Helga ja muusikauudised muusika uudised laupäeval kell üheksa, null viis. Saade kordub kell 15, null viis ja internetis ei sobi vanaemal teile sobival ajal. Helgaja. Algamas on 23. augusti heliga saade. Tänases saates on meil lähemalt juttu järgmistel teemadel. Kriitikia Remmel vaeb Euroopa Liidu kammerorkestri kontserti 23. augustil annavad Tallinna lauluväljakul kontserdi Annely Peebo ja Andrea Bocelli. Sellest kuuleme Tiina kuninga vahendusel. Meil on intervjuud Tõnu Kaljuste ka, milles kõneldakse Veljo Tormise kontserdist balti merefestivalil Stockholmis ja Eestis 27. augustil toimuvast kontserdist. Džiipia teemat vahendab Kersti Inno. Klaaspärlimängu raames toimuv kontsert fenomenaalne 1953 ja kontserdid kõlavad uusi teoseid tutvustavad Rein Rannap ja Rene eespere. Pärast oma teist aastat Arbo Valdma meistrikursused ja selles kuuleme Liinas Yuki vahendusel. Mall sildas kõneleb sarjas Eesti mõisad kakstuhatkolm, mis lõpeb seal nädalavahetusel. Urmas Sisaski jätkas möödunud nädalal taas universumi muusikaga ja sellest kuuleme Pille Olde vahendusel. Augusti tantsufestivalil astus etendus kontserdiga üles eksperimentaalmuusik Beatrama Moonov ja sellest kõneleb Elena Lass. Lühidalt kõneleme ka Arvo Volmeri uutest töökohustustest Austraalias. Alates 2004. aasta jaanuarist. Saate lõpetab Priit Kuusk muusikauudistega laiast maailmast head kuulamist. Heliga ja täna õhtul kell kaheksa algab Tallinna lauluväljakul kontsert, kus esinevad maailmakuulus tenor Andrea Bocelli ja Eestist pärit folk ooperisolist Annely Peebo. Lauljad esinevad koos Eesti riikliku sümfooniaorkestriga. Kaastegev on Liileitma lastekoor, dirigent Don mar, tšello roota Itaaliast. Pärast eilset proovi kohtusid esinejad ka ajakirjanikega seenior. Potšelli paraku pressikonverentsil ei tulnud, aga tänases helikaja saates on meil pressikonverentsilt lõikus, räägivad Annely Peebo ja dirigent Marshall arvata. Minust möödus väga edukalt. Homme teeme veel. Ja siis me oleme kontserdiks valmis. Et minu esimesed muljed on säilitanud väga positiivselt. Rohkem ei tea, ei oska kommenteerida. Asume, et me olime me mõlemad väga heas vormis. Et seda publikut vaatama tuleb. Võimeline lühidalt kokku võttes tekkida, et Marsil on ta väga-väga õnnelik, orkester on professionaalne minu võimetega väga rahul andnud viga, et koostööd teinud on teie protsendid, kellega ta need roopatuurt me oleme väga erinevat repertuaari. Mis on okei, ära, seal on nii Afganistanis arus, seal operette peal on prantsuse repertuaari itaalia repertuaari. Ühesõnaga saab olema väga põnev. Annely Peebo küsiti, kuidas tema hääl Andrea Bocelli häälega sobis. Mul oli ennast parem või kergem sobitada, kuna ma tema häält tuli plaatide kätte korduvalt kuulnud. Tema reaktsioon oli tõenäoliselt ka positiivne, sest ta küsis mu käest kohe, kas te olete verteeri rahuldanud. Watsoni laulab ise reageeriga koloonias Jaanuarikuus tapma, teeksid seda temaga koos. Et tõenäoliselt mõjus esimene kohtumine ja positiivselt on ka see, kuidas inimesed käituvad niisuguses olukorras, kui inimene on pime ja ei saa ise vabalt liikuda. Et ma olin, ma arvan, abivalmid ja meil jäi nagu niisugune soe tunne. Äkki te selgitaksite täpsemalt, et mida te koos laulate ja millal sa üldse selgus, mida te koos tegema hakata täpsemalt tellimusse Kiva ja mida me puus laulame? Kui nüüd konkreetselt rääkida veterinaarid, siis kindlasti tema kõige populaarsemad pophitid konsoole Mioiakondsenarheoloo, siis laulame Kaberteeridvadki Kuusalvetav jaota duetti koos laulame. Andrea Bocelli hääle kohta rääkis Annely Peebo nõnda. Et tal on väga ilus keskregister, hästi ilus Itaalia tämber. Ta ütles mulle ka, tal oli eile väike allergia ja täna ta lennukisõit muidugi ei ole rahul sellega kunagi väga positiivne, et homseks kindlasti paremas vormis, aga ma leian, et et ta täitis meie otsaga. Et Tõnu Kaljuste viit koos Eesti filharmoonia kammerkooriga Stockholmi balti merefestivalile, Veljo Tormise autorikava, see kontsert on uhked reas kuulsamate, Põhjamaade orkestrite, dirigentide, maailma, muusikašedöövrite ka ütleme Tormise muusikast oleme me kuulnud essentsi tema parimatest teostest mitmes variandis mis on nagu sele rõhk ja kas festivalil oli mingisuguseid erilisi soove selle kava suhtes? Kava suhtes nende soove ei olnud, mul oli soovid selle festivali suhteliselt selle kava võtaksid. Seepärast vaadates festivali kava. Mul tekkis tunne, et see festivali võib olla ükstas puha, kus kohas on see Läänemere ääres või on Kesk-Euroopas või Venemaal ei ole mingit vahet ja otsustasin niisuguse pedagoogilise ekskursi teha neile läänemeresoome-äärsetes väikerahvaste kultuurides see muusikaline emakeel nendes paikades jõuaks ka Rootsi kuulajad enne ja õiges kontekstis. Ja lõppude lõpuks Tormis on fantastiline heliloojad, tema muusikat lihtsalt aeg-ajalt peab seal esitama. Korraldaja satuvad väga lihtsalt rutiinidesse, nende esimesed märkused tavaliselt anadad, see müüb, see ei müü, see tahtvat, teeme Brahmsi, Saksa reekviem tuleb, natukene on loomulikult fantastiliselt suurt heliloojate teosed. Aga peale selle niisuguse tuntud teoste on veel ka meil 20 sajandil juhtunud hästi palju. Ja see, mis siin Läänemere ääres juhtus, oli see, et väikse rahva helilooja leidis üles teiste rahvaste laulude, tegi sellest suurepärase tsükleid ja ma arvan, see on õige koht õige paikseks. Ja nendest tsüklitest valik kalake sellest jah, valik, pluss veel siin eesti mängulaule ja kõik seal itaalia Raua needmine, nii et niisugune korralik, korralik terilt. Ma olen ükskord seda tervikut nende Espo festivalil, see oli siis paar aastat tagasi, nii et seda ma kordan. Stockholmis. Kontsert toimub Rootsi Raadio kontserdisaalis haruldase akustikaga 1000 kuulajat mahutavas pervert hoolis. Ta on esimene raadiostuudio nagu raadio teel ikka on üks suur kontserdisaal, kus nad teevad oma põhilised sümfooniaorkestrivõtted. Publik saab olla ümber lauljate, nii et me saame ringis laulda. Tormise vastu huvi püsib Tormise kava viite ka septembris Berliini festivalile. Ja need müstilised järellainetused paljude festivalide juhtidelt ja ka nüüd erilahendused on läinud suuremaks tänu arte programmile, mis on nüüd juba Prantsusmaal, Hollandis ja Saksamaal. Ja kuskil veel on kõlanud saart video, mis me tegime siin vanalinnas Katariina kirikus, selle erinevad variandid, need liiguvad Euroopas ringi ja mul on tulnud väga häid vastukajasid erinevatelt maadelt ja kohe festivali juhid näevad, tahavad jälle seda kuulata, sest see on niisugune. Haagapela kultuur ei ole ju väga niivõrd haarav, tihtipeale kontserdisaalides tervikut ei pruugi kokku tuua. Niisugust suurt publikut aga vaata tormise täieliku kavadega on lisaks nendele muudele muusikaliste väärtustega, mis, mis omab ka niisugused kultuuriajalooline taust ja hoopis teistsugune tunne Tartus kui Euroopa kultuuris on rutiinseks muutunud, nii et vaatamata sellele, et ta kõlab juba klassikaliselt ja on hästi palju teisi muusikalisi mõtteid ringelnud, 20. sajandil on ta siiski omaette nähtus ja omad pilt ja ma ei tahaks, et saaks eesti koor seda ära kaotada ja seda peab hoidma ikka jätkuma. Võimalus ja Fila kammerkoor ikka viitsib seda teha, nii ikka seda hoida kavas. Tormise autori kaba kõlab 21.-st 23. augustini toimuval balti merefestivalil täna kell kolm pervert hoolis. Õhtul esineb samas Soome raadio sümfoonia Sester sagari Oramu juhatusel kavaga Soome ja Taani muusikast Sibeliuse, Hagola ja Nissani teostega. Kuningliku päris esid tapmarintski teatritrupp Alleri kergeevi juhatusele, Šostakovitši ooperileedi Macbeth senski maakonnast, mis on meil etendunud Katariina Izmailova nime all. Hilisõhtul esitab aga maailma parimaks oratooriumikooriks Ta Rootsi raadio koor koos Eerik Ericssoni kammerkoori ja Rootsi raadio sümfooniaorkestriga Brahmsi reekviemi orkestri praeguse kunstilise juhi, Austria dirigendi Manfred hooneki juhatusel. Homme balti merefestivali viimaselt Päeval esinevad Kremerata Baltica Gidon kreemeri ja Esapekka saloneni juhatusel ning Põhja-Saksa Raadio Sümfooniaorkester Christoph Eeessen Bachi tusel. Taolisel imposantsema festivalil esinevad meie muusikud. Täna kolmapäeval, 27. augustil esinevad aga Eesti filharmoonia kammerkoor ja Tallinna kammerorkester Tõnu Kaljuste juhatusel Estonia kontserdisaalis kavas Pärt ja Vivaldi. Vivaldi plaat sai valmis Kaarusele esimene kahe koorimuusikast on tehtud nüüd teine. Plaat kujutab endast niisugust tervikut, kus kõlavad küüri, glooria, kreedo ja magnifikaat. Ja kontserdil esitame küüria, glooria ja kontserdi teisel poolel kõlab keelpilliteos orientoksident ja Pärdi uus teos ind. Printsiip ja ind. Printsiipe ongi kontserdi nimi. See on üks pooletunnine teos, mis alguses oli sõna on tekst ja selle muusika esmaettekanne. Ja tegelikult maailmas teine ettekanne on siis meie kujundada peale esimest ettekannet. Pärt töötas selle partituuri ümber nii et selles kujus, nagu ta praegu on kõlapse teos esimest korda, nii nagu nad on nüüd trükitud. Algselt selle aasta Euroopa kultuuripealinna kratsi tellimusel sündinud teose ind printsiip ja uue variandi pühendas helilooja Arvo Pärt, dirigent Tõnu Kaljuste-le ja selle esiettekanne leiab aset kolmapäeva õhtul kell seitse Estonia kontserdisaalis. Kontsert toimub Tõnu Kaljuste juubeli eelõhtul. Sellest kontserdist teeb ülekande ka klassikaraadio ja juubilar Tõnu kallistega. Sellest kontserdist teeb ülekande ka klassikaraadio ja juubilar Tõnu Kaljuste. Ka on klassikaraadio eetris saade 28. augustil algusega kell 21. Taasiseseisvumispäeva eelõhtul sai killukese kuuldud klaaspärlimängust teles kedratakse üksluiselt vanu Lepajõe intervjuusid ja muud sarnast. Muusika vallas on aga suvi läbi midagi uut toimunud. Siis ärkavad unest juga provintsid hoopis Tallinn ise jääb nagu ajutiselt tühjemaks. Seda Tallinna tühjust täidabki nüüd osaliselt klaaspärlimäng. Klaaspärlimäng on ilusa pretensioonikas nimi festivalile. Seal peaks justkui aina mingid ülierilised kontserdid toimuma. Üht-teist ebatraditsioonilist on olnudki. Kamelaania paali, tants, tule trummitempel, roheline ta mandoliiniorkester. Suvel tahab viimane vabaõhu ja looduse kaasmõju tahab, et muusika nagu imeväel tekiks kaunis ümbruses olgu see siis järvel või tuletornis või kirikus. Peaasi, et oleks kuidagi teistmoodi. Et oleks koha vaim, mis laseks muusikatki värskemana kuulata. Euroopa Liidu kammerorkester, kes 19. augustil Jaani kirikus esines ei olnudki selline euro nagu näiteks euroremont. Oli hoopis kõikuv ja sopilinegi neile heitlikult värelevate vibraator nooltega pudenevate kiirkäikudega, teisalt päriselus ja entusiastlik ilma dirigendid mängiv väike orkester. Parim, mis sel õhtul õnnestus kuulda, oli aga orkestrisolisti Maximiliano martiini mäng. Tavaliselt muusikat kuulates fikseerib rütmid, harmoonia, meeleolud sinna sekka jõuab alateadvus veel fantaasiapilte välja keeta. Aga kui interpreet on selline väga keskmine, siis ta nagu uinutab sind ja mõte läheb rändama. Väga hea interpreedi esimene tunnus on eta, nagu vangistab su tähelepanu. Sind ei lastagi kuskil uitama. Kui tulid kontserdile, siis kuula, aga kõigil see ei õnnestu selles mõttes orkestri, Mozarti divertisimendi ajal. Vahel vaatasid aknast taevast juurde kriigi Holbergi aegade ajal vahel ka. Aga tükk on nii tuttav, seda oli nagu kergem kuulata. Britteni lihtne sümfoonia taeva abi juba ei vajanud. Solist Martin oli selles mõttes väga hea, et ta oli omajagu ettearvamatu. Selline ootamatute käänakutega nagu elugi, kõneles kriitik iija Remmel. Kõlab Rein Rannapi teos Fafaarid, mille esiettekanne toimus eile õhtul Estonia kontserdisaalis festivali klaaspärlimäng raames kontserdi fenomenaalne 1953 kontsert, mis tähistas mitme Eesti kultuuriloos ja muusikaloos olulise inimese sünniaastat. Rein Rannap, Tõnu Kaljuste, Andres Mustonen, Paul Mägi, René Eespere, Evi Arujärv, Madis Kolk on need nimed, kes on sündinud just 1953. aastal ja nendest mõned astusid üles eilsel kontserdil. Kõneleb pianist ja helilooja Rein Rannap. Ja mina kirjutasin lihtsalt kontserdi avaloo fanfaari, pidulik algus, et see mingi kuskil viieminutiline lugu kiires tempos pretensioonitu täidab sellist avamängurolli siin lihtsalt nii superstaarisignaalide peale, mis, mis saab nende vaskpillidega seal teha ja minu helikeel on ju põhimõtteliselt kujunevad oli juba keskkooli lõpus ja ka selles teoses ma kasutan oma üheteistkümnendas klassis, ma tegin filmimuusikalend siis oli juba, oli see klassikaõlidel juba see niisugune rokkmuusika ja naiivne muusika ja rahvamuusika, kõik need asjad on tegelikult ikkagi läbima niidiga nii sedasama film, lende, motiivi ma kasutan ka selle fanfaari alguses natuke. Esiettekandele tuli ka hetkel kõla René Eespereteos kuues päev. Kõneleb helilooja René ees tere. See oli siis Peeter Vähi poolt ellu kutsutud festivali tellimus ja suunatud siis aastal 1953 nii saatuslik kui ta väga paljudele oli ja kuues päev, päevad on ju meil inimestel kõikidel erinevad. Kuues päev nähtavasti väga-väga paljudele inimestele erinev. Ühed võivad sorteerida seda kui päeva, millal jumal lõi siis inimese kuuendal päeval koos oma vooruste ja vahedega ja samas on ka inimesi, kes ütlevad rõõmuga, et kuues päev on laupäev, eks ju. See on siis, kui töönädal on läbi ja võib ennast vabalt tunda. Väga paljudele inimestele ei ütle ükski päev õieti midagi. Igal päeval inimesi sünnib ja sureb, nii et see ei ole päevadel vahet. Minu jaoks on ta pigem säärane, kas kanüüli jutustus või Kavkalik. Novellilaadne muusikaline trakteering. Hoopis omapäraseks kujunes aga dirigent Andres Mustoneni ja pianist Rein Rannapi võistluslik dialoog Churchilli teoses Rhapsody in Liu. Et niisugusel puhul on mõtet ikka panna välja ikkagi see, mis on nagu kõige õnnestunum või enim mängitud asi ja ma mõtlesin, pole mõtet palaval suvel harjutama ja mingit uut lugu õppima aegset, ah kösseni, ma olen mänginud alaja ilma. Esimest korda ma olin lugenud ja 13 ja 14 aastat vana komme orkestriga seda mängisin ja ja pärast ka ikka üle piiri tulevad, mingi paari aasta on jälle seda mänginud nii, nii siin Eestis kui ka Ameerikas ja Andres Mustonen dirigeerib seda. Me temaga mõlemad oleme sellised improvisatsioonilised tüübid, nagu kaldume äärmustest proovid olid väga nauditavad selles mõttes. Mõtlesime ja katsetasime erinevaid variante ja aga tema teeb iga kord erinevalt täiesti ta iga võrku uuesti võttis, oli see muusika liikus täiesti erinevalt noh ja mina, improvisaator ina muidugi muidugi loomulikult mängin nii nagu hetkel, nagu pähe tuleb. Ettekanne tuleb kindlasti huvitav selles mõttes, et noh, nagu ma ütlesin, et mõlemad improviseerima seal laval ja, ja teeme igasuguseid ootamatusi ja kaldume äärmustesse ja minu terve kontserdikava on ikka selline vaheldusrikas ja publikusõbralik, võiks öelda, eks ole, Ravelli boolero, Raveli vall. Arvas Rein Rannapi ja see kontsert toimub veel pühapäeva õhtul Pärnu kontserdimajas algusega kell 20. Läinud nädalal kõlas mitmes Eestimaa kontserdisaalis Urmas Sisaski muusika pühapäeval klaaspärlimängufestivalil, neljapäeval Tartus tosin pluss üks raames ja eile kõlas Jänedal selle paiga, 650. sünnipäeva puhul Musta täku talli lakas klaverimuusika kaheksal käel pealkirjaga Universumi hääled. Nüüd räägib helilooja eelse kontserdi sünnist ja muusika loomisest üldse. See mõte juba tekkis eelmisel aastal midagi Jänedal tehasest. See Jäneda 650 on seotud võib-olla ka sellega, et kunagi 650 aastat tagasi, kuid Tallinna piiskop käis Jänedal, siis sai omale valdused ja sai ka ööbimise koha. Sellest ajast peale esimest korda mainiti jämedate ja, ja sellega seoses, noh, kuna see vii suur juubel on, et tekkis tahtmine midagi suurt korda saata. Mõtlesin küll ka eeli klahvi peale ja sümfooniaorkestri peale ja aga siis lõpuks jäi pidama ikka asi nende inimeste pealegi, kellega mul ikka kõige rohkem koostatud olnud on, need on siis neli tuntud klaveriduo eesotsas, siis ütleme, Lauri väin oma abikaasaga ja Nataliisakuse Toivo Peäske, Reet Kopwillem, Piret Kadak ja Mati Mika Lai. Kai Ratasepp. Miks on klaver nii palju kasutamist leidnud? Esiteks juba sellepärast, et kuna ma ise seda pilli mängin ja, ja ma tunnen seda pilli läbi ja lõhki ja kuna ka tähistidega mul hea koostöö on, siis niimoodi see klaver jäigi mulle nagu hingelähedaseks. Seda enam, et ma siin Jäneda tähetornis olen andnud juba 940 kontserti. Ta ikka see pill olid, kas jään kõige nagu minusamakse universum hõlmab kõike, tema on ju terve maailm ja kõla tämbrid on seal aga, aga klaveriga on võimalik teha isegi palju huvitavamad Jeff maid ütleme universumile omasemad tämbrid, kui ütleme süntesaator. Ta on päris mittu loom ja need olid üks loomi, meeton don loomulikult intuitiivne meetod, mis tähendab seda, et kui ma teleskoobiga vaatangi binokliga või palja silmaga ja, ja vaatan siis ka ütleme igasuguseid taevanähtusi, siis ma saan sealt nii-öelda inspiratsiooni nende kujundite ülestähendamiseks. Teiselt poolt on aidanud mind astrofüüsika kogemused, kust pole saanud informatsiooni ja teavet nii-öelda Tartu ja Tallinna Tõravere tähetornidest, pluss ka raamatuallikatest. Ja kolmas meetod on ka arvutuslik matemaatiline meetod, kus teades universumi parameetreid, tema omadusi, teatud perioode ei ajaskaalat, kui ka skaalad harmoonilist liikumist, siis ma olen rehkendanud logaritmisüsteemi järgi, nii et heli kõrgusteks ja sedasi saame, et ka oktavi kaupa resoneerides neid ka, ütleme meie inimkõrvadega seda kuulata, Ta, nii et need kolm meetodit, jah, ja niimoodi sünnib üks ilus sümfoonia või, või mingi muu selline teod, süvauniversumi, muusika noh, ka mitte ainult selle nähtava poole, aga ka nähtamatu poole. Et kogu maailma selline esitluse selle kontserdi kulminatsiooniks saabki, oleme terve Jaan Einasto elu, öö, tema avastused, tema numbrid, mis ta on kätte saanud, veel pole siis tõlgendanud muusikasse, tegelikult universum on üks ja tervik, tegelikult on ka põhjataevas erinevad, ütleme, tähtkujusid või tähti või, või ütleme ükskõik mis muid objekte. Need on kõik väga erinevad, kontrastsed omavahel, nii palju saab öelda, et lõunataevatähtkujud on tunduvalt pisemad kui põhjataeva omade, sest ma käisin ka Austraalias seda korra nautimas. Aga see kontrastsus tuleneb sellest, missuguseid objekte ma vaatan, missuguste ise loomudega on ja missuguste ütleme, füüsikaliste omaduste poolest. Kui hakata maailma oma ja vaatama oma jalgade poole, siis teame ka seda, et ka seal üleval üleval on kõikjal. Meie oleme universumi keskel, nüüd see universum on üks imeline pasun või hiigelorel Mirile oreliviled, eks ongi, kõik kosmilised objektid, milledel on gravitatiivned ette pöörlemine, harmooniline võnkumine, sellise tervikuna annab sellise paisuva hiigelsuure Ma nimetame seda siis oreliks orel kui täiuslik instrument. Teisipäeval alustas Pärnus oma meistrikursust ehk klaverikoolitunde klaveriprofessor Arbo Valdma kelle põhiline töökoht juba enam kui 10 aastat on Kölni muusikaakadeemias. Rahvusvaheline klaveri. Suve universiteed ehk suveuni kestab Pärnus 19.-st 29. augustini. Klaverikooli korraldaja Ave sopp, kes on suveune osavõtjad. Tulevane osavõtjad on noored ja veel nooremad pianistid. Et on noori muusikakeskkooli õpilasi siitsamast Eestist, aga on ka näiteks ammu juba oma pianistikarjääri tegevaid pianist üle kogu maailma. Enamus nendest on tõsi küll, oma õpiajal ja oma elus professoriga kokku puutunud õpilasi on nii Kreekast, Tšiilist, Lõuna-Koreast, Jaapanist, Saksamaalt, muidugi Sloveeniast. Enamus nad küll on tõesti õppinud Saksamaal või siis käinud kuskil kursustel, kus on õpetanud ka professor Arbo Valdma. Kuidas valik tehti, kas oli ka mingi eelkonkurss, et sinna kursusele pääseda? Päris eel kond, kus ei olnud, sest õnneks nende osavõtjate arv ei täpselt selle piiri peale, mis me olime ette andnud. Ehk siis osavõtjaid on pea 20, aga küll oli seal selline selline stipendiumite süsteem. Et osad osad, kes olid sellised kiiremad ja esitasid taotluse koos soovitustega, siis nende jaoks on lihtsalt see kursus vähe taskukohasem. Mil moel Pärnu linnarahvas sellest suveunest võib osa saada? Kes on rohkem klaveriga seotud, Pärnu linnarahvas ja mitte ainult Pärnu linnarahvas. See on muidugi oodatud kuulama ja vaatama neid tunde, mis toimuvad Pärnu raekojas. Ja nagu ma ütlesin, siis iga päev hommikust õhtuni. Ja siis loomulikult kuuluvad selle kursuse juurtega kontserdid. Nagu ma ütlesin, neid on seekord suisa neli sellist kolm väiksemat, me nimetame neid stuudio kontsertiteks ja siis lõppkontsert, need on kõik raekojas, mis siis seekord ongi selle selle kursuse keskmeks. Need on meil siis märgitud sellise väikese vihjega. Põhiliselt anastuudiokontserdid, kus mängitakse neid lugusid, mida on samal päeval või siis eelnevatel päevadel õpitud. Esimene stuudio kontsert saab juba teoks laupäeval, 23. augustil. Tema selline keskmes võiks olla selline mees nagu Wolfgang Amadeus, siis on meil veel stuudio kontserdid esmaspäeval ja teisipäeval. Ühe selliseks alapealkirjaks on siis Frederic Francois ja teise alapealkirjaks on Franud. Et see ei tähenda muidugi keskendumist ühele heliloojale, aga ütleme, see annab mingisuguse vihje või mingi märgi. Ja kursuste lõppkontsert on siis neljapäeval, 28. augustil. Ja muidugi kõik kontserdid hakkavad niimodi suve unele kohaselt vaiksel õhtutunnil kell kaheksa ja lõppkontsert kell seitse. Sel nädalavahetusel annab Corelli konsort oma Eesti mõisad kakstuhatkolm. Sarja viimased kontserdid. Kuuldavasti eelmisel nädalavahetusel esines Risto Joost ja esitas kaks telefoni soolagantaati. Kuidas Risto Joostile see õnnestus ja kas need tõesti on needsamad kandaadi, mis tulevad nüüd sel nädalavahetusel veidi teises ettekandes kuuldavale. Kas lugu on küll meil seesama, kuna telefon ei määratle omal päriselt häälerühm selle oma fantaasia esitüheks, vaid seal on kirjas madalale häälele lihtsalt ja seega siis kas kontori tenor teatavast nagu naishääle kõige madalam, nagu aldi kõrgus ja bass on siis jällegi Vesele kõige madalam, nii et seetõttu see on päris põnev on kuulata, kuidas nüüd teine esitus sellest samast loost nagu kõlab, paistis, et publik võttis ka väga hästi, just needsamad kaks kentaatia, mida Risto laulis seal kõige soojema aplausi osaliseks sai just nimelt tema ja mul on tõesti hea meel, et selline koostöö meil on nüüd olnud. Ja ma loodan, et see ei jää mitte viimaseks. Aga noh, eks seda näitab aeg, aga ülejäänud lood on, on nüüd teised. Sel nädalavahetusel siis Kalvi mõisas ja innumuisas laula meiega Helja puuk Soomest bassilaulja ja tema on nüüd alustanud Sibeliuse akadeemias kirikumuusikuna oma õpinguid aga läks peatselt üle lauluosakonda. Ta on ääretult meeldiv sooja tämbriga, selline on pass, siis on ta muidugi palju õppinud kremente sugustel meistrikursustel, nii Saksamaal, Taanis, kus vähegi võimalik on olnud. Viimastel aastatel on väga meeldiv koostöö olnud tal Tallinna barokkorkestriga, kes ju alati lihavõttepühade ja jõulude ajal käib mängimas Põhjamaades, siis Soomes ja Norras põhiliselt kõiksuguseid tööl, kas passioone või jõulukantaat? Survanuides on Helje Pukk nüüd viimasel ajal kogu aeg olnud kaasas ja ja nüüd siis nagu teise kandi pealt, kus ta esitab soolo, Vantaarte lausa üksi, veab siis kogukond taadi välja. Nii et väga põnev elamus tõotab sellest kujuneda ja tema esitab siis lisaks sellele ühele elemendile ka ühe teisegi telemanni kontakti. Ja samuti Nicolaus pruunzi vaimuliku kontsertide profondisclamaaviga selline sügavalt vaimne teos, millega me siis nagu lõpetame oma kontserdi ja kogu selle sarja. Millises koosseisus Kareli konsort nüüd sel nädalavahetusel üles ostab? Konsort tähendabki tegelikult sellist mõttekaaslaste ühendust, kuigi üks algne tähendus tal on nagu sama külalistepillide ühendusse näiteks kambakontserdid on väga tuntud omal ajal ja sel aastal on meil klavessiinimängijana kaasas Lembit Orgse ja saab näha ka tema suurepärast pilli, mis on valmistanud Eesti meister Peeter Talve ja kunstnik Kai Kaljo jooniste järgi nüüd juba iseenesest väärib vaatamist ja see on tõesti haruldaselt hea külaline, vill barokktšellot mängib Egont välja ja viiul mängin siis mina ise ja viimase kontserdil lisandub meile siis veel Meelis Orksa, kes, et tema samuti viiulimängija Meie esitame siis nende kontaktide vahele, siis mitmesuguste instrumentaalmuusikat saab kuulda Hendellilt. Riiasana saab kuulda niisuguseid viiulisonaate nii Henderilt kui ka näiteks Bachi, G-duur sonaat viiulile ja obligato Chamballale, mis päris suur tükk rusikatega ääretult tore ja meil on väga hea meel, et saame mängida nende kontserditel. Praegu see nädalavahetus meil nüüd ongi, laupäeval mängime Kalvi mõisas, mis on ju meie mõisa toreduse lipulaev, nagu ütleb meie koostööpartneri Jüri Kuuskemaa. Ja juba sinna tasub kohale tulla tõesti, seda kohtan vaatamast. Maja ise on haruldaselt ilusad asuka haruldaselt ilusa koha peal kõrgel paekaldal kust on mereni välja ja teine koht on siis pühapäeva õhtul kell kuus alustame Hiiu mõisas ninnumõis, mis on umbes kümmekond kilomeetrit Rakverest lõuna poole. Jällegi üks haruldane koht, mis on niisugune uusrenessanss mõisaloss täielik jälle kus on väga palju säilinud kõiksugust uhket, et omaaegset mõisakaunistusi küll laemaale, samuti tulevad sööke pidevalt värvi alt välja, näiteks seinamaalingud seal igas toas on midagi vaadata ja nüüd seal saab olema ääretult põnev. Jüri Kuuskemaa, see jutt, mis ta seal kontserdi vaheajal inimestele juurde räägib, sellele kõigele. Sume augusti õhtu mõisaromantika barokkmuusika metseenlust 16.-st 24. augustini erinevais härrastemajades Kontšertogrossa kontserdisari Eesti mõisad 2003. Võtame koos Inju mõis lastekodu, helista null 977 20 ja lastele läheb 50 krooni null 977 21 100 krooni. Kingi endale elamus. Augustil tantsufestivalil astus seile Kanuti Gildi saalis üles eksperimentaalmuusik Bioter moonav. Tegemist on artistiga, kes on koostööd teinud näiteks prajaniinaga. Peatermoonov on kuulsa vene bändis Luki muu juhtfiguur ja luuletaja Artjom Troitski kaudu tortus. Momonov prään Hiinaga ja Eino salvestaski ansambli albumi soki muu. Ja see ansambel reisis umbes aasta jooksul ringi nii Inglismaal kui ka Venemaal ja bänd läks laiali 1990. aastal ja peale bändi lahkumiskontserti on aset leidnud vaid mõned üksikud Deathermamonovi kontserdid. Momonov ei ole vähem tähtis ka vene teatrimaailmas ka tema esinemist ansamblis Vuki muu võis vaadelda kui maagilist teatrit. Osalenud on ta ka näiteks kultusfilmides nõel ja taksopluus ja astunud üles mitmetes Stanislavski teatri näidendites. Jäil etenduski, tema eneselavastus, šokolaadi Puškin. Samanimeliselt plaadilt pärineb ka kõlav helilõik. Eesti muusikute tegemistest on tulnud veel üks sõnum. Nimelt on leidnud Austraalia leidi sümfooniaorkester pärast viie aastaseid otsinguid endale uue muusikadirektori ja see on Eesti päritolu dirigent Arvo Volmer. Orkestri mänedžeri mister Pop Klooki sõnul on orkestrile Austraalia muusikaelus väga tähtis roll. Just seetõttu olevat Tarmo Volmer sobilik sellisele positsioonile. Bob Clark hindab ka Arvo Volmeri dirigendi võimeid, tema tundlikkust ja mõistmist. Et austraallaste on suur õnn teha koostööd selliste muusikaliste võimete, et ega ja pühendumisega dirigendiga loodetavasti viib sega nende orkestri uuele tasemele. Ka Arvo Volmer viibib hetkel Austraalias, kus tal oli eile ja on ka täna õhtul ädeleidi Sümfooniaorkestriga kontserdid. Kavas on täitševad Milsi hooliaga Preisid Rempsi korsaga veis paega Brecza Ravelli klaverikontsert G-duur, kus soleerib 1955. aastal sündinud prantsuse päritolu pianist Michel talverda. Veel kõlavad frangi sümfoonilised variatsioonid ja res piigikiriku aknad. Ta varsti saame ka klassikaraadios edaspidi Arvo Volmeri pikemaid kommentaare, kuid esialgu tsiteerime vaid tema sõnum. Et esmakordselt kohtudes pädeleidis sümfooniaorkestriga mõistis ta kui hea haridusega ning andekate mängijatega on selles orkestris tegemist ka orkestri tööd hindab ta kõrgelt. Säravad positiivne, dünaamiline ja väga avatud, seetõttu on tal orkestrimuusikadirektori kohal töölehakkamine väga suur au eesti orkestrites, juhtis Arvo Volmer Eesti riiklikku sümfooniaorkestrit aastani 2001. Hetkel on ta kuni 2005. aastani seotud ka Oulu sümfooniaorkestriga muusikadirektori ameti läbi ning sügisest 2004 asuta ka kunstilise juhi positsioonile. Rahvusooperis Estonia. Kauni suvemuusikapidustuste lõputust reast on paljud juba jõudnud toimuda, mõned siiski veel käsi. Tänased sõnumid on valdavalt festivali omased, ühelt poolt praegu veel toimuvast, teiselt poolt asja või alles lõppenud rahvusvahelistest muusikasündmustest vahepeal korraks Ljubljanas Manas Toscanasse Itaalias ning siis parem puimi noorteorkestrist. Ljubljana festivali alguses Sloveenia esindust festivalile on möödunud pool sajandit. Seetõttu oli poolteist kuud kestnud ja üleeile lõppenud festivalil senistest kaalukam kokku umbes 2000 esinejaga. Oma kutsuti Milano La Scala filharmoonia orkester, peadirigent Riccardo Muti Ida-Euroopa mitmete esinejate hulgas ka sümfonietta Krakovi ja helilooja tänavuse juubilari Christoph Penderetski samuti Leedu rahvuslik sümfooniaorkester Joonas Aleks juhatusel, kus ooperikavasse Raska nende lauljatar Violetta Urmana. Silma hakkasid. Põnevad tšelloansamblite projektid. Zagrebi rahvusteatri balletitrupp Prokofjevi Romeo ja Juliaga Nellussanti dirigeerimisel. Ja Ljubljanas jõudis oma suvetuuriga Kremerata Baltica, kes kiidankreemeriga meie hoovis Draghi festivali Pärnus kaunistas. Siingi esitati Schuberti kvartett Etti G-duur nagu Pärnus, ent kava avas hoopiski Arvo Pärdi fraatress. Pärnus Oyster festivali tutvustas viiuldajad, intressid Covetski uut festivali Itaaliast Oscanas iidses kortona linnakeses, kuhu ta oli kutsutud muusikadirektoriks. Omapärane, mitme kunsti ja elamiskunsti festivaliks, ent nimetav ettevõtmine kannab nime Toscana päikese all ins sooledel. Selle asutasid koos tšellist Niina kootava ning kirjanik Franz maias kui solistide hulgas on ka Vello Davidovitš, Weilja Kaaler või Evelin Glenni. Sikovetskiga ise on peaesinejaks Circovetski asutatud Kammerorkester New European Strings pealava On aga arhailine, ent haruldaselt kaunis teatrossiniorelli. Ja nüüd siis veel kord Daniel parenboimi ja palestiina kirjaniku Edward Sayidi asutatud noorteorkestrist kes saanud oma nime Johan Wolfgang Göte pärsi ainelise luuletuse värsireast. Nii nagu eelmiselgi suvel kogunes noorteorkester proovideks enne kontserdireisiga tänavu endisesse katoliku seminari Vilja lähedal parenboimis sõnul ainsasse paika maailmas, kus juudid ja araablased on koos rahus elanud 700 aasta jooksul. Üks suund muusikapidu käib juba 18.-st juulist alates Londonis ja teda jätkub veel 13. septembrini. See on maailma suurimaks kontserdi muusikafestivaliks peetav proms BBC promenaadikontsertide suurseri kuninglikus Alberfoolis kokku 73 orkestri kontserti. Lisaks kaheksa kontserdile väike tsükkel, kammerõhtuid, rõhutagem, et see on just suurorkestrite ja eelkõige briti oma orkestritele, aga ka valitud külalise orkestrit tega. Näiteks festivali kahe esimese nädala jooksul oli külalise orkestrites kohale ainsana Budapesti festivaliorkester Ivan Fisheri käe all. Briti tuntud orkestrid esinevad festivalil mitmekordselt ja neist kõige kesksem roll on BBC oma sümfooniaorkestrile Londonist koos praeguse ameeriklasest peadirigendi Leonard Zlatgeniga. Neil on aukontserdimaraton ka avada ja lõpetada. Kui peatuda promenaadikontsertide kahel esimesel nädalal, siis avakontsert BBC sümfooniaorkestrilt, eks vene muusikatähe all promsi avateoseks üldse siis Šostakovitši pidulik avamäng. Orelikontserdi solistiks 20 aastane Hiina, Ameerika pianist Lang Lang ning Prokofjevi aastat märkima vormi vormi pandud filmimuusika Ivan Groznõi. Prokofjevi esimene koostöö Sergei Steniga. Lisage need Prokofjevi, kõlab proomsil kokku tänavu 13-l sümfooniakontserdil, lisaks üks kammerõhtu ja tunniajalise kava poole mängib Roomeo ja Juulia balleti muusikast BBC sümfooniaorkester Leonard Zlatkeni juhatusel just ka täna õhtul. Festivali tänavuseks läbivaks teemaks on Antiik-Kreeka, siis on kavades ka mitmeid selleteemalisi preid näidendi muusikat, kontserdipalu kontsertkorras lähevad Priit siis nõnda püsseli tiidust ja Eenyasest ja nendelt soni antiibanest kuni jaanis sõnakese Iidmeni A pluss B või Riho Straussi Elektra ja Maikel Tiibeti ooperini kuningas prijaamas. Ja ka uue muusika osa promsil timisväärne eelkõige uued tellimusteosed Briti autorilt rida Londoni ja Briti esiettekandeid. Ja siin on esindatud 26, praegu elavad heliloojad kogu maailmast brittide kõrval, tänavu üheksast muust erinevast riigist. Ja kui vapustavalt teaberohke festivali raamatukokkupanijad need maad ülevaatlikult tähestikku Sa panid, oli siin esimesena selles reas Eesti, jah, meie, Erkki-Sven Tüüri viiulikontsert, Isabel Fan Kööleniga solistina Paavo Järvi juhatamas BBC filharmooniaorkestri ees. See uhked Belt Eesti panus sai teoks ju selle kuu esimesel päeval, reedel, esimesel augustil Erkki-Sven Tüür huvilise publiku ees ka kontserdieelses vestluses. Viiulikontsert kõlas küll Londoni mitega briti esi kandes. Promsil on varem eesti heliloojast esitatud Arvo Pärti ja Rudolf Tobias. Paavo Järvis juhatas siin aga juba teist korda nii nagu Neeme Järvi, kes siin käinud küll oma orkestriga, küll külalisdirigendina. Nüüd andis Paavo Ki oma panuse tänavusse Prokofjevi sarja juhatades esimese augustikava teises pooles helilooja kuuendat sümfooniat. Tolleks ajaks oli toimunud veerand osa kogu droomsi tänavusest programmist. Teises veerandis olid köitamad esinejad. Pianist Leif Ove Haansnes Mozart, tiga ookean, haardenberger, naishelilooja, Sally viimissi trompetikontserdiga, Heinrichi Schumanni tšellokontserdiga. Droomsin number 28 toodi välja 20. sajandi esinduskava Stravinski ter liigeti. Muuseas törts liiget juubeli puhul kõlab tema teoseid kokku seitsmel kontserdil. Tolle 20. sajandi kava esitas London Symphony, jäta Peeter eutressi juhatada Düssel ungari heliloojad dirigendile endalt vürtsiks veel tema uuemaid teoseid, snadžis of conversation. Pala trompeti, leia retsitaatorile. Ja siin siis ka tänavu detsembris 95 aastaseks. Potteri klarnetikontsert Maicel Collins'iga solistina, kes seda mitmel pool esitanud ja kohe mõned päevad hiljem Caateri Boston kontsetu üsna uus teos Euroopas esmakordselt Oliver knasson BBC sümfooniaorkestri ees ja siin ka tema enda uus viiulikontsert pinkast Zuckermaniga solistina. Deutsche kammerfilharmoonia kõrval oli realiseks eelmisel nädalal ka Rootsi raadio sümfooniaorkester oma noore austerlase peadirigendi Manfred Hanekiga samas ka Rootsi raadio kooria, Errigeerikssoni kammerkoor kaasas. Sellel nädalal on külalisi rohkemgi Edela-Saksa Stuttgardi Raadio Sümfooniaorkester Rocial Norrington juhatusel ja lahti sümfooniaorkester Osmovenskaga esmaspäeval. See oli nende siin debüüt ning kahel õhtul Rotterdami filharmoonia orkester Valerigeerigievi juhatusel. Nende üleeilses kavas Laske Aegijagantseeli varsoone ja promsyleyle Taaniel asutatud Iisraeli-Araabia noorteorkester põneva nimega vest, ister on diivan tema enda dirigeerimisel jaga solistina. Kavas sümboolselt Mozarti kontsert kolmele klaverile, köhel 242, kus solistideks parem põim ise ning üks Iisrael, teine araabia noor pianist Shay Vossnerja Saliin, vabu tas kar. Ning siis Beethoveni kolmas sümfooniamängijad 13.-st kuni 26 aastani. Olgu siia lõppu lisatud, et BBC promenaadile kontserdisarjast on võimalus saada osaga salvestuste näol klassikaraadio vahendusel. Aga meil on eetris ka, eks otseülekanne kolmandal septembril algusega kell 21 30. Siis esineb härra loraan Emaar Bethany viiendast klaverikontserdis. Lisaks tulevad ettekandele Esapekka salase insomnia ja Johannes Brahmsi sümfoonia number kaks Hamburgi raadio sümfooniaorkestrit Aga dirigeerib Christoph Effhnbach ning juba sel kolmapäeval kell 15 15 kõlab salvestus kontserdist, kus dirigeeris ändjumance Corelli Händeli loomingut. Selline oli 23. augusti heliga ja ja tänasele saatele tegid kaastööd Iierremmel Priit Kuusk, Kersti Inno, Tiina kuningas, Liina Fjuk, Elena Lass, Pille Olde ja saate mängisid kokku selle baas ning toimetaja Mirje Mändla.