Tere õhtust, kell sai kuus, Eesti raadio. Uudistetoimetus teeb kokkuvõtte laupäevast, 30.-st oktoobrist. Stuudios on Vallo kelmsaar. Laden ähvardas USAd uute rünnakutega. Ühendriikide eksperdid on kindlad, et värskel videosalvestusel esines tõepoolest bin Laden. USA presidendiks pürgiva George Bush John Kerry lubasid teha kõik võimaliku terrorirünnakute vältimiseks ja Bin Ladeni tabamiseks. Ka Läti sai hoiatuse võimalike terrorirünnakute ohu kohta. Eestile see hoiatus ei laiene, kinnitas kaitsepolitsei. Andmed palestiinlaste presidendi Yasser Arafati tervise kohta on vastuolulised. Täna tehti talle Prantsusmaal uuringuid. Mitmete allikate väitel on Arafati verevähk ja tema poliitiline karjäär on läbi mõisted ja seosed, mida sotsiaalteadlased kasutavad arenenud ühiskonna mõtlemisviis. Eestis pole see veel korralikult ühiskonna osaks saanud, leiab Eesti sotsioloogide liidu president Leif Kalev. Algasid Tallinnas toomkiriku päevad toomkiriku kultuuriauhinna Maarja medali sai tänavu Soome luterliku kiriku Espo piiskopkonna piiskop Mikko Heikka. Medaliga kaasnenud rahalise preemia lubas ta annetada Peterburi Jaani kiriku taastamise fondile. Markko Märtin asus Kataloonia rallil liidrikohale. Seosest suveajale üleminekuga tuleb eeloleval ööl kella tunni aja võrra tagasi keerata ja ilmast. Öösel langeb õhutemperatuur kohati miinus kahe kraadini, aeg-ajalt sajab vihma, võib tulla ka lörtsi. Homme päeval on kolm kuni kaheksa kraadi sooja ja mitmel pool võib sadada hoovihma. Araabia telekanal Alta siira lasi eetrisse videolõigu, kus terrorirühmituse al-Qaeda juht Osama Bin Laden ähvardas USA rünnakutega. Ameeriklaste turvalisus pole ei George Bushi, John Kerry ega al-Quaeda kätes saab USA poliitikast araabiamaades, ütles Bin Laden. Telekanali Al Jazeera teatel poetati ümbrik videosalvestisega nende Pakistani büroo värava juurde ja pole teada, kes seda tegi. USA vägede komandör Afganistanis kindralleitnant David porno on avaldanud arvamust, et Osama bin Laden varjab end tõenäoliselt mõnes Pakistani kõrvalises paigas. Pakistani võimud on selle väite suhtes kahtlust avaldanud. Osama Bin Ladeni värske ähvardus jõudis avalikkuse ette vaid mõni päev enne USA presidendivalimisi, kuidas USA-s sellele reageerib. Eriti vahendab Mall Mälberg. Ameerika idarannikul on kell 11 hommikul ja alanud nädalavahetus, mida üldiselt üsna palju kardetakse. Inimesed just nagu oleksid valmis, et midagi hirmsat juhtub. Pärast seda, kui Osama Bin Laden sekkus presidendikampaaniasse, on olukord mõnevõrra muutunud. Etti Bin Laden ei ähvardanud otseselt kedagi ega millegagi sundistani president vussi, kui Johnud hävitama kampaania katkestama, et reageerida juhtunule. Loore väidab, et bin Laden ei tahtnud niivõrd sekkuda presidendikampaaniasse, kui end maksma panna ja üle pika aja maailmale näidata. See pole aga vähendanud spekulatsioone, et kõige otsituim terrorist toetab ühte presidendikandidaati vussi toetajad ütlesid kohe. Bin Laden tahab presidendiks, kuna sel juhul väheneks tema võrgustikku vaenamine. Servi toetajad jälle viitavad pühasõdalaste veebikülgedele, kus öeldakse, et Bushi poliitika on islamimaailm on nii üles kütnud, et Bush on meile lausa vajalik. Mõlemad pooled kritiseerivad teise interpretatsiooni. CIA on tänaseks üsna veendunud, et video on autentne ja selle on bin Laden. On tehtud nii pildi kui hääleanalüüse. Vusson kampaania viimastel päevadel vaevu ajakirjanikele esinenud ühtegi Perandi. President ütles, et ameeriklased ei lase end oma maa vaenlasel ei ähvardada ega mõjutada. Ta ütles, et senaator Kerry on ilmselt samuti sellega nõus. Kirjutas umbes samal ajal valijatele, et ameeriklased on kindlalt otsustanud Osama bin Ladeni ja teised terroristid kätte saada ja hävitada. Üldiselt arvatakse Washingtonis bin Laden ei mõjuta hääletamist. Ehkki mõned demokraadid loodavad, et Bin Ladeni taasilmumine tuletab ameeriklastele meelde, et põhivaenlane on ikka tabamata. Presidendikampaanias endas on palju viimaste päevadega muutunud. Järjest enam inimesi registreerib end valijateks. Ühe arvestuse järgi tuleb neid sel korral üle 10 miljoni rohkem kui eelmistel valimistel. Floridas seistakse tunde palava päikese all, et eelvalimistel Bushi vastu hääletada. Kuna igaüks oleks parem kui tema või hääletada Bushi poolt, sest mis saab siis, kui teisipäeval puhkekriis ja inimesed on vihased, mida ka pole varem olnud? Vussi keri sõidavad hinge tõmbamata ringi osariikides, kus tulemus kahtlane niinimetatud krants käib, mida on 10. Hayus on olukord eriti keeruline. Vus rõhutab, et üksnes tema viib ameerika kindlalt läbi ärevatest aegadest. Keri väidab, et ameeriklased peaksid üles ärkama ja uue, värske alguse valima. Ja siin nüüd viimane Paul, mille Washington Faust teeb iga päev Bushi poolt 50 protsenti keri poolt 47. Need, ameeriklased, kellega mina olen kohtunud, kui nad on tegelikult surmani tüdinenud ega jõua teisipäeva ära oodata, et saaks oma eluga edasi minna. Õhus ei ole tõepoolest midagi muud, kui Bospiakse või Mall Mälberg Washington. Terroriohuhoiatuse sai ka Lätti, kuid Lätit puudutab Ta hoiatus ei laiene eestile, kinnitas Kaitsepolitsei komissar Henno Kuurmann. Tema sõnul on Eesti eriteenistused tavapärasest valusamad, kuid konkreetseid vihjeid on tulnud vaid Läti kohta. Töö eripära tõttu ei saa kaitsepolitsei lisateavet avalikustada ega üksikasju täpsustada, ütles Kuurmann. Läti sai infot võimaliku terroriohu kohta oma partneritelt, USAl norralt ja Eestilt. Läti kaitsepolitsei, politsei ja siseministeeriumi juhid kinnitasid täna välismaa korrakaitsestruktuuridega tehtava koostööplaani terroriohtude kõrvaldamiseks. Samas ütles Läti siseministeeriumi esindaja, et paanikaks põhjust ei ole. Rünnakute võimalikud objektid on teada ja nende kaitset on tugevdatud. Ta ei ole paljudest objektidest, see pole lõputu nimekiri ning Läti inimestel poleks vaja muretseda kõik teenistused töötavad, ütles peaminister induliseemsis esindaja. Tema sõnul lähtub Lätit ähvardama terrorioht tõenäoliselt radikaalsete islamiorganisatsioonidega seotud isikutelt. Korrakaitseorganid on need isikud juba kindlaks teinud ning on teada, et Läti piiri ei ole nad ületanud. Palestiinlaste presidendi Yasser Arafati tervisliku seisundi kohta on täna tulnud vasturääkivaid andmeid. Arafati abide sõnul näitavad esialgsed Prantsusmaal tehtud analüüsid, et Arafati seisund on hea ning verevähi võimalus välistatud. Anonüümsed meditsiiniallikad on aga viidanud just võimalikule verevähile. Tänase päeva jooksul on Arafati-le tehtud mitmeid analüüse, tema abide sõnul kulub uuringuteks veel mitu päeva. Palestiinlaste allikate teatel on Arafati poliitiline karjäär aga siiski läbi ning liidripositsiooni Palestiina omavalitsuses võtab üle Ahmet Corey Palestiina vabastusorganisatsioonis Aga Mahmoud Abbas. Bagdadis toimus autopommiplahvatus telekanali alla Rabja kontori juures. Surma sai vähemalt seitse ja vigastada 16 inimest. Telekanali teatel plahvatas autopomm nende kontori parklas, kuid pole kindel, et rünnak oli kavandatud just alla rabi ja vastu. Bagdadist lääne pool sai surma kaheksa ja vigastada üheksa USA sõdurit, et sellest teatanud USA vägede esindaja, ei täpsustanud juhtunu asjaolusid. Ta märkis vaided sõdurit, kui sõidan paari provintsis. Selles provintsis asuvad ka mässuliste kontrollitavad linnad Fallout, Chaya Ramadi. Kokku on Iraagi sõjategevuses surma saanud üle 850 Ameerika sõduri. Koos õnnetustes hukkunutega on aga Iraagi sõda nõudnud rohkem kui 1100 ameeriklase elu. Tallinna pedagoogikaülikoolis pidasid aastakonverentsi balti riikide sotsiaalteadlased, peateema oli uued mured ja uued võimalused. Euroopa Liidu laienemise järel. Eesti sotsioloogide liidu presidendi Leif Kaleviga ajas juttu Riina Eentalu. Sotsioloogide sotsiaalteadlased tunnevad huvi, kuidas on meie ühiskond valmis Euroopa liidus taime tulema kui palju Euroopa liit muudab tegelikult inimese jaoks. Missugust uurimisvajadust sotsiaalteadlased Eestis praegu näevad. Eesti sotsioloogide liidu president Leif Kalev. Meil on viimasel ajal tekkinud küsimusi demokraatiaga seoses, et demokraatia on rahvavõim. Kuidas rahva SÕNA muundub poliitilisteks otsusteks? Kahtlemata päris tugev teema kõigis kolmes balti riigis, kus on viimasel ajal päris populistlikke parteidel päris palju edu olnud. Suur Eesti strukturaalne probleem on see, et inimesed lähevad ära. Eesti rahvaarv on viimase 15 aastaga vähenenud ligikaudu 200000 inimese võrra. Eriti on vähenenud tööealise elanikkonna arv. Absoluutne probleem. Ühiskonna toimetuleku seisukohal on tuntumad probleemid nagu liiga aktiivne hariduse reformimine, mis kaotab väga kindluse. Haridussektoris ühiskonna kihistumine, terve rida teisi asju. Leif Kalevi sõnul tehakse Eestis ühiskonda mõjutavaid otsuseid liiga sageli selle põhjal, et kellelegi tuli pähe mõte. Tegelikult peab reforme siiski tegema alusuuringute põhjal. Halva näitena tõi Leif Kalev haridusreformi. Kellelgi kargas mõte pähe. Aga Euroopa Liit ja sotsioloogide enda võimalused. Sotsioloogid saavad veidi rohkem võimalusi Euroopa Liidu kontekstis, teadupärast kõigi balti riikide teaduse rahastamine on küllaltki napp. Eesti paistab silma ka selle poolest, et väga väikesed vahendid on suunatud sotsiaal-humanitaarvaldkonda. Euroopa liidus on need summad kordades suuremad, see annab võimaluse teha uurimistööd. Ma arvan, ei ole vajalik mitte ainult Euroopa liidule, vaid ka Eesti ühiskonnale või siis balti ühiskondadele laiemalt. Euroopas on võimalik edu saavutada ikkagi tugevamad teadlasrühmadel. Ehk see üritus aitab meie suutlikkusele kaasa. Need mõisteid ja seoseid, mida sotsiaalteadlased kasutavad, on arenenud ühiskonna mõtlemisviis. Et see pole Eestis veel korralikult ühiskonna osaks saanud, johtub Leif Kalevi arvates ka sellest, et need teadlased olid nõukogude ajal keelatud. Euroopa Liit mõjutab kindlasti selle arenenuma mõtteviisi ülevõtmist, usub Leif Kalev. Tallinna toomkirikus avati toompäevad, mis kestavad teise novembrini. Hingedepäevani jätkab veel kord Riina Eentalu. Toompäevad, mis sündisid tutvustama toomkirikut, on saanud osaks Tallinna kultuurielust. Seekordse teema mälestused kõnelevad jaoks on toomkirik ise ammendamatu varaait mappide, hauakivide ja sarkofaagi tega. Aga see teema on ajendatud ka nii professor Hugo Lepnurme 90.-st sünniaastapäevast kui ka hingedeajast. Peapiiskop Jaan kiibiti sõnul on see teema oluline, sest see on seotud meie elujõuga. Toomkoguduse õpetaja Jaak Salumäe. Just siin lähenevate pühakute päev ja hingedepäev, et meie katsuksime tuletada meelde ka natukene avaramalt, kui oluline on see, et meie eelnenud põlvkondi meeles peame nende tegemisi meie tuletame ja et meie seeläbi ka ise kuidagi rohkem nagu tunnetame neid juuri, kust me oleme kasvanud. Tähtsustame, nii et see, nagu laiemalt võttes meie mälestuste teema Aga juba aastaid annab Tallinna toomkirik välja ka oma kultuuriauhinda Maarja medalit. Meenutame, et esimene laureaat oli Tõnu Kaljuste ja varem on selle medali saanud veel peapiiskop emeritus Kuno Pajula, vitraažikunstnik Dolores Hoffmann ja president Lennart Meri. Tänavu läks auhind esimest korda Eestist välja tunnustusena sõprussidemete rajamise eest Tallinna ja Helsingi toomkiriku vahel. Maarja medali sai Soome Evangeelse Luterliku kiriku Espo piiskopkonna piiskop Mika Heikka, kes oma tänukõnes ütles nii. Tallinna toomkiriku päevad kestavad teise novembrini. Lisage met maarjamedaliga kaasneva rahalise preemia lubas Mikko Heikka annetada Peterburi Jaani kiriku taastamise fondile spordist. Markko Märtin tõusis täna hommikul Kataloonia rallil liidriks ning on päeva jooksul suutnud oma positsiooni hoida. Märtini edu teisel kohal oleva Marcus Grönholm ees on 39,7 sekundit. Kolmas on Carlos Sainz, kes jääb Märtinist maha 51 sekundit. Eilse võistluspäeva järel juhtinud Sebastien lööb võitis tänase esimese kiiruskatse, kuid oli seejärel sunnitud õlipumba rikke tõttu katkestama. Rally lõpeb homme. Ja ilmast öösel on Eestis pilves ilm, aeg-ajalt sajab vihma, kohati võib tulla ka lörtsi. Puhub kirde ja idatuul kuus kuni 12 meetrit sekundis, öö hakul rannikul puhanguti kuni 15 meetrit sekundis. Õhutemperatuur on miinus kaks kuni pluss viis kraadi. Ka homme Päeval sajab mitmel pool, enamasti Ida-Eestis hoovihma. Tuul pöördub loodesse ja läände, tuule kiirus on neli kuni 10 meetrit sekundis ja sooja on homme kolm kuni kaheksa kraadi. Eeloleval ööl kell neli läheb aga Eesti üle talveajale ja seetõttu tuleb kellad tunni võrra tagasi keerata. Niisugune oli tänane Päevakaja, mis kandis järjekorra numbrit 15889 kuulmiseni.