Oot-oot, tule meile, vereid tuleb, teile toob sooja saia, Pitke pudeleid, Abime laiega paga käsnad. Tere, siin toimetaja maris Johannes ja see sõit läheb meil nüüd kihnu maale sest nemad seal mere taga on oma aabitsa valmis teinud. Mis nüüd, 2009. aasta keeleteo auhinnale kandideerib Kihnu murdeline aabits kunstnikuna Roosevelt toimetaja Mark Soosaar oli tegu, mille eest Maidid esitas laureaadi kandidaatideks Külli Laose. Reene Leasi ja vesiku. 80 leheküljeline kaunilt kujundatud raamat toetub legendaarse Kihnu keeletarga. Theodor Saarematerjalidele seob Kihnu murdekeele Kihnulikud ütlused sealse olustikuga. Tegemist on lugemisvaraga, mis aitab alal hoida esivanematelt päritud kõnepruuki. Kihnus aga on kindlasti huvitav lugemine ka mandriinimesele massakale et sellest tähtsast teost aimu saada. Palusin kaastööd Kihnu tüdrukult mere marjult. Marju vesikult. Ilusat nädalavahetust kõikjale minule Mere Marju sihtasutus Kihnu kultuuri Instituudi eestvedamisel sai 2009. aastal valmis kihnukeelne aabits, kust Kihnu lapsed praegu koolitundides koepad. Kihnukeelne aabits on ta ka valitud keeletegu 2009 aasta nominendiks. Ning sellepärast otsima Kihnust üles meid aabitsategijad kolde Külli ehk Külli Laose ning nõlvaku Eevi ehkeevi töö välja. Kõiki kolme Aabetsi koostajad Kogo ei Soas sellepärast et Reene Leas ehk Läänemetsa Reene ei ole siis Kihnus teda meite juttu ajama kutsa, minu evini Küllige oli ka puntisco kiidu tüdrikolde kaisa kitsi, praegu kihnu keele tundes Aabetsist, kui õpib reegel, kuidas teistel see mõte üldse tuli, et sihuke kihnukeelne aabits tea, ei lapsed saaks sellest täitma hakata. Lugemiku limiit on olemas juba 2004.-st aastast nagu eesti koolis lapsel olnud enne lugema, kuigi kõige esimene kooliraamat on aabits, siis Kihnu lapsel nagu hakkab see kihnu keele õpetus Lugavaikust peale, et me mõtlesime, et ikka siis aabits Ventsis esimene olla tahab, et Sandentsemisena aabits räägiksid enam mitte keegi Kihnus, aga aga mina Lewitzis sellesse Eesti keele Instituudi kataloogist, kus oli HBC lusti olemas, et mõtlesime, et miks siis mitte kasutada seda oma kihnu sõna, et kui ta on ühe korra all tuletamata, siis meelealganud küll, et keegi mälettena aitäh peale seda, kui see Aabets ainete konte vahel vällja antud on nüüd seda sõna isa usinasti kasutama hakatud, et olgu ta siis rääkimisel samas meite kihnukeelsetes saadetes seal marju kui ka lihtsalt öeldes siin või seal kirja tekstis, et kihlase suust me arvad nüüd juba otsa peale seda kuulab seda aabitsat palju rohkem kui aabitsat ei arva, et see on nagu selle asja tuleneb otse Jänevitaja. Jah, tahtsin seda. Osuta selle peale, et mitte Haabetsada ka patsi. Et kui küsida, et sassi laen ja loe Haabetsi mitte Aabetsad Meite poolse algatus, et üldse seda kihnu keelt kirja panema hakata, mõte tuli, et koolilastel peaks olema üks niisugune raamat käte vahel, et kus hakata siis selle kihnu keelega tegelema, siis me lihtsalt ju meid, teil oleks ka kogemust üldsegi, me võtsime seda materjalis asja mitel oli nüüd Theodor Saar Karel kogu korjatud ning ise mõtlesime ning vanade inimeste käest korjasime, et need lood, mis me kuva saime ning kogu panime siis tegelikult pärast seda me saime ise aru, et Raamat ikkagi tuli raskem kui ühele pisikesele lapsele hakatuseks taris oleks olla ning vot siis meie leidsime, et, et selle selle lugemikumis Kogo, saime need ikkagi vanematele või no ütleme seal kolmandale neljandale klassile oleks jõukohasem, et siis tegelikult selle, see esimene pool peaks olemagi, selline natuke kergem ning lihtsam ning just nimelt see Aabed, et tähthaaval võib-olla minna ning need tähed siis pisiksemate Jutega äsja tulla. Ikka Kihnu asjast räägime, vahepeal võtame ka eesti keele appi ja leidsin raadio arhiivist 2004.-st aastast vestluse, mida pidasid Mari Tarand ja Joel Sang. Ja põhjus oli siis vastselt ilmunud Kihnu lugemik, Joel Sang Kihnu identiteedist. Kui riigid sulavad ühte piirid kaovad, ühiskeeleks saab mingi Euroopa suurkeel, siis inimene tunneb vajadust ennast kuidagi identifitseerida kitsamalt. Ja siis tulebki see kodupaik kodupaiga liikumised koduga ikka murded ega kino on muidugi omaette ooper. Lõuna-Eestis on see liikumine alguse saanud Lõuna-Eesti päritoluga haritlastest. Kuna Kihnu on nii väike haritlasi tuleb sealt sajandis tosin vähemalt vähemalt humanitaarharitlasi. Siis on asja enda kätte võtnud võtnud võõrast päritolu haritlased, nii nagu eesti kirjakeelt kunagi lõid saksa soost estofiilid. Nii on praegu ka siis ootust kiinofiilid ja kes on moodustanud sihtasutuse Kihnu kultuuriruum ja püüavad siis edendada Kihnu asja. Üks selle sihtasutuse algatusi, mis kandis ka vilja, on Kihnu kandmine Unesco vaimse pärandi nimekirja. Ja koos sellega esitati Unesco lega ulatuslik tegevusplaan kus on kultuuri ettevõtmised, kuid ka üsna paljud majanduslikud sammud, mis tuleb kihnu kultuuri järjepidevuse tagamiseks ette võtta. Kui ma ütlesin, et Kihnust tuleb nii vähe haritlasi, et peavad massakad ehk mandriinimesed Kihnu asja ajama, siis ma tegin kindlastele ülekohut. Selle lugemiku on kokku seadnud kolm Kihnu soost õpetajat. Lihas Külli Sepp ja Evi Vesik kes õpetavad Kihnu koolis ja on oma tööd ilusti teinud ja on täiesti teadlikud Kihnu kultuuri probleemidest. Mina figureerisid seal selle töö juures nõunikuna, sest kui on kolm inimest koos, kes on ühtlasi ka keelejuhid, siis on nende keelepruugis ikkagi kergeid lahkuminekuid ja peab olema üks vahekohtunik. Kirjakeel on nagu teada, üks niisugune üldistus, mis võtab kokku erinevad variatsioonid ja nii on ka kinno lugemiku tegemise käigus tulnud fikseerida. Nii-öelda kihnu kirjakeel toetub praeguse keskmise põlve pruugile. Nii ja nüüd siis 2004. aastal ilmunud lugemiku juurest möödunudaastase aabitsa manu, mis tänavu keeleteo auhinnale kandideerib. Asjaosalised autorid Kihnu maalt jätkavad Mere Marju juhtimisel juttu. Aga miuke tekkel see eeltöö siis oli, et see niisugune terviklik kaableid siis üldse Kogosaaja, et kui ütleme, lugemik oli sedasi nagu Kehtnas aastaring ning ning pühad ning oli nagu katsime selle järgi, astu siis siis habet, siis selja Kont, Antsis tähestik ütles juba, et ega tähekantsis jutt ning seal ei põle tegelikult seda järgena hoitud, et oleks ütleme sügise sügise jutt ning võib-olla sui jutt, et ning kuidas siis hakkas ikka jälle nendesamade jutu kirjutamisest hakkas peale. Ja kas teie kirjutasite need jutud siis senna sisse, Talts ise, mõtlesite peast või käisite koos või kuidas need mõtted siis tulid, et see pole ju kergeid üheige tähe juurde jutt, kirjuta, see on tega ühe mõttetöö, siis jagasime tähetähed nihukeste tähte peale, keegi teeb Juta ning siis kõigepealt mina tegi sedasi, et mõtlesin, mis sõnad pähe tulid selle tähega just niuksed jääd Kihnu sõnadest, et mis võib olla kaduma hakkavad ning, ning mis omale väge meeldivat pinget, seda sisendiks sinna ümber ehitasin selle jutu siis kogu Külli andis mulle need tähed, edenic, sõnad olid sinna pandud siis tegelikult need sõnad juba iseenesest andsid selle mõte asja ümber, see jutt peaks tulema ega palunud mõtelda tarisoleskmites mõte oli koju selles, et see jutt, pisike, mis on olnud pandud, peaks võimalikult ikka kihnu keeles mõni kihnukeelse sõnuni kõiki sisse pandud ja üldiselt küll jah, ikka katsima sedasi, et et Kihnu lauseehitus ikka kaaluks joka kihnu moodi. Proosimegist jääb siis, kui ta selle tuli, aga mõte oli siuke natukesega sihukest vanemat kihnu keelt veel kuulda võib Kihnus, aga kust meie arusaam, et nagu hakkab kirjakeele eesti keelel järgi andma, aga kui vaata seda Aabetsid seal issand ette, palli, elusi pilta moena asjad on teinud ning sässunud võetud Uno Roosmaldi käest, et kuidas siis nii, et sinna juure sobitasiteni, kuidas see käis, et tegelikult see aabits nagu kunstiraamat. Aga tegelikult on see rohkem sihuke margi initsiatiiv ning tema ond kunsti koha pealt rohkem kodo see oli, tame, ei tee, et üldse paluda una Roosevelti selle juure siia juurde tähendastajatega siiski una Roosvalt pole nagu kihtlastele võõras, mitte tema juba naaberaasta taha koju Kihnuga seotud on tema tegelikult ju on kihlastest palju pilte moel, et Kihnust on tal juba elu olnud inimestest ning loodusest kõigest siuksest asjast olemas, nii et noh, et selles mõttes nagu neid kogu panna siia väga raske, nagu olekski ikkagi tegelikult jutud olid kõigepealt ning siis soovitasime need olemasolevad, mis temal olid need maalid või pilditsi ja nende jutu juure ning kus siis olles niisugust, ütleme, sobivad juttumite siis, aga mõni väge jää moel jälle oli näiteks see Pitkene, kus sa veeda ning, ning Island, et sinna näiteks mina küll mõtlesi just jutu juurde konkreetselt selle maalijärge, et see oliivi on sees praegu kõva p tekkest natuke kirjeldada, seletada, et see asja siis näha on, see oligi nüüd praegu jätkuks sellele, et see jääpilt, mis roosandil oli sellest pikenest, kus sul tegelikult asi on nagu ühtepidi, kui peale lihtsalt korra vaatad, et siis oleks nagu Kihnust elus sihuke maaliline pilt loodusest ning siis mitte see suur ilus valge poek, mis seal Kihnu otsas püsti on ning siis teistpidi on muidugi sissi ju sügavamal tuhata, võib olla pisike lapsena nagu mõista, aga kui suurema inimese käe koduse raamat on teed siis tema mõistab kasukest nagu sügavamalt loata tsi all põõsastes ning on tegelikult ju kiinuga seotud olulised inimesed, ühtepidi meetod või teistpidi, kui esile toodud, et siin tegelikult on selle kihnu keelega seoses, et ette oluline Theodor Saar mentersi olemas, kuigi tema anud juba manalateele mitel läinud siis selle veeda kõrvasand seal sihuke elus kuldne noore naise nägu, et seda Aabetsid ju me ikka tegime laste ning noorte jaoks, et, et see on niisugune nagu vastastikuses reetmine, see vana iidne kihnu keel ning noored kihnlased ning jah, siis on sedasi üles ehitatud see raamat ise, et vasakul pool on sisse moel ning paremal pool, kus jutt on seal ülel nurka saanud, siis hakka Winjet või selle kunstnik joonistas nüüd juur sinna jutule, et see on nüüd tõesti 2008. üheksanda Ta loomite mäel kõik, et sealt platsi joonistus seal ning see läheb siis puhtalt jutu sisuga kogu noh, näiteks kus on juttu seal sangas standi, siis seal on sanga vana pilt seal ning kus on näiteks seesama pikene jutt seal anud poeksas jagav endise nabikenele ning Pihel käes ning kus anud v-täht näiteks seal on juttu, siis jälle viiulist, veeda viiuland, jutu nimi jälle Teodor saarega seotud ning aga kuidas seda koostööd teha, selles mõttes oli teie, olite Kihnus ikkagi, Uno roos, valt on maise maal ning see Aabetsi tegemise aeg käis ikkagi sellisel talvisel ajal tegelikult, et koguna kerge ei ole. Sügaja nojah, see ikka tuli, pingutad ausalt öelda oli ka raske, aga kasvab üle ja kui inimesed tahavad teha, siis saab, et et Uno roosat käis ise Kihnus 2008. aasta augustis, siis siis ta natuke tuletas meelde neid olusid ning neid pilte ning siis tagasi siis ise mitu korda Tallinnas ka seal tema juures ma ei arvestanud, et maalid ka väge siuksed, Kihnu sihukeste hõngu tabab või või võib-olla lapse jaoks nagu ütles natuke taris lahti rääkijaga. Aga kas pisike laps tuleb rumal, mitte kui ja lusti selleta küll täna saab kõikest asjast aru, aga kui võtta nüüd edese koes ning aabits tervikuna, et äsja järge kõik inimesed poedes nigel poolsel näe, tundvad, et kust see esimene pilt ning mis asja järgi tuli, on seal peal siis kassi peaga kanakull seal ABC peal me hakkasime siis asi sõnadega mängima, et masemalastele, kuka aabitsat siis Kihnu lastel võin kakuaabits olla, aga jaa, kihnu keeles pole kassikakk, mitte see, see, lendad sealt kassibega kanakull, see, selle mõttearendusena jõudiski asi selleni, et tegelikult sellest kukest saigi siis lõpuks kassi peaga kana või mis, võib-olla alguses raamatu, kui tegema hakkamine oli noh, kellelegi mõttes võib-olla üldse mõlguski, et see tegelikult päris võib-olla ütelda, et praktiliselt võib-olla lõpuotsas alles jõudis selleni, et peale selle elus seos ju ka, et ühe kolju, tarkuselende kakk või kanakull näiteks kajakas olnud ka kihtlasel kull, et kulliline pole kull, mitte esimestele väsemal, aga kui see esimene naabritele kätte anti ning see suur töö oli tehtud, et tuli siis joka nagu tahtsite või ikka mõnda puudu või oleks juure pidanud panema ja peab üldiselt ütlemat. Me ei taha see tükk aega kade võtta, nüüd juba tahaks küll, vaata ning lugeda, aga ikkagi oli ühe suur ning selle kirjapanemise kande koha palju. Vaidleme siin ikkagi sihukesi asju, et kuidas ühte või teist sõna kirjuta ning nihukest sõna kasuta ning kas niisugune mõte, et tahad ju hästi teha ning siis sealtsamast kardadeletakest polegi nii hästi. Et aga lõppkokkuvõttes määravad ikkagi Chuck elus raamat sai jah, kogu. Ja veel kord Joel Sang ning Mari Tarand aastast 2004, kui sündis Kihnu lugemik. Üks murrangutest, mis oli Kihnus, mis murdis Kihnu vaimu ja mõjutas tema senist väga tugevat identiteeti, oli kohustusliku keskhariduse kehtestamine seitsmekümnendatel aastatel. Enne seda oli kindlaste teadvuses oli nende kodumaa Kihnu saar ja kui nad mandrile läksid, siis nad olid nagu viikingid, teisel. See vastandus oli väga-väga-väga selge. Tol ajal ka ei pandud uksi lukku ja kõik oli omavahelised asjad klaariti poe juures ja ja see põhiline vana ühiskonnakorraldus oli täies jõus, aga kui lapsed hakkasid kooli minema, siis nad said maiku muust muust elust ja tõid tõika kaasa mentaliteedi muutuse. Ja sealtpeale on ka muidugi kirjakeele mõju tugevnenud. Innu keelele. Kas sa oskad ise seda kihnu keelt? Jah, oskan küll, purjuspäi tuleb eriti hästi välja, kui pidurdada ja langevad, aga muidu on, eks filoloogid, perfektsionistid, kes kardavad eksida. Ja siis siis meelsasti ei räägi, aga, aga üldiselt oskan muidugi mõnes vormis ma võin ikkagi eksida. Ega ju kihnu keel ei ole nii kauge kirjakeelest, et mandriinimesed ei mõistaks. Aga küll jäävad kindlasti mõned sõnad arvavad külla mitte või? Arvan, et ei ole mitte. Ka onud, kui ikka mõni kiiresti räägib, siis mitte keegi aru. Juba see intonatsioon on seal teistsugune, mul ei tule ta nii hästi välja nagu mõnel vanemal naisel, aga aga kui mõni vanem inimene, kellel on halb diktsioon räägib, siis on mulgi raske aru saada. Ta on ikka ikka küllalt küllalt erinev. Teda ei ole ka eesti dialektroloogid eriti suutnud paigutada põhimurrete alla. Puhub lõuna- Eesti ja saarte murde vahel ja arvata on, et seal on ka mingi rootsi substra, vaat eriti, mis puudutab intonatsiooni ja ka tema eitussüsteemi. See võib-olla siis kunagise Rootsi elanikkonna pärand ja kasekese pole valinud. Ei, seal on mitte, mis liitub verbile nüüd, tule sa ei tule, eks, ja tulemite see varieerub, mitte võid käia igale poole. Noh, minul ei tule omaaegsest dialektoloogiat kursusest muud meelde, kuivab niimoodi ilma raamatusse vaatamata mõtlen, et ikka rõhutati seda, et seal on üks väike e-hääliku moodi, et lehe ja vihi vise või ma ei oska seda ütelda. Ei, see on nüüd teine, see seal on saarte murdes küll olemas, aga Kihnu järeldada Kihnus on ta teistmoodi, see on see peenendus, mis on kandunud Iidüveliste sõnade peenendus, mis on kandunud siis konsonandi ette. Kui, kui selles sõnavormi siis ei ole, see on, et Boadi, see on paat, paadi, siis poed siis on igasuguseid muid ilusaid vorme, on ka siis selliseid süstemaatilisi häälikumuutusi nagu On ja linn, Lyondja. Et ikka ikka on seda murdepärasust. Oi-oi, palju, selge see, kuidas selle murde muutumisega on. Seegi ju muutub ikkagi. No paratamatult muutub mõned vanemad vormid kaovad kirjakeele mõjul. See olla avaldav ikka ainult üksi kirjakeel seal niisugust inglise või soome mõju ei ole. Sõnavara kahtlemata tuleb uut peale, mis lükkab välja käibelt vanad mõisted ja vanad sõnad. Aga noh, tähendab mingit niisugust kolossaalne taset, kiiret kadu ei ole. Kihnus toimunud. Aga ütle veel mõni sõna, no anna mulle mõistatada, mõni kihnu sõna mõistet on ära. Kas siis ei kopsi suht? Aga meie kihnu keele tund jätkub juba mere Marju kolde Külli ja Nõlvaku Eevi seltsis jutuks ikka väärt keeletegu. Kihnu Aabets. Minu arust ei põle ühtegi kirja pandud reeglit asja järgi sa ikkagi kirjutad seda kihnu keelt, meie nagu ikka, räägime rohkem, aga kõik jäätmed kui omamoodi jazz Küles räägitakse omamoodi, et kust see üks meil tuli, palju vaidlesid, et tegelikult siis kui meie lugemiku koba panime, eks Smitel oleski tegelikult neid nõuandes kedagi, eks me ise olime kõige suuremad nõuande nagu mõne sõna kaja hirmus moodi vaidlema läksime siis läksime lihtsalt kua vanade inimeste juuroni, küsisime need üle ning siis oli mittelgo keeled, teadlane Joel Sang dolla korragampas ning siis me siis ikkagi mingisuguse kesktee, mis natuke lähtus, võib-olla nendest testi keele reeglitest panime paika nüüd, kui seda aabitsa Juta ning neid asju vaatasime, siis nendega juba tuldi. Mõtle, et tuleb kogu, kutsub vanaemad Kihnu inimesed ning moodustati selline nagu keelekoda, kes võtsidki lugu-loolt need asjad läbi ning, ning siis vaidlesid keeled vaat nagu paika, et, et kuidas keegi ütleb ning, ning kuidas võib-olla oleks siis lõpuks õigem Neukast, kui võib-olla ka mõni variant oli mitu tükki sellest sõnastet, siis noka, siis võib-olla kõige õigem tuleks lõpuks olla nende sõnade puhul, et ta, see asi tuli, aga ega see ei tähenda seda, et, et see, mis siia nüüd musta valgele kirja pandud, et see on jälle lõplik ning kõige õigem, sest et ega meie ise koa nüüd nagu selles Ede kohe jälle arenema, tiemmeneid tekste ning asju ning vaatama ning, ning Levame jälle tegelikult peaks mõnda asja hoopis teistmoodi tegema, et see pole komple päris jälle ka muidugi minu jaoks olulisem sellest, kuidas nüüd see üks või teine sõna on kirja pandud, olnud tähtsam ikkagi see ütleme selle jutu mõte näiteks visi, kasvatuslik külg, lapsele endine elus kihnu elu ning väärtused, et need oleks kõik seal ilusti olemas. See rõhutamine, et isa-ema tuleb aita ning ühteteist tuleb aita ning et tööd tuleb teha nii et sellised asjad peaks sealt talle tulema. Aga mitmendas klassis või kuidas kinokoolis selle aabitsa järgi nagu õpetas seda keelt, no praegu on teises klassis aabits ning neljandas klassis, kuna seal liitklass ning lubamikkond kolmandas ning edega polegi kedagi. Et aga me teeme tööd selle nimel, et, et meile vähem, et võiks ikkagi olla igas klassis natukese seda kihnu keelt öelda ka mis tahes kooli programm on tihe, muidugi kõik näidet Ahto tapmist, aga ühele vähemalt see kihnu keel ikkagi on niisugune, mis ikka oleks tarvis alles hoida. Kui minagi minu koolis käisid tõest Kihnu keeldi õpiski üldse, et praegu võib-olla teadvusta kuuelis juba seda, et seda peaks hoidma, siis võib-olla vanemast peast lapsed juba Riekvad nii hindavad seda keelt. Mina arva, et sellel aegas, kui seakoolis käisid jääksite Teie, võib olla omavahel tunduvalt rohkem seda kihnu keelt ise lihtsalt omakeskis, et sellest olekski võib-olla naba elu katki, kedagi, kui ei oleks kihnu keele tundi ega sihukest asja seista, kihnu keelt toetada, selge on see, et Kihnu ju areneb seal samuti nagu kõik teised ning, ning, ning see ühendus mandriga läheb paremaks ning Olga nad interneti või telefoni teel asjad tahes, et, et kõik need tõuad juhtida massikultuuri elanik seda kirjakeelt metile sisse ning see suhtlemine muu maailmaga ju läheb hoopis tihedamaks ning teistmoodi ning sellepärast tegelikult see kihnu laps võib-olla ei räägigi seda kihnu keelt enam paelu sellepärast et tuleb kobierezoxi uusi sõnu, mida kihnu keeles praegu põlentena ning Kogino oma kodud, needsamad need abielud, kui olgu ta siis naine või mees on mandrilt, siis tihtilugu ikkagi juhtub sedasi, et kodo räägitakse ikkagi rohkem kirjakeelt, Nicolás kirjakeelt kui seda kihnu keelt ning vaata, see toetus tagant mäe kaob, siis lapsed enam ei räägi. Miks sellepärast me arvame, et olulisem oluline koht, kus siis veel kui mitte kuuelis ei peaks nagu selle keeleõpetuse kaudu seda kihnu keelt võtame hakkama hulgas siis kuidaspidi tahes, kui paelu sõda tahes, aga seda taris toetanud kohe kindlasti, muidu me kaotame selle oma elusa keele lihtsalt ning. Aga ma ütlen Kaisa, et sa oled Aabetsist Epna, kuidas sulle see aabits siis meeldib? Heale meeldib keel, elusad pildid seest ning ägedad jutud ning aga kas seal on mõni lemmikJudguak lemmiketendusele veel 29 Nikski, kuidas teid siis tundis kinno keele Õpmine sealt Aabetsist käib, et käteks üks Läheb paar lauset edening sees, hakkab teine lugema ning seesinane kaks korda või siis mõne mõne korral on ühekorraga läbi. Aga siia teksti juures või selle jutu juures on juba mõned tähtsamad sõnad lanna toodud jutust, et mis asja nende sõnadega peale hakata. Kui pealgi Alanypskid, siis nipski kivid all ainult gaasi tähtis nagu või noh, nii äpud, et näete ju mängitesse ning mis asi pildi peal näed pilte järgi kohast jutustatavad andis pilte järgi me jutustame ning siis räägime, et sassi see, noh. See pilt võiks tähendada. Selle tekstiga seotud võiks olla, aga sa praegu seda pilti ennast juhatad siis, kelleni hapud need tegelikult siin pildi peal on ennipskisi mäng. Pandud haige on need vanade inimese või noore inimeseni hapud pildi peal tunduvad vanainimese näpud. Nagu näitab siis. Täitsa õige, ma pidin just küsima, et, et miks sa arvad, et miks vana inime pandud, selle andmed, mitte nooreinimet praegu saadav tegelikult ongi see, et ega need vanad inimesed mõistvadki ainult neid nipskisi mängani, nende, nemad peavad meitele seda õpetama, et meie noored ka seda mõistaks mäng, eks ole. Kuidas kassas ja selle selle maalist ka aru saada, mis asjad seal peanud. Siin nagu oleks üks Kihnu nae naise, ollakse ettepaelu ning üks nagu Sabiks endaga tööd keset nagu seisneb aega, seal keskel on nagu suur koer ning seal siis ühte, aga ma vaatan siin pildi peal, kus on vana naise käedmine, lipskid ja temal on sihuke körts sellise asja pärast. See, kas seal on siis nyyd jää, võib-olla tahab puhata või selgeks vajanevski mängo. Sa loed seda nipskite juttu natuke sassi, siis kogu on kirjutatud. Nipskib nõkski, mäng oli ennem kiilu laste ega läänemäng nüüd mõist keegi enemise mänge. Vanemad inimesed mäletavad veel, kuidas mängiti. Nimed mänksid vähe, tund aega eskaarjas, kodo kaaspõrandal nipskisi mängitesse pisikeste kividega sihukesed pisikesed kividege Niipski kivi. Oleme nagu need neideontaris, viis kive lehtedes rõhku ning püdesse jälle kingi. Kis Jeep Jeski nimbskisi mõistis, sellel olid osavad näpud. Need tüdrukud, elling, poisid esinipskisi mõistsid, olid käes nööriku majas ning niuete kudumise juures Kõega tulisemad näpud v tahab nobenäpp nippe. Katsun kohanipskisi selgeks õppi, nende käes olevat tegevust, nalja. Et kui mina näiteks seda juttu praegu kuulasid, sa lugesid jõlustina selgelt need sõnad valla kassioorust. Jääki on kergem kihnu keelt kui lugeda. No jääki on ikka parem kui lugeda, aga osasi sõnu ju kiilu keeles saaksid pihiksemad veel ei mõista, et mõnes mõttes ka lugemine on lihtsam targemaks olla, kyll saanetsi, seaksi sõnu siit saan. Näiteks sangete konkrikett, seda esmaspäeval tunnis õppisime ning seal Euromio jaoks üks uus äge sõna, et mis asist sondsus angeta kukrut eesti keeles on see kõrvaaeg, et aga, ja siis hakkas, ei karda kusele nipskite jutust läkigasseolon nipsid mäng, mille omal selge palju harjutanud, no natuke ikka mõistab juba, et aga muidu tunnis ühe korra mängisime, aga siis kva naest hääletoas, aga noh, et harjutamine teeb meistriks, seda küll. Seente loed Aabelsi valmis, Anssuaned, see kihnu keele õpetamine käib kuuelis ning samamoodi ka igasuguste töövihikute ning tegemine käib praegu suure hooga, et üsna varsti on tulemas meitel nalja, Jeltsi mõned õied, trükised, kihnu keeles vaks kinguliseniga, õpeta nagu ööbisi, ennem ütles, et lugemik tundus alustamise jaoks või hakatuse jaoks liiga raske, siis tegelikult andguase Aabets esimese klassi lapse jaoks liiga raske, et peaks olema veel üks lihtsam raamat. Asja võiks lasteaiaõpetajad, kasuta näiteks Ede valmistus aastal siis, kui lapsed hakkavad kooli tulema või siis esimese klassi laps, kes imesta, vennaste lugeda, mitte et see võin olla trükitähtedega või suurte tähtedega ning ette lihtsa sisuga ning tähtsamad kihnukeelsed sõnad, mis lapse jaoks anud. Aga ma dieet ei tellima, mõtted on olemas ning tahaks võib-olla septembriks mihkli kuuse kohe ühe sellise õpiku või asja valmis soe jah, need mõtted on muidugi praegu võsa siuksed dueret selles mõttes, et asi enam nagu alles päris alguses ning prae isegi võib-olla na veel mustvalgelt papli peale ka kedagi veel pandud mitte mõtetes on, et me peaks tegelikult ikkagi ka vaatama nüüd selle mõttega, et, et niisugused just nimelt need kõige tähtsamad tahad võtta, et lastele välla ning sissenna juur, aga siis laps saab ise teha, kas neist solga siis neid mõnda tähte kirjutas ennasena euros lünga sisse tühja koha peale või siis joonista ise seda asja või, ning et noh, need sõnad oleks ikkagi kohasedasic kihnul omasemad sõnad, et kui e-tähega olisi pisikesed lasteaia selles aabitsas oli seeme, et ega võib-olla minna seal natuke veel taha, kohed kihlasel on, tegelikult on ju need eme ise hoopis Eitnigat, et võib-olla keskenduda näiteks nüüd nende sõnade ümber võib olla seksi rosinu otsi üles ainult siis siuksed üksikute sõnade ning pilte ka selle asja kogu panna alguses, nende jaoks aga viiendast kuni üheksanda klassini lapsed võtavad ka, et oleks kihnu keelt mõne asja järgi õppi tegelikult nüüd ju simaaria kuu keskel on tulemas valle ka viienda, nii kui enda klassi niisugune töövihik või kihnukeelne, et, et kuidas see mõte tuli ning ning nuga ta siis alla näeb. Jah, nüüd emakeelepäevaks peaks nüüd selle viienda, viienda klassi tähendab tegelikult võib-olla ikkagi töövihik valmis saama, see on nüüd sedasi kokku pandud, et on katsutud või proovitud minna selle eesti keele heinakava järge. Et kui laps õpib eesti keeles seal mingit keelenähtust, et siis kihnu keele tundis reeglitesse siis sellest, et kuidas kihnu keel teistmoodi on kui kirjakeel või eesti keel, metelandžoka mõte või selline tunne, et see, kui ta õpib natuke seda kihnu keeles oksi, reeglisi ning seaduspärasusi tundma, et see võib-olla aitab ka seda eesti keele õigekirja ning ning väljendusoskust ning kõiki võib-olla paranda jah, ning tegelikult tont käsikiri üheksanda klassini, seda peame veel natukese üle vaatama ning täiendama. Aga lootus on tõesti, et selle kevade kasvama, nii et ka valmis, kuidas keele õpiku siis selline jaotamine või tuleb, et, et terve viienda klassi lapsi peaks üheksanda klassini kõike seda materjali seda paksu raamatut juures nagu tassima, et siis praegu on nagu mõte sedasi, et viies Kuies jääks nagu ühte kogu seitsmenda, jätaks eraldini. Kaheksas üheksas tuleks siis nagu kolmandas osas veel, et siis nagu oleks teatud kas siis astma kaupana klassi kaupa peaga, kuna seitsmendasse tundus, et sai seda, seda materjali oli natuke nagu rohkem kui teiste jaoks VII jääks üksi raamatuna koga muud vist pole taris soovingu jõudu ning jaksu ning selle kihnu keele Kontvööndis terve elu. Tegelikult küll selles mõttes Väikse käsiraamat pole tänapäeval ainult keeleõppesse tant, küll see kõige tähtsam, aga sinna juuratööpõld oleks väge lai, sinna juurde kõiki seda õpet huvitavamaks teha, kõiki, kasvõi mingi elektrit, kroonilisi üles andasi CDd, kõik õppefilmid ning vihk võib-olla sinna euro ning et ta tõesti oleks lapsele huvitav ning elusat või siis siis oleks tööd vägev Valvoline. Meil. Satsias Me muuteitele mõista veel soovi kui jõudu tõese ning lõpetuseks tahaks ma tänada kõiki tragisi kihlasi, kes ei võtnud oma igapäevaste tööde kõrvast aega ning jõudu, kihnu keelt arenda õpeta ning tänu sellele saavadki ju lapsed ka teada, kui tähtis mitte jaoks ikka kihnu keel, alles hoidmine ning rääkimine onud. Lapsepõlvel ratsutamise laul sõid, sõid, sõid sinna, kus lapsel minna. Laps läheb linna toob linnas saia, saia, seitsmesarvilise koogid kui korralise nisu leeväed, nipilised. Väärika punkti meie Kihnu Aabetsi loole pani Theodor Saar salvestus 1968.-st aastast, nagu ka saate alguses kõlanud lapse sõidutamise laul. Niisiis tänases saates tegi Mere Marju juttu Kihnu Aabetsi koostajad Külli Laose ja Eevi Tõeväljaga tähtsaid tekste. Aabetsist luges koldega isa. Saate lõpetuseks tuletame veel kord meelde, kõigil teil on võimalik välja valida meelepärane keeletegu. Nimelt igal aastal, emakeelepäeva aegu selgitab haridusministeerium välja möödunud aasta uhkeima keeleteo ja hääletada saab iga huviline oma lemmiku poolt kas haridusministeeriumi kodulehel või kirjalikult posti teel. Ja kiri tuleb saata aadressil hariduse, Teadusministeerium. Munga 18, Tartusse ümbrikule kirjutada keeletegu. Iga hääletaja saab hääletada vaid üks kord ja ühe kandidaadi poolt ja kirja lähevad ainult need arvamused, mille kohta on teada ka saadetud lähetaja nimi ja kontaktandmed. Viimane päev hääletusekson, 10. märts. Täna oli jutuks üks keeleteo kandidaate, nimelt Kihnu murdeline aabits. Aga keeled ei ole. Kandideerib veel Eesti emakeeleõpetajate selts kes pidas vaprat võitlust eesti keele tundide säilitamise eest uues riiklikus õppekavas. Samuti on keeleteo nominendiks kirjanduse ja keeleajaveeb, millest on meiegi saates jutt toonud ja seda peavad raamatukogu toimekad, naised hinnasaaret Maire Liivamets ja Siiri Lauk. Kiitust ootab Vello Salo ja Indrek Hirve tõlketöös sündinud psalmid kirjastuselt maarjamaa ning keeleteo nominendiks on ka keelevigaste siltide parandamise töö. Mida tegi Alexander Kofkin ja noormees Sergei Metlev, kes on avalikult ja sirgeselgselt toetanud eesti keelt ja eesti keelepoliitikat. Nii et valik on teie, kallid kuulajad. Aga aitäh kuulamast, keele kõrva, ütleb toimetaja maris Johannes.