Me räägime täna olümpiamoest ja stuudiokülaline, on Anu Lensment, et kes on moekunstnik ja moetoimetaja ajakirjas mari Kleer. Alustaks võib-olla sellest, kas maailma moetrendid järgivad ka mingil moel olümpiamoetrende või vastupidi, olümpiamoetrendid järgivad nii-öelda muu maailma moetrende. Eks need asjad pisut seotud on, muidugi peab ütlema, et mood on selline pisut laiem nähtus ja seda mõjutavad hästi suured erinevad muutused ühiskonnas ja, ja mujal ja, ja ka sport võtab moodi. Aga teistpidi siis jälle, et et kuidas siis muud, väljendub siis nagu spordis, et, et, et sport on jällegi pisut selline kitsam alaja hästi funktsionaalne siiski, et seal on selliseid küll ka selliseid alasid, kus on väljanägemine hästi oluline, aga siiski selline tehnoloogiline funktsionaalne pool on äärmiselt oluline moe puhul. Nii et siin saab öelda, et see on nagu mitmepidine mõju pidi. See spordifunktsionaalsus on jõudnud tänavamoodi. Ja teistpidi jällegi siis need moevärvid ja moe moematerjalid noh, mingit pidi on nad ka siis jõudnud jällegi spordimoodi, et see on nii ja naapidi küll. Räägime moe seisukohalt natuke Vancouveri mängude avatseremooniast, noh minu relvastamata silm ütles küll nii, et Eestil oli väga-väga ilus paraadvorm ja seda tõsteti ka ajakirjandusel. Ja ma panin ka tähele jah, et seda ühe parima kollektsioonina siis esile tõsteti, et meil on selline õnnelik asi, et meil on imeilusad rahvusvärvid, et iga iga riik ei saagi nagu olla nii rõõmus oma värvide üle, et see on selline hästi hästi harmooniline kombinatsioon ja sellises kombinatsioonis rõivaid teha kukuvad ka päris head välja, et see värv juba määrab hästi palju. Aga see aast sel aastal oli siis hästi palju valget kasutatud, mis jällegi taaskord mõjub sedasi ülendavalt ja Helendavalt, nii et selles mõttes oli, oli ilus ilus neid vaadata küll, jaa. Kui paljude aastate jooksul te olete jälginud nüüd Eesti olümpialaste paraadvorm, et kuidas, kuidas need muutunud ja teisenenud on kaks ise asja, kas tegemist on taliolümpia ka või suveolümpia ka riietuses on ju väga suur vahe. Eks ikkagi, see on teatud jälle väga selline eesmärgipärane rõivastus, mis neil seal peab olema, et see ei saa olla selline moenäitus ja see ei ole ka aegses spordirõivas, et et seal midagi vahepealset ja ma arvan, et see on päris hästi nagu kajastanud ajastu meelsust ja samas toonud siis välja sellise Eesti maitse või eesti siinse rõiva nagu stiili, et et ta minu meelest meil ei ole olnud selliseid suuri möödapanekuid, sest alati on kasutatud ka selliseid kvaliteetseid võtteid ja brände, kes siis neid disainima neid riivaid, et küll nad juba teavad, kuidas peab olema ja kuidas nagu hea on, et mina nagu negatiivselt küll ei suuda nagu meenutada ühtegi takkajärgi vaadates võib-olla mõnikord on need õlad olnud paisutatud ja mingeid veidraid detaile, aga see on olnud selle ajastu mood ja see on nagu haakunud maailma üldise moepildiga. Nii häbeneda pole kunagi pidanud. Milliste riikide vormide veel esile tõstaksite avatseremoonia põhjal? Jah, see nüüd väga, ma väga hästi ei mäletagi, et, et eks nad seal ju üsna sarnaseks kippusid ka ja väga selliseid esile ei ma ei oska nagu öelda, et ma nagu vaatasin Eestit ja see tundus nii ilusaid Kanadale endale oli väga toredaid asju ja seal oli veel detaile, teistel rahvastel ka. Aga, aga ega nii väga jah ei oskagi esile tõsta, et võib-olla ongi, Eesti oli kõige parem vähemalt selles Öelge kas suvel või talvel on, ütleme kasvõi paraadvormi osas rohkem võimalusi. Ma ei teagi jah, et, et eks igal ajal on võimalusi, et võib-olla talvel on lihtsalt seda mahtu rohkem, mida, mida näidata ja rõivakihte on võimalik rohkem rohkem luua sinna juurde. Et, et selles mõttes on erinevaid, suvel peab veidi veidi vähemaga hakkama saama. Et talvel võib-olla jah, seal saab isegi silmatorkavaks disainida selle kompleksi. Kas teie teadmist mööda teistes riikides kusagil ka mõned sellised silmapaistvad moekunstnikud on juures, olümpiavormi olümpiamoekujundamisel? Ei ole päris nagu konkreetsete praegu öelda ühtegi nime või päris nagu materjali, aga ma olen päris kindel, et see on ikkagi iga rahvuse jaoks hästi oluline oluline üritus ja see on ju nii laialt kajastata üritus, et ma olen päris kindel, et seal on tipptegijad mängus, et, et seal mingi suvaline suvalise asjaga ei keegi välja ei lähe, et sellega ikka tegeldakse päris nagu kõvasti, et kogu see stiil ja imidži oleks terviklik, et sest see on ju samamoodi väga oluline telepildis ja, ja, ja üleüldse, et et see ei ole sugugi Meile, võib-olla ei tundugi see nii tähtis, aga tegelikult saame ka oluline, sest see on nii visuaalne. Kas teid kui moekunstniku inspireeriks olümpiamood, spordimood või on täie inspiratsiooniallikad mujal? Ei jah, ma arvan, et saab nagu kokku panna, aga mõned spordialad on ääretult inspireerivad küll, et et ma ei ole nagu nüüd just nagu teinud, väga tegema ei ole olnud moekunstnikuna nüüd viimasel ajal, aga aga, aga see on selline sportlane selline, mis käib ka ühtpidi nagu samm ajast ees ja selles mõttes on mõttekas sealt sealt võtta inspiratsiooni, sest see on selline tulevikuga tegelemine siiski, et, et kohati ju need kelgutajad, bobisõitjad ja nende kostüümid näevad ju kõik väga ulmelised välja ajad ja suusahüppajad ja need juba just eriti nagu on hästi intrigeerivad need materjalid, mida seal kasutatakse. Et jah, nagu ma ütlesin, et need on jõudnud ka tänavamoodi, et, et näiteks lumelaudurit, kes näevad äärmiselt popid välja, nad on ju tegelikult täiesti tänavamoega üks-ühele, et seal nagu enam ei olegi vahet. Ja numerous laudurites stiil on ju noorte seas hästi populaarne ka, nii et et nii, et enam kohati ei olegi enam vahet, osadel spordialadel kottpüksid just nimelt just nimelt. Kui me nüüd räägime natuke nendest spordialadest, kus võib-olla moekunstnik kui nii-öelda fantaasiavälgatused on rohkem märgatavad, kas või iluuisutamisest näit, näiteks kuidas te iseloomustate nüüd nende kostüümide arengut, noh, siin oli palju juttu Euroopa meistrivõistlustel, kui aborigeenide nii-öelda moepildis esines üks vene paaria isegi pahandati selle peale ja samal ajal Victoria Beckham on öelnud, et kui tema, David ilmuks koju sellises vormis, nagu on mees iluuisutajate välja kujunenud siis see oleks kohutav. Ma ei tea, mul on, jääb üle nõustuda ka proua Beckham on ka selle koha pealt, et kohati tundub, et iluuisutamises on aeg nagu seisma jäänud, et et mõnedel puhkudel mitte, aga, aga mõnedel puhkudel vaatad küll, et kust nüüd siis pärit. Ta on, et et, et on hästi lai ampluaa, aga nagu ma arvan, Allan saanud kommentaaridest ka siis kohati need need sportlased disainima ise oma oma kostüüme ja noh, siis pole ju ime, kui sa ei jõua kõikide asjadega kursis olla, et teed püüad ka endast parimat anda. Uisutamine, ja siis püüad ka väga head kostüümid. Jah, aga tegelikult on see ikka väga nagu spetsiifiline ala. Mul on olnud endale au teha paar iluuisukleiti ühele väiksele algajale iluuisutaja-le ja siis sain ka aru, kui peened nüansid seal mängivad ja õigupoolest kui palju seal tegelikult tuleb nagu pingutada selliste efekti. Vot asjadega, et seal ei saa nagu tagasihoidlikuks jääda, aga teistpidi jällegi kohati mulle tundub, et siis need iluuisutajad oma disainides või oma rõivaid disainides on pisut üle pingutanud, et seal natuke maitsevääratus dega tegemist, et ma just meeste sõidu puhul seal ühte panin tähele ühte selliste roosade nööridega musta com elektriet. See tundus minu jaoks juba natuke nagu nagu nagu liialdus. Kas teie arvates mees, iluuisutajad peaksid oma kostüümivalikul jääma eeskätt mehelikeks, sest ma julgeksin väita, et paljudel mees iluuisutajate on natuke natukene naiselikkust. Ja et ma usun tegelikult ka, et, et, et seal peab olema sära ja seal peab olema efekti. Aga seda kõike annab teha ka nagu natuke maskuliinsus omas võtmes, et kohati mulle tõesti tundub, et seal kaob see selline suguda vaheline piir on nagu väga ära kadunud, et ei tea, kas see nagu on hea, et ühtpidi on ju tegemist tõepoolest sellise sellise tantsulise alaga ja efektile efektse alaga, et seal nagu ei saa tõesti nagu lihtsalt tavaline särk püksis minna sinna esinema, seal peavad olema läikeid ja efektid ja jaoks kangas peab mängima ja nii aga seda ma usun, et saab teha nagu natukene teistmoodi ka, aga noh, kui ta nii on, järelikult sellel on mingi mõte, järelikult see kuidagi töötab sellele publikule või siis žüriile või ega nad Sist päris uisapäisa riivas ta ennast. No iluuisutamise publik üldse vist on natuke spetsiifiline hokit vaatab minu meelest hoopis teistsugune publidki, aga hokimood on teistsugune, ta peab olema eeskätt funktsionaalne, te selle intervjuu alguses rõhutasite funktsionaalsus. Noh, seal on nii palju tarvis kaitsta ennast erinevate siis nende löökide eest, mis seal võimalik saada on ja see kõik peab sinna rõivaste alla ära mahtuma, mistõttu need on sellised XXL. Aga iluuisutamises on ikkagi see puhas keha, ilu ja plastika, mis peab välja tulema ja, ja seda need rõivad ja materjalid siis ka edasi annavad. Räägiks pisut ka naistennisistide rõivastuses, noh minu jaoks natukene üle pingutada oli näiteks serblanna Jelena Janukovitši sitsida ja sotsidega kostüüm, et mida te arvate näiteks naist? Moest see on jällegi selline selline ala, mis, mis natuke nagu võimaldab ühtpidi olla nagu naiselik ja ja et seal nagu ei ole otsast nagu vajadust kuidagi nagu noh, see funktsionaalsus on nagu see, et sa pead laskma õhku läbi olema mugav, eks muud muud muud variant või vahet, seal ei ole või muud erilist niisugust eeskirja. Et ma olen ka vaadanud, et õdede Williamsite kipuvad ka olema siuksed, päris omalaadset kostüümid, millest on nagu ka olnud palju pilte ja palju juttu ma ei tea, mina arvan, et, et miks ka mitte, et kui see, kui see tema tulemust ei sega kuidagi ja kui, kui, kui ta muidu on tubli tegija, siis lasku käia, et miks sa omapära teatadki seal nimega kaotis olema, ainult et see kohati on küll selline tunne, et silm tahab harjumist, mõtled natuke kaasalt, miks ta nii välja näeb, aga aga teisest küljest, miks ka mitte, et et mina ei ole vastad, las tulla nagu rohkem spordi juurde. No samas ütleme ka naistennisistid peavad arvestama ju oma pikkust, oma kaalu, oma kogu see, mis sobib võib-olla Jelena Jankovitšile või Ana Ivanovicile, see kindlasti ei sobi Kaia kanepile ja ma arvan, et see ei sobi ka küllalt kogukatele õdedele, Williams itele. Jah, jah, eks, eks ta ole küll, et seal on ikkagi vaja vaadata, et kõik vormid püsiks paigal ja midagi seal kuskil välja ei vupsasel selle sportimise käigus, nii et selles mõttes peaks selle funktsionaalsuse peale ikka pisut mõtlema küll ja esteetika peale ka, et see asi siis ka veel kõik ilus välja näeks. Millistest spordialadest võiks veel seoses noh, ütleme sellise huvitava moega teie arvates juttu teha, noh eeskätt muidugi On kommenteerimist väärt iluuisutajad, sest noh, see on tõesti selline ala, kus peab ühel ühenduma sportlikkus ja kunstilisusega. Kas teil veel midagi on silma hakanud? Noh, eks eks need iluvõimlemised ja need alad on ju samamoodi, kus on kostüümi oma oma roll ja tähtsus, et see on natuke sarnane, võib-olla seal iluuisud mõtlemisega et seal tuleb samamoodi see plastika ja, ja, ja keha kehavormid nagu peavad saama siis rõhutatud nende rõivaste poolt, et selles mõttes on, on need alad kindlasti ka. Aga, aga ma, no ma usun, et, et see on nagu üleüldine, et tegelikult, kui vaadata ka suusakombinesooni seal muidugi ei ole väga palju lõikega teha, et seal õige peab olema selline liibuv ja teatud selline nagu ta on, aga seal saab siiski nende värvidega väga palju nagu mängida ja nende just nimelt nende lõigete Nende kujunditega, mis siis nagu tekivad keha peale, et see on nagu see teema, millega, millega suusatamisest tegeldakse. Aga, aga muidu noh selles mõttes, et võib-olla jah, tõesti ei saagi aru, kui palju mood on mõjutanud sport. Aga kui me vaatame ajalooliselt niimoodi ülevaate, siis isegi kui korvpallirõivaid vaadates vahe on ikkagi nii suur, et alles paarkümmend aastat tagasi olid need sellised väiksed lühikesed püksid ja liibuvad maikad, millega mängiti ja nüüd on ju see pilt hoopis teistsugune. Nii püksid põlvini, püksid põlvini ja see jalgevahe on kuskil põlvede juures seal, nii et see on hoopis hoopis teine stiil, et et, et, et need muutused on tegelikult ikkagi väga suured ja ja, aga samas see on mind tõesti rõõmustab see, et mina mäletan juba väga hästi nõukogude aega, kui sportlased olid kõik hästi ühte nägu ja naastallid, nii naised kui mehed, erilist vahet ei ole eriti. Noh, ma just neid mäletama hästi. Et jah, ei, lääne pool oli ka, oli ka teistsuguseid ja see nägi kohe nii oli nii üllatav vaadata, eks. Aga, aga mul on nagu hea meel, et selline naiselikkus ja mehelikkus ikkagi spordis on, on rohkem nagu arenenud. Loodan, et see nii ka jääb, et, et siin on ikkagi, see on ikkagi nagu hea vaadata. Aitäh. Anu, milliseid spordialasid teise jälgite? Ma jälgin eelmisel hetkel aktuaalsed, et kuna ma noorpõlves natukene murdmaasuusatamisega tegelesin, siis ma ikkagi kõik olulisemad murdmaasuusaetapid ja üritused katsun ära vaadata. Aga, aga muidu muidu ma selline väga suur vaata, ei ole, et eks ma nagu nagu hea meelega parem teen ise natuke sporti, kui et vaatan seda kastet. Ma, ma teen niimoodi, mitte just sporti, aga ma üritan olla väljas ja olla liikuv ja nii ja mul on üks selline hobi küll tekkisid mõned ajad tagasi on merekajakiga sõitmine, mis on selline minu üks selliseid asju, mis mind kuvad kutsub, tahaks seda teha. Väga jah, see on väga-väga vinge ja seal on. Seal on samamoodi päris oluline see, mis seljas on, et oleks mugav ja, ja hea seda teha. Suusamaratoni ei sõida, ei, nii palju mitte. Ja ma arvan, ma suusatasin oma suusatamise nagu, nagu keskkooli ajal ära. Kui esiti palju enam nii ei tõmba, sellist rasket spordi töötu suusatööd teha ei ole just minu rida enam. Millisel tasemel te olite? Ei, ma ei olnud üldse kõval tasemel, et ma olin, ma lihtsalt tegin kõvasti, aga ega ma ei olnud eriti andekas, nii et ma olin selline, kes oli trennis alati esimene, on ka võistlustel ja lõbu. Et annet selle koha pealt ei puudu, nii et siis ma otsustavalt ka ja just nimelt tegin selle otsuse, et ma enam ei suusatama. Nüüd tegelen moega, et see oligi selline kiire. Pööre, aga samas, kui on kasvõi keskkooli ajal sporti tehtud, siis ilmselt inimene jääb mingil määral sporti jälgima. Ja jälgima ja see jääb ikkagi kuidagi kontidesse ette, et mul oli ka selline kogemuseta, et tegin, koormus tehti hiljuti ja, või noh, mõned aastad tagasi ja, ja siis üllataval kombel oli see nagu päris hea tulemus, ehki ma ei olnud tõesti tugevasti sporti teinud ja siis ma nagu personaaltreeneriga rääkides jõudsime selleni, arusaam siin, et, et see, et ma seda kunagi ikkagi tegin moodi süstemaatiliselt üldse tegelikult jätab väga hea ikkagi põhja nagu keha sisse. Et, et selle poolest peaks ikka ja lapsi ja noor nagu panema sporti tegema küll, et see annab nagu eluks sellise mingisuguse tausta. Ja kõik algab perekonnast. Just aitäh, Anu, et leidsite aega siia stuudiosse tulla.