Kaunist päeva kõikidele rahvateenrite kuulajatele väljas on ilus kevadilm, vähemalt siin. Tallinnas päike paistab ja Tallinna stuudios on koha võtnud sisse Sulev Valner. Ja vabandust, Peeter Kaldre ja Aarne Rannamäe. Mina siis saatejuhi rollis nagu tavaliselt tavaks saanud ja seal teispool lumist lagendikku ehk Tartus on, on Sulev Valner. Tere hommikust. Juhtub igasuguseid keelevääratusi, no Eesti on jah, nii suur muidugi, et kui me täna hommikul kuulsime, et temperatuuride vahe on miinus ühest miinus 21-ni, siis elame tõesti suurriigis. Jah, aga sul ka loodetavasti seal Lõuna-Eesti mägismaal on, on ilus ilm ja lumi sulab, kuigi hommikul tuli teda natukene isegi juurde? Jah, ei tundub, et suusatada saab vähemasti Haanja kandis ikka veel tubli paar nädalat, võib arvata. Üks päeval ilmuv ajaleht kirjutas Sulev sinu kohta, et et sa olla läinud sinna kuppelmaastiku vahele ainult selleks, et mõruks maavanema kohta noolida. Aga sa, kas sa lükkad selle ümber või või, või ütled, et vastabki tõele, peab kohe ära küsima? Huvitav jah, et ei oska kohe nagu seksasja kohta midagi öelda. Kuidas huvitav, kuidas see noolimine peaks nagu käima reaalselt, et et läksid oma isatallu ja ootad, kuni seda kohta sulle pakutakse, teadagi kuidas? Nad ütlesid, et oled valmis selleks no siis võiks ju igasugu kohti pakkuda. Ja, aga üks vist vastab tõele. Nagu ka meedias kirjutatakse, et tollest väikesest lühikesest ametist oled sa nüüd prii, seda teevad hoopis tugevamad jõud. No seda küll jah, et see Võrumaa teatajas ma tõesti enam ei ole, mis iseenesest lõppes kiiresti ja minu jaoks selles mõttes väga valutult, et et sain nagu ruttu vabaks ja las siis teised tegelevad sellega edasi. Aga kas sa, Sulev olid ka selleks valmis, et sa nii ruttu sealt pead tirinal tagurpidi tagasi tulema või, või arvasid sa ikka, et su karjäär nagu pikemalt kestab? No ega ma päris sinisilmne ei olnud, et ma nüüd oleks arvanud, et, et ei ole mingeid probleeme ees näha, et eks ma ju teadsin seda olukorda, mis võib selliseks keeruliseks pöörata, noh täpselt seda, mis toimus, muidugi oli, võib-olla ei olnud võimalik niiviisi ette näha, aga, aga selles mõttes ma, ma kindlasti ja ei saa ka öelda, et ma olin nüüd nii naiivne. Arvasin, et, et midagi sellist ei või juhtuda. Aga, aga ma arvan ka seda, et et selliste selliste asjade puhul elus ei saa nagu ju inimene teha alati valikuid, et, et ta läheb ainult et sinna, kus tal on 100 protsenti ette ja 100 protsenti taha kõik kindel. Et mõelge, kui, kui igav ja kui, kui vähe, vähe me siis elus nagu tehtud saaks, kui me iga sammu niiviisi võtaks ette ainult juhul, kui meil nii-öelda ette ja taha on kõik nagu ülimalt kindlustatud. Et vahepeal nagu õigete asjade puhul peabki teatud riski peale minema, et see oli siiski ka teatud risk, mille peale ma teadlikult läksin, eeldades, et ma võin seda endale lubada. No igal juhul on Võrumaa teataja nüüd kuulduste kohaselt kindlates kätes, sest mina igatahes küll usun, et Inno ja Irja Tähismaa selle lehe nüüd uutesse kõrgustesse viivad. Nojah, ei tea, minul ei sobi seda ilmselt kommenteerida, eriti et eks see on, eks see on nüüd Võrumaa inimeste otsustada, mis nad tegelikult, et sellest asjast arvavad, et et ega siis lõpuks ajakirjandus noh, ei ole ju ka kuskilt taevast alla kukkunud just sellisena, nagu ta on. Et lõpuks lugejad ikkagi seda mõjutavad väga suuresti, et et need on konkreetsed Võrumaa inimesed, ütleme, et umbes 3000 tellijat, kes sellel lehel on ja ja need on Võrumaa ka firmad, kes sinna seda reklaami ostavad või ei osta, eks ole, tellijad, keda kas tellivad või ei telli. Et selles mõttes on see otsus ikkagi, mis edasi saab ja suuresti inimeste kätes, noh, muidugi mul ka ülearu suuri illusioone selles osas ei ole, et inimesed nagu elu on seni näidanud, osutuvad tihti, ütleme, sellisteks väga leplikeks ja inertseteks. Et natukese võib-olla pahandatakse, siis lüüakse käega, et on nagu on ja läheb elu edasi. Sulev, ma pean, enne, kui me selle teema lõpetame, joone alla tõmbame, ma pean ühte asja su käest ikkagi küsima. Ma lugesin kommentaare internetis siis sinu vabastamise ja kogu selle jaskari ümber, mis, mis Võrumaa teataja ümber toimub, et mis asja seal ikkagi nüüd siis nagu jagatakse, et ma saan aru, kui, kui raha ajab inimesed natukene peast hulluks või või on mingisugune võim jagada, aga, aga mida ühe sellise väikese maakonnalehe puhul nagu jagada on mille, mille pärast tasub niimodi kakelda? Noh, seda peab küsima muidugi nüüd nendelt, kes seda, kellele see tõesti elu küsimus olla. Ei, ma küsin seda nimelt sinu käest, et sa ei ole ju teadupärast selle lehe omanik ei kuulu selle ringi ja sind toodi nii-öelda lihtsalt ajakirjandustööd tegema. Jah no ega tal nüüd ütleme ta nüüd nii väike leht ka ei ole ju nii väheoluline, et selles nagu mingit võib olla, Tallinnast vaadates tundub küll, et oh, mis ta nüüd nii väga on, aga ta on ikkagi tubli keskmine, korralik maakonnaleht ja ja vähemalt headel aastatel on seal ikkagi käivet olnud ka nii palju, et ta täitsa keskmiselt ikka saab hakkama. Iseasi, et noh, võib-olla, et viimane aasta nüüd ei ole just eriti edukas olnud ja ja praegune situatsioon, ütleme, on selle tõttu pigem natuke nutune. Aga et selles mõttes küll jah, et hetkel nagu sellist väga suurt tulusust sealt ei paista. Tulu tuluks, aga kas, kas see leht siis nagu paljastas kohalike magnaatide mingisuguseid patutegusid või oli, oli mingisugust sellist kohaliku maakonnataseme musta pesu pesta, mis, mis leheveergudele ei tohtinud või, või vastupidi, sinu ajal oleks võinud sattuda? No ütleme seda, võib-olla peavad nüüd kommenteerima mõned teised inimesed, aga, aga natukese seda motiivi seal taga on küll ausalt öeldes, et need, kes Võru linna elu nagu lähemalt teavad, need teavad, mis ringkonnad ütleme mis ringkonnad võib-olla võisid natuke ennast puudutatuna tunda vahepeal ilmunud materjalidest, mida võib-olla nüüd enam ei ilmu. Selge. Nagu öeldud, paistab päike, kevadeks, tuleb varem või hiljem mühinal, paraku on selle kevade tulek võtnud ka natukene ja, ja üldse mitte võib-olla natukene kriminaalseid pöördeid. Ehk siis ma viitan siin otseselt sellele jääpurika-loole, kus üks 15 aastane tütarlaps Tallinna südalinnas sai jäämassiga vastu pead ja lebab ka praegu haiglas raskes ja väga, väga tõsises, isegi eluohtlikus seisundis. Ja noh, ütleme nii, et õnnetusi juhtub ju ikka. Aga kriminaalne selle asja juures on, on siis tõesti see ja, ja need juriidilised järelmid, mis, mis on nüüd paari päeva jooksul pärast seda, seda juhtumit nagu välja tulnud on, on päris huvitavad. Eilne aktuaalne kaamera tegi ka selle kohta loo. Ja sellest loost võiksid nagu õppust võtta tegelikult kõik Eesti majaomanikud, olgu need siis maja siis majaks mingisugune viie või üheksakordne ja kuue raadnaga nii-öelda magalatüüpi, maja või individuaalmaja, mille, mille katuseserv ulatub tänavale. Ega seal suurt suurt vahet ei ole, kui siis ainult selles selles jää ja lume massiivis, mis, mis alla alla tuleb. Ja selle selle loo järgi siis me saime teada, et, et need lindid, toikad ja kõik muud hoiatusabinõud, mis, mis on pandud majade ette, et inimesed ennast eemale hoiaksid, ei ole tegelikult juriidilisest vaatepunktist vaadates mitte midagi vä. Mina pidasin seda nii siukseks väga hoiatavaks ja heaks abinõuks, et inimesed oleksid lihtsalt ettevaatlikud, et katuselt võib midagi kaela sadada, aga nüüd prokurör ütleb, et, et tegelikult need ei, ei vääri üldse mingit tähelepanu. Noh, selles mõttes nad muidugi võib-olla puhtjuriidiliselt nad ei vääri tähelepanu, aga, aga hea, et nad olemas on. Ma, tulles ka siia raadiomajja telemajast, mis on umbes 200 meetrit, nägin neid silte ja, ja kui ma, kui ma neid linte nägin, siis ma tõstsin kohe pilgu ülesse ja nägin, et ahaa, ripub küll, läksin üle tee teisele poole, aga, aga tõepoolest, et see, kui sa selle lindi või toika tõmbad, et ega see ei vabasta sind kohustusest oma katus puhtana hoida. Jah, teisest küljest ütleb prokurör niimoodi, et, et kui vaja, siis katust tuleb puhastada praktiliselt iga päev, aga, aga see on samasugune nagu väide, et et ma ei tea. Ja nad peavad panema ette päiksevarjud või, või lumevarjud, et, et katusele ei 100, ei 100-ks lund, eks ole. Noh, vaadates seda, mis ikkagi sellel talvel on juhtunud, on see on see üsna niisugune noh, natuke ebareaalne ettevõtmine, siis, siis võiks ka prokuratuur vaadata näiteks selle olukorra peale, mis nagu linnatänavatel valitseb ja ma tean vähemalt kahte linna, kus, kus olukord on, on ikkagi nüüd kevade saabudes täiesti masendav. Üks neist on see linn, kus meie praegu Peetriga oleme ja teine on selline, kus on Sulev Jah, aga eks see on natuke seda tüüpi juhtum, et mis mõnes mõttes isegi isegi jah, sel aastal ju omamoodi huvitav, et ilmselt ühelgi varasemal aastal ei ole nii palju räägitud sellest purikate koristamisest ja sellega ei ole ka nii palju tegeleda, et ma arvan, ühelgi varasemal aastal kui, kui tänavu aga aga juhtus sellegipoolest justkui nagu peaaegu et ära sõnatud, vot selline õnnetus. Aga, aga noh, et mingis mõttes on see jälle selline tõenäosus teooria, mis ütleb, et ühel hetkel selline õnnetus juhtub ja kui see õnnetus juhtub, siis igal juhul on selles keegi süüdi. Ja ja, ja ma ei teagi, mis sellega selles mõttes on natukese tegelikult küll ma ütleks siiski, et selline õnnetu juhus, et mina küll ei hakkaks või ei oskaks nagu nüüd eriliselt süüdistada võib-olla selle maja omanikke võrreldes kümnete teiste linnamajadega, kellel lihtsalt sellist õnnetust ei ole juhtunud. Mõnes mõttes juhtum oli nagu omamoodi selline deja vu juhtum, sest mõni aeg tagasi teatavasti ju üks Eesti kodanik, tütarlaps sai Peterburis täpselt samamoodi jääkamakaga, mis ülevalt katuselt tuli, sai pähe ja samamoodi väga raskes seisundis, kui ma ei eksi, vist siiamaani on, on seal haiglas tema, temal oli see lugu, tal olid kõrvaklapid peas, ilmselt ta ei kuulnud, kui töömehed, kes seal katusele seda jääd, toksisid teda hoiatasid ja ja nii ta läks. Et noh, selles mõttes sa ütled, et noh, et eelmistel aastatel pole olnud, aga eelmistel aastatel pole eriti ka lund olnud. See aasta on ju erakordselt palju lund ja, ja vaatame siis ma olen näinud maja, kus kus töömehed toksivad selle jää alla ja kahe päeva pärast on täpselt samasugused purikad tagasi. Nii et selles mõttes peaks nagu permanentne töömees olema. Vaata et igal katusel, kes seda, kes seda seda asja toimetab. Aga kui sa Aarne rääkisid, et prokurör ütleb, et et see majaomaniku kohus hoida katused puhtaks ja sa viitasid ka sellele, et tegelikult ka linnavõimu kohus on hoida teed ja täna vot sellisel moel puhtad, et õnnetusi ei juhtuks ja on täiesti hämmastav ja on ime ja on õnn, et neid õnnetusi ei ole siin Tallinnas väga palju juhtunud. Sest noh, kõik, kes on kas jala käinud või autoga sõitnud, need teavad, milline vaev ja häda on sõita kuskilt kõrvalteelt välja peateele. Sellepärast et hanged on nii kõrged, et sa lihtsalt ei näe neid autosid. Ja sa ei näe ka neid inimesi, kes hakkavad üle üle tänava minema. Alles eile ma sõitsin Vabaduse puiesteel, seal on niimoodi, et seal on kaks, kaks rida ühes suunas lähevad ja parempoolne rida sisuliselt oli pool rida oli kadunud, sellepärast et lumehanged on, on selle kõik kinnikatsed. Kogu talve nii olnud samas kohas, las ma pidin eile ise bussiga kokku, peaaegu põrkama ja minu peas noh, midagi ei juhtunud, aga minu peas tekkis ka just selline juriidiline mõte, et mis siis oleks olnud, kui kui oleks olnud see õnnetus, et, et kas, kas keegi üldse nagu noh, vaevub mõtlema selles suunas, et, et asjaolud on sellised, et ütleme noh, linn on selles süüdi, et lund ära veetud ja et seal, kus peaks olema kaks sõidurida, on tegelikult üks ja buss, kes tuli oma taskust välja, ei keeranud mitte oma ritta, vaid otse teise ritta ja otse peaaegu et mulle ette. Et siin oleksime lahendanud seda nagu tavalist liiklusõnnetust, aga, aga mitte kui, kui, kui ütleme, linnavõimu tegemata tööst johtunud õnnetust. Ja selliseid õnnetusi on kindlasti väga palju praegu linnas õnneks mitte fataalseid jah. Ei, no kui tegelikult tahta niiviisi tõlgendada seda asja, siis ma kujutan ette, et siin ilmselt linnavõimule võiks ikkagi esitada väga palju, ütleme vähemalt auto plekimõlkimise arveid sellel aastal mis noh, ühel või teisel viisil vähemasti on põhjendatavad sellega teeoludega, eks ole, kõrgete hangedega, kitsaste tänav, vaata ka. Iseasi, et kas see põhjendus teatud juhtudel võib selgelt olla ka siis ütleme, pastakast välja imetud, et et ega see ei võta jälle nagu eeldaks autojuhilt ikkagi kohustust olla ise ettevaatlik. Et kui on kõrge hang, siis sõidan peateele, ilma et vaatakski. Et siin on jah, nagu kahte pidi see, see tõlge. Jah, aga ütleme nii-öelda katuse või majaomanikule, et katus peab puhas olema, on muidugi õige, ainult et kui, kui linnal, kui riigil ei ole raha, eks ole, et lund ära vedada siis kust sellel majaühistul või korteriühistul või individuaal maja või ridaelamu omanikul peaks, peaks see raha olema? Seda raha lihtsalt ei ole, sest et ühe ütleme siin arvuti on välja arvutatud, et mingi mustamäe-tüüpi viiekorruselise kuue trepikojaga maja katuse puhastamine maksab keskeltläbi 10000 krooni noh, rääkimata sellest, et kas seda, seda tehnikat saab alati nagu kohale tellida niimoodi noh, päeva ja tunni pealt, kui kui seda täpselt vaja on, aga 10000 krooni sellises majas ja kui seda peab ajama ütleme kord nädalas mõnikord isegi võib-olla sagedamini, mõnikord harvemini, siis on see väga kopsakas osa selle selle ühistu eelarvest. Ja, ja kust need inimesed selle rahas peavad võtma nagu see, see pool on nagu täiesti läbi, rääkimata. No aga siin ongi nüüd see riski küsimus, et samas, kui sa ei korista seda lund sealt ära ja juhtub õnnetus, siis tõenäoliselt see kahju ütleme, kahjunõue või siis süüdistus on jälle väga karm, eks ole. Sa võid küll loota, et sellist õnnetust ei juhtu, kui sa jätad, ütleme, koristamata, aga aga ühel hetkel kellegagi ta juhtub. Noh, tegelikult on sama asi, kui ma nüüd maainimesena võtan näiteks kas või teede lahtiajamise ja liivatamisega, et ega siis sealmaal ütleme neid kohalikke teid nüüd näiteks liivatada küll keegi sellel talvel ei jõua noh, lumi jõutakse ära lükata küll ja selle selle koha pealt isegi ei saa üldse nuriseda. Tegelikult kohalikud need teede lahtilükkajad on väga tublid ja väga korralikult teevad, aga, aga teed on libedad kahtlemata, et see, see kulu juba läheb valdadele kindlasti üle jõu, et et nagu kõiki neid hoida ideaalses korras, et siin on jälle riski küsimus, eks ole, et kui autojuht põhimõtteliselt kaebaks näiteks valla peale, et et tee on noh, ütleme sõitmiseks liiga libe ja vot sellepärast sõitsin kraavi ja rikkusin auto koera, ma ei tea, mis juriidiline tõlgendus. Aga see ongi see, mida ma just tahtsin nagu diskussiooniks välja pakkuda, et on, on kaks põhimõtteliselt ühesugust asja, ühe puhul on kindel süüdlane olemas ja teise puhul ei ole samas nii-öelda süüdlast, kelle, kelle peale kõigepealt noh, saaks näpuga näidata, on, on lihtsalt juhi enda hoolimatus mida, mida kõigepealt välja tuuakse, aga, aga, aga tegelikult on ju asjad väga, väga sarnased. No on küll jah, samas on teada, et näiteks valdadel on lumekoristusraha niikuinii juba ammu üle kulutatud, sellel talvel. Noh, nii nagu ilmselt Tartu ja Tallinna linnalgi, ega, ega siin vahet ei ole, kas on väike vald või on suur pold? Hea küll. Meil jääb üle ainult soovitada inimestele, et olge ettevaatlikud ja tõesti, kui te lähete mööda mööda ääri, siis vaadake rohkem ülesse kui, kui jalgade ette, et see on ilmselt kasulikum ja ja tõepoolest ka noored inimesed võiksid võtta kõrvaklapid peast ja ja see, see heli. Mul oli eile võimalus seda heli kuulata oma oma kõrvaga, kui sealt ülevalt tulema hakkab. See on ikka, see on ikka nagu, nagu sõjakuulutus. Kui ka tonn tonn lund ja jääpuru sealt ülevalt alla tuleb, nii et olge, olgem tõesti ettevaatlikud, meie oma elud on mängus. Räägime edasi poliitikast. Poliitikas läks sel nädalal kuidagi väga, väga põnevaks. Alustame siis ümberpööratud järjekorras ehk siis sellest, mis, mis toimus eile. Ma nimetaksin seda rahvaliidu lagunemise suureks alguseks või jää minekuks. Rahvaliidu. Teel järgmistele valimistele. Kuidas teile tundub? See võib nii olla, nojah ütleme, et see jää pragunes ju ilmselgelt ammu, aga eile tõesti hakkasid nagu mingid tükid minema ja nüüd on küsimus, et kas see on tõesti üksik tükk ja ärme liialt palju tähelepanu pööra või on sealt suuremat. Et tegelikult eile oli ju ikkagi kaks uudist, üks oli siis hommikul Eesti Päevalehe artikkel, mis rääkis sellest, et väidetavalt rahvaliit on peaaegu et in corpore ühinemas sotsidega mille puhul küll seda on nagu siis usinalt ümber lükata ja huvitav ongi teada, et kas nüüd kas tegelikult nagu pigem vastab tõele ja, ja see ümber kajad ei, lihtsalt püüavad seda edasi lükata selle uudise nagu kinnituse saamist või, või oli siis Eesti Päevaleht ütleme niiviisi esitanud soovkujutelmi tegelikkuse pähe ja tegelikult midagi väga suurejoonelist ei ole toimumas. Aga noh, et võib ju nagu ka oletada, et Aivar Sõerdi ja Tarmo Männi avaldus tulenes nagu sellest tuli avalikuks nagu samm üks ja kuna nemad kindlasti sellega ei taha ühineda, siis nemad nagu läksid teatasid avalikult oma liikumisest teises suunas. Pigem tundub küll, et Päevaleht oli lihtsalt hästi informeeritud ja Aivar Sõerdi kommentaarid lahkumise järel olid ka seda. Kinnitasid seda, et, et tol on toimumas mingisugune järsk pööre vasakule ehk siis ühinemisele sotsidega. Kuigi see vasakule ja paremale on antud juhul kuidagi väga-väga veider. Ma alles selle lahkumise järel sain nagu endale päris teadvustatud, et, et rahvaliit on Paremtsentristlik partei, ma ei tea, kus nende poliitikast küll välja oleks pidanud varem paistma. No nende retoorikas on see olnud juba Villu Reiljani aegadest ka ja see on alati kõlanud natukese kummaliselt, sellepärast et ühest küljest olles nagu ühtpidi selgelt sellise vaesema elanikkonna kaitsja siis samas öelda nagu aga politoloogiliselt me asume paremas pooles, siis kõlas ütleme, Villu Reiljani või Arnold Rüütli suust niiviisi natukese huvitavalt ja ja minu meelest, et ka see eilne põhjendus Tarmo Männi suust, eks ole, endise Arnold Rüütli kantseleiülema poolt, et tema on nagu kogu aeg hinges selline parempoolne olnud. No ütleme, et ei kõla just liiga veenvalt, et, et pigem ikkagi, ma arvan, siin on ikkagi puhtalt küsimus järgmisteks riigikogu valimisteks nii-öelda kindla peale minekus, et eeldades, et Reformierakond on küllaltki edukas järgmistel valimistel, kui Reformierakonna nimekirjas saada piisavalt kõrge koht, siis siis ka koht Riigikogus on sama hästi kui kindel. Et ma arvan, et see motiiv on siiski olulisem kui mingisugune ütleme, sünnist saadik alata natuke paremale vaatav ilmavaade. Mänd küll rõhutas ka seda, et Reformierakonnaga on, ma ei tea siis, kellel temal olnud viimasel ajal viimase aasta jooksul olnud väga hea koostöö ja, ja see nagu kallutas lõplikult, aga aga, aga Sõerd ütles otse, et tema ei taha vasakule minna ja tema sellepärast ühineb Reformierakonnaga. Et selline maailmavaade nagu sotsidel tal tal nüüd küll ei ole ja ja eksis, kas ta siis kavatseb ka nii-öelda jätkata, ta ei ole ju teatavasti praegu ülemäära suures aktiivses poliitikas pigem ainult ühe laevafirma asju, aga, aga siis ju siis on, on sihiks seatud järgmise aasta valimistele ja ja vaja on ennast varakult ära positsioneerida. Mina küll mäletan Tarmo Mändi kui üks ühte vihasemat Reformierakonna kritiseerijat, ma olen näinud just just väga palju neid foorumi poliitikasaateid, mis viimasel ajal olnud siis Tarmo Mänd on väga lõikavalt ja väga teravalt kottinud just reformidega. Ja väga hästi ja põhiliselt jah, tükk aega ta hoidis ennast varju pärast kadriorust lahkumist, aga aga kui ta jälle nii-öelda debatti kiri on avalikkuse ette tuli eelkõige just mina mäletan ka neid foorumi saateid, siis, siis tegi ta seda väga hästi väga sõnaosavalt ja väga, väga selgelt, nii et selles mõttes noh, võib öelda, et Eesti poliitikas meid enam vanu vanu neidsamuseid enam miski ei üllata, siis siis väikene ime on, on see küll, et Mänd valis just nimelt Reformierakonna selleks järgmiseks maandumise kohaks. No Eestis hakkab maad võtma see Hiina kunagise liidri Deng Xio pingi kuulus ütlemine, et pole tähtis, mis värvi kass on, peaasi ta hiiri püüab. Ehk siis ei ole tähtis, mis maailmavaadet erakond esindab. Tähtis on see, et kas ta tulevastel parlamendivalimistel on edukas või mitte, see on natukene natukene nagu hämmastav, noh tegelikult on ju parlamendivalimisteni umbes täpselt aasta. Nii et ridade, nagu öeldakse, koondamine on hakanud peale juba küllaltki varakult. See on nagu üks asi. Teine asi on see, et minul ausalt öeldes on natukene kahju, et rahvaliit noh, vist võib arvata, et, et see on nüüd rahvaliidu lagunemise algus ja ma arvan, et ei, ei pea eriti kaua ootama, et see erakond kaob Eesti poliitiliselt areenilt ja kellad hakkasid eile lööma. Jah, aga minu meelest sellist erakonda võiks täiesti Eestis olla ja säilitada sellepärast et tal on ikka väga kindel nišš olnud, tal on väga kindel valijaskond olnud ja, ja ma ei tea. See on moodi nagu ka valijate petmine, kes läbi aastate aastakümnete on ikkagi selle erakonna poolt ju hääletanud. No ma arvan ka, et kui vaadata maa poolt, siis rahvaliidul on ju endiselt päris korralik kohalik võrk ja toetuspind ja kohalikel valimistel nad küll oma nimega seal ei esinenud, aga siin on tehtud statistikat, et paljudes kohalikes volikogudes ikkagi vähemasti rahvaliidu taustaga inimesed, kellest võib-olla tõesti juba nüüd on juba põhjust varsti rääkida kui endistest rahva rahvaliidu liikmetest või endistest rahvaliidu inimestest nad on ütleme endiselt päris tugeval positsioonil paljudes kohalikes omavalitsustes. Et sellele baasile peaks olema võimalik ehitada, ütleme ka taastada väga korralikku sellist ennekõike Eesti kui terviku ja maainimeste huvide eest seisvat erakonda. Aga see eeldab ka seda, et, et need inimesed, kes tõesti seda üritavad teha, et neil oleks oleks nagu visiooni ja läbilöögivõimet ja, ja kahjuks jah, see tundub küll nii, et, et see on üks neid erakondi, mille puhul nagu baas on tugevam kui pealisehitus. Et kui paljude erakondade puhul on nagu vastupidi, noh, võtame kas või rohelised või mõned teised, et kelle puhul ongi nagu näha, et on olemas mingit tuumik Tallinnas, aga kohapeal nagu erilist toetuspinda ei kipu tekkima ja kui see tuumik nagu on Tallinnas kuidagi efektiivsem, siis tal läheb nagu paremini. Aga nagu see natuke maha vaibub, nii on kohe-kohe nagu kõik väga kokku kuivanud. Head kolleegid, mina näen küll teie sellises rahvaliidu kui idee igatsuses rohkem sellist nostalgilist minevikku vaatamist, et eestlane kui maarahvas ja, ja see on meile tõesti südamelähedane ja sealt kõik tulnud oleme, aga, aga kui, kui vaatame ikka reaalset ja poliitiliselt otsa sellele erakonnale, siis mis, mis ta hukutasid või, või mis, mis ta alla viivad, on, on nõrk ja segane programm ja end ära täis teinud juhid. Ja noh, sellisena ei ole nagu nagu midagi. No just ta tõi järele igatseda, et ideed ei ole tegelikult. Toetuspind nagu võimalike potentsiaalselt kasutatavate noh, heas mõttes kasutatavate inimeste näol on olemas ja ja ma ikkagi tuletaks meelde sellist lihtsat, et lihtsalt nagu matemaatikat, et Tallinnas elab üks 400000 inimest umbes eks Eestis on 1,3 miljonit, eks ole, teeme lahutustehte 1,3 miinus 400000 jääb järgi 900000 inimest, kes ei ela Tallinnas. Et võib öelda, valdav osa eestlasi ei ela Tallinnas. Et selle tõttu ikkagi erakonnad, kes nagu oma põhiraskuse põhituumikuga mõtlevad, et nende edu saavutamine Tallinnas on nagu peamine, siis noh, tegelikult kas või riigikogu valijate enamus asub väljaspool Tallinna. No aga siin sa sinu jutust Sulev kumab läbi, nagu on Tallinn ja ülejäänud on nagu maakad. Nonii. No päris nii ka ei muidugi on maakonnalinnad, eks ole, ja, ja siis nii-öelda sealt edasi võib öelda, et läheb tõesti maakateks kätte, nagu ma isegi. Aga, aga selles mõttes ma lihtsalt ütlen, et seda toetuspinda tegelikult on küllaltki palju, mida tihti ära unustatakse, mida ka Eesti meedia minu meelest väga tihti oma Tallinna-kesksuses kipub ära unustama, et et ütleme, et keskmine eestlane pigem pigem elab kusagil mujal kui pealinnas. Nii kui, kui sellist mõistet nagu keskmine eestlane kasutada ja, ja selle põhjal nagu ei saa alahinnata seda toetuspinda, mille peale rahvaliit oli ehitatud. Aga nüüd lähebki pigem nagu selle jagamiseks, et kui palju nüüd Keskerakond, kes teeb väga tugevat tööd oma põllul majandus ja maaeluteemalise tegevuse hoogustamisel, hiljuti pidas siin ühte suurt foorumit, et kui palju siis Reformierakond tegelikult, kes on jälle maakonnalinnades päris tugev, kui palju tõmbab seda, seda inimesi endale ja ja kui palju siis näiteks sotsid võiksid sellest saada ütleme või, või kas tekib näiteks nüüd veel järgi jääva rahvaliidu ja Sotside ütleme baasil näiteks võimalus luua tõepoolest mingi mingi uus ühiserakond mis, mida ei saa nagu päriselt välistada, et tegelikult rahvaliit samal ajal tekkis ka ju ikkagi Maarahva Erakonna siis oli seal maaliit ja oli veel Pensionäride Perede Liit. Nende erakondade ühinemisel tekkis rahvaliit. Tulevikku kõva häälega Need ei räägita ja rahvaliit loomulikult ise eitab seda, aga kuuldavasti on siin pakutud sotsidele vähemalt tehingut. Et ühineme nii-öelda pariteetsetel alustel ja jagame ka juhtorganid kõik, nii et üks nagu nagu tõmbluku meetodil, et üks hammas tuleb ühest erakonnast ja teine tuleb teisest ja sotsid olid selle selle väga väga kiiresti tagasi lükanud, aga aga kui me räägime nüüd mõjust nendele teistele erakondadele, siis ma arvan, et kui rahvaliidu läkk, produktid tabavad Keskerakonda või Reformierakonda, siis need erakonnad ei saa mitte kuidagi mõjutatud, kui, siis ainult natuke tugevdust. Aga noh, sotsidega on nagu teine asi, et kui, kui väga suur hulk rahvaliitlasi läheb sotside juurde, et siis, mis siis jääb nagu sotside näost, mis, mis, mis niigi on viimasel ajal oma oma nägu endist vana nägu kõvasti kaotanud. Ja mingid loogika, sellised paradoksid siin siin tekivad, esiteks oleks võinud ju arvata, et ikkagi rahvaliidu juhtfiguurid ei lähe mitte Reformierakonda, vaid lähevad keskerakonda ja teatavasti ju Rahvaliidu ja Keskerakonna. Ma ei tea, kas kokku kokkujooksmine või vähemalt ettepanekud selles suunas ju oli tehtud ja, ja oli peaaegu sündimas vaata niuke kaksik-koonderakond, millest küll, millest küll asja ei saanud, et et nagu mingi loogika ütleks, et Keskerakond oleks nagu rahvaliidule sobivam. Mis puutub aga sotsidesse, siis noh, nagu sa, Aarne ka viitasid, et sotside sotside tulevik on ka tume. Siin mitmed politoloogid on öelnud, et neil võib ka minna raskeks näiteks riigikogu valimiskünnist ületada ja ma ei usu, et kui rahvaliidu tipud lähevad nüüd kas reformile erakonda või keskerakonda ja see lai mass valgub sotsidesse, et kas sotsid sellest võidavad või pigem pigem nagu võtavad, sellepärast et siis on sotsidel küljes juba märk, et Tallinnas on nad Keskerakonnaga, siis on neil küljes see märk, et osa rahvaliitlastest jalgalaskjaid on nendega ühinenud, et mis siis sotside tavalistest toetajatest järgi jääb, et mis moodi nad peavad siis suhtuma nüüd edaspidi sotsidesse. No ilmselt põhiline siin teema võib-olla ongi nendel erakondadel ütleme, on pigem mõtlemisülesanne, kuidas nagu oma identiteet välja töötada, kuidas ja kuidas see ka nagu arusaadavaks teha ja nii-öelda maha müüa. Et selline turundusülesanne võib-olla isegi rohkem kui, kui niisugune poliitiliste ütleme noh, ülesostmiste ülesanne, aga, aga jah, et eks see nagu see see ongi selline, et see, kes suudab nagu sõnastada, ütleme üldse praegu on ikkagi aasta jäänud riigikogu valimisteni, et see, kes suudab sõnastada nagu selle valimiste ühtpidi sellised peamised valikud ja suudab sõnastada, et vot meie pakume nüüd Eesti rahvale, eks ole, mingit uut, et uut teed uut valikut. Et eks sellel on ka lootus, vähemasti neil valimistel tugev tulemus saada, et kas sotsid seda suudavad, vot see on nüüd nende enda kätes, et selles ei saa nagu esialgu veel väga kindel olla, aga aga ütleme, et võib-olla on, neil on veel natuke aega selleks. Jah, aga ütleme, kui rahvaliit on praegu noh, ütleme seal kahe-kolme protsendi peal istub võib-olla veel no värskeid küsitlusi ju ei ole aga on korduvalt mainitud, et nad on väga tublid olnud valimisliitudes ja maal on endiselt neil teatav mõju, mis ei ole sugugi mitte väike olemas siis kuidas, kuidas nende imidž või siis nende selline noh, kogu olemine kandub nüüd üle või, või ei kandu üle sotsidele, et kas siis sotsid võtavad nagu, nagu selle koha seal seal maal nii-öelda automaatselt valimisliitudest üle? No vaevalt küll, eks ole. Sest et need inimesed, kes on valinud seal teadaolevaid inimesi, kes juhuslikult kuuluvad rahvaliitu, aga ei ole partei nimekirjas esindatud, vaid on läinud valimisliiduna ju tahavad neid inimesi näha, aga, aga nad ei, nad ei taha olla sotsidest kuuldagi. Nojah, aga võib-olla. Sotsidele just hea, kui ütleme need rahvaliidu kõige märgatavamad näod nii-öelda pihustuvad teistesse erakondadesse ära, sest nendega koos läheb ka selle erakonna ütleme see võib-olla see halb lõhn nagu sealt suures osas minema ja järgi jäävadki kohalikud tegusad inimesed, kelle puhul see erakondlik kuuluvus ei ole kunagi väga tähtis olnud, see, et, et üks, üks hea vallavanem, kes on võib-olla 10 aastat vallavanem olnud ja kohalikele inimestele palju head teinud. Et see, et mis erakonda ta kuulub, ei ole kohalikele inimestele ilmselt kunagi ütleme ülearu eluküsimus olnud, see on rohkem olnud selline, et ahah, ta kunagi läks sinna rahvaliitu, noh, las ta siis olla see. Sa ütlesid halb lõhn, keda sa pidasid silmas kedagi konkreetset või, või sa rääkisid nii-öelda täiesti? Suhteliselt täiesti teoreetiliselt. Täiesti teoreetiline, halb lõhn, aga ma ei usu, et, et Villu Reiljan üldse kuhugi läheb. Et pigem pigem on tema Electra saatus on lein ja tema saatus on unustus, kui rahvaliit jääb välja, valimised on järgmised, valimised on, on toimunud ja ja, ja kõik rahvaliidu osa osised on, on laiali pillutatud mööda teisi erakondi. Aga nüüd tulevikku tuiksoo on võib-olla teine juhtum, tuleviku mõttes on väga, väga huvitav jälgida, et milline rahvaliidu prominent pani kõige rohkem täppi. Ehk siis kas siis vana poliitikahunt, Tarmo Mänd, kes läheb siis Reformierakonda või mõni teine prominent, võib-olla ester, tuiksoo, kes läheb keskerakonda sellepärast et poliitiku eesmärk oli, mis asi. Eesmärk on saada võimule ja olla võimul, ehk siis, kui sa valid mingisuguse erakonna, siis sa pead arvestama sellega või sa tahad arvestada sellega, et see erakond on järgmistel parlamendivalimistel edukas ja mitte ainult edukas, vaid moodustab ka valitsuse. On öeldud seda, et no kui me vaatame kas või ajas tagasi, siis ükskõik, kes valimised võidab valitsuses on alati Reformierakond. Ka no ja, ja on öeldud ka seda, et ilmselt järgmised parlamendivalimised, eeldatavasti võidab Keskerakond kõige rohkem kohti, aga valitsuse moodustavad ikkagi Reformierakond ja tema liitlased. Muide, kuidagi märkamatuks on praegu jäänud see, et Eesti on saanud enamusvalitsuse? Jah, formaalselt võttes küll mitte, kuna, kuna Tarmo Mänd ei saa fraktsiooni vahetada, aga. De facto enamus valitsustel olijaid. Ja ma tahaks näha seda hääletamist, kus Tarmo Mänd nüüd ei hääletaks nii nagu hääletab Reformierakond, nii et reformierakonnal isamaaliidul on praegu hääli 50 pluss siis Tarmo Männi hääl ja ja kindlasti ka rohelised jätkavad samal samal kursil. Nii et noh, ütleme, et seda enam oli reformierakonnal kindlasti nii-öelda topeltpõhjust Tarmo Männile mingi hea Pakkumine teha on üles osta, nagu öeldi rahvaliidu pressiteates. Nii et ilmselt võib öelda ka selles mõttes, et võib-olla lihtsalt Reformierakond jõudis võimalikest konkurentidest ette, tegi esimesena pakkumise ja tegi nii hea pakkumise, millest ei saanud keelduda. Noh, ja tegelikult meil on siin Aivar Sõerdist vähem juttu olnud mõistetavatel põhjustel, et ta ei ole praegu nii-öelda üheski valitavas ametis, aga aga tegelikult on, on Sõerd ju kõva lisaväärtus mis tahes erakonnale, nii et et omaaegne väga-väga tubli rahandusminister. Ja huvitaks iga erakonda No tegelikult oli ju ka see, et temast oli ju peaaegu saamas eelmisel kevadel uus rahandusminister. Kui rahvaliit oleks läinud Reformierakonna ja IRL-iga koalitsiooni, siis ju ikkagi Ivari Padari järel nii-öelda arvestati, et järgmiseks rahandusministriks ilmselt saab Sõerd. See, et lõpuks sai Jürgen Ligi oli ju pigem selle tõttu, et nii-öelda rahvaliitu ja Sõerdit koalitsiooni ei tulnud ja mulle tundub, et eilsetes kommentaarides Sõerdi puhul selle selle eelmise kevade puhul nagu see teatud okas, nagu oli tunda, et tegelikult oleks pidanud tema meelest rahvaliit minema koalitsiooni ja, ja siis oleks kõik olnud teisiti ja noh, ilmselt ka tema elus oleks siis kõik olnud. Täitsa noh, vaadakem kasvõi ainult seda fakti et kuigi Sõerd oli väga-väga tagaplaanil, kui, kui palju tema arvamust oli kuulda riigi asjade kohta, mis just rahanduspoliitikat puudutas, nii et et ikka mindi ja küsiti ja kutsuti esinema ja nii edasi, et, et noh, väga sageli juhtub ju nii, et endine minister unustatakse lihtsalt ära, et teda pole nagu enam olemaski, mis siis, et ta isegi oma ametikohal olla olla tubli mees või naine, aga aga Sõerdi puhul see nii ei olnud, et tema, tema arvamus oli, oli meil kogu aeg olemas, kui midagi oli vaja ja ta ei hoidnudki ennast kõrvale. No aga, ega oli ka ju Foorumi saates alati vaja, et keegi rahanduslikult kompetentne inimene istuks nii-öelda nende reformi ja IRL-i vastas, eks ole, et, et ega sealt ju ilmselt ei olnud liiga palju võimalikke variante võtta selles mõttes Sõerd. Sõerd, see võib tekitada, ütleme nüüd rahvusringhäälingu poliitikasaadetele täiesti väikest peavalu karuteene sellepärast et ta peab otsima nüüd, et kes nüüd, eks ole, ütleme, sealt järgi jääva opositsiooni poolelt oleks nagu selline Sõerdi ütleme noh, praktiliselt ongi Sõerd olnud, eks ole, Heido Vitsur on olnud selline tüüpiline ütleme, erakondlik see spetsialist ja spetsialist ja ega väga palju rohkem ja polegi nagu sellise rahanduse-majanduse alal kompetentseid inimesi vähemasti ütleme meedia silmis justkui olnud seni võtta. Võib-olla nüüd muidugi see paneb just otsima, et, et võib-olla kindlasti on ju olemas teisi, keegi pole nii asendamatu, et seni on lihtsalt Sõerd on olnud see mugav valve-esineja. No eriti just rahanduse mõttes Tartumaal on veel kuskil varjus otsitakse. Ja rahanduse mõttes on ju meil neid spetsialiste, kui nüüd ka kõik erakonnad rivisse panna, siis leiab neid vaata et häid spetsialiste, leiab võib-olla ühe käe sõrmede jagu. Majanduse vallas on meil väga palju leelotajaid ja kõige suurem majandusteadlane on loomulikult meil peaminister Andrus Ansip, kes alati teab, mis majanduses juhtuma hakkab. Nii, aga üks teine erakond pakkus veel päris palju kõneainet sel nädalal ja see oli siis koalitsiooni kuuluv isamaa ja Res Publica liit kes siis toimetas oma ridade sees ja sellele vaatamata see pakkus väga palju avalikku huvi, ei ole keegi avaldanud mingit kartust, et see erakond peaks nagu laiali minema v-ta, kuhugi ära kaoks, sest et rahvuslik-konservatiivsed ideed rüütatuna mingisse muusse vormi, mida, mida antud juhul annab, siis nii-öelda see Res Publica pool on, on alati vajalikud ja, ja ilmselt ka Isamaa, Res Publica liit teeb päris korraliku valimistulemuse, aga, aga see, see niisugune natukene närviline tõmblemine ja vangerdamine iseenda sees ja ja ka see, et, et see kõik nagu välja paistab, kuigi erakonna juhid kõike seda muidugi eitavad on, on, on ka väga-väga hästi näha. No tundub, juhatuse erakond ju ikka veel, eks ole, seedib oma IRL-i ühinemist ütleme Isamaa ja Res Publica ühinemist, mis toimus küll juba enne eelmisi riigikogu valimisi, aga aga et selleks üheks kasvamine Nad ikkagi päris mitu aastat aega ja kui me nüüd tuleme jutus tagasi võimaliku näiteks rahvaliidu ja sotside baasil millegi ühise tegemisel, siis arvata, et, et juba juba järgmiste riigikogu valimiste seisukohalt on, võib olla hilja. Et, et võib-olla hoopis ülejärgmisteks valimisteks ütleme, et kui praegu teha mingi mingisugune asi, siis ülejärgmisteks valimisteks saab sellest nagu päriselt löögijõuline ühine erakond. Aga noh, sellega, eks nad siis näha, kas, kas, kas sealt üldse midagi tuleb, et mina, mina, muide eelmise jutu peale ütleks veel seda, et mind huviga huvitaks, mida Jaak Allik kavatseb teha. Aga. Jaak Alliku nime peale mõtlesin mitu korda, aga läks meelest ära öelda, et huvitav, et ajakirjandus ei ole nüüd ööpäeva jooksul kätte saanud Jaak Allikut, kes oli siis üks veendunumaid rahvaliidu ja sotside ühinemise poolt. Aga võib-olla ta pole veel kätte andnud, võib-olla ta mõtleb alles, mida ta ütleb ja siis tuleb sellega välja. Kuigi Jaak Alliku telefon on alati olnud üsna kättesaadav, ta selles suht selles mõttes paistab poliitikutest silma, et, et ta võtab telefoni. Aga tema on kahtlemata ka üks neid inimesi, kes on suuteline sõnastama mingi idee. Et selles mõttes on ta kindlasti tänuväärt ideoloog võimalik sellise võimaliku uue ühise idee sõnastamiseks, et neid inimesi ei ole ka liiga palju, kes, kes suudaksid mitte ainult nagu müdistada ja seal diile teha, vaid suudaksid nagu sõnastada, et mille nimel ja kuhu me üldse nagu läheme. Et tema on kindlasti üks neid, kes seda suudab. No kuna Sõerdi ja Männi käik oli ikkagi väikene üllatus väikene noh, vähemalt siis me võiksime siin ka muidugi kihla vedada, et mis, missugused sammud teeb Jaak Allik kuhu tema läheb või ei lähe? Noh, aga saame näha, ma arvan, et Alliku tegelikult Allik on ju siiski varem väljendanud seda, tuleks nii-öelda ühist uut erakonda hakata tegema sellele nii-öelda vasaktsentristlikule tiivale, minu meelest on ta seda suhteliselt selgelt varem öelnud. Tema puhul võib, võib, teise inimese puhul ei tahaks nagu mürki võtta, aga, aga, aga kui kui peaks, siis võiks võtta küll, et Reformierakonda tema ei lähe. Nojah, ilmselt mitte. IRL-i. Kuigi see on lihtsalt teha, teha uus erakond, kui rahvaliit öeldakse ära pihustub ja etteotsa Jaak Allik miks mitte? Aga IRL-i puhul jah, et ilmselt võib ju öelda, et nüüd ikkagi üritatakse saavutada, noh, ütleme veel omakorda mingit uut hingamist, sest ütleme, et IRL on küll saavutanud korralikke tulemusi ka viimastel valimistel aga, aga mitte ka rohkem. Ma arvan, et nad ei ole väga rahul olnud sellega, et nende tulemus on selline, et nad ütleme, saavad sellise korraliku kolmanda koha. Et nad kindlasti tunnevad, et erakonna potentsiaal oleks ikkagi tõesti suurem. Ja nüüd on küsimus, et kas nad üritavad ekse järgmistel riigikogu valimistel ikkagi sellest potentsiaalist nagu rohkemat välja võtta, ehk siis ikka päriselt sinna Keskerakonna ja Reformierakonna liigasse. Ei, nad on sõnastanud lausa eesmärgi ikkagi võita järgmised kohe lausa võita. Aga sel nädalal oli, oli nagu kaks märksõna, mis IRL-i puudutas, üks oli siis Herkeli kiri Andres Herkeli kiri enne Tallinna piirkonna juhtide valimist ja teine oli siis muidugi see triumviraat, mis Laari selja taga moodustati, noh, Herkeli kiri väljendab väga selgelt ikkagi seda rahulolematust Tallinna juhtimisega nii-öelda Res Publica stiilis. Aga, aga see selleks, aga siis mina vaatan, on väga huvitav, kus nii-öelda noh, loodi lausa uus ametikoht ja täideti üks ametikoht, mis, mis oli, oli vakantne või mida ei olnud seni noh, peetud vajalikuks täita. Jutt on siis IRL-i poliitsekretäri kohast ja, ja uus ametikoht siis tegevjuht, mida siis Tiit Riisalu hakkab? Annab tõenäoliselt täitma teadmata küll väga täpselt seda siseelu, aga kõrvalt vaadates tundub siiski, et tegu oli selgelt nagu peasekretäri vahetamisega ja Margus Tsahknale pehmema maandumise tekitamisega. Arvad, sa, tundub küll, et ikkagi noh, talle lihtsalt pakuti nagu soliidset taandumisvõimalust. Aga äkki on see hoopis niimoodi, et on need kolm meest Laari selja taga, kes siis peavad nagu üle saama ka sellest lõhest, mis on, ja, ja R-i vahel ehk siis, kui nad kolmekesi toimetavad käsikäes Riisalu minu teada lausa vist parteitu, aga hinge, et isamaaliitlane ja Ken-Marti Vaher siis selgelt Res Publica mees ja, ja, ja Tsahkna siis nii-öelda kampsunite hulka kuuluv, et et, et äkki äkki on see mingisugune niisugune käik, et, et neid tõesti neid sügavaid lõhesid ületada. No mõistlik ju nende poolt vaadates oleks tegelikult see, et saavutada ikkagi teatud ühtsus, et ega sellise lõputu sellise hõõguvate sütega nagu ei saavuta väga suurt Rõdujuustust, aga ma mõtlengi seda, et, et et noh, Tsahknale ei saa pakkuda nagu pehmet diivanit, et nüüd on mingi poliitsekretäri koht, et tema käest nagu midagi ei nõuta või, või, või tegu mingisuguse pehme maandumisega, ma arvan, et aasta enne valimisi nagu partei juhtkonnas pehmeid kohti ei ole. Ei, seda nüüd ka kindlasti mitte, jah, aga Ken-Marti Vaheri puhul on vist huvitav ka meelde tuletada, et sisuliselt On see nagu tema tagasitulek sellesse rolli, mis tal oli ka siis, kui Res Publica läks esimestele riigikogu valimistele enne enne siis 2003 valimisi, siis oli ju ka Ken-Marti Vaher sellises võib öelda erakonna tegevjuhi rollis enne noh, ütleme nii, et teatud sellise peasekretäri rollis nagu just just enne valimisi teatud perioodil. Ma mäletan, et selles mõttes tal talle see roll ei ole isegi mitte Uusega võõras, vaid ta on midagi sellelaadset ka siis ju täitnud. Ja ütleme, et ilmselt ka see on selline nostalgiline mälestus mõnedele inimestele, et et kuidagi see edu oli suur, mis Res Publica saavutas, ehkki ehkki muidugi see edu, et millel see kõik põhines, need suured lood, lootused ja seal, et seal oli väga palju põhjuseid, mida ilmselt täna on raske korrata. Võimatu, no partei juht Mart Laar loomulikult ju ja ka Aktuaalse kaamera otsestuudiost ütles, et noh, et erakond on ühtsem kui kunagi varem ja et viitas ka sellele, et see kokkukasvamise protsess jätkub ja noh, et ta ei saagi olema kerge ja, ja inimesed ei olegi Aga samas ma arvan, et, et Laar ja teised IRL-i juhid on valinud täiesti vale PR-taktika, et nagu eitada kõike kui, kui see ikkagi nii selgelt välja paistab, mis paistab ja ega me, meie ajakirjanikud ei ole ka mingit kuu pealt kukkunud, me ka vestleme inimestega ja meil on usalduslikumaid, vestlevad vestlusi ja mõnikord ja mõnikord vähem usalduslikumaid ja me teame küll tegelikult no mis erakonnast. Ja mure ikka nende nõndanimetatud kampsunite ehk siis vanaisamaa leeri esindajate seas on ikka päris suur, on ju otsegi välja öeldud seda, et nad pelgavad, mida pelgavad, seda, et Res Publica tiib ikkagi vaikselt selle erakonna üle võtab ja siis ei ole paari aasta pärast võib-olla ka enam Mart Laar selle ära. Noh, ja sellesamas intervjuus, mida sa Peeter mainisid, ütles Laar, et see, see väide, et Ken-Marti Vaher ei ei kõlvanud siseministriks, kui kuigi see koht vabanes ja ja oli, oli vaja leida oma oma kandidaadist väga hästi, kuidas kampsunid panid selja, seljad kokku, et jumala eest Ken-Marti Vaher selle koha peal ei saaks, nüüd selle selle eitamine nagu no see on niisugune mitte mitte kõige kõige ratsionaalsem tegu. Aga ilmselt ongi võib-olla selles erakonnas nendel, kui, kui nii-öelda sõnastada neid kahte poolt, mida nad küll ise tahavad, et võimalikult vältida, aga tinglikult öeldes, et on Res Publica Isamaa pool endiselt nagu teatud sellised tuumikud lahus, siis siis neil ongi erinevad tugevused ja võib-olla väga mõistlik oleks need tugevused siis proovida kokku liita, et sellel Res Publica poolel selgelt on olnud organisatsioonilist tugevust rohkem rohkem oskust ütleme siis võib-olla ka inimesi kaasa tõmmata ja lihtsalt oma liikmeskonda kasvatada ja ja samas jälle sellel vanal Isamaa tuumik, kus on selgelt olnud võib-olla rohkem selliseid kas öelda ühiskonnas välja paistvaid intellektuaalseid tugevusi, et kahtlemata, kui me võtame siin Laari või Herkeli ja paljud nende noh, nende nii-öelda lähedased võitluskaaslased, siis nad on kahtlemata ühiskonnas väga tugevad arvamusliidrid. Nojah, ja ei saa muidugi ka ju laarile pahaks panna seda, et ta räägib, et erakonnas on kõik korras? Jah, et mis ta peaks siis? Värskendage elu, aga minu meelest ei ole mitte ükski erakonna juht rääkinud isegi siis, kui see erakond hakkab, nagu öeldakse, põhja vajuma, et neil oleks midagi nagu häda. Mitte ükski erakond ei ole seda tunnistanud, sealhulgas ka nüüd ju kuni viimase hetkeni võitleb ju ka rahvaliit ja tema esimees Karel Rüütli teooria eest. Rahvaliit on ka ühtsem kui, kui kunagi varem, et üksikud erandid välja. Käsi erakonna lipuga paistab veel merest välja siis öelda ikkagi, et laevukene on täie tervise juures, meenutagem tasugi veider. Meenutagem, kas või sotse, kui sotsid läksid Tallinnas Keskerakonnaga kokku, siis ka tekkis üksikuid, nagu öeldakse dissidente eesotsas siis vana sotsi Andres Tarandiga, kes kirjutas ka kirja, ta mures, aga ega see ei takistanud ju. Praegu ei ole ju enam kuskil kuulda, et sotsid nagu väga mureks mures oleks selle Keskerakonnaga diili tegemisega. Minutit saate lõpuni aega, tahtsin lihtsalt juhtida tähelepanu, vaadake, kuidas vanad haavad kistakse lahti, kui on mingisugune ajaloolise sündmuse ümmargune tähtpäev, noh, antud juhul sel nädalal siis Eesti kongressi, 20. 20. tähtpäev. Üleeile kogunes Eesti kongress Estonia kontserdimajas siis oma esimesele istungile ja, ja millised on need järelkajad tänases pressis? Viiem Joonaselt muuseas viie minuti pärast Estonia kontserdisaalis hakkab pidulik aktus. Toonastelt toonastelt tegijatelt, kui, kui erinevalt ikkagi nähakse ajalugu ja mis põhjusel nähakse ja, ja kui, kui erab poolikult, seda ikkagi tehakse ja kui, kui vähe ollakse võimelised erapooletult seda, seda, seda sündmust käsitleda, nii et et haavad on, on täiesti lahti, kuigi tundus vahepeal, et isegi armi pole, armi kohtagi pole näha. Aga võta näpust. Ikkagi jah, kunagi jäänud asjad selgeks rääkimata, siis tulevad ikkagi need, et ei, ei saa loota sellele, et, et kui miski asi jääb nagu lõpuni selgeks tegemata, et siis lihtsalt unustatakse ja kaob, et mingi aja pärast kerkib jälle pinnale, aga mind on ka tegelikult nagu hämmastanud natukese see teatud väiklus, mis, mis nendest juttudest, mis sel nädalal siin mitmetes raadio ja telesaadetes on olnud, nagu natukese nagu läbi kumab, et et nagu kõik kõigil on nagu see, et aga mina tegin ja, ja meie tegime ja, ja nemad üldse ei tahtnudki midagi head ja noh, kõik see kuidagi noh, kõik lastele, kes nagu mäletavad seda aega ja ise seal kaasa tegid, eks ole, alates võib-olla fosforiidist läbi rahvarinde Eesti kongressini ja sealt edasi. Et, et tegelikult see kõik oli üks pikk protsess ja, ja võib öelda, et 87 me tegime kõik ühtesid asju aastal 88 me tegime teisi ja 89 me tegime kolmandaid ja 91 oli juba hoopis jälle neljas olukord ja tagantjärgi võttes on see kõik nagu justkui oleks hästi. Ta on läinud. Aga tegelikult me kõik arenesime ja see Eesti ühiskond arenes ja asjad, mida ütleme näiteks 88 talvel veel väga vähesed või peaaegu keegi midagi ei öelnud, eks ole. Aasta hiljem oli see täiesti enesestmõistetav, et iga kommunistki ütleb, et Eesti peab iseseisev olema. Et, et see, see kõik lihtsalt arenes päris ruttu ja selle tõttu noh, nagu öelda, et ühed olid need, kes nii-öelda noh, algusest peale tahtsid ainult ühte ja teised teist, et minu meelest see on natukese nagu liialdus ja kusjuures ma ma ise tean väga paljusid inimesi, kes olid korraga nii rahvarindes, ütleme aastal 88 ja 89 olid väga tugevad Eesti Kongressi tegelased ja ja seal ei ole mingit vastuolu inimese ja Ei muidugi ei ole, ainult et täna mõned neist räägivad, kuidas nad läksid sinna Eesti Kongressi selleks, et nii-öelda pidurit panna rahvusradikaalidele, et, et nad oma oma kallist riiki päris põhja ei laseks, nii et igasuguseid jutte on jätta. No aga on ka palju tahta, 20 aastat on ainult mööda läinud, meenutagem, et me ei suuda kokkuleppele jõuda ka ju selles osas, mis siis 40. aastal tegelikult toimus ja mismoodi siis oleks pidanud Eesti käituma ja rääkimata siis nüüd 20 aasta tagusest ajast. Õnnetuseks jutumärkides need lihased on enamasti ju elus veel ja ja, ja väga palju kumab siit läbi ka seda, et, et on vaja iseennast rohkem sirgemaks rääkida. Ütleme seda tagantjärgi tarkust kumab ikka hirmus palju läbi, et ausalt öeldes aastal 89 me kõik hoidsime hinge kinni ja mõtlesime, et juhtuks ometi, et midagigi juhtuks, eks ole, ja ma arvan, et keegi ei mõelnud selle peale, et kas ta pärast seda saab mingi ametikoha, mingi ordeni, eks ole, see, see ei olnud üldse see tase. Mõte oli, et, et kui, kui igaüks panustaks ikkagi sellesse, et äkki juhtub ime ja, ja Eesti saabki vabaks. Et see oli nagu see eesmärk, eks ole, mitte see, et, et nüüd meie võidaksime ja nemad jääksid kuidagi rumalaks ajaloo silmis. Nonii, just nii ta täpselt ongi ja nüüd jutuots ja Sulev Valner, Peeter Kaldre ja Aarne Rannamäe olid täna siis rahvateenrite stuudios ja kui lähete õue, siis vaadake päikesesse, see hakkab juba peale, kellele see tähtis on, aga veel rohkem, vaadake sellepärast, et näete ülevalt kukkumas esemeid, mis ei peaks teie peale kukkuma. Aitäh täna kuulamast ja ilusat nädala.