Helikaja muusika, uudised, muusika, uudised laupäeval kell üheksa, null viis. Saade kordub kell 15, null viis ja internetis sobival ajal teile sobival ajal. Selgaja. Kümnenda maim heliga teemad on aga järgmised. Kuuendail mail esines Reval ansambel Tallinna raekojas ja kavas oli eesti heliloojad Märt-Matis, Lille, Tõnu Kõrvits, Toivo Tulevi teosed. Kontserdil käis Elena Lass. Üheksandal mail külastas Eesti riikliku sümfooniaorkestri kontserti Jüri Reinvere ja kuuleme tema esimesi muljeid, kes Tiina vahendusel on jõudnud heligas järgnevad lõigud. Rudolf Tobiase oratooriumi Joonase lähetamine kantakse ette pühapäeval Peterburi linna 300. sünnipäeva pidustustel ja intervjueeris Kadri Tali. Noorte lauljate Kaala kontsert, tee tutvustab Aarne Mikk. Kontsert kannab pealkirja kevadhääled ja toimub rahvusooperis Estonia ja Mozarti muusikas toimuv kevadkontsert. Esineb ka sopran sonar, Vaidze flatisti, Janne Thomson. Tallinna Filharmoonikute dirigeerib Andres Mustonen ja meil on intervjuu dirigendiga. Samuti tegi ta lõigu Anne Ermiga, kes tutvustab džäss kar, 11. mai emadepäeva kontsert Niguliste kirikus. Markeri rookaru vahendusel aga järgnevad teemad. Pühapäeval teeb klassikaraadio otseülekande emadepäeva traditsioonilisest kontsert aktusest. Eesti koorid taas maailmas pärjatud Tartu noortekoor, Revaalia kammermeeskoori värsketest konkursi võitudest ja Tiina kuningas, võttis ühenduse Eesti kontserdi produtsendi Madis Kolgiga. Esmaspäeval annab Eestis kontserdi Saksa tenor Rainer trost. Klaveril saadab Fridž ving Hammer ja kavas on Johannes Brahmsi laulutsükkel söönema Keloone ja heliga lõpetab nagu alati. Priit Kuusk muusikauudistega laiast maailmast. Just äsja lõppes Eesti riiklikul sümfooniaorkestrilt kontsert seeriast ERSO soliste ja kavas olid seal Moskvas. Seda on ka Williamsi oboekontsert. Ja Karl Leosi fantastiline sümfoonia soleeris Kalev kuljus ja dirigendipuldis oli teras Linkevicius. Jüri Reinvere sallid sellel kontserdil. Millised on sinu esmase mulje? Võib-olla kõigepealt pööraks tähelepanu Kalev koolise Kalev koljus oli selles mõttes väga sümpaatne mängija, et temal ei olnud sellist omadust, et ta tahaks teha muusikast midagi, mida see muusika ei ole või lisada seda, teha kuidagi tehislikult, atraktiivsemaks või millega iganes seda kuidagi nagu moonutada. Ta jättis muusika nagu selliseks, mida muusika on ja ta ei vähendanud seda, ta ei suurendanud seda ja tabas nagu väga õiget moment, eriti selles, mis on tegelikult küllalt raske tabada. Teine tema puhul üks selline element, mille peale ma nagu mõtlesin, oli see, et, et ta oli üks niisugune, kuidas öelda muusikaline keha tähendab tema keha osales selles mängumisest täielikult, kusjuures keha võis töötada ka sellele vastu. Tema keha nagu kogu aeg käis selle muusikaga kaasas. Ja sel hetkel, kui tema seda heli tekitas, siis tema keha ja tema muusika oli nagu üks, ehkki nad võisid nagu töötada teineteisele vastu, see ikkagi nagu moodustas mingisuguse väga tugeva sümbioosi. Williams ta on selline helilooja, kellel on vähem nagu sellist lineaarset mõtlemist ja palju rohkem peaks nagu tähelepanu pöörama nendele halli värvi eritoonidele, mis tekivad pidevate vertikaalides ja tundus, et tänane dirigent, kes oli jälle väga tugeva lineaarse olemisega see teos ei olnud üldse nagu tema jaoks dirigent, siis Leedu dirigent Cyntrashenkajevičius. Ta oli selline dirigent, kelle mõtlemine oli väga tungivalt või väga esile tõstetult mõtlemine, mis liikus ühest kujundis teise kujundi, nii, kusjuures need kujundid, mis ta suutis nagu esile tõsta, need pidid olema küllaltki lihtsad ja mingil juhul nad ei tohtinud nagu osaleda protsessis kohastiku, nende vahele pidi jääma mingi aeg, seetõttu ka tema musitseerimises vaheldusid niisugused väga tugevad momendid elemendid väga nõrk kadega või väga selliste pikaldastega, mis ei võtnud nagu mingisugust suunda. See näiteks avaldus ka ju selles, mis on kogu sellise mõtlemise kõige esimene avaldumise vorm. Ehk siis arenduste puudumine, arendused muutusid niisugusteks staatilisteks seisakuteks ja kui näiteks mõelda kontserdi teises pooles, kõlas Berlhoosi fantastiline sümfoonia. Tõusid esile kõige rohkem need kujundid, mis hakkasid toimima alles neljandas ja viiendas osas, seal, kus Berlioossis on tapalaval ja nõiasabat tilgus puhkpillid, võtavad suuri markantseid pumpesseid. Jah, mis neil sinivõiks olla. Omapärane on see Berlioosi Maanberlioos on ju nüüd just viimase aasta jooksul tõusnud Euroopas uuesti kuumaks nimeks ja teda mängitakse väga palju just nendel aastatel. Võib-olla ka mingisugune mood seoses tema juubeliga ei tea. Igatahes jah, no see on, see selline vararomantismi kaheksa on tegelikult üsna jube, kui sa mõtled, see tema sümfoonia, selline psühholoogiline taust, see, see ajastu on lihtsalt selline, et isegi kuidas ma ütleks, Stephen King muutub tema kõrval niisuguseks autobaasi kopitanud kummituseks. See ajastuse, selline kompromissitu ja jällegi täpselt nagu seesama asi, mida ma ütlesin kale kuljuse puhul. Tollal nagu ei mõelda selle peale, et millise mulje üks või teine asi tekitab vaid mõeldakse rohkem selle peale, et inimene, kes seda kuulab, loeb, vaatab et tema ise need peas oma nagu kokku paneks ja noh, see on ka näiteks võrdlusele Stephen Kingiga, et et tema ju teeb kõik niimoodi. Et lugejal oleks õudne selle tõttu, et lihtsalt kõik pöörded on keeratud niivõrd võimsaks ennekõike romantismiajastu just seda üldse ei tee. Tema laseb nagu oma kuulajal oma vaatajal oma lugejal need kujundid kokku panna ja tunnetada siis seda õuduse pööris, mis sellest tegelikult nagu tekib ja muusika töötab sellele jälle omamoodi vastu. Kui sa mõtled isegi kasvõi seda, et Berlioos, kui palju ta flirdib sõna otseses mõttes sellest sümfooniast, sellega, et ta ei anna oma kujundit Te iseloomu kätte üleüldse kuulajal, et ta kogu aeg võitleb nendest eemale isegi mašovormi noor küsimuses. Kõik tema meloodiad on sellised, et ta paljastab ainult lisaks kas tegemist oma soori või Minoriga ja seda ka alles nagu kujundi lõpus. No need olid jällegi asjad, mis sellel Rinkēvičs ousel jäid nagu mängust välja, sest tema suutis välja tuua ainult niisuguseid kõige eredamaid ja selgema karakteriga nähtusi ja üldse, et selliseid, mis alles nagu otsisid oma teed või mille sisu oli vaid ainult aimatav või jällegi, mida siis kuulajale pidanud oma peas kokku panema. Kontserdi esimene lugu, Artur Smascats, teose nimi oli tango, see meenutas küllaltki soliidselt oma ajastu läti filmimuusikat nende seriaalidest. Seal oli üks asi, mida ma jäin nagu päris huviga jälgima, oli see, et heliloojal nagu ta oli kuidagi nagu niisugune seal ta liimine või rasvane, tähendab, ta ei suutnud jällegi oma muusikas nagu edasi liikuda, küll aga ta tegi haruldasi pöördeid oma teoses. Kõik pöörded, mis selles teoses olid, Need olid nagu kuidagi väga hea fantaasiaga tehtud, põhjalikud muutused ja ja väga eredalt kuidagi tõusid esile. Ja kui see pööre oli toimunud siisi, järgnes sellele jälle neli minutit niisugust, nagu üldse ei oleks selle helilooja teos Ralph oon Williamsi oboekontserdis A-moll. Seal oli probleemiks veel keelpillide ebateravus ja see oli väga imelik, sellepärast et keelpillid olid nagu maha tõmmatud volüümi. Et solistile rohkem ruumi anda. Ja solist, kes oli jälle väga hästi tabas nagu seda piltliku lamburliku sellist kergelt naiivselt, aga samas täiesti adekvaatset maailma selle juurde oleks nagu hädasti olnud vaja keelpillide poolt sellist samasugust teravust ja kujundite nagu väljajoonistamise oskus. Aga kuna see poliim oli maha tõmmatud ja nendele vertikaalide lei pööratud nagu mingit tähelepanu, vaid dirigent nagu suunas ainult lineaarselt seda asja edasi, mis tähendas ka automaatselt seda, et irooniline palett selles teoses jäi nagu puudulikuks või see ei osalenud asjatundjana, kui sa seda kuulad, siis sa saad aru, et, et selle peale saaks ehitada terve interpretatsiooni ja seda sega nõuaks. Aga selles esitluses läks just orkestri töö tõttu kaotsi. Ent kõige rohkem nagu kannatas selle teose ettekanne siiski just selle kontrasti all, mis tekkis Poes olisti väga niisugusse sümpaatse ja oma kohta nagu väga selgelt teadvustava esituse vahel ja siis keelpillide vahel kes osalesid selles, nagu nad elaksid mingil teisel planeedil arvas. Helgaja Reval ansambli kontsert, stardisarja visioonid kolmel kontserdil mängiti üldiselt Eesti muusikat. Selle vastu seati lõppkontserdil muidugi täielikult helilooja, kes astub sajandist sajandisse mitte ainult oma muusikaga vaid sõnaselges mõttes luuse veres. Taagi surra kui lood selliseid pähkleid nagu 1900-ga kaheksandal aastal sündinud Eliot kvartalis seda eluaeg teinud. Esitusele tulnud teoseid. Bellüüts flöödi leiad sellale võttis. Kell paari minuti jooksul kokku ühe sajandi jooksul läbielatud emotsioonid. Karteri elu loominguga ühele lainele jõudmine vajaks küll igakülgset treeningut. Galina Grigorjeva lamentalfeudile oli Carterit kiiret taipu nõudva muusikajärgselt tõeline kostutus. Flööti Neeme pundar, kelle esitusele võiks ette heita ainult teose mitte välja mängida. Tead, lõppu, mille järel võis inimeste näol näha küll pisukese segaduse märki Grigorjeva suhtele põhjalikult, igasse üksikusse helisse ja selle suhetesse ümbritsevaga jama leidnud tajumiseks ta alati piisavalt aega annab kuulajale. Kuigi kavalehel vihjatakse mõneti loo seostele nii Antiik-Kreeka kui vene rahvamuusikaga rändas Kõrv pigem Aasiasse. Omamoodi kontserdisarja nimi helilooja Toivo Tulev kelle teoseid sai kuulda kõigil kolmel kontserdil. Seekord kõlas aastast 2000 pärinev hiiri Joycesin. Šoissisin näkstrald tšellole ja löökpillidele. Rikkaliku löökpillipartiid mängis Madis Metsamart. Tulevi muusikas valitsev aja käsitlus jäi mõneti kaarteri ja Grigorjeva vahepeale. Selles on selgelt läbipaistev mitmemõõtmeline hea skeem. Läbi vale igavikulised pinnale, nagu kirjutatakse peale ootamatuid energiapuhanguid maailmast mis markeerivad oma alusmõõtme. Loo lõpp liikus suurema sulami poole. Valitsema jäi omalaadselt üle reaalne tunnetus. Tõnu Kõrvits alt oli kavas kaks teost. Eelmisel aastal valminud tulema laulud sõdileja klaverile kõlas viimati osaliselt ka Eesti muusika päevadel. Esiettekandele tuli Solano Alt Floydile tšellole ja klaverile. Loo pealkiri tähendab Vahemere äärsetes maades sooja ilma kaasa toovat idatuult. Muusikas valitses aga midagi kroonilisele, soojuse puudumisele. Vihjavad. Ei saa ja öelda, et oleks lausa kuulnud olemise tühjuse valusaid karjeid, kuid ikkagi pole Tõnu kõrvitsamuusikas midagi nii rasket veel kuulnud. Muusika ei viinud see kalt raskemeelsusest välja, vaid resoneeris pigem vastu. Aga arusaadav ja hingelähedane. Helilooja kõla, võlurianded suurenevad aga üha puhtalt akustiliste vahenditega. Saavutatav kõlas kohati nii, nagu oleks puhtalt akustiliste vahenditega saavutatu kõlas kohati nii, nagu oleks irkamis valmis tehtud jaa nähtamatutest kõlaritest pillimeeste poolt mängitavale taustaks lastud täiesti imepärased leiud Reval ansambli mängijatega Neeme Bunderil, Lea Leiten ja Aare Tammesalu kaasabil ellu kutsutud Märt-Matis lillelt võis kuulda uut teost loend eakani flöödi-le, tšellole klaverile ja löökpillidele ning paritonile. Üks heliloojad paelunud mõte oli anda teksti kuulajale edasi just vahetult ja mitte lasta trükkida seda tavapäraselt kavalehele. Umbes nii, nagu ka lavastaja trükivaatajale ära näidendi teksti. Selleks puudub muide igasugune seadus, iseäranis kui on hea näitleja Atlan Karp on oma laulja näitlejameisterlikkusest tõepoolest fenomen ise. Lihtsalt kahetsusväärne aga on, et Tallinna Raekoda kui jämetünn, milles sõnad pudruks kokku käima tükivad. Huvitav on ka helilooja idee kasutada teose tekstina mitte ainult triagani luulet, vaid ka kommentaare sellele ning luule poolt esile kutsutud assotsiatsioone. Nii vaatleb ta kogu lugemisprotsessi, vaatleb ennast lugemas, vaatleb ennast kõrvalt Loen reakani võib mõelda, et nagu ka muusikapäevadel ettekandele tulnud taevajõgi kätkes seegi teos nii dünaamilist kuist otilist, kuivõrd teksti tähenduste paljusus sisaldab endas kindlasti ka lihtsalt võimalust seda vaadelda kui veerand tunni jooksul igati ausalt algusest lõpuni kulgevat lugu. Ka võib esitaja liikumist ruumis vaadelda kui vaimse kulgemise võimalikku sümboolselt ülekannet mida näiteks aga tüüpilise kaasa arvatud äärtega kõveraga naljalt juba ei kirjelda, oli muusika dünaamika ehk tekst esines niisiis kostaatika ehk muusikaga. Aga just muusika staatika on see, mis seda mõtteavaldust ümber lükkama kipub. Tekst on siin selleks natuke liiga tähtis. Helile ise kirjutab, et muusikaline väljendus seostub luules esineva traditsioonilise ja eksperimentaalse sega. Peab vist rõõmustama, et teksti oma muidu võiks, kes kõige selle ümber mõtisklema jäädagi, et see põnev oleks, selles ei ole õrna kahtluse kübetki. Eri tekstiliigid esitas lauljaga erinevates intoneering. Võttes sama kontserdikavast võib lillele kõige lähedasemaks lugeda Grigorjeva teost, kus põhiline materjal moodustub vaid baarist helikõrgusest. Sama kavaga astuti päev hiljem üles ka tuulest viidud Pärnu kontserdimaja kammersaalis. See sari andis meile kuus uut eesti helilooja teost. Võttis kokku Elena Lass. Peterburi linna 300. sünnipäeva pidustuste raames tuleb homme Peterburi filharmoonia saalis ettekandele Rudolf Tobiase oratoorium Joonase lähetamine. Dirigent on Neeme Järvi, esituskoosseis aga rahvusvaheline. Lähemat teavet palun Eesti-poolselt projektijuhilt Kadri talist. Selline põnev projekt saab jah teoks ja Peterburi siis on sõitnud Eesti esinduskollektiivid Eesti rahvusmeeskoor, Eesti Rahvusooper, Estonia naiskoor ja organistiks on piraat Aidulo ja vene poolseteks partneriteks, siis on selline suurepärane aumen esineda koos Peterburi filharmoonia sümfooniaorkestriga, kes on siis luuseriga elekti, hüprassi ja marinski teatri solistidega piis Mariinski teatri solisti ja meie kooridele lisandub siis Glinka kapelli lastekoor ja segakoor Latvija, nii et lavale on ilmselt oodata ligi kolmesadat inimest. Eesti suurteos kõlab Peterburis kesk suurt festivalimelu, mis seal ümberringi toimub. Siin Peterburis on väga palju rahvusvahelise kollektiivi väga palju diplomaatilisi esindusi, nii et kool lõppeb varem maikuus ja lastel on on soovitatud vennast lahkuda suvilatesse viia, et see linn on tõeliselt rohke ja et paljud teed on suletud seoses just riigipeade külastutvustega ja ja nii Mariinski teatris, nii filharmoonia saalis kui igal pool toimub palju kontserte, paljud maad panevad oma esindused välja, ma vaatan, et Soome on pannud välja terve bukleti, kus on siis soomlaste kontserdid. Loen sealt ka välja. Tampere Filharmoonikute Eri Klas peaksid sõitma Peterburgi. Eestil on siiski panna välja ainult üks kontsert, aga see-eest on see minu meelest eriti uhke just seoses ka sellega, et kontserdi nimi on eesti muusikud. Tervitavad Peterburgi. Kui suur on huvi selle kontserdi vastu? Suur huvi selle kontserdi vastu on olnud väga suur, mul on teada, et piletid on täiesti välja müüdud ja Neeme Järvi on alati olnud Peterburis väga-väga tuntud ja väga armastatud dirigent eesti muusikuteni heliloojatel KUI dirigentidelt, kui paljudel teiste muusika valdkondade esindajatel on ju väga tihe side Peterburiga olnud Peterburi konsi on lõpetanud väga paljud kui mitte peaaegu et kõik eesti dirigendid, näiteks siis see eestlaste Peterburi kool tugev olnud ja seega siis on igati õigustatud, nagu meie selline suur au selline abonoment kontserdite rea avakontserdiks olla. Jääb üle vaid soovida Tobiase oratooriumi-le ja meie muusikuile edu. Homse kontserdi Peterburi filharmoonia saalis salvestab Eesti televisioon. Lõppeval nädalal naasesid kaks koori võidukalt rahvusvahelistelt koori konkursidelt Tartu noortekoor Leedust ja Rivaal ja kammermeeskoor Inglismaalt tõid mõlemad kaasa Grand Prix. Revalia kammermeeskoor pälvis 95 punkti 100-st. Lähemalt räägib koori dirigent Hirvo Surva. See on esimene rahvusvaheline meeskooride konkurss-festival Cornwallis lõuna lääneosa Inglismaast truuro linn oli nagu see põhipunkt ja siis noh, see festival toimus tegelikult väga suure raadiusega ka ümber selles maakonnas, nii et oli hästi palju kontserte, kogu aeg kehaga konkurss. Ja Eesti meeskooride eest oli siis kas ainukesena Reval? Meeskoor oli ainuke, meid oli kaks Kendajakse lauljat ja dirigent, need 30 inimest oli täpselt laval, konkusime, laulsime. Teost, mis oli siin Tallinna koolidesse, oli kohustuslik sans tõenäosus t ülemal on siin kõik eesti muusikat ehk Ester Mägi lapilaulu, Mart Saare kanarbiku ja Tuudur Vettik kuud toimus kahes grupis meeskoorid kuni 40 lauljat ja siis 40 üle selle. Võistled üks kord ei olnud eraldi Grand Prix vooru selles mõttes. Aga sisuliselt võite lihtsalt, et kuulute väljapunktide arvu summast. Me saime ja 100-st 95 punkti. Et oma grupis, kus olid siis kus, teiseks tuli seljamees kammerkoor Sloveeniast, nendel oli siis 90 punkti järgmine ja kolmas oli Fääri saarte meeskoor, kellel 87 punkti, üldkokkuvõttes, kes oli tegelikult nüüd meile 95. Ja järgmisena oli ungari, poola, portugali nimeline meeskooril 94. See oli nagu punkt vaheteid, mis oli üldkokkuvõttes ja see oli tõesti kaheksaga tugev koor, konkursi koht ise oli siis linnahall tegelikult noh, ma ei ole oma elus nii kehva akustikaga saali saabunud ausalt öeldes kas teadlikult nii tehtud või mitte, aga kui žürii esimees Robertson seda kommenteeris, siis oligi mis jäid nagu kaalukivideks, see, et sa suutsid üldse püsida mingisuguses intonatsioonis ja, ja harmoonias sellises akustikas sinna juurde veel muusikat teha, arusaadavaks teha, mida sa öelda tahad? Et noh, see oli ausalt öeldes suht keeruline, mitte ükski kool ei saanud enne proovida mitte ükski, näeksime otse lavale nagu esimene kord tuli, ma tabasin ära taha üsna kehval. Aga jah, täitsa hämmastav, et et noored mehed suutsid ennast hoida paigas intonatsioonis, kui see pani proovile praktiliselt ikkagi vokaalsed võimet, mis igal seltskonnal üldse on, kuidas ta suudab vokaali käsitleda ja jääda ansamblisse, vot see oli ka üks väga tähtis punkt, kuna oli ka päris palju kontserte, siis noh tõesti, et see seltskond kuidagi kasvas iga kontserdiga ja noh, oli ju selja taga ka Tallinna konkurss veel ja enne seda veel meister oli seitse konkurss, kui me tulime tegelikult lavalt maha, siis pärast konkurssi koheses väga paljud küsimused, issand kuule, nii hirmus saalia müüdist läks ikka nii halvasti, praegu tegeletakse, laulja tunneb ennast suht ebamugavalt. Aga nüüd koores olles oma, tajusin küll ära, et see, see õnnestus, selles mõttes, et just, et kui nüüd panna kokku see situatsioon, kus sa oled, mis akustikas sa oled, kuidas sa laulad. Siis nad tegid suht suht korraliku etteaste ideelt kokku oli kuue päevaga üheksa kontserti ja need kontserdid kõik välja müüdud, et see huvi nagu sealne huvi koorimuusika vastu on väga suur ja noh, ütleme nende jaoks oli muidugi kõige suurem üllatus, et, et noh, nii noored mehed, meie keskmine vanus praegusel hetkel on tegelikult kakskümmen 60 25, kohalikud koorid on ikkagi suht kõrge keskmise vanusega. Aga jällegi mind üllatas nende koorde juures, noh, see on ilmselt inglaste laulmise traditsioon, et nad suudavad laulda nii peanud kui forte, et nad suudavad hoida ennast harmoonia, suusad, olu, intonatsioonis. Ei lähe seal nii väga võbisema veel. Kuigi osadel muidugi on ka see probleem juba, aga aga mis nende probleemid tõsine on, see, et nad ütlevad, ise käivad väga palju koolides laulmas ja propageerimas meestelaulu kui sellist lihtsalt ei tule noori inimesi peale. Said sa ise ka vaadata neid meeskoorem siis üle-euroopaliku. Jah, no ütleme, sellised tugevad koorid nimega sõnnik. Ta reisis Ungari koor Sloveenia kammermeeskoor, fääri, saarte koor, soome koor, mõned kohalikud inglise koorid. Endise Ida-Euroopa riigid on tugevamad kui nüüd, ütleme sihuksed, vanade traditsioonidega riigid, heaoluühiskond noordi viitsigi teha enam midagi, tal on nii palju võimalusi, olles kodus laua taga arvuti taga ja talle sellest piisab juba. Missuguse repertuaariga praegu sõidavad meeskoorid konkursile kokku, kas nad eelistavad oma maa, helilooja? Väga palju oli nendeks Ungari sõdalased, ikkagi palju kodaid, pakid oma rahvalaule, seadeid ja samas loveenid, väga põnev oli Fääri koordi repertuaar, nende dirigent oli see ka helilooja neid kuulates kuidagi selline tuli kohe millegipärast tormis ette. Aga kuidagi sealt õhkus välja sellist oma kultuuri eksponeerimist just oma rahvalaulutöötluste käsi, sest sellised täiesti põnev repertuaar seal tegid. Ja ka väga sellise omapärase laulmisstiiliga diileri küll väga järje või kuult, kes natukene rohkem võib-olla kõri peal lauldes ja kes meie kooli imesitiivset. Me laulame ikkagi nii-öelda terve kere häälega, mitte mitte ei siit ega sealtpoolt kusagil, teine on praegu sünnipäeva aeg, jah. Neljas kingitust. Noh, see oli selline kummaline mõte, ma ei ole kuidagi harjunud sellise asjaga, kui kohalikud lehed kirjutavad ikka ainult ülivõrdes kogu aeg. Et rahvas on tõesti saalis püsti ja aplodeerib ja fineerikas meil kaasa ei koori, hääleseadja ütles, et temal tulid meelde need vanad ja trummiajad, kui Ernesaks juhatas ja saalitäied inimesi kargasid püsti ja prodeerisid ei tahtnud kuidagi koorile lasta ja võib-olla kõige rohkem see, et sellised kokkuvõtmised liidavad seda seltskonda veel rohkem kokku ja noored näevad, et kui ikka midagi teed ja tahad teha, et südamest siis on sellega tulemus. Soovime palju-palju õnne ja jätkake samas vaimus, aitäh. Ja veel teinegi põhjus rõõmustamiseks Tartu noortekoor tuli Grand Prix tagasi Vilniusest, kus toimus rahvusvaheline lasteaia noortekooride konkurss, räägib dirigent Riho Leppoja. Isegi olime üllatunud, et nii läks. Tegelikult oli seal täpsemalt niimoodi, et anti välja kaks, kramp priid. See on niisugune erandlik, ühe sai siis Vilniuse tütarlastekoor mis oli asjatundjate sõnul siis võrreldav meie Ellerheinastuudioga ja millegipärast stanti kaks Grand Prix, mis ei ole muidugi tavapärane. Osales 16 koori. Lastekooride kategoorias oli üheksa koori ja segakooride ja vanema astme neidudekooride kategoorias oli seitse koori, seal olid Vilniuse Gediminase tehnikaülikoolis koor, Uteeno muusikakooli kammerkoor, Vilniuse muusikakooli noortekoor, marjampoleezi muusikakooli kammerkoor, Vilniuse konservatooriumi neidude koor ja nii edasi ja meie olime ka siis nendega ühes, nii et konkurents oli küllalt tugev, kõik koorid pidid laulma kaks kava. Esimene kava oli siis niisugune klassikalist tüüpi, kus tuli laulda erinevate ajastute muusikat, seal meie laulsime, näiteks passar hile pele ponni, sansansi Ave veerumit, Zoltan koday, eks ungarikeelne laulasid. Könior, kes, mis eesti keeles tähendab ilus palve. Ja Margo kõlarid tagatuba. Ei olnud seal nii korraldatud, et paremat pääsesid teise vooru, vaid kõik pidid esitama. Algusest peale oli teada, et kõik laulavad kaks kava ja teine oli vabakava. Ja seal me laulsime ainult eesti heliloojaid. Olav Ehala vaikuse laul, Jüri-Ruut, Kanguri, Hinbaradiisum ja kaks liikumisega laulu Veljo Tormise käsikivimäng ja Urmas Sisaski veere päike, kuidas eesti muusika vastu võeti väga hästi. Näiteks Olav Ehala vaikuse laul on äärmiselt huvitav, ta on küllalt uus laul ja mõnes mõttes minu arust nagu Ehala loomingust küllalt erandlik hästi komplitseeritud niux helikeelega, teine oli siis Jüri-Ruut. Kanguri pilguga paradiis on, see oli nüüd viimatisel Tallinna koorifestivalil ka segakooride kategooria kohustuslikuks lauluks. Hästi nõudlik laul ka. Kolmas ja neljas laul seal seadis meile lauludele liikumise Maido Saar. Need tekitasid tõelise vaimustusepuhangu saalis zürii ees mõlemad kavad, me ise tundsime mõlemad Kadri Leppojaga, kes oli teine dirigent. Et koor ja meie ise ka andsime endast tõesti parima. Tartu noortekoori kontserdile saab iga huviline minna kuulama juba täna õhtul. Tartus Salemi kirikus kell kuus, seal on teisi esinejaid ka, aga see on Tartu Karlova linnaosapäevade raames toimuv kontsert. Ja kindlasti on veel paljudel meeles tänavune jätskaar oma väga mitmekesiste ja põnevate kontsertidega. Pühapäeval toimub aga Jazzkaare emadepäeva heategevuskontsert Anne Erm, kelle olete kutsunud esinema. Tõsi, see on, et me oleme juba pikki aastaid koostööd teinud Tallinna Pelgulinna sünnitusmaja ka tavaliselt on meil heategevuskontsert küll enne jõule aga sel korral siis emadepäeval ja juhtus nõndamoodi. Rootsi üks väga põnev ansambel öös, songs on siin Eestis seoses Põhjamaade luulefestivaliga ja otsustasime seda ära kasutada ja ansambel oli nõus siis andma heategevuskontserdi ja ma usun, et paljud raadiokuulajad tunnevad selle ansamblijuhti artisti sopransaksofonist. Ansamblijuhti Heather Alžeeriat, Anders Haagveri, kes on tõepoolest üks Rootsi tippmuusikuid, ta on siin mitu korda käinud ansambliga müntamis, ühendab endas India ja Rootsi muusikuid, siis on ta käinud siin New Chang laukest rägamisson Taani esinduskollektiiv ja viimati koos õnn tuua ka jõulujääd, seal andis ta neli kontserdi koos ja sohhitomooriga. Aga samas on siis selline maailma muusikaprojekt, et kus põhiliselt kõlavad siis Skandinaaviamaade rahvaviisid või rahvamuusikast inspireeritud viisid hästi palju just selliste saami joiku ja selle põhjalist muusikat on nende kavas, kuigi sel korral lauljaid ei ole kaasas, tihtipeale on need salvestanud ka koos lauljatega ja Anders mängib siis sealgi sopransaksofoni ja flööti ja ülemeli, flööt ja klahvpillid kohe lausa mitmed ja löökpillid, nii et ma arvan, et see saab olema üks väga ilus kontsert. Kontsert toimub Niguliste muuseum-kontserdisaali ja see on siis emadepäeval, üheteistkümnendail mail kell viis pärastlõunat, et väga tore aeg, et pärast võib ema või tädi või vanaema kaasa võtta ja minna veel kuskile kohvi jooma ja päev on läinud täie ette. Ja homme on emadepäev Eesti meestelaulu. Selts korraldab traditsiooniliselt keskpäeval piduliku kontsert-aktuse Estonia kontserdisaalis, kus esinevad üle-eestiline poistekoor, Kalev Pedagoogikaülikooli meeskoor, Virumaa meeskoor, poiste laul, kakstuhatkolm, võistlusel pärjatud solistid bla vokaalansambel glükja külalisena pianist Rein Rannap, kinnitab seltsi juhatuse esimees Jaan Ots. Päevakohase kõne peab Eesti vabariigi president Arnold Rüütel. Ja 15. kord on see kontsert ja alati on olnud ka president ja homme ta esineb seal oma sõnumiga emadele ja viies aasta nüüd tuleb siis ka aasta ema väljakuulutamine. Eesti naisliidu poolt on mõned asjad, mis on traditsioon. Aga üks on selge, et midagi ei saa teha. Ühtegi kontserti ei tohi teha täpselt sellist, nagu oli eelmine, alati peab midagi uut leidma ja ja meil on selles mõttes läinud hästi. Kaotasime kava kunstilise kokkupanemisega tegeleb muusikatoimkond, meil antud juhul on, nagu siis pea astute Indrek riiertsele kontserdi muusikalise poole eest. Ma usun, et et ka seekordne kontsert pakub inimestele rõõmu, see on ju see eesmärk, tänada emasid. Ja muidugi, mis on seekord ka teistmoodi, et esimest korda osaleb sellel ka peaminister, arvasime, et kuna uus koalitsioon ja peaminister on öelnud, et emad ja pered on prioriteediks, siis siis me tahame omalt Portmiseda aidata. Ta seda prioriteeti kujutleda. Kontsert läheb otseülekandes siis 200 Eesti raadioprogrammis ja lisaks ka Eesti Televisioonis, aga on kindlasti inimesi, kes tahaksid tulla kuulama kohaga. Peale meil on ju niimoodi, et on välja antud kutsed põhiliselt need mõtlesin, et mõeldud kõik öelda läbi naisliidu ja läbi suurte perede ühendust nendele emadele, kellel on suhteliselt palju. Kellele see tänu nagu kõigepealt peaks kuuluma. Aga loomulikult see mitte kedagi tagasi ei saadeta. Mis sa arvad, missugused lilled peaksid tänavu aasta olema, mida inimesed kägistama emadele kinkima, mis neil võiks olla, mis on tänutäheks ema tänavast on natukene keerulisem üldse kevadel hilja soometsalilli kinkida peame minu meelest ka tõeliste kevadlillede nartsisside kleepima. Rahvusooperis Estonia on lõppeval hooajal olnud võimalus kuulda näha mitmes lavastuses eesti noori soliste. Meenutagem vargamäe tõde ja õigust, ooperit, nõidkütt või nädala alul meie teatrilaval nähtud Eesti-Soome tudengite ühistööd Tšaikovski ooperit Jevgeni Joneegin. Täna toimub aga suur galakontsert kevadhääled. Sellest räägib lähemalt Estonia kunstiline juht Aarne Mikk. Noolte testimine, võimaluste andmine on selle hooaja lõpul üks meie ülesandeid sellist ooperilauljate skaalat, nagu me tänavu viime läbi 10. mail pealkirja kevadel. Hääled ei ole siin varem tehtud ja põhjusel mitmeid. Esiteks mulle tundub, et Eesti muusikaakadeemias on sirgumas üks uus põlvkond perspektiivikamaid lauljad. Teiseks on väga palju eesti noori praegu õppimas välismaa õppeasutustes täiendamas ennast. Me tahame saada varakult ülevaadet, kellega saab arvestada, kellega peab arvestama. Sest vahel meil on olnud juhuseid, kus inimene lõpetab muusikaakadeemia konservatooriumi ära ja ta ei ole elus kunagi ühtegi korda orkestriga saanud. Saavutad, sest ta ei pääse löögile. Ja ei ole ka võib-olla võimalusi. Nii et seekord küll. Mitmed siin on juba poolt ka meie lavasolistile esinenud, aga kokkuvõttes sellel kontserdil teeb kaasa 18 lauljat. Taavi Tampu, kes nüüd debüteerib nõid küttis, on ennast täiendanud kars uues nagu ka antiik. Atlan Karp õpitsi Akadeemias Helsingis teeb kaasa. Siin on heegeni etendustes ka Anna-Liisa Pillak õppi ja Merle Hiller, samuti Sibeliuse akadeemias. Maila prooman on meie kasvandik. Kristina Vähi on siin teinud. Julia Semjonov teeb Cowneegris kaasa, käis hiljuti naljas ennast täiendamas. Mihhailov. Tema on kao neegrist. Ma tõin. Siis on üks nimi Katrin Meerits metsosopran, kes on tegev Stockholmis elav väliseesti laulja on õppinud seal mitmetes õppeasutustes ja on põhiliselt Stockholm saga oratooriumi žanris tegev. Ja Meeli Hendrikson, eelmise nimega Meeli tammu, kes pärast Estonias olemist ja Tallinna akadeemia lõpetamist läks Rootsi õppima ei ole teda eriti palju kuulnud. Nemad siis teevad. Kaasa. Juulia Lapins on lätlanna, kes õpib Eesti Muusikaakadeemia magistrantuuris. Metsosopran Lepalane õpib maast ristis. Nii et ma arvan, et see kontsert on väga pikk, aga tal on üks küllalt lai spekter näitamaks, kes on tulemas. Noorte ooperisolistide galakontsert kevadhääled algab rahvusooperis Estonia täna õhtul kell seitse. Esmaspäeval, 12. mail esineb Rahvusooper Estonia valges saalis Rainer trost don tenor Saksamaalt ja ta esitab Johannes Brahmsi tsükli. Schöönemage Loone. Eesti Kontserdi produtsent Madis Kolk, mis taustaga laulja on Rainelt trost. Siin õieti peab rääkima nii lauljast kui ka pianistid, sest Fritz Swing Hammer on saksa noorema põlvkonna parimaid liit, pianisti ehk kammeransambli pianist. Ta õpetab kammermuusikat ning saksa liidiga Müncheni musi krossules. Ning selles mõttes on nad koos Rained trostiga on märkimisväärne ansambel. Trastan ennekõike ooperilaulja, kelle solisti tee on ulatunud Metropolitan Opera nii Viini, Pariisi ja Barcelona ooperiteni, kes on laulnud oratooriumi partiisid Viini ja Berliini Filharmoonikute kontsert kiba orkestriga, niisiis täiesti maailmaklassi laulja. Ning ega meil ei olekski võimalust arvatavasti selliseid muusikuid kuulata, kui Göte instituut ei oleks korraldanud neile balti riikide läbiturneed, mis jõuad jah, nüüd siis esmaspäeval Tallinnasse. Kaastegev on ka Lembit Peterson, mis tema ülesanne selle kontserdil on. Kuna Johannes Brahms oma ainsa tervikliku läbiva looga laulutsükli kaunis maa celone, mida ta kaheksa aastat kirjutas, kuna ta samal ajal selle armastusloo süžeed peegeldab või on kokku pannud suhteliselt vabas vormis siis nii on üks selle tsükli esitustraditsioone aeg-ajalt, et kasutada ka näitlejat või teksti lugejat lutika kiiki tekstidega, mis siis täidavad looja, sündmustiku vahekohad jääb kuulajale tervikliku mulje ja neid vahetekste siis loeb Lembit Peterson. Selle tsükli esitamine on praegusel ajal just üsna tähenduslik, sest seitsmendal mail möödus 170 aastat Johannes Brahmsi sünnist. Ega see küll ei ole meie poolt spetsiaalselt valitud, aga ma usun küll, et kütteinstituut on sellele mõelnud, kuidas selle turnee kokku leppis. Igaks juhuks juhiksin tähelepanu ka sellele, et kuigi toimumiskohaks on rahvusooper Estonia valge saal aga sissepääs on Eesti kontserdi poole pealt. Niisiis esineb Rainer trost esmaspäeval, 12. mail kell 19 algaval kontserdil Tallinnas rahvusooper Estonia valges saalis. Eile õhtul kell 21 20 kuulutati Viini raekoja platsil pidulikult avatuks Euroopa suurimaid kevadisi festivale, viini pidunädalad, viinerit vestma. See avapidu on tasuta, rahvalik üritus, hiphop juubelipopgrupi kõrval kammeransamblit ja mõndagi tõsisemat klassikalist viiniliku kui kaasa tegema solid, viiner, sümfooniaorkester või Viini. Kuulus Arnold Schönbergi pidustused kannavad tänavu nimetust statsioon, Euroopa niisiis viin kui Euroopa peatuspaik ning hoopis sajanditetaguseid suhteid Rooma riigi tide ja Mauridega on siin esile toodud. Rääkimata hilisemate sajandite kontaktidest. Muusika poolelt rõhutavad pressiteateid suhteliselt rohkete uue muusika olemasolu, kust kõigepealt esile toodud Wolfgang mittereri uus ooperi Massa rühm maailma esiettekannet pea nädala pärast saksa maestro Helmut lahelmanni populaarseks saanud ooperi väike tuletikutüdruk Viini uuslavastust ja siinsed esiettekannet Alfred Kirchneri teostuses ja leedulastel on põhjust rõõmu tunda. Nende noor helilooja viikintas Baltakas võitis ju viimatise Claudio Abado nime kandva kompositsiooni konkursi ning tema võiduteos. Muinasjutt tuleb siin esiettekandele ja koguni helilooja veikintes balt hakkas autorikontserdi triini pidurdama, nädalad kestavad 16. juunini, on põhjust sealset veel mitmel korral juttu teha. Kuulus pikkade traditsioonidega festival Saksamaal huviteni kammermuusikat toimub tänavu just sellel nädalavahetusel, eilsest, homme õhtuni. Kuigi festival on lühiajaline, on ta seda sisukam alatiste, rohkete esiettekannetega, noorte tibitanult heliloojate väljatoomisega. Kammerpidustused saavad teoks, vest Deutsche runud funki kolmanda programmiga koostöös, kes kõik kontserdid kas otse-eetrisse annab või salvestab. Kuus kontserti ja neli Dorfomanssid. Lisaks muudki sisaldab tänavune mitmel kontserdil peategelaseks uue muusika kuulis ansambel ank, foorum viin Emilio pomaariku juhatusel. Kontserdid on kuulajail ligitõmbavad programmiliste pealkirjadega. Eilne esimene Špeegel labürint kus muuhulgas külas festivali debitandi Elena Mendoza loopezzybala tort. Oh auh lihtfill eht. Eile õhtul ühena keskpunktist teinegi naishelilooja Karola Bougholt ja mujalt üsna tuntud noor sakslane Jörg Viidmann, siin samuti debitandina oma uusteose kolme tüüdiga viiulile. Tänases kavas in Timmen juba tuntud ja lahkunud klassikud Roman haubenstogramaati Chrysee ning õhtuses kavas sportretseenen nähtaval kohal helilooja Emmanuel nunnyes juba kahe uusteosega ika Klang form viinilt. Ja kui homme laval Noya vokaalsolist, Sten Stuttgart. Meenutades meie nüüd ansambli väga menukat esinemist hiljutisel Berliini festivalil, märts Moziik, teatage meil tulevane mets, mosaiik toob kesksena esiettekandele prantsuse kreeklase Giorgio ossa Bergise uue suurteose Oresdeia. Ning sündmusena tuleb seda siia esitama ansambel anterkondemparaan Pariisist, kes pole Berliinis üles astunud juba ligi 10 aastat Giorgio ossa Bergis juures. Teie on ka olümpiahõnguline uus hobus sest mõni päev enne Berliini tuleb teos maailma esiettekandele Ateenas olümpiamängudeni 2004 kultuuriprogrammis kõlades Ateenas ka pärast hiljem suvel ja jäme veel aina uue muusika poolele. Salzburgi festivalide uue kunstilise juhi, helilooja ja dirigendi Petteri rusits ka tähelepanu äratanud ooperipool sellaanist leidis endale uue lavastuse äsja Saksamaal Mainzi teatris. Esietenduse õhtu traavisid kenasti rusitska teiste teoste ettekanded kamber lavadel ning manssi riigiteatri, koori ja orkestri osalusel, sümfooniline õhtu maestro endaga, dirigendina kõlamas ka tema memoriaal seal ja sati agrahal. Esitati kammerkavapoolsel Taani luuletused, kus ka teisi autoreid. Esinejaks aga kamber, grupp villa, muusika, kus ka meie Kalle Randalu Peter laani ooperimuusikast tehtud orkestri süüdi selans infanii baritoni Leemets ole orkestrile 42 minutit kestva partituuri andis äsja välja Kirjastus Sikorski. Trükist ilmus ka taanlaste suur võlg oma 20. Nende klassiku sümphanisti rüüd Langoordi ees Langoordis sümfooniaid plaadistanudke Neeme Järvi. Nüüd andis ta nii rahvusvaheliselt tuntud ja Põhjamaade ees teenekas Wilhelm Hansseni kirjastus väljarüüd Lancordi mammutteose mees, siis pealkiri on ladinakeelne orelile. Aastal 1935 37 valminud kolmeosaline suurteos on mõeldud ettekandmiseks kolmel õhtul. 1947. aastal esitati teost veel helilooja eluajal vaid raadioülekande jaoks. Messis on muidugi ka kolmede kaante vahel. Esimene õhtu, teine õhtu, kolmas õhtu. Rabav uudis Jaapanist harukordsest tempos. Muidugi pärast hoolikat ettevalmistusi annab plaadi ja muusikafirma Šogakukan näljahelilooja tooru takemiitsu peaaegu et kogu loomingu pärandi heliplaatidel, mida saadavad viis mahukat raamatut. Sest ka heliplaati on viis särje ja kokku on neid 55. Novembris 2002 tuli välja esimene orkestriteostega plaadisari 12 plaati koos raamatuga eelmisel teine 11, plaadinessari, instrumentaal ja koorimuusika. Kolmas sari tuleb tänavu juulis 10 plaati, neljas novembris 10 plaati ning suurväljaanne on lõpul tuleva aasta märtsis 12 plaadiga, kus siis lõpus ka Adenda muusikaline sisujuht ja muidugi vastav osaga saate raamatus. Pariisi rahvusooperis oli kuni eilseni taas laval Filipp maa nuri Uuse operca. Tükk põhineb Franz Kafka romaanil protsess ooper kahes osas neidude ja laste kooritki lavastuses Gazas. Kuuldavasti valmib Kavka protsessi põhjal veel üks uus ooper Taanis siis kui heliloojal Paul Rodersil esietendub tema protsess Taani kuningliku teatri tere asumisele uude majja Kopenhaagenis. Prantsusmaal publiku ette toodud veel üks uus ooper Medeiast naisheliloojalt, mis Verdiilt esietendusega Lyoni rahvusooperis ja taas Christa Wolfi 1996. aastal ilmunud intrigeeriva romaani põhjal Prantsusmaalt tänavu keskpunktis ka Berliini Filharmoonikute igakevadises kuulsas Euroopas sarjas Berliini Filharmoonikute külalisena sel reisil juhatama kutsutud maris Jansons. On taas juhatanud mitmel pool oma teoseid. Täna eeskätt viiulikontserdi number kaks metamorfoosi ettekannetest jaapani viiulitäht meilgi koos Neeme Järviga käinud kihku suvanai On Penderetski viiulikontserdi solistiks olnud nii Prantsusmaal kui Hispaanias. Äsjasel Budapesti kevadfestivali mängis kontserti Juulian rahvlil taas. Ta oli dirigeerimisel ja muuseas Leedu riikliku sümfooniaorkestriga. Ning põdepestile järgnes teose ettekanne ka Belgradis. Eesti dirigendid juhatavad Soomes Eri Klas dirigeeris eile Erkki-Sven Tüüri viiulikontserti Tampere filharmoonia orkestriga Tampere talus solistiks teose esiettekandja hollandlanna Isabel Fan Köölen. Alles äsja dirigeeris Eri Klas Sophia Kubani tuulina viiulikontserti ohvertoorium Hollandi raadio orkestri ees, Utrechtis solistiks oli Kressa. Kolmapäeval võis Jyväskyläs taas kuulda Heino Elleri kodumaist viisi kui Anu Tali Jyväskylä linnaorkestrit juhatas enne oma peatset jaapani reisi. Ja muidugi väärib meenutamist pass, ain Angeri osalemine Frederick baasiusi ooperi Lorelei kahel kontserdil ettekandel üleeile ja eile Lahtis Ulf söderblamy dirigeerimisel. Lõpetame täna ka Hispaanias. Aram Hatseturjaani peatse 100. sünniaastapäeva puhul on mitut efektset kava tema muusikast juhatanud Hispaania dirigent Victor Pabluateeres. Enne Šveitsis noiš hotellis ja siis Tenerife Santa kruusisson sealse sümfooniaorkestriga tema käe all kõlanud esimene ja kolmas süül balletist kajani süütmas keraadi muusikast kaks hüüti balletis Spartacus ja seda kõikjal väga suure menuga. Te kuulasite 10. mai heliga ja saatele tegelikult kaastööd Jüri Reinvere, Elena Lass, Kersti Inno mardali Rõuge Tiina kuningas ja Priit Kuusk. Saadetajates kokk, mängida Katrin mõõdik ja saate toimetas Mändla.