Kas loomalapsed tunnevad ära oma isa, kui see neile peaks kusagil metsas vastu tulema ja vastupidi ka, kas looma isatunevad ära oma lapsed, kui need talle metsas vastu juhtuvad tulema? Noh, kuidas näiteks on lood kõutsi-d ja nende tütrekestega, kas nad tunnevad teineteise ära või mitte. Väga huvitav küsimus tõepoolest, kuid ühemõttelist vastust loomulikult anda ei saa. Proovime vastata nii. Kõik. Küsimustele, et kõik tõepoolest sõltub liigist on liike, kellel veres sugulusastme kasvu vastu töötab täiesti kindel mehhanism ja see on geneetiline mehhanism. Millise toime avaldub lähedase päritoluga lähedase genotüübiga vastassoost. Isendite lõhn on seksuaalselt repell Lentne eemaletõukav. Tuletage meelde, mismoodi traditsiooniliselt tervitavad teineteist lõunasaarte elanikud lõunamere saarte eks ole. Või näiteks Ecuadori ala Aafrikas mõned suguharud, kes elavad tõepoolest enam-vähem isoleeritud teistest tehnilistest gruppidest tervituseks ninade teineteise vastu hõõrumine. See loomulikult tähendab teineteise nina ja suu ja näo suuremat osa suu ümbritsevat osa nuusutamist. On olemas inimese genoomis vähemalt kuus geeni mis osalevad kehalõhnade määramisel. Ja on olemas väga-väga kindlad just nimelt motivatsiooni kindlal moel sätistavad. Venna järgi lõhnav noormees neiule ei ole atraktiivne, ei ole meeldiv. See ei sobi peigmeheks, ta lõhnab meessoost lähisugulase järgi. On olemas aga liike, kellel lihtsalt ei oma kuigivõrd suurt tähtsust, nendel on teised mehhanismid, teistsugused, väga kõrge, veresugulusastme vältimise mehhanismid. Kõrge veresugulusaste loomulikult tõstab võimsalt tõenäolisust, et järglastest järglaste genotüüpidest retsessiivsed geenid moodustavad paar ellijad, mingisugune litsessiivne. Reeglina siiski võib-olla mitte kahjulik, kuid tihtipeale tõesti lausa haigust põhjustav geenide kombinatsioon. Iga emane paaritub nii-öelda ühe ja sama innaaja käigus nii mitme erineva isasega, kui palju, kui üldse õnnestub. Järelikult tema pesakonnas on väga erinevad pärilikkusega lapsed, kõik sünnivad korraga, eks ole, tas on mitte lihtsalt kaksikud-kolmikud, kaheksandikud ja kümnikud nii-öelda. Ja igalühel võib olla tublisti erinev genotüübi võrreldes iga tema vennaga kui õega. Nii et hullu pole. Kui kassitüdruk näiteks saab kokku oma härra issiga, kes on tema bioloogiline isa, siis loomulikult veresugulusastet tõuseb, kui nemad teevad poegi. Hoid. Ta võib ju oma vennaga ka lapsi teha, see on täiesti võimalik, aga temal ja tema kaksikvennal on väga erinevad genotüübid. Kui me räägime loomalastest ja loomaisadest, ütleme tingimata silmas pidama liiki, kelle kohta see küsimus käib, kui see on niivõrd üldiselt küsitud loomalapsed ja loomaisad, eks ole. Ilmselt siin on küsitud imetajate kohta ja loomad on niuke vihmaussid ja mööbid imetajate kohta. Kui on küsitud siis ja see on see vastus, mida mul anda on, sõltub liigist. On liike, kus sugulast tuntakse ära ka 50 aastases vanuses, näiteks impansite puhul. Ka elevandid tulevad väga, väga selgelt, väga kõrges vanuses omi lapsi ja siis vastavalt vanemaid. Kuid on liike, kelle puhul see lihtsalt oma rolli on jällegi liike, kellel eluiga on väga väike, kuid isad ja tütred, emad ja pojad omavahel peaaegu eelisto, selliseid nii putukate kui ka imetajate vahel. Ja siin on vastus veel ühele küsimusele. Tegelikult juba antud ja see lisaküsimus Lindudel on väga nõrgalt arenenud haistmine, kuid linnud tunnevad teineteisest suurepäraselt eksimatult hääle järgi. Nendel on hiilgav kuulmine väga täpne ja näiteks no võtame kasvõi keiserpingviinid. Nemad ka praktiliselt ei segune. Ühe ja sama kinotüübiga isendid erinevatest generatsioonidest tunned hääle järgi ära üldse. Linnud tunnevad Tomi poegi ja mõned liigid tõepoolest aastaid ja aastakümneid just nimelt hääle järgi.