikliku sümfooniaorkestrile kolm struktuuriüksust esindusorkester, teiseks siis rahvusmeeskoor. Kolmandaks Hortus musicus. Selline, et see otsus oli, mis kultuuriminister langetas omajagu, annab see Eesti kontserdile siis võimaluse nüüd keskenduda nendele tegevustele, millele on Eesti kontserdis väga tugevat rõhku pandud, ütleme viimase viie-kuue aasta jooksul, kui me mõtleme jah, seda, et, et selle üleminekuga on olnud kaasas üsna palju emotsioone. Trammi ja Hortus on veel Eesti NSV riikliku filharmoonia päevilt ju olnud seotud Eesti kontserdiga kui Eesti Kontsert. Et Eesti vabariigi alguses loodi, oli ta tõesti ühte saali haldav mõnesaja kontserdiga paari festivaliga organisatsioon, mille juures siis need kaks muusikakollektiivi olid. Tänaseks haldab Eesti Kontsert, nelja saali käib üsna tihe ehitus Peterburis viienda saali avamiseks. Kontserte on meil aastas ligi 1200. Meie festivaliportfell on 12 tõsist rahvusvahelist festivali, nii et, et see ei ole see Eesti Kontsert, kuhu külge RAM ja Hortus liideti. Selles mõttes ta korrastab kahtlematult seda pilti ja tegelikult kontserdikülastaja jaoks või need raadiokuulajad, kes on harjunud trammi Ortuse kontserdile käima ei muutu mitte midagi. Eesti Kontsert korraldab kõik need kontserdid, mis meie hooajaplaanis on ja eks see kogu üleminek nõuab loomulikult harjumist nii ERSO poolt kui Eesti kontserdi puhul. Aga ERSO ja Eesti Kontsert on olnud väga pikalt väga-väga sõbralikes tihedates koostöö, kuidas nii, et ma ei usu, et siin mingisuguseid tagasilööke, mis peaks häirima interpreet või siis kontserdikuulajaid ette näha? Kas rahvusmeeskoori ja Hortus muusikuse teie alt äraminemine on siis pigem kergendus? Vaadake, me peame lähtuma sellest kontekstist, kus me sel päeval oma eelarvete ja situatsioonidega oleme. Eesti kontserdis oli palgalehel, mis aasta detsembris 197 inimest, nüüd on neid 64 inimest vähem. Kindlasti on see vähem töökoormust meie raamatupidamisele meie personaliosakonnale, nii et, et selles mõttes kindlasti toob ta kaasa mõnes mõttes kergendust. Samas annab ta võimaluse Eesti kontserdil kasutada siis rammi Hortust võrdselt teiste meie jaoks siis juba sõltumatut muusikakollektiivide. Eesti Kontsert ei saa tagasi anda kvaliteedis, vaatamata eelarve kärbetele, me jah, oleme sunnitud tagasi andma mahtudes, aga kvaliteet on jääv ja suurus meie jaoks ja, ja siin me saame võtta nii-öelda parima, mida siis rammil ja Hortusel tulevikus pakkuda on. Te mainisite, et üle 60 inimese on nüüd Eesti kontserdi alt ära läinud, kas kuidagi on vähendatud ka seda ülemist poolt, kes tegeleb, ütleme sõna otses mõttes bürokraatiaga ja kogu sellega? Ei hetkel meil sellega mingisuguseid koondamisi ei kaasnenud ja see oli ka üks tingimus. Läbirääkimisi pidasime ka kogu see korraldav pool, et kõik need samamoodi lähevad kaasa. Teisest küljest, ega siis Eesti kontserdi kontserdite maht sellest nüüd väga oluliselt ei vähenenud, nagu ma toonitasin, et kõik need kontserdid, mida on sügisesse ja kevadesse ja suvesse planeeritud, ühtegi kontserti ära jäetud ei eelarve kärbete tõttu ega ka nüüd selle ülemineku tõttu. Koosseisu muudatused võivad tekkida ikka siis, kui uuel hooajal selguvad eelarve võimalused ja tööde tegelikult mahuda taga. Ja see oleks nagu väga suuri põhjusi, et selge on see, et, et keeruline on, aga keeruline on kõigil kultuuriasutustel oluline on ikka kontserttegevus ja head muusikat teha, küll see bürokraatia siis sünkroniseerub selle tegevusega. Mis on tähtsamad sündmused nüüd Eesti kontserdi selles kevadises hooajas? Kindlasti oleks esimene suurem Tähelepanurokkmuusika festival, ma tooksin siit välja võib-olla mõned kontserdid, kindlasti avakontsert, kus on Tallinna kammerorkester ja solistideks sopran Homsi meile hea tuttav sopran Soomest ja Ramin Bach raami, Iraani pianist. Barokkmuusika austajatele oleks huvitav kuulama tulla inglise vokaalansamblid stiile antiku just sellepärast, et, et see ansambel on spetsialiseerunud pigem siis varasel baroki ja renessansiaja vokaalmuusikale. Ja vast kõige kõlavama nimi on virtuoosi Itaaliani kohe veebruari alguses väga Aafrikas juba üle 20 aasta tegutsenud ja, ja Eestis küll veel seni intebateerimata orkester Itaaliast. Ma tooksin välja ühe koostöö programmid, mis puudutab koostööd meie naabritega Balti riikidest ja nii on Meil Läti ja Leedu kolleegidega siis koostöö kokkulepe, mille raames 16. ja seitsmeteistkümnendal veebruaril tuleb siia Leedu kammerorkester koos rammiga on neil siis väga huvitav kava Arvo Pärdi ja Toivo Tulevi muusikast. Märtsis keskendume tantsule, kolmandat korda on jõhvis balletifestival aprillist on kindlasti paljudele jäänud silma Barbara Hendricks kontsert, temaga kaasas Rootsis saksofonist Magnus Lindgren. Päris uue lõppu jääb meil traditsiooniliselt siiski külalisorkester. Seekord on see preemeni Filharmoonikute, kes tulevad suisa nelja kontserdiga ehk siis kõikides meie kontserdimajades. Dirigendiks Marcus Boshner. Ja päris päris hooaja lõpetame Eino Tambergi 80. juubelisünnipäeva tähistava kontserdiga 28. mail, dirigendiks on Paul Mägi. Lõpetuseks kontroll küsimas, millisel kontserdil viibisite ise viimati Eesti Kontserdi ja Hennessy uusaastakontsert esimesel jaanuaril dirigendipuldis Tõnu Kaljuste ja külaline oli meil Rootsist. Ma olen ja ERM on, see oli minu jaoks tõesti uus tahk selle traditsioonilise Hennessy kontserdi puhul, et mitte lihtsalt ei tähistada pidulikult uuesti kogumist, vaid, kes kontserdisaalis oli või teleülekannet jälgis, siis tegemist on suisa nagu haridusprogrammiga ette. Kanti ju Benjamin Britteni noore inimese juht orkestrimuusika poole koos ERSO uus aasta soovidega ja Maleena Herman demonstreeris alates endeli aaritest kuni euro lauluni välja kõike seda, milleks ta võimeline on. Puudu ame meeli. Tuleval nädalal alustab Eesti riiklik sümfooniaorkester selle aasta esimeste kontsertidega ja teataval kombel kannab esimene kontsert nime Beethoveni portree, kuigi 2000 kümnendat aastat võiks ju pidada pigem šotaani Schumanni aastaks. Dirigent Toomas Vavilov, kuidas tekkis selline idee, et valida siis aasta esimeseks kontserdiks Beethoveni kava? Eks sellised asjad küpsevad väga kaua põhjalikult ja võetakse ette, väga palju heliloojaid hakatakse neid välistama. Ma ei taha öelda seda, et soomlane, shop meil välistatud, aga portsee kontserte oleme me teinud ju palju läbi aastate. Ja Mul on väga huvitavad, väga atraktiivsed ja väga põnevad ja publiku poolt väga armastatud, tõesti väga armastatud kontserdid. Ja mulle endale meeldib väga teha ja kuidagi on selline tunne, et Beethoven, keda me tegelikult tunneme heliloojatest võib-olla kõige paremini jääb kuidagi väga tobedalt alati oma kaasaegsete varju. Ma ei tea, miks see niimoodi on ja, ja see on mulle kogu aeg nagu närvidele käinud ja eriti kui ma mõtlen oma õpetaja Roman Matsade sõnadele, kes kui me vestlesime temaga heliloojatest, siis vestlus lõppes alati temapoolse võimsa ütlemisega, Beethoven tipp. Madsen seda ütles siis minu jaoks on selline asi, mis seal sees ja mis on veres, mille eestlane koib, pääse, peetumine tegemata olnud Beethoven tuludest ette võtta ja korralik portree kontsert ära teha. Niimoodi, et sa võtad ja keskendud ainult ühele heliloojale ühele ajastule, ühele meeleolule, see on hästi hea ja suur kingitus dirigendile ooperijuhatamine, kui tegelikult ikkagi mitu tundi möödub ühes võtmes ühes suures süvenemises ühes põhjani lõpuni minemises. Et sa ei pea olema kameeleon, kes esitab romantismiajastu mängu siis läheb rahulikult vas Bachi või Mozarti klaverikontserdi peale ja siis peatse veel keerama kuskile Mahleri Šostakovitši maailma valudesse ennast, et kui selliseid pöördeid ei pea tegema, siis tegelikult ma arvan, et konstitutsiooni dirigendile orkestrile on suurem. Pärast annavad need kontserdid tegelikult just eriti intervjuu hetkel ikkagi väga-väga suure võimaluse. Ma olen saanud tänu nendele kontsertidele juhatada ikkagi väga toredaid läbijääkidest ühe loomingust. Hästi hästi tore. Milline läbilõige on sellel kontserdil Beethoveni loomingust? Ja kui me räägime Viini klassikast, siis ma olen kogu aeg mõelnud, et kui inimesed on mulle öelnud, et Misest Beethovenit tootike, kus Mozart siis ma olen küsinud väga tihti vestluspartneritel sellise intrigeeriva küsimused, laula mulle mõnda Mozarti sümfooniateemat ja tavaliselt peale selle 40. sümfoonia sellise peateema ei tule aga tegelikult kuva Beethoveni sümfooniast järjest laulaksin kuulajal neid teemasid siis me kõik peaksime neid. Me teame peetava siis tegelikult väga palju ilma ise seda endale tunnistaks sellel kontserdil. Me oleme seal on tegelikult tähelepanu Beethoveni absoluutsele tipule. See on väga pretensioonikas väide selles mõttes, et nagu ma ütlesin, me teame kõiki tema viite klaverikontserte ja valisime viienda siis ainult võib-olla sellepärast, et ta on nendest kõige mastaapsem kõige ulatuslikum, kõige uhkem, kõige võimsam, ka väga õrn ja siis viies sümfoonia väga tuntud ja väga teatud sinna ette mängima. Korol, Jaanus avamängu. Sa otsimisega selle lühikese ja siukse säriseva avamängu kogu selle kava ette. Peetmetan tegelikult muide väga raske interpreteerida väga-väga raske, sest Beethoven on vaata et kõige parem näide sellest, kuidas looming võib olla inimesest suurem, tohib orkestrist suuremale ta võib-olla Orgstratsioon juunist suurem sest nii raske kui Beethovenit kõlama panna horisontaali vertikaali nii raske võib-olla ainult võib-olla Clazonovi või Schumanni, nagu tegelemine dirigendi poolt Beethoveni balansid on väga-väga paigast ära. Selles mõttes on see eetri partituurid istumine hästi suur sisemiste vastuolude ületamine, et millise koosseisuga seda kontserti teha. Kuidas valisite kontserdi solistiks Sten Lassmanni? Aga tegelikult on niimoodi, et mulle tundub, et see on Stenni lugu. See on lihtsalt steni luba. Meil on tegelikult pianisti nii palju väidet, siin tekkis nagu rohkem see, et oli vaja paar nädalat mõelda ja võtan selles mõttes nagu huvitav lugu, et ta tahab tegelikult ikkagi noore inimese mängu viies kontserti sobi vanadele inimestele. Aga samal ajal ta tahab väga tugevat isegi vaata, hambad ristis kontsentratsiooni ja need omadused minu meelest on nagu Stenil kõige tugevamad. Beethoven on kindlasti suurem kui ajastu kindlasti suurem kui ka tänapäevast orkestrid. Ja selles mõttes ta seisab nagu minu arust Eesti eraldi pjedestaalil ja ma olen hakanud võib-olla nüüd aru saama, mida Roman Matsa mulle kogu aeg kordas peetaval ondit. Beethoven on tõesti tipp. Kõneles dirigent Toomas Vavilov. Eesti riikliku sümfooniaorkestri kontserdist Beethoveni portree teeb otseülekande ka klassikaraadio 15. jaanuari õhtul kell 19. Eesti interpreetide liit on tegutsenud nüüd juba üle 10 aasta. Produtsent Iren Lill, kuidas senini? Kontserdielu toiminud on, mina olen olnud interpreetide liidu produtsendina tegev nüüd alates 2007.-st aastast ja mul on selline tunne, et kontserttegevus on läinud järjest paremaks. Publiku huvi on pidevalt tõusnud ja võib-olla ka seoses praeguse majandusliku olukorraga, inimesed on hakanud kultuuri vastu rohkem huvi tundma ja rohkem kontserte gelastama. Kontserdid on meil toimunut pidevalt alates 2002.-st aastast ilma pausideta kaks korda kuus põhiselt Kadrioru lossis aga mõneski muus kontserdipaigas. Meie liidul on praeguseks juba 170 liiget ja liikmeskond on ka tõusuteel. Kas liidu tegemistesse on ka midagi uut tulnud? Võib-olla see, et liidu liikmed veelgi aktiivsemalt ilmselt ehitavad taotlusi, kuna kontserttegevus ka teisi kontserdikorraldajaid silmas pidades on natukene vähemaks jäänud seoses majandusliku olukorraga ja seepärast muusikud otsivad ikkagi rohkem esinemisvõimalusi. Põhiline kontsertide toimumise koht on Kadrioru loss. Kui senini olid kontserdid ainult laupäeviti, siis nüüd toimuvad kontserdid ühe kuu sama nädala kolmapäeval ja laupäeval mõningate väga väheste eranditega. Ja üheks erandiks ongi nüüd jaanuarikuu, kus on meil tavapärasest rohkem kontserte selle tõttu, et alustame oma aasta esimese kontserdiga Vene kultuurikeskuses. Ja kontsert toimub koostöös Vene filharmoonia ühinguga ja see on siis nii-öelda selle Kadrioru sarja väline kontsert. Aga tavapärased kontserdiajad on jah, nüüd kolmapäeviti ja laupäeviti ning kontserdi algusaeg on samuti muutunud kella kuue asemel algavad kontserdid kell seitse, välja arvatud siis kontserdid, mis toimuvad mujal kui Kadrioru lossis. Aga räägime siis lähemalt jaanuarikuu kontsertidest. Esimene kontsert on juba täna ja esimene kontsert on täna ja see algab kell 17 Vene kultuurikeskuses ja seoses vene helilooja Pjotr Tšaikovski 170. sünniaastapäevaga, mida me sellel aastal tähistame, mõtlesime meiegi, et võiksime ühe kontserdi korraldada. Esitlusele tuleb üks tema kammermuusika teostest ulatuslikumaid, ehk siis trio Opus 50 ja esitavad seda Mikk Murd Henry-David Varema ja Age Juurikas Kontsert. Nagu juba öeldud, toimub koostöös Vene filharmoonia ühinguga see kontsert, mis pidi toimuma 16. jaanuaril Kadrioru lossis. Selle kohta võin öelda, et kahjuks sellel korral aset ei leia, vaid on edasi lükatud augustikuusse. 16. jaanuari kontsert, keda huvitab uus Tallinna Trio, pidi seal esinema uus Tallinna Trio siis nende teostega ehk Beethoveni Andersoni Trio tega on võimalik kuulata alles augustis meie sarja raames. Jaanuarikuus on veel 13. jaanuaril kontsert Kadrioru lossis, kus esinevad trompetis Indrek Vau ja Peep Lassmann klaveril ja esitusele tulevad hindamiti Martinu ja kar pilsiteosed ja samuti on jaanuaris Tallinna kunstihoones üks väga eriline kontsert, kus sõpru on Anne-Liis Poll ja pianist Anto bet esitavad improvisatsioonilised teose pealkirjaga mono-ooper, mis siis valmib kuulajat silme ja kõrvade ees, koha peal nii-öelda ja on puhtalt improvisatsiooniline teos. See kontsert siis 23. jaanuaril kell 17 Tallinna kunstihoones. Aasta esimene kontsert toimub siis täna kell 17 Vene kultuurikeskuses, aitäh Irene Lill ja soovime kõikidele Eesti interprojektidele klassikaraadio ja ka kõigi meie kuulajate poolt head alanud uut aastat. Head uut aastat minu pooltki. Helga ja aastal 2010 tähistatakse rederiksopeni 200 sajandat sünniaastapäeva ja sel puhul on Poola saatkond Eestis kokku pannud ka väga ulatusliku programmi kaasates ka siin kohapeal tegutsevaid mitmeid figuure, asutusi, mil moel see aasta on kokku pandud ja kes on selle ka lähedalt seotud olnud. Sellega on seotud väga palju inimesi, klaveriõpetajad, klaverimängija, aga on ka moodustatud Supeen aasta tähistamise Eestis. Aukomitee heegele patrooniks on proua Evelin Ilves ja kelle liikmed on proua Laine Jänes. Eesti vabariigi kultuuriminister härra professor Peep Lassmann, kes on Eesti muusika ja teatriakadeemia rektor. Ehk Prantsusmaa suursaadik Eestis härra Margus Allikmaa, kes on Eesti rahvusringhäälingu juhatuse esimees siis härra professor Lauri väinmaa, kes on festivali klaver, kunstiline juht ning Mirosofthinkovski, kes on rahvusvahelise noorte pianistide konkursi Narva 2010 peasponsor. Sellesama konkursi korralduskomitee esinaine proga, linna Moldan ja komiteesse kuulub ka Poola vabariigi suursaadik. Tema ekstsellents omas phony sõbenjasta avamine toimub 31. jaanuaril Narva lossis kus avatakse üheksanda rahvusvahelise Subenn nimelise klaverikonkursi noortele. Pianisti telesee sündmus kannab juba väga pikka traditsiooni avadki seda Subeni aasta Eestist tähistamise. See on üheksas kard, kui on see Subeningangus Narvas toimumas, aga pidulikum see on küll sellepärast, et selle konkursiga on kõik kontserdid, kõik üritused seotud on väga pidulikult. Seekord. Ja seitsmendal veebruaril toimub ka šopääni konkursi laureaatide galakontsert ja siis juba Tallinnas. See galakontsert on alati korduskontserte ja korratakse just seda kontserti, mis toimub üks päev varem Narvas ja ärin on ainult see, et Narvas on ka väga pidulik tseremoonia, kus kulutatakse välja Laura plaadid kus antakse üle auhinnad kõikidele osalejatele. Väiksed suured meened, Subeni naudid Subeni muusikat, mis on viimased salvestused. Meilt küsiti, kas tuleb seoses Subeni aastaga mingi nõidus Poolast või Prantsusmaalt ja tulevad küll näitused, aga mõtlesime, et järelikult on võimalik anda neid võimalused noortele, et ise nagu teeksid Schopeni kohta näitused, et siin on vorm väga vaba, et Eestis sõltub fantaasiast ja teadmised, sest et, et see, mis, nagu hinnatakse, see on selline nagu loominguline suhtumine ja teadmised Subeni kohta ja auhinnad on väga väärtuslikud. Kõik, kes osalevad, saavad väiksemad või suuremad auhinnad, aga olid, mis on esindatud, saavad väga ilusad. Sobeni noodide komplektid saavad ka Subeni loominguga terved CD-sarjad ja juhul, kui kroon prii, võidab terve rühm, siis terve rühm kuni 10 õpilast sõidab koos juhendajaga ola Šobening paikadesse. Täpsemat informatsiooni leiab ka Poola saatkonna kodulehelt ja Schopeni aasta jätkub piduliku kontserdiga šothani täpselt sünniaastapäeval, esimesel märtsil ning kõlab muusika aimselt. Ivari Ilja. Ja see on alati olnud meie unistused, professor Ivari Ilja, kes on Eestis suur Subeni asjatundja oleks esinenud seoses just sobenjastaks. Ja see, et just täpselt sellel väga tähtsal päeval, nii et sobeni sünnipäeval toimub tema kontsert Estonia kontserdisaalis sest see oli kuidagi meie jaoks kokkusattumust, et me ju tahtsime temaga ühendust võtta ja paluda, et mängiks selle sünnipäeva kontserdil Kadriorus. Kui juhtus nii, et avastatud, et selline kontsert on ammu plaanitud Eesti kontserdi poolt, siis loodetavasti paneme kokku meie võimu ja vaimu. Ja siis korraldame Šobeenile väga ilusa 200 sünniaastapäeva. Samal päeval ilmselt tähistame seda ka ilmselt varemgi, juba klassikaraadios, aga näituste sarjad ka jätkuvad. Avatakse ka näitus Eesti muusika ja teatriakadeemia raamatukogus. Kas kuidagi on akadeemiaga telk mingil muul moel kaasseotus? Just selle tõttu, et üheks selle aukomitee liikmeks on härra professor lassmann, kes on Eesti muusika, teatriakadeemia rektor ja siis meil on juba ka kokkulepped, et Eesti muusika ja teatriakadeemia tudengid mängivad kaasopennile pühendatud väiksed kontserdid, siis salongikontserdid raamatukogus on väike näitus, seal on ka väike viktoriin tudengitele, kus saab ka samuti väida Subeni kõige värskemad salvestused. Ja loomulikult ei saa shopaania aasta mööda minna suurtest Eesti festivalidest. Kindlasti tähistab festivalil klaver sügisel šokeani aastat, aga ka jazzkaar, mil moel, kes on pianistid, kes tulevad aasta jooksul? Jazzkaare raames esineb Lässak must värv, kes on juba ükskord olnud sobeni kavaga Eestis oli mitu aastat tagasi. Praegu ta tuleb just puhtalt Subeni, aga mis on värskendatud ja see kontsert tõenäoliselt toimub 24. aprillil kumu auditooriumis, et see, kas tulevad veel kontserdid Viljandis või Narvas veel nagu arutelu teema. Tõenäoliselt see tuleb ainult see üks kontsert Tallinnas konide järgi, klaver festivalile on tulemas Adama Covid, kes on vanema põlvkonna jess klaveristaar, kes on olnud esimene, kes on mänginud suppeni Justides klaveril ja kui õnnestub, siis temaga koos tuleb Andreizzaskakski kes on saanud viimasel suurel Šobeni konkursil teise koha, kes on noorema põlvkonna väga hea, väga huvitav. Klaverimängija. Esitab Šobei loomingut klassikalisel klaveri, nii et selline hästi loov tuua. Loodetavasti Poola ja Prantsusmaa saatkonna koostöös võiks tuua ka väga väljapaistvad Prantsusmaalt, pianisti-is on siis Vanessa Wagner ja siis klaver festivalil. Hannes loomulikult, kui keegi neid esinejad saavad, siis ka nende käest meie palume, et nad teeksid ka meisterklassid. Et nad tuleksid ka oma ettekannetega Schopeni interpretatsiooni teed kohta. Ja siis festivali raames pannakse välja ka väga suurt Prantsusmaa Rahvusraamatukogu poolt ja, ja muusikamuuseumi poolt valmistatud näitust. Chopini aastat tutvustas Slava, myyraporaskab Peterson Poola saatkonnast Eestist. Pärnus algavad täna nüüdismuusika päevad, mis on juba mitmendat aastat ühendanud oma jõud samal ajal toimuva in graafikafestivaliga omast poolest, rääkis helikajale lähemalt nüüdismuusikapäevade korraldaja Andrus Kallastu. Sel aastal nüüdismuusika päevad on siis taas sellise ühendfestivali Hiina toimuv üritus siin graafikaga. Need on kaks eraldi festivali kaks siiski täiesti eraldi kontseptsiooniga ka täiesti erinevate korraldajate poolt, et lihtsalt see meie otsus seda öelda üritust ühiselt välja käia tuli sellest, et tõepoolest me tegutseme nagu ühes ruumis ühes ajas küsimusega päevad on alati olnud jaanuari viimane nädalavahetus ja ingraafika alati algas 10. jaanuaril kell 12, et selline traditsioon on olnud, aga, aga tõesti nad ei ole üks üritus, tahan seda kindlalt öelda. Aga igal juhul alustati siiski korraga ja seekord üheksandal jaanuaril ja kell. Just, ja me alustame üheksandal jaanuaril kell üks lihtsalt selle tõttu, et seal laupäevane päev ja tõepoolest toimub siis juba selline traditsiooniline, kuidas öelda kultuurihuviliste ralli Pärnus, mis stardib tegelikult Tallinnast Estonia teatri kõrvalt kell 11 ja jõuab siis Pärnusse, siin avatakse suures koguses näitusi ja toimuvad avatseremooniat ja nii edasi ja nii edasi, nii et see on üks pingelisemaid päevi selle ürituse jooksul. Aga mida siis nüüd konkreetselt nüüdismuusikafestivalil kavatsenud? Nüüdismuusika päevad on aegamööda nüüd aastate jooksul liikunud rohkem sellise workshop i formaadi suunas, et kui me alustasime päris alguses, meil oli ta rohkem sümpoosion, sümpoosion on igal aastal toimunud ja on ka sellel aastal olemas, kuid noh, minu jaoks nagu peakorraldajana on mingis mõttes raskuskese nihkunud, et on väga palju selliseid nüüdismuusikatehnoloogiaga seotud probleeme, mida enam ei ole võimalik lihtsalt loengu kuulamise vormis, nagu käsitleda, et selleks on meil siis selline pöök, sopi formaat. Me tegutseme Pärnu vanalinna põhikoolis endises Koidula koolis, seal aulas oleme kolm nädalat sealsamas ühes ruumis. Kas on kavas ka mõningaid kontserte? Kontserte on kavas, kuid nagu masu aeg ikka, kõige kallim on tegelikult korraldada üldse kontsert, et, et see on nagu rahaliselt oleme vaadanud praegu, et me püüame teha võimaliku, aga kontserte tõesti on kavas ja kõige olulisem siis selle nüüdismuusikapäevade peateos on Arnold Schönbergi Kuu-PRO, mis kõlab avamispäeval laupäeval Pärnus ja kes siis Pärnusse ei jõua, siis pühapäeval kell viis on võimalik kumu auditooriumis sedasama teost kuulata. Ja esmaspäeval viime sellesama teosesid lätlastele külakostiks, nii et me oleme Riia uues teatris omamoodi rahvusvaheline. Jah, omamoodi rahvusvaheline ettevõtmine, Kuu perroon, tegelikult nüüdismuusikapäevadel ka kõlanud aastal 92, kui ma ei eksi. Et selles mõttes see on nagu uus tulemine, aga nagu paljud asjad. Me käsitleme nagu mingis mõttes uuesti, aga tegelikult on see lähtekoht nagu erinev, et meil on üldse üheks nüüdismuusika päevade teemaks on tegelikult nüüdisvokaalmuusika ja, ja selles spetsiifilised omadused, et ühesõnaga jõuan nagu teise sellise kontserdiprojekti juurde, mis on meil kavandatud selle multimeediumi töötoa lõpuks see on selline, ütleme, nüüdisvokaalmuusikale ja elektroonikale pühendatud produktsioon, mida me oleme nimetanud teema nimega naine ja, ja see on selline tunniajane, siis improvisatsiooni, kahte konkreetset siis heliteost sisaldav ettevõtmine, et vaatame, mis sellest siis välja tuleb, et see on meil töödas alles ettevalmistamisel. Aga keda te sinna töötuppa ootan, vaatate? Me ootame inimesi, kellel on ikkagi mingis mõttes eelnev kogemus, sest me näiteks töötame sellise helisünteesi ja mitte ainult helisünteesivad väga laiapõhjalise tarkvarapaketiga seal Mäkssemmessbee, et kõiki neid inimesi nii ütleme, heli kui ka visuaalvaldkonna inimesi, kes, kes tegelikult natukene teavad sellest asjast tahavad tegelikult juurde õppida, et me alustame päris nagu aasta eest peale. Konkreetselt maksame Speega, aga samas võivad tulla ka tõesti huvilised, meil on näiteks kolmas kordadesse multimeediumi, töötuba toimub meil on seal olnud juba kahel korral selline ka kooliõpilastele suunatud tehnilisi vahendeid, demonstreerib programm. Et me oleme nagu lihtsustanud olnud ja näidanud, noh, selliseid väga elementaarseid asju teinud natukene kuulmistaju katsed ja noh, niukseid asju lastega. Et seal on olnud väga huvitav ja õpetlik, vastan väga meeldivat tagasisidet tulnud lauluõpetajalt, näiteks konkreetselt töötoad algavad niimoodi, et me hakkame tegelikult süsteemi üles ehitama ja loodame, et see asi tegelikult 12. on süsteem püsti, see on päris keerukas tehnoloogia, mis seal saab olema. Et see võtab päris mitu päeva aega seda ehitamist, et loodame, et noh, kas ehitamine ise on tegelikult osa sellest töötoast. Et selles mõttes ka see, kuidas tal sellist asja üldse ehitada, seal on nagu eraldi teema veel töötuba, nii-öelda tööle hakkab siis igav päevaselt või nädalavahetustel, kuid ei, seal iga päev ja see on iga päev 24 tundi ööpäevas, et meil on ruumid käes 24 tundi ööpäevas. Et kellel tõsine huvi on, see peab oma põhitöökohast võtma puhkuse. Nojah, kelle põhitöö, milline on loomulikult 22.-st kuni 24.-ni toimub siis selline traditsiooniline Pärnu nüüdismuusika päevade sümpoosion. Meil on teema heliloojaks fööni how ja sealjuures on plaan käsitleda nii nagu nüüd viimastel aegadel kombeks saanud, et meil on mingisugune selline nagu üldfilosoofilisel teema. Et me tahaksime uurida skolastikat ja just nimelt nagu vaadeldes kolastikat, see esiteks muidugi selle keskaja, nii nagu ta seal sündis, nii nagu teda sel ajal mõisteti ja ka sellest pinnalt, kuidas ta projetseerub tänapäeva ja meil on külas üks meie regiooni olulisemaid fööni uurijaid üldse. Minu teada Tiina Koivisto Soomest, kes on kaitsnud oma väitekirjade ja omad asjad, ühesõnaga fööni How teemal üldse, et ma ei tea teist sellist inimest üldse meie regioonis. See on üks teema ja teine teema sümpoosionil on nüüdismuusika oskuskeel, mida nakanud Schönbergi ühinguid paaril viimasel aastal aktiivsemalt ajama ja me oleme võtnud nagu enda südameasjaks siis selle korrastada Eestis käibivat nüüdismuusika terminoloogiat mõistestiku üldse defineerida mõisteid nagu süstemaatiliselt seesama töö, mida tegelikult ümberving on algusest peale teinud, aga lihtsalt see nüüd formaatide nagu teatud konkreetsemasse formaati. Lõpetuseks tasub ehk tallinlastel üle korrata, et kel soovi nüüdismuusika päevade ja ingraafika ühendfestivali avamisele jõuda peaks kiirustama Estonia teatri juurde, kust kell 11 väljub eribuss Pärnusse kellega Pärnusse sõita. Aega pole, kuid soov Schönbergi kuubierrod näha, kuulda on siis see võimalus avaneb Tallinnas kumu auditooriumis homme õhtul kell viis. Tuleval neljapäeval 14 10. jaanuaril toimub Tallinna kammerorkestri kontsert sarjas virtuoosid, kus koos Tallinna Kammerorkestriga Mängivad Mikola euronen ja Mikk Murdvee ja ka dirigeerib Mikk Murd või kes on kolmandat hooaega Helsingi Ülikooli sümfooniaorkestrit dirigent. Telefonil ongi Mikk murde kõne all oleva kontserdikava on puhtalt põhjamaisest muusikast tõotades värskeid elamusi, räägimegi sellest kavast lähemalt esimeses pooles on vaid soome muusika. Sel aastal saab üks minu õpetajatest juhendatest ja eeskujudest Jorma panule 80 aastaseks ja sellega seoses, kui ma otsisin eelmisel suvel midagi sobivat ka Tallinna kammerorkestriga, et seda tähtpäeva tähistada, siis leidsin arhiivide, selliseid, seda asja, mida on nooruspõlves üle 50 aasta tagasi arranžeerinud. On kants ansambli tähendab ohjemmaldab ehk rahvaviise lõuna-põhjamaalt, mis on hästi tore, neljas on siit, kus on kolm rahvaviisi ja üks rahvatants, selline tore leide tuli välja arhiivide tolmukordade alt jätkame Paavo Korbi teosega metamorfoos ja mis on pühendatud meie solistile miga värvilisele, igale õrnale mänginud kamme versiooni keelpillikvartetile, selle isegi ettekanne oli Kuhma kammermuusika festivalil, aga nüüd siis lõpuks ometi saab see orkestri versioon esiranda. Paavo korv on selline helilooja, kelle kohta Soome muusikaringkonnad on sellel seisukohal, et, et see on väga hea heliloojaga, kes ei pea ennast väga tähtsaks, kelle teoste juba füüsiline nootide kättesaamine heliloojalt võib tihtipeale olla suht vaevarikast tööd, aga need õnneks nüüd meil on noodid olemas ja vähemalt tänase seisuga peaksid lausa helilooja ise ka kohale tulema. On väga meeldiv. Esiettekandel proovid saab teostada koostöös heliloojaga. Ja Eesti kuulajale on kindlasti kõrvale värskendav kuulata akordionit, mis Soomes on ju palju populaarsem. Jah, Soomes on nii palju, kui mina olen nüüd kokku puutunud selle instrumendiga väga kõrge tase, korbi aka teos nõuab mõlemat, nii viltu, kohustustest on tehniliselt väga keerukas ja samas teise Osarabsoodilisus nõuab ka kõrget kunstilist süvenemist ja pühendumist. Teie isaga soveerite Mihkel Keremi teoses, mida võib ka teatud määral esiettekandeks pidada Jah, Mihkel Kerem kirjutas üks aasta tagasi Kuulsa Tootsitsialistid Björni islami tellimusel sellise teose nagu lament lament tšellole ja keelpilliorkestrile ja siis kui ma seda nooti nägin ja mihkliga sellest juttu tuli, sellest uuest teosest, siis mõtlesime, et aga seda võiks kabioolaga mängida. Tulemusena oli see, et ei läinud kaua aega, kui ma leidsin oma postkastist vioola versiooni piloodid no oli just see kava kaameratesse ka töö all, mida võtta kavva siis alati ma mängin hea meelega ka Eesti muusikat ja nüüd on publikul võimalus tutvuda Mihkel Keremi uuemate saavutustega. Pärast neid kolme võib öelda eesti publikule tundmatut teost saab kuulata väga tuntud ja ilusat muusikat Edward kriigi süüti Holbergi aegadest. Ja otse loomulikult, see on ju suurepärane lõpetust, sobib meie põhjamaade kamba suurepäraselt ning oma noorusliku hinge ning selge olemusega viib edelast talvest kevade poole. Me rääkisime nüüd 14 10. jaanuaril toimuvast kontserdist virtuoosid aga dirigendi ja solisti tegevuse kõrval jätkatega ansamblimängu ning juba täna esinejatega osage juurika ja Henry-David Varema ka Vene kultuurikeskuses, mis te seal ettekandele? Seal meil tuleb terve kava, Tšaikovski peateosena on meilt kovski trio, sinna lisaks tuleb mõningaid üllatus numbreid. Tere tulemast kuulama ja vaatama, mis seal. Küll on aga neljapäeval 14 10. jaanuaril Mustpeade majas toimuvast kontserdist teeb klassikaraadio otseülekande. Kolmapäeval, 13. jaanuaril kell 19 on Rahvusooper Estonia talveaias kontsert sarjas kontsert, džäss, kus esineb eesti kitarriakt ehk ego ja kontsert, kannab nime leegitsevad kitarrid. Nüüd on stuudios üks okteti liige Mart Soo. Kust selline pealkiri leegitsevad kitarrid, kaste loodate soojusega publiku kohale? No ma arvan, et üks asi on soojus ja teine asi on meie leegitsev fantaasia, mis loodetavasti seal kontserdil lõkkele puhkeb. Eesti kitarri aktik. Kaua te olete tegutsenud? Kui sageli te kohtute? Tegelikult see on sihuke projektipõhine üritus, et me tuleme, kui ikkagi mingi konkreetse asja tarbeks, kui on kontsert või lindistus või midagi tulemas, et kuna see hõlmab kaheksat inimest, kes on kõik suhteliselt hõivatud, siis tegelikult sellise hulga kitarristide kokkusaamine on omaette katsumus. Vägidega. Kas on meeles ka, kust see idee pärines, et just kaheksa eesti kitarristi võiks kokku saada ja hakata aeg-ajalt kontserte andma? No idee tuli Jaak Sooäärelt, kes ühel hetkel avastas, et Eestis on nii palju improviseerimisvõimelisi ja improvisatsioonilist muusikast huvitatud kitarristide ja tegelikult, et ma arvan, tänase päeva seisuga on neid juba veel rohkem. Kes võiks meiega liituda, aga kuna see kaheksa ja see kombinatsioon ego oli ka siukse Marika alatooniga, siis neeme numbrile kaheksa esialgu pidama, et võimalik, et me laiendame seda hulka veel, tegelikult me oleme seda juba teinud selles mõttes, et me oleme teinud ühe kontserdi koos Üheksanda kitarristi Hussein Champorniga, mis on meil isegi lindistatud ja ootab tegelikult plaadi materjali näol väljaandmist. Te rääkisite improviseerimisest, kas teie kontserdid ongi rohkem improvisatoorsed? Siiamaani seal valdavalt on olnud niimoodi, et kõik muusika on sündinud koha peal, kuigi me oleme aeg-ajalt kasutanud ka mingisuguseid, kas siis lugusi vähemal määral või siis mingid süsteem ja konkreetseid, et kus on mingisugusel printsiibil muusika organiseeritud. Kas kaheksale kitarrile on lugusid spetsiaalselt ka kirjutatud või on need lood olnud arranžeeringuid? Need lood, mis olen mänginud, on tegelikult olnud spetsiaalselt sellele koosseisule tehtud, aga ma arvan, et nüüd järgnevatel kontserditel. Me mängime ansambli liikmete poolt varem kirjutatud asju, mis on seatud siis kaheksal kitarrile. Nii et siis kontserdil leegitsevad kitarrid kuuleb seadeid. Kuuleb seaded ja kuuleb kindlasti ka kohapeal sündivat improvisatsiooni. Kuidas see teil täpselt tekib, et okteti nimi on lühenduses ego, kas igaüks peab panema oma ego maksma? Ma arvan, et see on pooltõde, et, et see võib olla on see, et igaüks oma egot natukene alla suruma ja, ja siis, kui on selleks sobiv koht seda maksma panema, et päris uisapäisa ei saa nii suur hulk inimesi seal laval tegutseda, et see on ikkagi suhteliselt läbimõeldud tegevus, ma julgen väita. Kas kaheksakesi on raskem improviseerida kui näiteks kolmeks? Nii ja naa, tähendab me oleme kontserditel teinud ka niimoodi, et kaheksast kitarrist on moodustatud väiksemaid koosseise, kassisterioosid või kvartett et mitmekesistada seda võimaluste balletti selles mõttes, kui mängiksid kogu aeg ter tund aega järjest kaheksa kitarri, siis kindlasti tekib seal oma oht ja omad karid, aga et kui see on kombineeritud väiksemate koosseisudega, siis seal tekib rohkem värve ja rohkem valikuvõimalusi. Aga mida pakub võimalus musitseerida okteti koosseisus ühelegi taristile? Esiteks on see suhteliselt ainulaadne kogemus, et ega ma ei ole kindel, kas väga palju siukseid suuri kitarriansambleid, mis tegutseb improviseerijate baasil, on on küll olemas Glen Pranca ja ka kindlasti mingite teiste kitarristide teoseid, mis on kirjutatud väga suurele koosseisule, aga see on siiski kirja pandud muusika, et kindlasti on see ühtpidi väga, väga huvitav kogemus, et näha, mis siis sünnib sõprade ja võitluskaaslaste modifitseerimise tagajärjel. Võib-olla siinkohal peakski üles lugema, et kes siis seal musitseerivad Jaak Sooäär, Robert Jürjendal, Tõnis Leemets, Paulda Taaniel, Virgo Sillamaa, Eiki tikas, Tarvo Kaspar Toome ja Mart Soo. Kõigil on elektrikitarrid ja mõõdukal hulgal ka elektroonikat ja igasuguseid vidinaid ja plokke, mida kitarristid armastavad kasutada. Kitarrist Mart Soo tutvustas eesti kitarri okteti kontserti, mis toimub 13. jaanuaril Estonia talveaias ja millest klassikaraadio teeb ka otseülekande. Oli suurepärane võimalus taas kord saada osa ühest otseülekandest Metropolitan Opera-st ja sedakorda pakkus siis Metropolitan Opera kogu maailma publikule vaatamiseks Jacques ohvembachi Hoffmanni lugusid. Tegemist oli siis meie kaua oodata uue lavastusega, et näha ka seda, mida hetkel mõeldakse Metropolitan Opera mitte siis vaadata ainult selliseid lavastusi, mis on seal kavas olnud aastakümneid. Ja tegemist oli seekord partadžeeri nägemusega Hoffmanni lugudest ja liis kolle. Ole hea. Räägi, millised on sinu muljed sellest ooperist, mis jõudis esmakordselt Pariisi lavale 1881. aastal. Minu muljed on väga head, aga ilma, et nüüd hakkaks kohe kritiseerima, ütlema, et nad võib-olla oleksid võinud olla isegi veel paremad. Aga miks nad olid head, on see, et lõpuks ometi õnnestus ära oodata tsentri vain isiklikult dirigendipuldis ja minu jaoks oligi no mitte selles mõttes tema õhtu, et oleks nüüd ennast seal väga egoistlikult kehtestanud, aga see oli muusikakeskne õhtu ja muusikaliselt olite tõesti filigraanne, vähemalt minu jaoks. Seda võiski kõige rohkem nautida ja lauljad olid suured, härrased, nad olid ka suurepärased näitlejad. Et ma siin eriti tõstaksin esile loomulikult peaosalist Hoffmanni rollis oli Gallia, kelle häälele minu meelest sobib väga hästi just prantslase repertuaar ja Mirjesajustasid ka esile, et kui hästi ta keelt hääldas, kui selge oli tema diktsioon väga veenis samuti Gates Lindsay USA ja Nik lassi osas ja omaette pärl oli olümpias seen ja Sleinkimmiga, kellel oli olemas nukulik perfektsust. Tema vokaal oli 100 protsenti laitmatu ja sellele lisandus väga vaimukas ja šarmantne mäng. Aga loomulikult ei olnud vähem veenev Hannale trepp, Guantooniana võib-olla natuke tagasihoidlikumaks jäi kolmas suur naisroll. Juliette Ta tema vaatus on ka kõige lühem ja, ja mulle tundus, et seal oli nagu midagi veel kärbitud. Et ta kuidagi jäi selliseks põgusalt kaks ja Jekaterina Kuban juba võib-olla ka ei pannud seda väikest seeni nii särama, et oleks tõusnud samaväärsena esimese kahe sure naisrolli kõrvale lavastajast. Me oleme saanud teiste ooperiülekannete vaheaegadel toimunud intervjuude kaudu teada, et ta on draamalavastaja ja teinud mõned hooajad tagasi Metropolitan ees väga edu ka Sevilla habemeajaja. Võib-olla ootused olid mul küllaltki kõrged. Aga samas ei saa nüüd öelda, et oleks olnud kohutavalt huvitav. Lavastus olid väga täpsed, kostüümid oli lavakujundus ütleme, mis oli funktsionaalne, aga võib-olla liiga palju ei öelnud selle teose kohta või liiga suuri kujundeid meile ei andnud. Aga lavastuses kõige rohkem ma tundsin puudust just sellest mitmeplaanilisus, sest see on selline väga krutskid tükk ta nii erandlik, tema ülesehitus on nii teistsugune kui tavalisel ooperil, eks ole, tal on kolm vaatust, need kolm lugu, mis on siis seotud üheks tervikuks proloogi epiloogiga ja tegelikult need lood leiavad aset Hoffmanni peas või siis nagu tulevad sealt peast, kui ta jutustab kõrtsis. Ma sain oma skepsisele kindlust just kunstnikega tehtud vahe intervjuust, kus nad mõlemad rõhutasid, et jah, see lavaruum signaliseerib, kõik see toimub Hoffmanni fantaasias, aga tegelikult selles, kuidas oli näitlejaid juhitud, mis antseenis ja üldse res hilises tõlgenduses, nagu sellest, ma tundsin väga puudust. See jäi täiesti nagu käsitlemata. Ta vaesestas kogu kogu seda teostest Hoffmani ajal just omale selline hullumeelsuse ja fantaasia piiril olev väga ekstreemne seisund, mis on tema õnnetutest idealistlikel armastustes tingitud ja teiselt poolt veel kogu aeg on muusa, kes ei jäta hetkekski rahule ja kogu aeg veel valab õli tulle ja ajab situatsiooni veel teravamaks. Siin võid nagu hoopis vastupidist tendentsi näha, resiised. Silmatorkavalt palju on selliseid lauljaid rambi äärde koondavaid visanud seene ei olnud. Juust teada saada intervjuudest, et kas see oli siis lavastaja enda selline väga vastutulelik žest dirigendile või oli tõepoolest siis ka dirigent oma sõna öelnud nagu nagu mõnikord juhtub väga mõjukate dirigentidega tegemist näiteks ületa vaatuses, kus on klassi ja sületa duett kuulus parkarool, mida me kõik teame seal just hetk enne laulmist astub Nikkolo stseenist välja ja laulab rahulikult oma osa duetis rambi ääres või noh, mis muidugi mõjus võib-olla kõige häirivam alt oli teises vaatuses rääkinud üldse ma lähen heldist, kes siis kehastasteid kolme kurja nii-öelda, kes oli ka väga jõuline, muutumatu, aga see oli taotlus isegi tema kostüümi muutunud ja ta oligi nagu kogu aeg sama inimene läbi nende lugude alan Held oli just mananud esile sellise maagia ja paha endilisuse õhkkonna. Tohter miraaklina ja see muidugi purunes täiesti, kui ema vaimu esitav lauljanna tuli niimoodi koduselt sinna klaveriäärde ja ka võib-olla selleks, et ansambel paremini kõlaksid, laulud oleksid rohkem koos, aga noh, see nagu hävitas igasuguse illusiooni. Sellest hoolimata olid muljed väga head. Sest jah, sellist muusikalist perfektsust ja samas sooja ja elavat kõla seda ei kuule. Iga päev. Kõneles lavastaja riiskolle juba järgmine Metropolitan lai otseülekanne toimub täna õhtul, mil tuleb ettekandele Richard Straussi ooper Roosikavaler. Dirigendipuldis on taas kord Chamslevain ning teiste seas musitseerivad Renee Fleming sisen, kurjem ja Kristiine Scheffer ning seda ooperit on võimalik vaadata veel kordusena ka esmaspäeva õhtul. Sülgaja lõppenud saatele tegid kaastööd Marge-Ly Rookäär, Annika Kuuda, Ülle Hallik, Karin kopra, Kersti Inno ja Irja Mändla. Saate koostasid toimetaja Tiina kuningas ja operaatorid Katrin mõõdik ja Helle Paas. Täname teid kuulamast ja soovime meeldivat päeva jätku.