Helga ja muusikauudised muusika uudised laupäeval kell üheksa, null viis. Saade kordub kell 15, null viis ja internetis. Teile sobival ajal helgaja. Tere laupäeva hommikut, klassikaraadio kuulajad. Järgnevalt lähemalt tänased heliga teemad. Iierremmel jagab meile esimesi muljeid festivali Eduard Tubin ja tema aeg avakontserdilt. Age Juurikas pälvis Neeme Järvi nimelise noore interpreedi preemia ja teda intervjueeris Tiina kuningas ja Tiina kuningalt ka lähiülevaade festivali Tubin ja tema aeg kontserlitest. Selguvad rahvusvahelise heliloojad Rostrami tulemused Tiia Tederi vahendusel Viinist. Eesti filharmoonia kammerkoorile rannaseitsmendal kaheksandal juunil kontserte kavaga Mu süda, ärka üles. Intervjuu pool hiljerige valmistasid ette Kerstin Marge-Ly Rookäär. Kaheksandal juunil toimub Mirjam Tally autoriplaadiesitlus. Meil on intervjuu rega. Tartu laululaval esietendub söör Elton Johni ja Sir Tim Rice rokkmuusikal Aida. Ja sellest teemast kõneleb lähemalt Hedvig Lätt. Muusika Eesti rannakirikutes sel teemal intervjueeris Heikki Mätlikult Kersti Inno ja Eesti Leedu pianisti Alexandra Josep. Teesmal täitus 60. juubel. Saate lõpetab Priit Kuusk muusikauudistega laiast maailmast. Muusikafestival Tubin ja tema aeg. Eile, kuuendal juunil avanes esimene suvefestival Tubin ja tema aeg festivali eestvedaja, lisaks on eesti muusika väsimatu avastaja, puhastaja propageerija Vardo Rumessen. Tubina ja tema aja ülesehituse aluseks on võrdlusprintsiip. See on iseenesest väga huvitav liid kuulata Ta muusikat, eriti eesti muusikat võrdluses sellega, mis tollal Läänes toimus muudab pildi avaramaks. Paneb mõtlema selliste asjade üle, mille üle ehk siis ei mõtleks, kui kavas oleks näiteks ainult Tubina muusika. Kuuenda juuni kontserdi põhiheliloojaks kujunes siiski mitte Tubin vaid pigem Rudolf Tobias. Et tema teoseid oli kavas kõige rohkem. Kontserdi avaski, Tobiase prelüüd ja fuuga d-moll. Teosed, mis on õieti seaded orelimuusikast. Järgnes Sibeliuse tuntud viiulikontsert-d-moll, solistiks Xiang Gao. Sündinud Hiinas ja praegusele seal elab ja tegutseb Ameerikas. Xiang Gao kontseptsioon sellest kontserdist oli mõnevõrra erinev tavapärasest. Ta oli selline une, Lev uinutav, ladusalt kulgev ja tembotki olid mõnevõrra Mõõdukad oleks võib-olla oodanud vahel solisti väljumist sellisest ühetaolisest energianivoost. Kava teises pooles oli esimeseks teoseks Tubina kolm laulu Marie Underi sõnadele tuleaseõnne ootel ja ingel lindudega need laulud, mida oleme harjunud kuulama klaveri saatel Tal mõjusid orkestri saatel võrdlemisi värvikalt. Ka solist Pille Lill pakkus emotsionaalset energilist esitust. Järgnesid katkendid Tobiase oratooriumi sealpool Jordanit, see on teos, mis jäi lõpetamata. Tema viimane teos avakontserti üks huvitavamaid teoseid oligi Rudolf Tobiase sealpool Jordanit nimelt Sa teost võimalikest kuigi sageli kuulata tõesti võis taas veenduda, et Rudolf Tobiase näol oli tegemist erakordselt suure vandega eesti muusikas. Sealpool Need avalduvad juba mingisugused stiilimuutused tema loomingus mis kahjuks ei saanud täielikult välja areneda, võis aplodeerida tõesti muusikale. Sest et tobias on üks väljapaistvamaid eesti vokaalsümfoonilise muusika loojaid. Teose solistideks olid hilja pannik ja anud Bigaadža. Kontserdi üks ilusamaid elamusi oli reastada kaussi kolm laulu. Lauldakse hoidsetsiilie homme ja kuulus pühendus. Solistiks taas Pille Lill ja nendes lauludes oli ehk kõige enam sellist energiat, värskust, avanemist, puhkemist. Pisut kahju, et kaunilt pühenduse ootamatu lõpukulminatsioon päris täielikult ei õnnestunud. Igal rahval on omad tuntud teosed, sellised nagu hümnid võiks öelda rahvushümni kõrval ja üks nendest on Tobiase, eks teie tea ja need alad tee mõjuvad ülendavalt ja tekitavad sellise kõrgendatud meeleolu, neid on alati kaunis kuulata. Kontserdikirev kava pakkus mitmeid muljeid, seal oli pidulikkust, seal oli süvenemist, ekstaatilisust, seal oli vaikset kulgemist ja rahu. Ja see oli igati sobiv kava kord järgnevale, mida ootama jääme. Muusikafestival Tubin ja tema aeg. Kuuendast 14. juunini. Festivali Eduard Tubin ja tema aeg pressikonverentsil kuulutati välja see noor eesti interpreet, kes sai nüüd esmakordselt Neeme Järvi nimelise 50000 Rootsi krooni suuruse preemia. Ja noor interpreet on pianist Age Juurikas, palju õnne age. Aga kas see tuli sulle üllatusena, et just sina oled see esimene väljavalitu? Natuke aimasin seda ette siiski sa oled eesti muusikat päris palju mänginud viimasel ajal? Jah, see ratas hakkas veerema siin mõni aasta tagasi. Just nimelt Tubina festival, see oli 2001, kui ma nüüd õieti mäletan. Ja siis oli nii, et mul oli plaanitud Eesti kunsti poolt selleks ajaks Kontsert Mustpeade majas. Ja siis Eesti Kontsert koostöös Vardo Rumessen otsustasid, et nad võtavad selle minu kontserti Tubina festivali raamesse. Ja siis loomulikult ma pidin võtma sinna juurde eesti muusikat oma kavasse ja siis ma hakkasin seda arsenali suurendama. Ja nüüd see aasta valvajast tegin Tubina õhtu, rääkisime, mängisin ja veel, ma olen mänginud mitmel pool mitmeid seoseid Tubinalt ja martsa, Varelt ja Pärdid. Ylin, koht on Eesti muusikal maailma muusika seisukohast võttes. Ma arvan, et meil, eesti muusikas just eriti klaverimuusikas ja kindlasti ka mujal, aga ma olen lihtsalt rohkem sellega kursis. On tegelikult selliseid pärle, mida peaks rohkem näitama, rohkem mängima, lihtsalt keegi ei teagi, ei oskagi arvata, ma mängin praegu siin festivalil Mart Saare prelüüdi sellist avaldati just noodina siin pool aastat tagasi ja ma sain selle noodi endale ja ma olen tasime, hakkan algusest, vaatame natuke ja ma ei saanudki enam pidama, sest üks ilusam kui teine norisse täiesti mudelid reas. Et selles suhtes küll, et noh, on selliseid teoseid ikka, kasvõi seesama Tubina ballaad Mart Saare teemale, see on täiesti geniaalne teos. Niivõrd hea ülesehitusega, niivõrd geniaalne teemasem Mart Saare teema muuseas mänginud ka väljaspool Eestit ja kõik on alati kuidagi keevitanud kõrva, et mis asi see selline on, mis lugu on tegelikult selles mõttes see festivali nüüd oma eesmärgi täidab tõepoolest, siin kõlab palju Eesti muusikat ja, ja loodetavasti hakkab veelgi enam kõlama. Aga millega sa ise praegu tegeleb? Ma saabusin Saksamaalt kartruest ja selle aasta õppisin seal. Ja üleeile õhtul oli Kalle Randalu klassi kontsert, selle kontserdi nimi oli lavalt ja mängisime Vaisse. Ja minu kord oli sihitada Scrabini valssi Arowelli noobel sentimentaalse valsi, mida ma kasutan siin Tubina festivalil. Oled sa nüüd valmis pianist või, või kavatsed edasi õppida? Oh ei, astu pidin, ja minu õpingutes arvatavasti kõige põnevama osa algab järgmine aasta. Ma astusin sisse Moskva riiklikusse konservatooriumisse legendaarse veerandkorrast taeva juurde. Ma loodan, et see raha võlub sulle nüüd küll marjaks ära, sest ega muusikud ei vaja ainult sellist aplausi ja publiku tunnustust vaid tõepoolest selleks, et õppida ja teha seda üsna rasket tööd, selleks on ajaga materiaalset toetust, siis nüüd ju sul selle stipendiumi või autasu puhul olemas on, nii et palju edu sulle kõike head aitäh. Täna õhtul toimub festivali teine kontsert, kell 19 esineb Estonia kontserdisaalis pianist Inglismaalt peeteri Jablonski. Seda kontserti on võimalik kuulata ka klassikaraadio vahendusel. Homme pühapäeval esinevatest Estonia kontserdisaalis, Hiina päritolu viiuldaja Xiang Gao ja Vardo Rumessen jaga Ühest kontserdist teeb klassikaraadio üle kanda. Kuuenda juuni pärastlõunal selgusid ka selle aasta rahvusvahelise heliloojate Rostromi võitjad kuid kõigepealt esimesi muljeid konkursi käigust Tiia Tederilt Viinist. Esmaspäeva hommikust peale istusid nüüd siis 34 riigi esindajad Austria raadios OR rehvis. Muide sellises raadiomajas umbes nagu Eesti raadiol on umbes samal ajal ehitatud ainult võib-olla ning kuus korda suurem. Ja kuulasime seal ära, nüüd juba 70 teostan ära kuulatud. Ja loosijärjekord oli kohe alguses nii et ei jõudnud nagu närvigi minna, kui juba eesti teosed tulid ja võib-olla isegi hea, sellepärast et inimeste kõrvad olid nagu veel väsimata. Aga ma pean ütlema seda, et konkurents on sel aastal erakordselt tugev. Et vaadates siin üle oma märkmeid, siin on need teoseid, mida oleks võib-olla vaja eetrisse saata Eestis. Neid on nii vähe ja, ja väga palju on väga huvitavaid lugusid. Nii et konkurents on kõva, aga meie heliloojate teosed sobisid siia väga suurepäraselt, siin on mitu sellist tõeliselt head nagu valmis heliloojad, kelle eluaastad on ka üpris noored. Näiteks nagu võib-olla sa tead sellist nime nagu Sam heiden, keda on mänginud meie nüüd ansambel ja siis on siin selline nagu favoriit võib olla, paljude jaoks on kohalik helilooja Johannes marjast haud kes oli Rostumil edukas juba üsna nii nooruki eas olles 20 pluss natukene praegugi veel 28. Meil oli ka tema autoriõhtu, ma küll seal ei käinud, ma läksin vanema meeste lähelmanni hektarit vaatama, aga tema on siin nagu selline favoriit, võib-olla mõned nagu kummalised suunad on ütlus, on juhuslik kokkusattumus, et paljud on siin esitlenud teoseid, mis kirjeldavad ümbrust kirjeldavad näiteks seda, kuidas metroorongid ja autod sõidavad ja milline lärm on inimeste ümber. Turbanistlikud õppused, need oli neli tükki, noh, see on päris päris haruldane. Ja siis oli väga huvitavaid kooriteoseid, mida ei ole siin aastaid olnud, nende hulgas Perttu haabanen, kes kirjutas meeskoorile sellise hobused, täitsa uskumatu. Ja Andris Tseenitis Läti noor helilooja, kes tegi oma Läti raadio koorile Madrigalit väga-väga huvitavad nagu noortormis, ainult et et 30 aastat hiljem väga huvitav muusika. Et, et on tõesti hästi hästi huvitavaid asju olnud, aga tegelikult on ürituse mõte selles, et meie muusika kõlaks raadiotes. Ja möödunud aastal oli meie esindusteos oli meil siis Toivo Tulevi viiulikontsert mida mängiti 22. raadiojaamas, üle maailma, mida ma loen väga toredaks saavutuseks, ja Galina Grigorjeva Väike-flöödi balla lament, mis oli meie teine oopus, eelmine aasta kõlas samuti 10. raadiojaamas, mis oli ka nagu seal nimekirja loetelus üsna kõrge koht. Nii et selles mõttes väga tore, et meie muusikat kuulati ja ka minul kui anda intervjuu, nüüd sügisel, tuleb paljudes riikides paljudes raadiojaamades selliseid programme, nagu siin raadios, mille nimi on muusikaline laienemine ja see on seotud Euroopa Liidu laienemisega. Ja planeeritud on siin oktoobri algusse, terve nädal eesti muusikut erinevas žanris erineva pilgu alt. No muidugi ka sotsiaalpoliitikat, kõike muud. No ja siis sellele saatele lindistati minuga pikem jutt, Erkki-Sven töölist, Rostrumist heliloojatest ja meie muusikaelumuutustest. Nii et et meie muusika kõlab. Rostovi kakstuhatkolm võitjateks kuulutati Poola helilooja Hanna kuulenudki trompetikontserdiga ning noorte heliloojate kategoorias Johannes Marie Staud 29 aastane austria helilooja kirjutas Frostrumile teose polügoon. Filharmoonia kammerkoor esineb kontserdiga Mu süda, ärka üles. Täna õhtul kell kuus vainupeakirikus ja homme kell viis pärastlõunal Tallinna Rootsi-Mihkli kirikus filharmoonia kammerkoori peadirigent Paul Hillier ütleb, et Eesti heliloojate see aastal lemmikut siiski ei ole. Sel lihtsal põhjusel, et kui ühte nimetad, jääb teine ütlemata ja see pole aus. Samas tunnistab hiljeere ta on küll huvitatud eesti nüüdisheliloojate muusikast, kuid kahe aasta jooksul Eesti filharmoonia kammerkoori ees seistes on ta enda jaoks avastanud Cyrillus Kreegi muusika. Suurepärase Cyrillus Kreegi muusikat kasutas hiljerga Jaapanis kuu aega tagasi ühe kuuriga tööd tehes ja kreegi lauludest said seal üleüldised lemmikud. Cyrillus Kreegi miniatuursed väikesed laulud on hilierile äärmiselt sümpaatsed. Imetlusväärne on helilooja oskus võtta lihtne meloodia värskendada seda väga oskuslikult rikkumata meloodia lihtsust, räägib hiljer ja lauludes on tuntav helilooja suurepärane kooritunnetus ja oskuskoorile kirjutada. Eesti filharmoonia kammerkoori kontsert kannab nime Mu süda, ärka üles ja esialgu oli see kontsert planeeritud hoopis teisiti, kui tehnilistel põhjustel ei saanud seda teostada ja uus väljakutse seisnes Eesti kaasaja heliloojate teoste kõrvus võtamisel, mida hiljem kahe aasta jooksul on siin kuulnud, aga mis pole senini miskipärast kavva sobinud, siis nüüd on nad üksteise kõrvale teineteist täiendamas ja kuldsed raamid seab ümber Cyrillus Kreegi vaimulik muusika. Kontserdil tulevad ettekandele Veljo Tormise kuller, sõnum teos aastast 1994 mis on kirjutatud küll Heljad ansamblile, kuid millega pool hilierile endal pole otsest kokkupuudet seni olnud Stahli sellest ansamblist selleks hetkeks juba lahkunud. Ettekandele tuleb ka Rene eespere festinalente teos aastast 1998 Toivo Tulevi, siis oled vaikusel mu ligi üksi sina teose eelmisest aastast, mille puhul pool hiljerr rõhutab, et on tunda helilooja isikliku laulmise ja just nimelt kooris laulmise kogemus. Kavast ei puudu ka Arvo Pärdi muusika, kuulame kahte slaavi psalmi aastast 1984. Nagu öeldud, alustab ja lõpetab Eesti filharmoonia kammerkoor oma kontserdi just nimelt Cyrillus Kreegi muusikaga muusikaga, mida pool hiljer väga imetleb ja lähiajal on dirigendile plaanis tutvuda lähemalt ka helilooja käsikirjadega ja nende nootidega, mis ei ole trüki jõudnudki. Eesti filharmoonia kammerkoori peadirigendi pool Heljeeriga käis kohtumas Kersti Hinno homsest kontserdist Tallinna Rootsi-Mihkli kirikus teeb klassikaraadio otseülekande algusega õhtul kell viis. Eile õhtul esietendus Tartu laululavale söör Elton Johni ja söör Tim Rice'i rokkmuusikal Aida. See on Vanemuise teatri selle suve suur vabaõhuetenduse projekt. Rokkmuusikalis Aida teevad kaasa Jaanika Sillamaa, Liisi Koikson, Lauri Liiv, Tõnis Mägi, Vanemuise ooperikoor, balletitrupi, Vanemuise orkester. Rokkmuusikali lavastajaks on Mati Unt, muusikajuht ja dirigent on Tarmo Leinatamm. Vaid on ilus muusika, õhtu muusika on ilusa kurvapoolse lõpuga ja kõik, mis laval on näha, on ka niisugune ilus, ütleme, et on ilus tükk, ilus õhtu, armastuse lugu, vihkamine ja reetmine. Armastuse lugu, armastus on selline asi, et sa ei tea kunagi, mis ta sinuga teeb. Keegi ole meil selle eest kaitstud ja see on ka üks inimlik lugu, kus nii-öelda lapsepõlvest juba paarina nimetatud ja harjutud Ladamise amineeris radamas ellu tuleb. Teine inimene tuleb hoida ja nad leiavad ka koos lõpu selles muusikalis ei tea, ei oska öelda, kas amneris on reedetud või ei ole ta reedetud, sest ega seda sa ikka ei käsi. Laulavad noored lauljad Jaanika Sillamaa, Lauri Liiv, Liisi Koikson. See on nendele üks suur proovikivi suurel laval suure muusikaliga, kuigi neil on juba olemas kogemused muusikalilavalt. On jah, on olemas kogemused, aga siin on ikkagi noh, niisugune täis rull vedada läbi etenduse, ma usun, et nad saavad sellega väga hästi hakkama, vähemalt siiamaani näitab see ja ma usun, et tal on mingeid tagasilööke ei tule ja ma arvan, et see on ka nende nii-öelda laulaga realis üks kindel selline märk maas, mis on läbi käidud ja ma usun, et siit on nad üht-teist, kas siis õppinud teadlikult või alateadlikult. Seda etendust mängitakse viis korda ja ka dirigendile on suur vastutus. Kõike seda koos hoida etendusel. Laval on solistid, Vanemuise ooperikoor, orkester, ballett, olite kohe nõus kaasa lööma, et eelmisel aastal oli evita. Jah, eelmisel aastal levitaja ei viita nii-öelda lõpu lõpupeol sai juba Paavo nõgesega räägitud ja Paavo, kes otsimas maailmas, et mis tükki mängida ja Tim loss oli talle väga suureks abiks saada, seda aidad siia tuua, sest see on kolmas maailma esietendusest, teda ainult Broadwayl ja Hollandis mängitud seal siis kindla sellise lavastusliku joonise järgi, siin anti Vanemuisel vabad käed, nii et täitsa huvitav, kui sa Timbrayst tuleb esietendust vaatama, et kuidas, kuidas talle see siis eesti aidaa meeldib. Aidaa osatäitja Jaanika Sillamaa ja rada mees Lauri Liiv. Millise väljakutse see muusikal esitab noorele lauljale? Siis on huvitav väljakutse ja minu jaoks on see just just eeskätt seetõttu, et ta siiamaani kumama muusikalidest teinud, et siis ma olen teinud siukseid, teistsuguseid karaktereid, lihtsalt mingeid veidraid inimsööja taimesid või mingit koledat tõsi ja, ja ma ei teagi vampiire, keda veel, et siis nüüd see on nagu niisugune vahepala, et mängida nagu siis armastajat, samas ma ise kujutan ette, et ta niisugune väga pehme ei tohiks olla. Mulle tundub, et Sayid hoolimata noorusest ja sellest, et ta ei ole oma maalt välja saanud, et on tegelikult selline noored küpseks saanud palju vaeva ja valu näinud juba juba väiksest saadik, et see moment, kui sa oled endale teadvustanud, mille jaoks on siin maailmas oled ja siis siis tuleb armastus, mis selle nagu purustamist. Rokkmuusikali vabaõhuetenduse projektijuht on Paavo Nõgene ja see etendus. Aida üllatab meid igasuguste huvitavate tehniliste efektidega. Seda on kõige suurem, siis on siin ka kõige suurem tehnikapark Eestis vabas õhus läbi aegade nii valguse kui helitehnilise poole pealt. Kasutusele on üle 250 erineva prožektori, nendest 30 on arvuti teel juhitavad, suutes siis täita veel mitme kümnete prožektorite ja sadade prožektorite tööülesandeid. Näeme uskumatuid efekte, mida tegelikult Eesti Waba õhus pole etendustel varem nähtud, et selleks on Rootsist valguskunstnik vale palmehega, kes on täisoskusi, et sellest tehnikast kõik see kõige viimasem ja parim välja võtta ja helitehniliselt samamoodi terve lauluväljak on kaetud ühtlase tasemega, et igal pool, kus inimesed istuvad, peavad saama maksimumi ning kasutusel on ka videoekraanid. Kaks suurt videoekraani, millele eskantakse nelja kaameraga otsepilt igalt etenduselt, näeb nii orkestrit, näeb soliste, mis laval lihtsalt suurendatult ja, ja seda kõike sellepärast, et viimastes ridades oleks võimalik etendusest maksimumi võtta. Kindlasti lava kujundas, tasub väga esile tõsta, et see lavakujundus, mis tavaliselt ta nagu laulukaare, seal suur hunnik ainult betoonis on väga visuaalselt efektselt ära lahendatud kunstnik valguskunstniku koostöös ning kindlasti kostüümikunstnik on andnud väga suure panuse sellesse, et see kõik näeks välja kui üks hästi ilus, suur tervik ja pileteid on saada, piletid on saada piletid on müügil üle Eesti ja kõik saavad neid osta. Muusikal Aida on selle suve suurim muusikasündmus Eestis. Nii ta on tegelikult, kui vaadata need vabaõhumastaabis, siis ta on lähe Euroopas kõige suurem muusikali sündmus üldse. Söör Elton Johni ja söör Tim Rice'i rokkmuusikali Aida mängitakse Tartu laululaval veel neli korda, seitsmendal, 13. 14. ja 15-l. Kaheksandal juunil esitletakse Tallinna Katariina kirikus Mirjam Tally esimest autoriplaati. Autor ise ütleb, et sellele on jõudnud viie aasta jooksul kirjutatud muusika suunaga jazzi õige napilt ka folgi poole. Küsisin heliloojalt, kui oluline on noore 1976. aastal sündinud autori jaoks. Sellise plaadi ilmumine. No see on ikka väga oluline minu jaoks, et see märk sai lõpuks maha pandud ja eks ma olen salvestanudki muusikat selle mõttega, et varem või hiljem võiks midagi kuskile kokku koondada ja tegelikult võiks seda osaliselt pidada ka Monika Mattiiseni plaadiks ka, sest neli lugu on seal, kus temaga osaleb, nii et peaaegu et üks kolmandik on Monika osalusega. Lisaks Monika Mattiisen on interpreetide seas ka Kristi Mühling, miilits rindansambel Virbel ja Weekend Kitaar Treia ning paljud teised. Aga millised teosed on sellele plaadile täpsemalt jõudnud? Minu jaoks olulisemaid lugusid on svinud nii et see on seal kindlasti säramas kaugele, siis on rahvamuusikalugu ja ongi õis, samuti Hasso Krulli sõnadele nagu Swin ranget, siis on akordioni palajäär, struktuurid kandlel eks mu esimesi normaalseid lugusid, mis välja tuli pihlakate meri Meelis Vindi esituses ja kaks õigend Kitaar, tria lugu samuti ning kvaasi Kuugander ansamblile plaadifirmaks on ARM Music ehk siis tähendab seda, et vennad Johansoni, kes rõõmsalt Trinud toetasid ja aitasid seda muusikat plaadile panna, nii et suur aitäh neile. Ja pühapäeval siis toimub meil selle plaadi auks selline meeldiv kontsert, kus mitmed muusikat astuvad üles nii selle plaadi lugudega kui ka lugudega väljastpoolt seda plaati. Et näiteks esineb seal Sven Guntu kurva muusika ansamblis, siis loomulikult on kauaaegsed koos töötajad viigend Kitaat Riiast. Siis Monika Mattiisen loomulikult ja esinemega ansambliga Virben. Lühidalt öeldes, see on siis pühapäeval kell kaheksa õhtul Katariina kirikus. Ja olgu veel siia juurde lisatud, et Mirjam Tally autoriplaati tutvustasime klassikaraadio eetris pikemalt 25. juunil ja siis on stuudiosse oodata ka autoreid, kes lähemalt kõiki plaadil olevaid teoseid tutvustab. Teisipäeval, kolmandal juunil sai kuuekümneaastaseks Eestis elav Leedu päritolu pianist Alexandra Josep, naite eesmaa väljapaistev muusik nii Leedu kui Eesti kultuuripildis Eesti Muusikaakadeemia professor, keda siiani hinnatakse väga kõrgelt tema sünnimaal Leedus. Nimelt on ta pälvinud Leedu suurvürsti Gediminase rüütliristi ordeni. Kõrge tunnustus Eestist. Heino Elleri muusikapreemia on sündinud koostöös Eestiga, raadioga Elleri esimese sonaadi ja 13 klaveripala eesti motiividel salvestise jõudmisega Bella muusika Edison heliplaadile. Aleksandra jope. Näite. Eesmaa on õppinud Moskva konservatooriumis aspirantuuris Jakovsaki Pariisi konservatooriumis Olivier Messiaen ja abikaasa Evan Lorio juures kelle kaudu tutvusta lähedalt kamis siiani endaga. Kuna noriooli, helilooja teoste esmaesitaja sai ka Alexandra jope, näite soovitusi messi jääni teoste esitamiseks esmaallikast ning saavutas messeani interpreteerimisel nii silmapaistvad tasemel, et aastal 1993 tellis prantsuse plaadifirma temalt, mis jääni klaveritsükli 20 pilku Jeesuslapsele kahed CD salvestuse alates 1977 elab Alexandra Josep Enait Eestis ja õpetab meie pianist. Tuntumate õpilaste hulgas on Hando nahka Alexandra Josep penaltit. Eesmaa on andnud mitmel pool meistrikursusi käinud mainekate konkursside žüriis, pidanud erialaseid loenguid Euroopa klaveriõpetajate assotsiatsiooni üritustel, Stockholmi ülikoolis ja Lübecki kõrgemas muusikakoolis. Tänaseks on pianisti loomingulises pagasis enam kui 1500 soolokontserti esinemisi, ansamblit ning orkestritega koos tuntumate Leedu ja Eesti dirigentidega suurel hulgal salvestisi nii Eesti kui ka Leedu, televisioonis ja raadios, Amsterdami ja Moskva raadios ning kokku 13 plaati. Omaette tähelepanu väärib suur töö, mida pianist on teinud Eesti ja Leedu klassika ning kaasaegse klaverimuusika propageerimisel. Õnnitleme pianisti Alexandre Josep on ainult eesmaad tema juubeli puhul. Hicki mõtlik möödunud nädalal alustasite uue kontserdisarjaga muusika ranna kirikutes mis jätkub täna kahe kontserdiga ja kestab lausa juuli lõpuni välja. Mida see sari endaski? Sari muusika ranna kirikutes on kasvanud välja väiksest traditsioonist, nimelt mitmel suvel on hommikuHarju kirikutes. Need on siis Loksa Leesi kirik Kuusalu olnud suvel kontsert õpetaja Jaanus Jalakas eestvedamisel. Ja tema möödunudaastane idee oli siis, et laiendada selliseid suvekontserte rannaäärsetes kirikutes ja viia kontsert ka teistesse maakondadesse ja nii on sellel suvel siis tema õpetussõnade kohaselt kontserdit toimumas nii Läänemaal. Protel ühise nimetaja all siis muusikaranna kirikutes. Ja see on usaldada ka selleks, et viia kammermuusikat Eesti kirikutesse ja mängida nii Eesti kui ka Euroopa ja Ladina-Ameerika instrumentaalmuusikat suvistes kirikutes. Kui tõesti kirikud on soojad ja lihtsalt tuleb õhtuti palju kuulajaid. Millised muusikud osalevad selles sarjas? Osalemas on erinevatel kontsertitel erinevad muusikud. Nii on organisti ja kaastegev Andres Uibo temaga musitseerimine saartel toimuvatel kontserditel kui ka Kassari kontserdil näiteks musitseerib armooniumil Ivo Sillamaa, et minu teada on see esmane selline kooslus, kus klase kinni kitarri harmoonium mängivad koos. Ja põhjus ka selles, et Kassari kabelis orelit. Samamoodi on ka meil tuntud kirikumuusika musitseerida. Samas hunt, kes üsna sagedasti mänginud kirikutes ja kaasatud on ka muusikaakadeemiast meie noori kitarri seal vist ja mille üle on hea meel, et noored saavad võimaluse ka väljaspool õppetööd musitseerida tõelistel kontserditel ja suhelda tõelise publikuga. Jaa, tänastel kontsertitel. Tänasel kontserdil Leesi Katariina kirikus ja Loksa Maarja kirikus esinevad noored kitarri solistid Julia ja Daniel julla. Jaga homsel Viimsi vabakoguduses toimuval kontserdil rohuna tee 40 on seesama kava, aga oreliga toimuvatel kontserditel on vast esikohal teos, mis sellel aastal on spetsiaalselt selleks suveks kirjutatud. See on René Eespere uus religioosne muusika kitarrile ja uuril treesclawi ehk kolm naela. Selle esiettekanne on 23. juulil Suure-Jaani orelifestivalil ja edasi rändab teos siis koos meiega kirikust kirikusse. Kontserdid on grupeerunud, võiks öelda, et juulis musitseerima siin Harjumaal ja Läänemaal ja oleme juuli alguses Saartel neljandal kihelkonnas, viiendal Kassari, kuuendal Emmaste kirikus. Ja me ju lõpupoole oleme taas rannaäärsetes kirikutes, Rannas, Häädemeestel, Audrus ja, ja nii et kõik, kes ka puhkavad randades on teretulnud õhtuti nendele kontsertidele või siis Vesperitele, siis kontsertjumalateenistustele kontserdid on kõik tasuta. Ja seda peaks ütlema tõesti, et kontserdid on kõik tasuta ja tänu sellele, et seda ideed ja projekti on toetanud Eesti kultuurkapital ja kuna tegemist on oikumeenilise projektiga, need kontserdid on erinevate kirikutes nii luteri, Kristliku Nelipühi kui baptisti kirikutes, siis on ka kirikute nõukogu selle toetuse taga. New Yorgi filharmoonia orkester on neil päevil publiku ees oma uue peadirigendi Lorin maalseliga esimest just põnevat esiettekannetega hooaega lõpetamas. On kolmas esiettekanne viimasest selle hooaja uusteosest ja selleks on Briti helilooja ja dirigendi Oliver gnossoni uus neljas sümfoonia. Kas see on New Yorgi filharmoonia tellimusteos ning maestro Larin maalsel singi juhatamas? Esimene esiettekanne toimus every Fischer hoolis eile. Kuigi ka eelmise peadirigendi kurtma suuri ajal toimus filharmoonia tellitud teoste esiettekandeid, on ma seal oma avahooaja uusteostega vaieldamatult suuremat tähelepanu äratanud. Sinuga toredaid kokkusattumusi, näiteks avanädala uus teos, septembris John Adams silt tellitud 11. septembri mälestusteos hingede muundumisele. Ikka esiettekandel ma, see oli enda käe all on nüüdseks saanud juba kõrge tunnustuse Pulitzeri preemia. Üpris esietendunud Rodion triini kontsert ooperi võlutud ränduri kohta kus ka meie noor bass angermenukalt ka see tegi, ütles taas esiettekannet juhatanud norin ma seal, et veel kunagi pole publiku uus teost nii soojalt vastu võtnud ja nende edasi hetkel ei saa ma öelda, mis songs istub Penderetski vokaalsümfoonia grafeedra, mis esimeseks maiks valmis ja asendati Lucas fossi uus teosega barokkmeditatsioonid. Seda pidigi muuseas juhatama filharmoonia orkestri audirigent kurtma suur. Ja ikkagi dirigeeris ta New Yorgis järgmist uus teost, nädal hiljem endise idasakslase siig Fritmatuse kontserti trompeti leia tromboonile trompetisolistiks Philips Smit. Penderetski kõlas küll eelmisel nädalal Temadaadio ehk sümfoonia number neli. Neljapäeval eile täna järgnevad Oliver Klossani uuele sümfooniale kösswini F-duur klaverikontsert. Solistiks kuulus Austriale. Nonii pärastlõuna ja vareesi ame riik veel kaks kava filharmoonia orkestri hooaja lõpuni. Siiski on üllatav, kui palju 20. sajandi muusikat selle kuulsa orkestrikavades üldse on viimase kuu jooksul näiteks Kemiitsuja tüti jöö Mandreprevini käijal, Roberts Lanno, debüütkavas Kaie Saar jahu siis Penderetski, nüüd varees nädala pärast Myclos roosa viiulikontsert või hooaja lõpukontserdil arvanšei Kernis jälgimine tänaga Prokofjevi aasta edasist kulgu. Oma Prahast. Jaanuaris alustatud suur Prokofjevi Sari on nüüdseks jõudnud Viini pidunädalatele Azginaasi viisi oma senise tšehhi filharmoonia orkestri Praha järel Kölni ja ühendriikidesse. Vaid Londoni Prokofjevi sarja tegi filharmoonia orkestriga ja ikka pealkirja all muusika jää, diktaator, lus. Ja nüüd, teisel ja kolmandal juunil esitati koos slovaki filharmoonia kooriga Viini kontserdi oussis Ivan Julm steravitse ning rahu valvel. Sydney ooperimaja kontserdisaalis. Ka täna mängib Julien, rahvlin Prokofjevi teist viiulikontserti, dirigeerib Emmanuel kriivin Washingtoni Kennedy keskuses kolmel õhtul kadena klaverikontsert number kolm Jeffimbrantmanigas solistina National Symphony Orchestra ees peadirigent Leonard Zlatkin. Eile lõpetas oma hooaja Rootsi raadio sümfooniaorkester, kus nädal tagasi ka meie Olari Elts tas, kes nüüdseks juba Austraalias kaasas ka Erkki-Sven Tüüri löökpillikontsert magma Stockholmi perverdi hallis lõppedes austele, sest peadirigent Manfred hooneksin Brahmsi saksa reekviemi kalt. Rootsi raadio koor ja Eric Ericssoni kammerkoor, kaastegev üksolistega pärit Peeter matei Rootsi kaudu Soome, kus rahvusvaheliste festivalide kevad-suvi on tõeliselt alanud. Neljandast juunist homseni, toimub kooride suur festival Tamperes Tampere säbel kooride ülevaates vokaalansamblite konkurss, koorijuhtide kursused koos reakontsertidega kammermuusika festival maantee kirikus algas üleeile kestes kuni seitsmeteistkümnenda juunini. Ka meie Hortus Musicus on seal aga ka inglise kammerorkester Ralph kotuuniga virtuoosi liikuv maa Peterson juhatusel. Lahti sümfooniaorkester Osmo väenska käe all ja maestro Vladimir raskenaasi jõuab siiagi Dhabi ole sümfonietta ette. Välissolistide hulgas on Barbara Hendrix, viiuldaja Miriam Friid. Üleeile algas ka ilma Joe festival. 28 aastase ajalooga pidustustel on keskne publiku huvi saatnud Soome oma algupäraseid rahvalikke oopereid ja tänavugi uudisteos Ats Almile muusikaga Peri Pohjan ma kaudu neil haardwicki lavastuses helilooja, autor ise dirigeerimas. Selle etendustega alustatakse 11. juunil. Samal kuupäeval algavad Sibeliuse päevad Loviisas, kus kunstiliseks juhiks meie Anu Taliga koos äsja Jaapanis esinenud tšellist Jan Erik Kuustabson. Et festival on juubelinumbriga 10., on selle tänavuseks teemaks soome muusika ilvese kõrval foorufielm Toivo kuule, Erki melartiin. Ja peamiselt on see noorte virttooside festival, nagu seda on kustuks ka ise. Aga praegu juba käivad riisimäefestivalil, sellel on kuulsad solistid, Soomes käigud armsaks tšellist Natalja Gutmann või pianist Grigori Sokolov. Siitkaudu Peterburi aga koos Taani Rahvusliku Raadio Sümfooniaorkestriga. Tuleval kolmapäeval mängivad nad Peterburi filharmoonia suures saalis oma esimese külalisdirigendi Juri temircanovi juhatusel. Jätaallased mängivad Peterburis Taani kuninganna Margareeta teise riigivisiidi puhul kõlavat Populaarse Taani nüüdisillue pool röödersi kontsert palades, maaleri ruckertti laulud bariton Poojas kobussiga solistina. Sibeliuse teine sümfoonia. Vaataksime, mida Peterburi Maria teater mängis linna pidu aasta tähtsamal kuul mais Vene ooperis embjolcotko sõda ja rahu progoffevilt Mossovski Howanssina, Tšaikovski Jevgeni Oneginit, Padaemand ning veel Verdi Macbeth. Ja korraks prahva rahvusteatrisse festivali Praha kevade ajal. Poolsaki näkkineids meetena müüdud mõrisse ja libusse. Moskvas kestab veel nädalapäevad, Petteri Jürgensoni nimega Nendel on rahvusvaheline konkurss Mark toober dorfis Saksamaal kestab kaheksas rahvusvaheline kammerkooride konkurss, seal on ka eesti koorid osalenud festivalil. Kolmapäeval algas Amsterdamis sealt maa suurim muusikapidustusi Hollandi festival, mis kestab juuni lõpuni. Viini pidunädalail on täna Verdi Aida esietendus Peterson vitšini uuslavastust dirigeerib Wolfgang posits trupp, tere, viin lõpetas just Helmut lahelmanni väikese tuletikutüdruku etendused. Öeldi, et pidunädalail ka tšehhi filharmoonia orkester kolme kontserdiga Vladimir raskenes juhatusel ja lõppenud on ka festivali tellimuste José Wolfgang mitter, eri uus ooperi massaaker etendused, viiner Taženooteri trupilt, Peter Rundelid reageerimisel. See on siis tükk Christoph Marlowe järgi viiele solistile, neljale tantsijale ja üheksale instrumentalistina. Eelmise aastaga Christopher Baueri uus ooperi Bente Silja järel, kus ka meie Annely Peebo kaasa tegi. Nüüd taas uus ooper Viini pidunädalail. Silmapaistva kontserdireisi tegi äsja teoks saksa noorema põlve tippviiuldaja Anne-Sophie Peeter 20 soolokontserti neljanda ja 29. mai vahel. Sellised koormused ongi temale omased. Nüüd kavades klaveripartneriks ikka ameeriklane Lambert orkis Foree esimene sonaat praamsi kolm Ungari tantsu kösseni poogist pessist Yasse Heifetzi seades Graysleri kolm virtuvas pala ning lõpunumbriks Andrea preerini. Ta nüüdse abikaasa pala tango, laul ja tants, mis tuli maailma esiettekandele, tellib lutserni pidunädalatel 2001 seal Handrepreviniga klaveril, kellega see teos koos ka nüüd plaadistatud. Anne-Sophie ter alustas oma reisi Viini music raini suures saalis läbi Saksamaa Londoni kuningliku festival, hooli Taani, Norra, isegi Stavangeris, Stockholmi kontserdimaja, taas saksa kuulsaimad saalid, Berliini filharmoonia, Kölni filharmoonia piilefeldi õtkerhalle. Siis Šveitsist Zürichi toon, halle ma seal Bern lõpuks Düsseldorfi toon, Halle Kristjan Järvi esineb juba menukalt järjest tuntumate Euroopa orkestrit ees. Ainuüksi selle aasta poole sisse jäävad Bambergi sümfoonikud, Budapesti festivaliorkester buklyni filharmoonia orkester, New Yorgis, aga ka Itaalia ainus ja kuulus raadio orkester rai Torino. Siin kõrval esinemised oma New Yorgi absoluutansambliga, Colombia ülikooli Milleri teatris ja debüüt koguni kolme kontserdiga Soomes Oulu kevade festivalil. Seal kaasas ka Marikale Särevi maikuul kaheksa Rossini Sevilla habemeajaja etendust Brooklyni sant fännikaubamajas ei mid rohketeri hiigelnukkudega. Ja siis mitmed esinemised Norlandi ooperis sümfooniaorkestriga Rootsis line oos, kus Kristjan on peadirigent. 11. mail tegid seal Erkki-Sven Tüüri fagotikontserdi esiettekande Tink kuuskmanniga solistina Sännorlandi ooperi orkestri tellimus, uus versioon tšello kontserdist. Ja 22. mail oli siin sisukas sümfooniakontserdi Aleksander Doriaatsega Prokofjevi teise klaverikontserdisolistina. Just täna on Kristjanil aga veel tähtis kontserti Viinis. Toon künsler orkestriga Britteni neli Mere interluudiumi koday pihcocki variatsioonid, Haydni 86. sümfoonia ja Stravinski tulilinnu süüt 1919. Kontsert toimub Viini raadiokultuur Houssis. Paavo Järvi on Firenzes Pariisis juhatab tuleval neljapäeval prantsuse rahvusorkestrit sellise teatris tänavaga tuntud tenori Roberta Alanya 40. sünnipäev. Nemad on Paavo Järviga pea ühevanused. Kuulasite Seitsmenda juuni heligaja ja tänasele heligajale tegid kaastööd Piia Remmel, Tiina kuningas, Marge-Ly Rookäär, Kersti Inno, Hedvig Lätt ja Priit Kuusk. Saadet aitas kokku mängida Katrin mõõdik ja saate toimetas Mirje Mändla.