Sellest ajajärgust, mil August Kork oli Leningradi ja hiljem Moskva sõjaväeringkonna ülemaks õnnestus meil leida elavaid tunnistajaid eestlaste hulgast. Need mehed on praegused erupolkovniku August Pusta ja August Feldmann. Öelge palun, millal ja missugustes tingimustes August korgiga kohtasite. Mina esimest korda kohtusin augus korgiga siis kui ma olin veel viimast aastat sõjakoolis õppinud Leningradi sõjakoolis. Veel, kui ma ei eksi, Vedode 127. aastal räägiti, et meie Leiradi sõjaringkonda on tulnud uus vägede juhataja eestlane August Kork. Ja oligi Neil päevil, üks kord ilmus maastikuõppustel, olime maastikuõppusele näoli, tuleb hulk seal kõrgeid sõjamehi hobuste seljas. Ja kõigi ees oli siis prillides väga sihvakas, ilus niisugune sõjamees ja terve grupp oli temaga kaasas, need, kes ta saatsivad, seal vanemad ohvitseri ja siis esimest korda. Ma nägin, tegelikult tema meiega seal ei rääkinud, aga siis küsis seal komandöride kohas õppused, lähevad ja andis seal näpunäiteid ja me jätkasime edasi. Sõime esimene, kohtume kohe, esimene kord nägin seekord minul oli õnn temaga lähemalt näha. See oli 1000 928. aasta, kui ma ei eksi. Kindlasti peaks olema just 22. veebruaril, see oli nõukogude armee 10 Nende aastapäeva tähistamine ja siis mina olin grupi kursantidega, me olime meie kooli lipuga Leningradi ooperi- ja balletiteatrisse tulnud. Ja siis meie lipp oli ka nagu seal teised sõjaväe suurte üksuste lipud olivad Laal ja presiidiumi taga seal. Ja mina olin siis ka selles auvalves, vahetasin mitu korda ettekandja, sellel. Leningradi sõjaringkonna vägede juhataja August Kork siin kuulsin tema sõnavõtu või tema kõnet seal. Nii see oli, kestis umbes nii võib-olla tund. Ja nii, et see mee vahetasime iga 10 minuti pärast seal ära, tuli uuesti tagasi tulla. Nii et teda sai kuulda seal. Rääkis väga ilusti, väga selges vene keeles. Väga hea mulje. Sellel koosolekul esines peale korgi Jevgeni loonis kiirov ja samal talvel see oli vähe, hiljem oli Eesti klubis Viktori nimelises rahvamajas. Oli koosolek, vaat mina ei mäleta, kas see oli Eesti diviiside kodusõjaaegse Eesti diviiside ja väeosade mingisugune aastapäeva või missid tähistati seal. Ja siis meie sõjakooli õpilased saime ka väike grupp sinna kutsed, siis nägin Lelle-August Korki, seal tema esines juba eesti keeles, tema tervitas seal neid veterane, ta rääkis eesti keeles ka, peab ütlema, päris puhtalt viimast korda nägin 1133. aastal, see oli, kui ma ei eksi selle augustikuu esimestel päevadel. No mina siis teenisin juba, olin ohvitser joonil lennuväekoolid lõpetanud kaks kooli ja teenisin kauges idas ja kagus idas väekoondis, kus mina teenisin, see sai Moskvast tehasest uued lennukid. Ja neil pidi siis olime ühe Moskva lähedal ühel suurel lennuväljal ja valmistasime ette neid lennuks. Et need, see materiaalne osa nüüd küttida kaugesse itta. Ja ühel ilusal päeval õppeklassis lendurid ja tüürimehed valmistasid oma marsruuti kaarde. Ja korraga pajatati seadet. Val testi valvel ja kanti ette seltsimees vägede juhataja. Et vot siin-seal seda, seda seda tehakse, tema tervitas seal ja et mida siin tehase, istu siis ka ühe tooli peale seal laua taha ja siis jätkake, jätkake ja kuulas edasi, seal. Siis mina olin ka tüürimees ja ja parajasti mina siis andsingi, näpunäiteid oma eskaadrilja meestele seal, nende lenduritele, tema siis pidas mind kinni, et lubage ja siis hakkasid Meie kellelegi ühele ütles seal siis teie vot et see õieti siin räägite kõik, aga vot mis kaartsioon, kuidas kaarte nimetatakse seal? Poiss oli tubli poiss, niukene noagavad, järsku suur kindral tollal kindral nimetas, ei olnud veel, aga armee kindral, see on kaart ühe miljoniline miljonile, see on, tähendab looduslikel ja, ja see ühes sentimeetris 10 kilomeetrit see vene keeles, mis ei olnud ka ja et see on tõsi küll, aga vaat mis projeksi ja tema on, et vot nüüd on niisugune tunne, teate, kaartide projekteerijad ära kõnetanud kaussaja Merkaatori seal, õigus, õigus avat. Võtke tahvli peale. Tehke, milline vahe neil on seal. No poiss hakkas, hakkas ja kogeles ja ei tulnud midagi välja, siis ta võttis, hakkas ise seletama. Ta seletas nii ära, mina ei tea. Nii pole veel keegi hästi seletanud selle lennuväe termini siia kõik need kaartide saladusi ja kõik, miks need on kui tema. Nii et me olime pärast kokku need, mis tagasi on need poisid, et neil käivad lennuväeülemad, ei küsigi niukseid. Tõsi, kui nüüd tuli korraga üldsõjamees ja korraga teab nisukesi jätab meid kohe päris rumalast olukorda. Teenisin siis Kurski linnas, olin polgu staabiülemaks, teenisin siis Kolk viis isiklikult läbi suuremaid praktilisi õppusi ja manöövreid, staabiõppusi kutsuti välja sinna, seal on umbes 60 ohvitseri välja kutsutud. Tegi isiklik nendega paljud õppused läbi. Nagaanid olid linnagaanidest, las ma mäletan, üks ohvitšenke truunil oli ikka kangesti kiitsid, hästi laseb ja. Võtsin afgaani, käskis välja viis padrunid. Läksime märklaudade juurde. Märk lauldi, ei mööda lasknud, mööda lastud ja karkesemalk hakkas teda nii kõvasti, hakkas, pingutab, kuidas niimoodi. Vanemohvitser ei oska lasta, kuidas õpetad siis nooli ja alluvad lasku? Sest no lähme vaatame, see betooni laps ka rääkinud minul esimest korda võttisena Khani polgusti pole proovinud, pole sisse lasknud, mida? Ja hea küll, lähme siis tagasi. Proovi uuesti. Läks, läksime tagasi. Tulejoonele ja korpetistamanagaani. Korklasi viis tükki välja. Teised olid ka seal, kes vahetas, olid, läksin vaata uuesti, korgid kõik ümber 10 saanetele ise nii täpne lask ongi, laske viie 10 ümber kõik ilusti, kuulid sisse lastud ja sandis sellena kaaniaid truunilile tagasi. Võtke sinna Khani, õppige laskma. Ei oska laste soojenda viil ära kohkunud ja midagi askeldama mõtelda. Tulime tagasi tule joonile, siis ta oli kangesti ise igal pool tahtis kontrollida ja vaadata, kuidas õppused lähevad ja siis teinekord oli niisugune juhus et peale õppust rivistas ülesse mehed. Ja hakkas paremalt tiivalt peale väliskeeli kontroll. Sel ajal oli väga meil morjenda oskust, võõrkeelte oskust ja seda sel ajal oli väga moes. Neld, isegi õpetajad olid örgilt õpetajatelt polkudest, grupid olid loodud saksa, poola, rumeenia keelt. Rivistus üles pani gruppide kaupa, kuidas keegi, missugust keelt õpib mina hoopis saksa keelt. Siis saksa keel oli paremal tiival, hakkas paremalt tiivalt peale. Astub ohvitserile ette, küsib tema käest saksa keeli, küsib ühte või teist, küsib tema käest, saab edaspidi vastama. Olid paljud neist üsna tumedad, hüpates ei oskand midagi, vastad vastust, minuti küsib minu käest, kuidas ma vastasin. Vaatasin kutsa siis kust te teenite vastasina? Siis kodastil meeldivad õppusel, hakkas rääkima sellest, mis väga meeldivad ja siis kes tahaks teinekord jälle tulla, tuleks hea meelega ja siis küsis ta, on väga niisugune. Inimlikult küsis, kuidas perekond, perekond on. Jah, läks edasi, käis selle rivi läbi, läks pooltund, aeti igat ühte päris, küsis, siis astus rivi ette ja hakkas kokkuvõtteid. Tegin kokkuvõtte, näete, nüid maiskit kontrollisite tõid, oli täna võimalik kontrollida, kuidas õpiti võõrkeeli. Tuli välja, et üsna viletsalt, et paljud midagi ei tea, ei oska. Siis olid sel ajal olid meil otseselt Hanssonit Poola poole, aga ei olnud väga hea kontakt meil sel ajal ja Rumeeniaga muidugi teisi vastaste ja ei osanud keel. Ja saksa hakkas ka juba olemas ka juba seal oma nina tõstma ja tuli õppida, seda tegi meil suuresel noomituse kõigile tõbidi keeli. Siis ütles, tegi kokkuvõtte niimoodi, vot nüüd ma kontrollisin, teid on siin palju, kontrollisin, palju siis teist umbes oskab, vastati rääkida võõrkeeltes siis nimetas, keda ta seal kontrolli, kes siis natuke talle vastast nimetas minu nimega. Ja sellega siis lõppesse asi ära, komandörina oli ta väga autoriteet. Tark mees, kuulsaim meie nõukogude armee väejuht oli kolm, olime kodusõjast hakkas peale 1000 19-st aastast toiduga chowski kohes Mašultuvadžovski kooli ühes hästi. Nad olid head sõbrad, väga tuntud ja autoriteetne. Sõjamiseks. Inimesena räägitakse, et ta oli ka väga peenetundeline ja väga abivalmis. Väga viisakas, ma räägin seda, ta küsis, nõus saksa keelt nii väga inimlikult küsis. Et muidu teine küsib slaid ähmi täis, oskab vastata. Ütelda ilusti tõsisenid, tasakaalukalt rääkis. Väga tore mees, oli, üks juhus oli veel, siis lõpus tulid. Siis ta tahtis kontrollida meie füüsilist jõudosside füüsilist jõudu. Siis panime rivis kõik. Ja andis kätevarustuse gaasi, torbikut, vintpüssid padrunid. Ja andis seal 10 kilomeetrit. Marsruudi kätte ja läksime. Tunni aega tuli 10 kilomeetrit ja see oli seal ainult suvel. Väga soe oli piss, augustikuus vist oli jah, väga soe oli mehe digitsest kaanes lahinguvarustusega kõik täies lahinguvarustuses ja siis tegime 10 minutit maha. No siis paljud ei tee peal sinna kohale. Aga siis täna nagu tulid kohale, siis ta tegi kokkuvõtte, näete ikka puisilistavatega veel nõrgad, teete iga päev drillitisel, et muidu ta ei riieti reameest maha reamis jookseb teate teie ees ja tyhjate maha. Mis juhtidele? Aga teie ju ka vana sõjamees olete ja palju igasuguseid komandör näinud, kui te nüüd võrdleksite August Korki teistega. No mis ma võin võrreldama, võrrelda, aus, ma olen neid, keda jumal koos onclick, nii olelases olnud marsatuvadžovski kui väga-väga jäljeni, samasugune tore, teate inimene, inimlik igal pool igatpidi olid iniminimlik, temale ilmaski ei tõstnud häält kusagil pool, olgu mis oli, ta ilusti läks maha, mis oli vaja. Nõudlik oli.