Helga ja muusikauudised muusika uudised laupäeval kell üheksa, null viis. Saade kordub kell 15, null viis ja internetis sobival ajal teile sobival ajal. Helgaja. Tere hea heliga kuulaja. Täna, 24. mai Saadet toimetab Kersti Inno. Saate teemad kolleeg Tiina kuninga muljed Verdi Rigolettot esietenduselt Pärnus eeloleval nädalal Pärnus toimuvast kolmandast Klaudia Taevi nimelisest rahvusvahelisest noorte lauljate konkursist räägib konkursi president Toomas Cutter. Tagasivaate Eesti riikliku sümfooniaorkestri lõppenud hooajale annab orkestri direktori kohusetäitja Kersti Kirs Eesti kontserdi hooaja lõppkontserdist ja kuulsatest külalistest Filipp Herrewehest ja kolleegium vokaalest ning kurtma suurist ja prantsuse rahvusorkestrist, rääkis produtsent Madis Kolk. Mirje Mändla läheb Tallinna keelpillikvartetimuusika õhtust teletornis, rääkis Urmas vult. Margeli Rookääru leb Tartu orelimuusikapäevadest, kuuleme Hedvig Lätti intervjuust korraldaja Anneli Klausiga. Rahvusooper Estonia toob Salme kultuurikeskuses lavale künneke opereti onupoeg pataviast. Vardo Rumessen sai osa Tubina viiulikontserdi ettekandest festivalil ahhaa, kevad ja muusikauudiseid laiast maailmast, vahendab Priit Kuusk. Ooperihuviliste kõrgendatud tähelepanu koondussell neljapäeval suvepealinna Pärnusse, kus toimus Giuseppe Verdi ooperi Rigolettot esietendus. Seda enam, et klassikalise ooperilavastajaks oli nii-öelda harrastusooperilavastaja ülikooli õppejõud Linnar Priimägi. 21. sajandi orkestrit, suuri ja vähem noori soliste juhatas esietendusel dirigent Erki Pehk. Kõige üldisem mulje kogu ettevõtmisest on vägagi positiivne juba see, et oopereid mujal kui Tallinnas ja Tartus mängitakse täidab südame vaikse uhkuse ja rahuloluga. Eks kinnita see ju seda, et oleme siiski eurooplased ja kuulume sinna ka ilma liiduta sest ooper kuulub enesestmõistetavalt vana hea Euroopa kultuuriruumi, kus ooperis käimine ei ole šikk ja peen, enese näitamise koht, vaid tõsisest kultuurihuvist ja muusikaarmastusest johtuv vajadus. Kui ooper on jõudnud Pärnusse, siis miks ka mitte, siit edasi Viljandisse, Valka ja Võrru unistada ju võib, miks mitte? Ega ei peagi Sõerdit võivaagnerit lavastama. Alustada võiks ju näiteks kas või Karl August Hermanni uhkust ja Vanemuises et ametioskusi omandada ja lihvida, et seejärel keerukamate partituuridega rinda pista. Kahjuks ei tea, kas ja kui kaua Linnar Priimägi ooperi lavastamises unistas või oli see pigem juhus, et paljude muude tegemiste kõrval avanes võimalus ka ooperilavastust Ta vist proovida. Mulle siiski meeldib mõelda, et ooperi lavastamine, ta ammune unistus oli. Julge pealehakkamine olevat pool võitu, aga ainult pool. Kui see oligi taotlus, siis võib Pärnu Rigolettot õnnestunuks pidada. Rigolettot on vanaõuenarri nimi, kes Mantu hertsogiriigis iga olevat hertsogit lõbustab ja õukondlastele närvidele käib. Sest igav on ju sõdida parasjagu, kellegagi pole ja ka võim on päritav ja hertsogi käes. Nii et võimuhierarhia on paigas ja poliitilise kemplemise peale samuti energiat ei kulu. Sestap lõbutsetaksegi niisama ja aeg-ajalt lisab üks luisesse õukonnaellu värve mõni pikantne armulugu. Nagu juhtub ka kõnesolevas ooperis. Aga nimitegelane Jaan Juri koletu kõige tähtsam persoon ooperis õnnetu küürakas, kes on oma puudest teinud endale privileegi öelda ja teha seda, mida etiketi järgiv õukondlane endale lubada ei saa. Rigolettot on võimu ja ta kasutab seda omal moel. Mida talle aga andeks ei anta ja mis lõpuks ka tõelise katastroofini välja viib. Rigaletto osas on Eesti tippbariton Jassi Zahharov. Rigolettot on aga ka üks nõrk koht. Tema silluse kannaks ei ole mitte küürda seljas, vaid neiu east tütar keda isamaailma pahedest kiivalt säästa tahab. Tütreni Jeans Hilda, keda etenduses kehastab Anna Samuel, Moskvast eelmise Klaudia Taevi nimelise lauljate võistluse võitja. Ja ta on tõesti tubli tüdruk. Sellepärast et Atschildana isa sõna ei kuulanud ja kergemeelse hertsogiga kohtamas käis, vaid seetõttu, et ta laulab väga hästi. Tema lapselik kiindumus ilusasse noormehesse, kes tegelikult osutub naiste Maiaks hertsog X on lihtsalt liigutav. Usutav on ka ennastohverdav lõpplahendus, kus silda otsustab kõlvatu hertsogi asemel ise surra asetudes seega tõeliselt suurte ooperi kangelanna galeriisse, kes ennast tingimusteta ideaalse ehk jumaliku armastusealtaril ohvriks toovad. Mis lõppkokkuvõttes peaks ooperi lõppedes tekitama patarsisliku, hingelt puhtamaks ja paremaks saamise tunde. Chil ta esimene ja viimane armastus Hertsog, keda kehastab Nurlambek kaasani tatari rahvusooperist, tenor, kellele kõrged noodid pole mingiks probleemiks ja kelle muretu eemalolev uljust tekitas kahtluse, et kulisside vahel ootab teda hobune, kellega aariate vahepeal stepiavarustesse kaduda. Hertsog olid vahetud ja toredad otsekui tegelased mingist muust ooperist. Näiteks Roomeo ja Juulia. Ooperis on veel hulk tegelasi krahvinna onu, keda ta armukalt kehastas Urve Tauts. Child head vaatajad, Joanna, keda usutava loomulikkusega mängis juuli Lill ja palgamõrvar asparafootšile õde madal leina, keda mängis paljutõotav metsosopran Helen Lokuta. Nimetamata on jäänud meeskõrvalosatäitjad ja kümnemeheline meeskoor, kelle kanda olid etenduse põhiaktsendid tõepoolest millegagi toda 40 pealist, kirjut segakoori, kui sama asja teevad palju paremini ja mõjusamalt tara 10 noort meest, kes väga täpselt üheaegselt laulma grillitud, seda oli hea vaadata ja kuulata ning mõjus ülimalt mas kulliinselt. Tore oli ka see, et orkester istus delikaatselt sügavas orkestriaugus nii et dirigendi kepike vaid mõned korrad lauljatele appida tas ja õhus kõrgemaid kaari joonistas Jaanus Poirot'i ooperiteater, kus orkester ja rasket ja tõsist tööd tegev higist leevendav dirigent täiesti orkestriauk on täidetud. Wagner tegi ilmselgelt õigesti, et oma teatri just nii lasi ehitada. See ei tähenda seda, et orkester kuidagi väärtuslik oleks, otse vastupidi. Küsimus on vaid visuaalse Sesteetikas. Samasse rubriiki kuulub ka lavastaja välja mõeldud lavakujundus, mis koosneb risttahukat del asetsevatest kõveratest, kuusekestest. Ilmselt sümboliseerivad need midagi ja eks igaüks mõtleb ise, mida täpsemalt. Etendust vaadates püüdsin räsitud puukest asemel kujutleda kipsist samuraid või aasia kunstlilledega. Jah, tunnistada, et naturaalne puuke on parem ikkagi midagi ehtsat. Sest et ooperiõhtu elamuslikuks kujunes, tuleb eelkõige kiita dirigent Erki Pehki sest muusika oligi etenduse tugevaim külg. Ja kas pole see siis ühe pri puhul esmatähtis? Aga hinge kripeldama see, et Verdi kirjutas joopereeri kollet ost vastuolulisest isiksusest, kelle psühholoogilised läbielamised ja sügav isiklik draama piisava jõu ja veenvus ega ei avanenud. Pole põhjust kahelda, et osa Jassi Zahharovi kirglikule natuurile sobib lihtsalt selles lavastuses jäi Rigolettot narriks. Olete õukonnas vaid ka elus. Aga igaüks näeb ja tõlgendab asju omamoodi. See oli selline erikoole eto, mis tekitas ühes sadadest vaatajates just niisuguseid tundmusi. Kõik ülejäänud võivad ju mõelda sootuks midagi muud. Ühegi teise Eesti teatri kavas Verdi Rigolettot praegu ja lähiajal ei ole. Nii et ainult veel täna ja homme Pärnu Endla teatris. Kokkuvõtteks võib veel kord kinnitada tubli Pärnu Etka ooperit teete, kas see on üks põhjus, miks jälle suvepealinna sõita? Pärnus toimub eeloleval nädalal kolmas rahvusvaheline Klaudia Taevi nimeline noorte lauljate konkurss. Kõik osavõtjad saabuvad kohale pühapäevaks, vaadata koos Verdi ooperite Rigolettot eelmise konkursi võitja annasa muiligaid silda osas ning pärast seda konkursi pidulikul avamisel välja loosida esinemisjärjekord. Konkursi president Toomas Cutter, kas huvi konkursi vastu on kasvanud? Ja tõepoolest on huvi olnud küllalt suur ja ilmselt siin oma osa mänginud ka see, et konkurss on olnud reklaami raamitud väga paljudes juhtivates muusikaajakirjades, kaasa arvatud grammofonid ja interneti kodulehekülg on palju külastatud ja info selle konkursi kohta on jõudnud küll maailma nii et tegelikult avaldusi osa võtvaks sellest võistlusest saabus 54, aga vastavalt reglemendile lubate siis konkursile 24 osavõtjad ja need 24 on täiesti kõik olemas ja nende tase on ikkagi üle keskmise kõrge. Tõepoolest ja esindatud on 14 riiki. Kui geograafi on, kust tulevad okeanograafia onlai selles mõttes, et on esindajad Eestist, samuti ka meie naabermaadest, Lätist, Leedust, Ukrainast, Gruusiast, Kasahstanist, Poolast, Sloveeniast, Soomest, Saksamaalt, Hollandist, Jaapanist, Ameerika ühendriikidest ja Venemaalt. Konkursandite valisite välja lintide põhjal ja konkurss toimub kolmes voorus. Konkurss ise viiakse läbi kolmes voorus tõepoolest ja esmaspäeval, 26. mail kell kaks päeval algabki Endla teatri sammassaalis konkursi esimene voor. Samuti toimub konkursi esimesega teisipäeval, 27. mail ka algusega kell kaks ja Endla sammassaalis ning konkursi teine voor, kuhu siis 24-st pääseb ja auväärse žürii valikul edasi 12. Konkurss anti, toimub kolmapäeval, 28. mail Endla teatri sammassaalis algusega kell kaks. Sead lubatakse finaali juba kuus konkurssanti ning nemad astuvad üles koos 21. sajandi orkestriga ja seda reedel, 30. mail kell seitse õhtul Pärnu kontserdimajas. Kes on hindamas, kes Jürisson? Siinsamas on rahvusvaheline ja väga kõrgetasemeline žürii, mille tööd erakorda sel aastal juhib Leedu tuntud tenor professor Virki illus. Noreika ning žüriisse kuuluvad veel professor Galina Pissarenko ja professor Aleksander teedik Venemaalt samuti professor Irma Revell Soomest. Lavastaja Georg Malmös Rootsist ning Eestit esindavad Rahvusooperi Estonia peadirektor Paul Himma, Urve Tauts ja Erki Pehk. Ja žüriil on siis põnevust välja selgitada see laulja kellega hakkab toimuma kahe aasta pärast. Järgmine ooperietendus Pärnus. Täpselt nii ja konkursile on muidugi see väga meeldiv, väga suure kasuteguriga, et tõepoolest on 21. sajandi orkestri Endla teater teinud sellise lepingu jäätise ooperi korralto ilmavalgust nägi kusjuures Hannasa muil, kes võitis eelmise konkursi tõepoolest hiilgav selles childa rollis. Ja me loodame sellel kaunil üritusel on suur tulevik. Helgaja. Meil on nüüd ühendus Kersti Kirsiga Eesti riiklikust sümfooniaorkestrist. Hooaeg on lõppemas. Kui te vaatate nüüd tagasi möödumale hooajale, siis millised kontserdikavad on iseäranis head vastukaja leidnud publiku poolt, millised kontserdid on õnnestunud? Su 76. hooaeg on nüüd lõppemas just täna õhtul on viimane kontsert Schönbergi kurelauludega. Aga kogu hooaja kohta võib öelda, et kui me alustasime hooaega viie kontsertseeriaga, nüüd taaselustasime selle kontsertseeriate traditsioon, siis kaks neist on olnud kindlalt kõige edukamad ja need on mõistagi kuldne klassika ja fantaasia. Ja viimasesse fantaasiaseeriasse kuulub ka tänaõhtune lõppkontsert Kuldse klassikakontserdid, sest need on olnud last. Ütleme nii, et hitid teatud mõttes ja publik kindlasti teab neid teoseid, kaunis muusika. Sellepärast on need kontserdid alati publikurohked olnud. Ja võib-olla siis neist meenutaksime Haydni oratooriumi loomist, mida me tegime jõulude paiku Kaarli kirikust siis edasi jaanuaris ooperiga alad, kus meil käisid Maria teatrist Tatjana Pavloskajaja tuntud bariton Sergei lehvercus. Tegime sellise ooperiga ola, mida dirigeeris Nikolai Aleksejev siis Kalle Randalu, Nikolai Aleksejevi kontsert oli äärmiselt edukas just publiku poolest. Samamoodi Paavo Järvi kontsert, mis läks siis seeriasse fantaasia. Kas oli ka mingisuguseid üllatusi? Siin ole üks kibe selline mari alla neelata küll hooaja jooksul mõned projektid, kas ei toimunud üldse, tähendab, siin jäi meil kahjuks üks kontsert täiesti ära, aga kurb oli see, et me lindistasime Tubina, balleti kratt muusikat, Arvo Volmeriga. Tahtsin seda muusikat ka uuest Eesti Eesti rahvale pakkuda. Ahju Tartus oli sellel nii väike publikuhuvi, näitamata selle kontserdi seal ära, nii et eks selliseid üksikuid mõrusid hetk ei ole hooaja kestel ka, aga lõpuks kui nii võtta, siis laias laastus perfo ise korraldab hooajast 24 kontserdikava ja 33 kontsert siis need ei peaks olema. Kas orkestri ees debüteerinud dirigentidest saavutas keegi iseäranis hea kontaktiorkestriga? Võib-olla tõesti debüteerinud dirigentidest, et Soome noor dirigent Sontuur koort, keda teatakse rohkem kui viiuldajat 12 teed väga head dirigendikarjääri praegu Soomes temaga käis esimest korda meie orkestris ta, loodetavasti tuleb ta meie meie orkestrit juhatama taas juba järgmine hooaeg, solist oli meil palju, kes olid esmakordselt. Kui veel veic pillide kontsert võib-olla mäletab, et see sattus lausa ka Postimehe esikaanel ja mistõttu saal oli täitja lubati Estonia saali üleujutust, mida just päris juhtunud, aga sellegipoolest oli väga fantaasiarikas ja põnev kontsert. Karik riiku. Siin oli Pedro Carney roos, omamoodi marimba mängija, kellega kandsimete tüüri maimba kontserti esimest korda Eestis. Nii et ka eesti muusikale on pööratud hooaja jooksul tähelepanu. Seda küll me ju oleme osalenud kahel kontserdil Eesti muusika päevade festivali raames ja samas üks nendes kontserditelt oli väga oluline ju Lepo Sumera heliloomingu konkursi lõppkontsert. Ja nüüd räägiks ka plaadistustest, millised albumid on ilmunud sel hooajal. Ütleme, see hooaeg on olnud suhteliselt plaadi rohkem, meil on välja tulnud vürtsinglastik, siga, uus Arvo Pärdi plaat, ERSO dirigeerib Paavo Järvi ja seda plaati on juba hetkeks praeguseni müüdud maailmas üle 7000 eksemplar, mis on klassika, plaadid nagu väga-väga hea tulemus ja firma meiega rahul, nii et koostööd jätkub. Loodetavasti nüüd hiljuti tuli välja firmalt piss rekord Lepo Sumera laat millel soleerib tšello kontserdist keeringlasse. Dirigeerib Paavo Järvi. Kavas on veel seal sümfoonia number kuusemuusikat, profono seal väga ilusa kujundusega plaate. Loodetavasti saavad need Lepo Sumera muusikat siiamaani tundma, et seda sealt plaadi kaudu rohkem tundma. Ja siis on tulemas juunis välja uus plaat, Filmand alfa rekord Tubina seeriast viimane plaat. Millised on need järgmise hooaja plaanid? Suuri muutusi siin ette näha ei ole, meil on ees ootamas tähtis turnee takjas terve oktoobrikuu. Me püüame jätkata järgmisel hooajal samamoodi seeriat ega ka võib-olla vähendada nende arvu jätavaid Cap klastika ja fantaasia jätkata plaadistusi firmale SIM-klassi. Hooaja avakontserdil on praegu pandud paika viiendal septembril Narvas ja kuuendal septembril Tallinna dirigent endiselt tõrjumil Nikolai Aleksejevi, avame hooaja, muidugi maga. Kava veel täpsustub, kuid solistiks on Mikolayden. Klaveril. Eesti Kontsert paneb hooajale punkti barokiajast ühe võimsama vokaalteose Johann Sebastian Bachi ühe peateose h-moll missa ettekandega missa h-moll Bachi teoste loetelus 232 on otsekui monument kogu barokiajastu kirikule, vokaalkunstile ja kokkuvõte suure Bachi elutööst. Siiski pidi missa rohkem kui sajandi ootama tervikettekannet. See sai teoks 1000-ga 959. aastal Leipzigis. Sealtpeale on iga missa ettekanne oodatud suursündmus, nõnda ka esmaspäeval toimuv kontsert prominentsete muusikutega Belgiast. Ilmselt ei ole isegi liialdus öelda, et Eesti Kontsert lõpetab hooaega maailmanimedega, tutvustab Eesti Kontserdi produtsent Madis Kolk, kes esitavad esmaspäeval Johann Sebastian Bachi missa h-moll. Need on vanamuusikakoor ja orkester, Collegium Vocale Gent oma asutaja ja peadirigendi Filipp Kärleveise juhatusel ja samamoodi on maailmanimedega solistid, kellest kõige tuntum on võib-olla praegu üldse Euroopa tuntumaid kontratenoreid. Andreas Soll. Võib-olla paar sõna lähemalt kolleegium vokaallegendist, et millise tasemega ansambliga tegemist. Juba aastakümned on nad legendaarne ja ainulaadne nimi vanamuusikategevuses. Nad olid üks esimesi, kui mitte üldse esimene vokaalansambel kes hakkas kasutama uusi barokkrepertuaari, esitas printsiipe vokaalmuusikas. Neist sai asendamatu partner Gustav Leonhard dile Don gootmanile ja Nicolaus kuurile võib meenutada kasvõi põhjapanevad kõigi pahikondaatide plaadistused. Praegugi kolleegium vokaalvokaalrühm on pidevaks partneriks Viini Filharmoonikute kontserti Pau orkestrile Euroopa Väljapaistva mõttele. Orkestrikollektiividele. Ja 10 aastat hiljem tutati vokaalansambli kõrvale kolleegium vokaale barokkorkester. Nad on kõikvõimalikke plaadi auhindu pälvinud ja juba ajalukku läinud ettekandeid ja plaadistasi teinud Filipperre veise kohta öelda, et ta on järjest rohkem laiendanud, noh nii nagu näeme, kas või Eestis näiteks Andres Mustoneni näitel. Muusikast kogu klassikalise repertuaari dirigeerimist. Ja ta ongi praegu näiteks kuningliku Flandria Filharmoonikute muusikadirektor. 29. mail jõuab prantsuse rahvusorkester siia kurtma, suur on dirigendipuldis ja mis on selle kontserdi kavas? Igihaljad klassikalise muusika pärlid nii-öelda franki deemoni sümfoonia, Prokofjevi teine klaverikontserti Äravelli valss, klaverikontserdi solistiks on nagu paljud, et Moskvast tulnud muusikut endale läänest nime teinud, aga ta on kas kõige võib-olla edukamaid pianist, kelle talent on läänemaailmas õitsele löönud tõelise metal'i oskaja või muidugi Läänes on ta Elizabethile oskaja. Teletornimuusika õhtud. Iga kuu viimasel neljapäeval. Tallinna teletornis järgmisel neljapäeval lõpetab Tallinna teletorn muusikaõhtute sarja. Hooaja lõppakordi annab Tallinna keelpillikvartett gurma. Sulbi sõnul on erilistes kontserdipaikades esinetud ennegi. No üks eksootilisemaid oli kindlasti Mustjalafestivalil Saaremaal üks niisugune vene on ka vabaõhukontserdil, aga oli väga niisugune noh, militaarne paik olnud omal ajal, mis tingis ka vastav muusika või noh, ta kuidagi sai nagu väga aktuaalseks seal mängides näiteks ostekowitsid Urmas hulk kinnitab, et kontserdipaik tingib ka repertuaari. Mingil määral kindlasti noh, eelkõige ütleme saali akustika, ütleme, hoone stiil, ma usun kindlasti mingil määral. Tallinna keelpillikvartett teletornis varem esinenud ei ole. Järgmisel neljapäeval toimuval debüütkontserdil mängitakse helget ja kaunis muusik. Neljapäeval me mängiksime kahte kvartetti Mozarti viimase kvarteti kirjutatud aastal 1790, nii et küllaltki elu lõpus eff tuurse preisi kvartetti ka helge rõõmsameelse ja kuidagi väga sügavust täis loosamas ja küllalt nooruslikku Suberti kvarteti Es-duur op 125, mis nagu Subertest muusika algul tundub kirjutatud. Helgaja. Tartu Peetri kirik korraldab 25.-st kuni 30. maini orelimuusikapäevad, mille raames toimub seitse kontserti kolmes Tartu pühakojas. Orelipäevade idee üks autoritest on Anneli Klaus. Mõte korraldatava Tartu orelimuusikapäevi tuli Tartu Peetri kiriku juhatuselt seoses sellega, et Peetri kirikus on ainulaadne orel, mida on viimastel aastatel del restaureeritud ja korrastatud ja nüüd oleks tingimata vajalik, et paljud ja paljud inimesed saaksid sellest oralist rõõmu tunda. Peetri kiriku orel on valminud 1890. aastal. Tartu Peetri kiriku orel, mis on 23, helisevad registrit ja talongid klassitsistliku romantilise kõlaga ja ta kuulub ühe suurema mehaanilise oreli hulka Eestis ja ta on sellepärast veel omapärane, et tal on puidust vilesid, mis olid juba algselt ja mis on tänaseks puhastatud, tihendatud, liimitud, lihvitud kõik, mis vähegi võimalik ja vaja-viledega teha ja orelisse valmistati renoveerimise käigus 600 uut vilet. Põhiliselt on tegelenud restaureerimisega Olev kentsi orelitöökoda ja seda taastatud Peetri kiriku oreli kõla saab kuulda too orelimuusikapäevadel, kes esineb Peetri kirikus. Peetri kirikus saab toimuma viis kontserti. Seitsmest esinejad on kõik parimad organistid Eestis. Avakontserdil esineb organist Andres Uibo koos Heiki Mätlikuga. Selline koosseis, orel ja klassikaline kitarr on väga omapärased ja kindlasti on see väga huvitav kontsert. Ja avakontsert on pühapäeval, 25. mail algusega kell 19 olete kõik oodatud. Peetri kirikus toimub veel teisipäeval, 27. mail kaks kontserti kell 12 päeval on väga huvitav kontsert, et tuleb meile Tartusse tuulidki Jürjo ja tema oreliõpilased Narvast. See on väga omapärane oreliklass, mis asub Narvas. Sellist teist ei olegi meil Eestis välja panna, kogutakse kokku ka noored ja lapsed ja õpetatakse neile orelimängu, et seda ei ole Eestis niisugusel tasemel, nagu ta Narvas sama päeva õhtul teisipäeva õhtul kell seitse esineb Peetri kirikus Rolf Uusväli ja tema tutvustamiseks ei olegi palju sõnu vaja. Sist. Teda teavad kõik muusikasõbrad. Urmas Taniloo ja Jüri Pärg esinevad Peetri kirikus 29. seal neljapäeval ja samuti kell seitse õhtul ja, ja ka see on väga omapärane kontsert, kus ühendatakse siis orel ja vokaalmuusika ka ja orelimuusikapäevade lõppkontsert on 30. mail ja on ka väga omapärane koosseis, kus Merle Kollom mängib orelit. Lembit Saarsalu saksofon ja Taisto noor laulab peale Tartu Peetri kirikukontserdid, et toimub veel üks kontsert Pauluse kirikus ja seal esineb Toomas Trass orel ja kontserdiga ja ka Salemi kirikuga on meil väga meeldiv koostöö olnud ja 28. mail kell seitse õhtul toimub Salemi kirikus, kus kontsert, kus esinevad Tiia Tenno ratas Orealil ja Uku Ratas metsasarvel, kas saleme, kiriku, orel ja Pauluse kiriku orel on sama head kui taastatud renoveeritud Peetri kiriku orel. Nad on erinevad kindlasti, sest Salemi ja Pauluse kiriku orelit on kaasaegsed ja uuel ajal teatud peale kontserdite toimub huvilistele ka meistrikursus. Mul on väga hea meel, et meeste korrusi on nõus tulema andmasi ja Toomas Trass meistrikursus toimub 26. mail kell kaks päeval Pauluse kirikus ja Rolf Uusvälimeistrikursus toimub 27. mail kell kolm Peetri kirikus. Meistrikursustele on võimalik tulla igal huvilisel ja kes oskab ka orelit mängida, siis tuleb kindlasti oma noot kaasa võtta ja vanameistrid on siis kuulamas ja õpetamas, võib tulla ka niisama kuulama neid meistrikursusi ja iga inimene on teretulnud. Tartu orelimuusikapäevad toimuvad esimest korda, mis on põhieesmärgiks. Orelimuusikapäevade korraldamine sai alguse soovist näidata Tartu Peetri kiriku asja renoveeritud orelit. Ma arvan, et Tartu orelimuusikapäevade üks eesmärke on ka see, et inimene, kellel on kogu aeg kiire ja kes ruttab ja jookseb võib-olla ta leiab sellest. Ja kui ta ei taha tulla pühapäeval jumalateenistusele. Ta leiab võimaluse tulla kirikusse just sellel kontserdil ja saada sealt hingerahu ja jõudu edasi tegutsemiseks. Et kontserdid oleksid jõukohased kõigile külastamiseks on meil mõeldud nii, et iga inimene, kes tuleb kontserdile, võib vabalt annetada endale sobiliku suuruse. Meil puudub piletihind. Aitäh Anneli Klaus. Tartu orelimuusikapäevad Tartu Peetri kirikus, Pauluse kirikus ja Salemi kirikus 25.-st kuni 30. maini. Seoses teatrimaja remondiga toob Rahvusooper Estonia uue opereti lavale Salme kultuurikeskuses. Tegemist on lõbusa romantilise intiimse looga saksa operetikuninga Eduard kepp populaarseima lavateosega, mille maailma esiettekanne toimus 1921. aastal Berliinis. Opereti on ka Eestis varem korduvalt lavastatud. Tegevust tähendab ühe ööpäeva jooksul ühes mõisas ning tiirleb ilusana rikka pärijanna Juulia tema elurõõmsa sõbranna Hanni ja kahe peigmehekandidaadi ümber. Lõpuks on 11 leidnud kaks õnnelikku paari. Tegelasi on üheksa koosseise mitu. Etenduse muusikaline juht ja dirigent on Endel Nõgene. Kunstnikust vagu püüman lavastab Ivo Eensalu. Tükk on Estonia mängukava võetud teatud mööndusega selles suhtes, et, et ta saaks nagu minna ka Eesti peale Eesti rahvale näitamiseks ja tükk on hea selle poolest, et siin ei ole suurt koori ega tantsurühma vaid on kõik peaosatäitjaid üheksa inimest. Ja muidugi orkester. Ja sellega siis on võimalik minna teatud kohtades Eestis, kus lavaauk ja näidata ka maainimestele seda toredat saksa kultuuriruumi mahtuvat opereti. Ma olen ühe opereti teinud juba samast ajast ja sama tegevuspaigaga, see on lõbus talupoeg Draamateatris ja ja nüüd on siis nagu teine kohtumine ja mulle tundub, et, et see operett on väga tore, räägib nagu kõik klassikalised operettide armastusest ja siin on omad segadused ja ei puudu huumor, ilusat tantsud ja ilusat meloodiat. Nii et stanna puhas klassikaline operett ja ilusad inimesed, ilusad riided, ilus lavapiltilus, muusika. Rahvale peaks meeldima. Küsisin, kuidas tunneb peaosaline Tiiu Laur end võõral laval. Meeldiv on olla ja kõlab hästi, ei ole viga, kuigi noh, oma oma kodune lamanike, oma kodune lava, aga siin võtsime kähku kõik omaks ja ma usun, et läheb hästi. Julie sõbranna Hanni osas on Valentina. Ma tunnen väga hästi, kuna ma olen vana operiti kala alustab Riia operetiteatris muusikaliteatris ja siin nagu õppisin eesti keelt nii selgeks ma loodan, et me tegime suurt tööd, eesti keele käsi parandas ning ei kassi, neid õigeid välted ja nii edasi operetis annal on tegelikult väga raske seal kolm žanrist ees, kuna tantsimine nagu draamažanr pluss muusikaline žanr on vaja hästi laulda, halvem kui ooperis tantsida, no peaaegu nagu balletis või pole lihtsamad sammud ja draama, näitlemine, kuidas tundub, kas see lugu, mis siit niimoodi kavalehelt lugeda, rest tundub üsna segane, et kas see, kas see võib meie publikut haarata mu kündlusi lobioosse Sova niukses armastuse, suure armumise ja petmise, valetamise lood, mis lõpus saavad õiglase toredad lahendused on alati inimesi tulvil. Arvab Urmas Põldma, Eduard kümnedki operetti onupoeg pataviast esietendus toimub kolmapäeval, 28. mail Salme kultuurikeskuses. Pärast seda etendatakse opereti samas veel kolmel järjestikusel õhtul ning seejärel juba mujal Eestis. Vardo Rumessen, tulite just Prahast festivalid, Praha kevad kus kanti ette ka Eduard Tubina viiulikontsert, palun jagage oma muljeid. Ma usun, et see oli esmakordne Tubina loomingu esitusi üldse Prahas vähemalt sümfoonilise loomingu osas. Ja meile tuntud Hiina päritolu viiuldajaks ja kaua, kes on praegu Philadelphia konservatooriumi professor mängis Tubina viiulikontserti, mida ta nüüd on pärast Tallinnat mänginud ka Ameerikas. Ja, ja see ettekanne võeti väga hästi vastu küll. Ja pärast isa oli publik lausa lummatud sellest ootamatust poeesiast ja, ja sellest romantikast, mida võib-olla publiki saanud isegi oodata. Ja pärast, kui oli suur aplaus, siis sealtkaudu tuli juba mitmendat korda lavale ja tõstis partituuri kõrgele pea kohale ja siis tormiline aplaus pärast seda. Nii et selles mõttes võib poolest olla väga rahul, et Tubin on jõudnud ka nüüd Praha kevadele, mis on ju tegelikult üks rahvusvaheliselt tuntumaid festivale. Muidugi Neeme Järvi juhatusel, see ettekanne oli tõepoolest Koosluse ja tehnilise teostuse poolest ka orkestri poolt ja üldse terveks lava seal oli muide kavas siis ka tšehhi oma klassika, nagu nad üldse väga hindavad oma klassikalist muusikat hoiavad seda au sees, seal oli fibishi videvik oli avateosena, millest üks osa on siis ka meile tuntud BBC kuulsa poeemi näol. Mismoodi muidugi Järviseda tegi sellise lummavuse ja sellise rütmiliselt lõtkusega ja paindlikkusega ja kuidas orkestri värvid, kõik mängisid seal kaasa ajasid omavahel kokku selles ilusas suurepärases saalis, see on minu meelest Euroopa üks ilusamaid kontserdisaali üldse Smetona nimeline saag. Järgisteralitsessi esindas orkester, jah, see oli tšehhi filharmoonia orkester ja peale selle oli seal kavas siis ka veel Berliusi fantastiline sümfoonia. Jällegi noh, järvi on järvi, tähendab tema tehniline meisterlikkus ja dirigendi tehnika üldse ja kogu tema vormiline kujundlikus ja see koodi tema viilib ja vormid välja, need muusikalised kujundid järgmiselt elavaks ja väga veenvaks. No see ettekanne lihtsalt jääb meelde, mul see BBC põemm kõlab siiamaale muide kõrvus nii nagu ma oleks seda esimest korda kuulnud ja just nende nüanssidega, millised äärmiselt paindlikud nüansid. See oli tõesti väga suur elamus, saal oli publikut täis, aristokraat ütleb public daamid pikkades õhtukleitides, see kontsert oli Eesti suursaadiku patronaaži all. Prouaga korraldas pärast seda vastuvõtuga ja väga kena oli ka see, et, et Eesti kultuuriminister härra Urmas Paet oli kohal, ministeeriumi delegatsioon oli kohal. Kes kirjutasid alla siis ka tšehhi kultuuriministriga vastava kultuurialase koostöölepingu. Nii et kahtlemata see oli Eesti kultuuriloo üks oluline sündmus. Nüüd, mis ma veel siia juurde nagu tahaks lisada? Just see tähelepanek, et kuidas muusikatraditsioonid on nii juurdunud ühel maal. See festival oli 56., Praha kevadefestival. Ja, ja see festival toimub presidendi patronaaži all. See festival on rahastatud otse tšehhi valitsuse poolt läbi riigieelarve eraldi rea peal. Selle jaoks on olemas terve oh, kes selle festivaliga üldse töötab, seal esinevad maailma kuulsamat orkestrit, külalised, kohe pidi tulema sinna prantsuse raadio orkester, kes tuleb muide ka pähe siia Eestisse ju esinema ja just oli seal esinemas Ivan Mooravets, näiteks Grigori Sokolov oli juba mänginud palju igasuguseid muid ansambleid, soliste. Tšehhis on vorsaki nimeline saal, Smetona nimeline saal. Seal on Martinu nimeline ühing, kelle esimehega tutvusin seal, kes annab välja kvartaliajakirja iga kvartal ilmuvad uudised siis Martinu kohta on Martin muusika festival kus esitatakse siis peale Martinugevad teisi tšehhi heliloojaid. Ja see on taganud, et selle tšehhi kultuuri sisemise elujõu on minu mulje. Ja rahvas seda armastab. Keegi ei kadeduse seda, et iga aasta Praha kevade festivali avateosena mängitakse kuulsat Smetona kodumaa kuueosalist poeemi. Eriti seda saavad seal mees, mis on nende niisugune nagu püha jõgi, mis praad läbib selle üle. Nad tunnevad sisemist uhkust ja, ja rõõmu. Ja samuti käies plaadipoes käies noodipoes, seal on tsehhi muusika antoloogiad. On ilmunud heliplaadid, tšehhi muusika üks tech'i, muusika kaks, kolm, neli, kaheksa, 10 14 15 nii edasi oli terve suur tsükkel umbes 50-st heliplaadist sisi oma filharmoonia orkestriga Kaarel antserli juhatusel kuldses ühtses kujunduses. Kõik see kõik jättis äärmiselt laadse mulje. Noodipoes võib näha tuntud teoseid ükskõik millist teostaja soovid osta, kõik on saadaval. Neid on võimalik osta ja neid kantakse ette kogu aeg pidevalt. Nii et, et selles mõttes mulle tundub, et meil siin väikeses Eestis on tsehhi muusikakultuurist küll veel palju-palju õppida. Helgaja. Plaadiajakirja grammofon juunikuu number annab teada, et hooajast 2004 2005 alustabki Göteborgis infoonikute peadirigendi ametis Šveitsi dirigent Marju Vents. Saagu märgitakse Neeme Järvi pikaajalist tööd orkestri ees aastast 1982. Juba varem ongi päris sümfooniaorkestri muusikaliseks nõuandjateks kinnitatud pianistina tuntud Christian Sahharies ning edukas helilooja, dirigent ungarlane Peter eetress. Esimene klassikalise muusika poole ning teine uue muusika repertuaariga. Mario Ventsagon Euroopas teatud nimi, kuigi mitte suurte ja kuulsate orkestrite eest. Praegu tegutseb Mario Ventsa Indianapolise sümfooniaorkestri muusikadirektorina Ühendriikides ning Baltimore'i sümfooniaorkestris suvemuusika festivali kunstiline juht samas kõrval veel uusi peadirigendiks nimetamisi Christian kiilemannis, Müncheni Filharmoonikute peadirigent. Samast 2004. aasta septembrist tuleb ametisse ameeriklase juunikuu juubileriidžemms liivani järel. Kes New Yorgi Metropolitan Opera siis tasapisi oma koormust vähendades läheb peadirigendiks bostoni sümfooniaorkestri ette. Kristjan hiljem on, on praegu aga Berliini Deutsche Ooperi General music direktor, kus ta alustas 1997. aastal. Noorele väga saksameelsele Chile mannile on München muidugi kõige sobivam koht. Neeme Järvi. Nagu täna eelnevast kuulda tegi siis pühapäeval Prahas Eduard Tubina orkestriteose esmaettekande Tšehhimaal ja seda Ida-Euroopa kuulsamalt festivalil Praha kevadel nädal pärast tobiase Joonase lähetamise esiettekannet Peterburis muidugi Tubina esimese viiulikontserdi kavasse võtmine Praha festivalil puhtalt Neeme Järvi teene ja seda juba läbiproovitud mehe hiinlaseks. Jaan kaoga meenutamist, et ühena väga vähestest välismaalastest sai Neeme Järvi mõned aastad tagasi kutse tulla juhatama Praha kevade avaõhtut traditsiooniliselt smeetena minu kodumaaga mis tava järgi kuulunud juhatada ikka tšehhi oma dirigendile. Sõltub, kuidas seda esmakordselt taassünnimaal juhatades pika aja järel taas vabas Prahas Praha kevadet asutaja maestro Rafael kuubeliik. Nii siis kui ka Neeme Järvi ajal president Vjatšeslav Haaveli kohal viibides. Päev enne Tubinat ja prahvate oli välkdebüüdi teinud Berliini ühe kuulsama orkestri ees aga meie Olari Elts. Ta kutsuti asendama Yakov Kreitzbergi kahel kontserdil 14. ja 15. mail Toisse sümfooniaorkestriga Berliini kontsert Houssis. Orkestri peadirigent on praegu Kentnaga Jakov Kreitzbergi. Kavas oli jooks planeeritud Kabertult Kolsmiti ooperis süüt. Pealegi veel esiettekandes, et tähistada pika elu lõpul tuntuse saavutanud helilooja sajandat sünniaastapäeva. Selle raske materjali otsustesse Olari Elts ettevalmistuse puudumise tõttu asendada ning tegi otsuse Eesti muusika kasuks. Loona kõlas Berliinis hoopiski Erkki-Sven Tüüri orkestriteos eksadus mis ja helilooja kui meie dirigendi vägasoodsasse valgusse. Tei. Orkestri enda jaga publiku poolelt. Mõeldud esitati seda kahel õhtul järjest vastuvõtt. Lääne väga hiilgav, kui tsiteerida Olari Eltsi enda muljet tüüri edu puhul. Samaskavas juhatas selts veel nendesse, nii esimest klaverikontserti meilgi eelmise aasta Tubina festivalil käinud Kristiina Ortizziga solistina ning Gustav Mahleri esimest sümfooniat. 16. mai Berliin Ajalehes. Spiegel kirjeldab kriitikul Richaanling põnevusega tüüri teost ning omapärast Eesti noort dirigenti. Keskam Mahleri sümfooniat tavapärasest teisiti ja huvitavalt tõlgendanud. Tuleval kolmanda Päeval seisab Olari Elts aga Stockholmi tervelt Hallenis Rootsi raadio sümfooniaorkestri ees, juhatades Talle sobivana muusikakõrgkooli soomlasest diplomandi noore helilooja Mika Belo orkestriteose tükke esiettekannet. Samas soleerib Prokofjevi teises klaverikontserdis teine diplomaat Oskar ingveri. Paavo Järvi tegemiste juurde kevadiselt kuuma Itaaliasse. Eile õhtuks jäi haaval selja taha kõik kuus Beethoveni Fideeli etendust Lõuna-Euroopa kuulsaimas Firenze May festivalil Beethoveni uuslavastuse Firenze teater kommunale. Lavale oli teinud nimekas teatrimees Robert karssen tsölibaadi, Järvi ooperidebüüt rahvusvahelise festivali programmis. See pole Firenzes aga veel kõik. Järgmisel nädalal dirigeerib Paavo kahel kontserdil Firenze May. Festivali asi on musikaalne Flarentiino orkestrid. Sama kava tuleb kordusega ja kava avab Arvo Pärdi antus Benjamin Britteni mälestuseks Welludes Levski kontsertorkestri ning Brahmsi neljas. Nüüd jõudis ka prantslaste esinduse ajakiri moonidele sic. Ära märkida. Paavo Järvi on esimest hooaega ka Eesti riikliku sümfooniaorkestri muusikaline nõuandja ja eesti muusikutest täna lõpetuseks Belgiasse. Samal kolmapäeval, kui Olari Elts Stockholmis alustab oma esinemisi vatu rahvusvaheliselt käigoriaani festivalil meie Gregoriaani ansambel Vox Clamantis Jaan-Eik Tulve juhatusel. Kontserdid toimuvad mitmes Belgia linnas, põgusalt käiakse ka Prantsusmaal ikka festivali egiidi all ning Brüsselis ka veel omaette kontsert, kõik see kuni esimese juunini. Seejärel suundub Vox Clamantis Kreekasse, kus ühisesinemistele liitub küberstuudio Tallinnast ning solistina Kadri Hunt. Siia kõrvale kaks sõna hoopiski paari nüüdismuusika festivali kohta endises Ida-Euroopas. Just sel nädalavahetusel ja edasi toimuvad uue muusika festivalil ja Eestis ning Albaania pealinnast Cyranas. Bukaresti festival toimub juba kolmeteistkümnendat korda ning selle kunstiline juht on helilooja Liivjov, tantsija Anu Tyrana. Uue muusikapidu on 11. ja selle korraldab sealne uue muusikaühing. Korraske Põhjala naabrite juurde ka lahti. Orkester käis peadirigent Danske käe all neljapäeval esinema Stockholmi kontserdimajas. Kava ilusasti kõik Soome oma Sibeliuse muidugi värskelt, kuid healt asjatundjalt poeen põhjale tütar. Ning viies sümfoonia vahepeal Kalevi Aho viiulikontsert Riina vähele kas solistina, kelle Osmo vänska eelmisel nädalal oma Mozarti festivalis solistiks oli kutsunud ja Stockholmist tagasi tuldi pealinna Helsingisse kirikupäeva kontserdiga senati väljakul vabas õhus? Värskelt tegevust alustanud niishotteni kui Beethoveni ühingud. Viimase algatajaks on nooruke soome pianist Antti siirale. Viini Beethoveni konkursi võitja ja ning innukas Beethoveni interpreet. Siirela on n Beethoveni mängijana tutvustanud ka juba Eestis, eelkõige Oistrahhi festivalil Pärnus ja teeb seda seal tänavugi suvel, sealhulgas lõppkontserdi Beethoveni solistina. Ent antis siiral Alonso Soomes aga väga suured plaanid. Aastal 2003 kuni 2006 tahab ta kaheteistkümneil kontserdil ette kanda kõik Beethoveni sooloklaveriteosed. Et see on suur ja kulukas projekt algatatigi Beethoveni ning kes seda ja teisigi peetoveniga tegelejaid toetab. Peale selle siirole repertuaaris jõuga kõik Beethoveni klaverikontserdid ning koori fantaasia. Dirigendi Essabekas salonen on sõlminud eksklusiivlepingu plaadifirmaga Deutsche Omafon järgmiseks neljaks aastaks mahuka repertuaariga sarjas 20 21 kaasaegne muusika pluss uue muusikateosed paarisklassikaga. Esimese plaadikava on juba välja kuulutatud. Selle nüüdismuusika poolel on saloneni puhul siiski paraja üllatusena. Arvo Pärdi. Salvestist tehakse Rootsi raadio sümfooniaorkestriga Kesk-Euroopas eelkõige Saksamaale koos märtsikuul oma seitsmekümnendat sünnipäeva tähistanud mansserraa kabelieega. Kaheaastase vaheaja järel alustas lauljatar taas läinud aastal oma suuremaid esinemisi. Ta lihtsalt pidi laulma maani maha põlenud kas tema suure häbiga üles ehitatud Barcelona tema sünnilinna diaatrientellisse jõu avamisel. Laulistusel peaosalist Katerina tee Nonii sensansi ooperis Henry kaheksas andis selle kõrval ka heategevuskontserte vee üleujutustes kannatanute heaks. Nüüdseks leidis monster Kabalie endas aga jõudu koguni 18 kontserti. Milliseks turnee? Eks väga kuulsetes Euroopas saalides. See turnee algas. Berliini filharmoonias on kestnud läbi aprilli ja maikuu mais näiteks seitse kontserti kus eelmise nädala Nürnbergi meister Singer Halle ja Düsseldorfi joon Hallele. Järgneb tänane kontsert, eelviimane Freiburgi kontsert Hausis ning 29. mail viimane Saarbrücenis ja lõpusena lühike. 28. mail on helilooja Chörts liiget. 80. sünnipäeva tähistamist on Euroopas mitmel pool palju. Kirjastus Scott andis välja seitse uut partituuri maestro varasematest teostest. Tänasele heligaja saatele tegid kaastööd Priit Kuusk, Tiina kuningas, Mirje Mändla, Hedvig Lätt ja Marge-Ly Rookäär. Saate salvestas Katrin maadik ja toimetas Kersti Inno.