Heligaja. Tere hea klassikaraadio kuulajad algamas on 13. märtsi hiligaja. Tänases saates tuleb juttu järgmistel teemadel. Ülevaate Metropolitan Opera uuest hooajast, Neeme raud New Yorgist liis kolla kõneleb med Laiv raames linastunud Verdi ooperis Simon bokaneegram. Liis Jürgens jagab muljeid küberstuudio 10 kontserdilt. Teisipäeval on klassikaraadios otse üle kanna Jaan Kapi kontserdilt ja Jaan Kapi intervjueeris Kain kopra. Eestisse saabuv Valgevene kõrgema muusikakooli sümfooniaorkester ja kontserdil osaleb pianist Johan Matvere. Intervjuu andis Erki Pehk. Kersti hinnale. Eestis annab kontserte kvartett, Bass ikka, tutvustab Eesti kontserdi produtsent Neeme pundar Tatjana krindenko ja tema orkester hobus posti. Eesti visiidist kõnelevad Sven Grünbergi, Marius Peterson. 13. märtsil esinenud Ülikooli aulas klaveriduo Ebe müntalia Jorma Toots ning viimane oli ka stuudios intervjueeris Kadri-Ann Sumera. Heino Elleri nimelise Tartu muusikakooli eestvedamisel toimuv kevadmuusikakontsertide sari, mida tutvustab produtsent Merle Kollom Hedi Krattile. Pärnus algab laste ja noorte festival muusikamoos lood ei. Ülle Hallik. ERSO, 19. märtsi kontserdikava tutvustab orkestrit toimetaja Maarja Kasema. Anneli ränne kontserdiagentuurist Corelli Music kõneleb 21. märtsil ettekandele tulevast Johann Sebastian Bachi Johannese passioonist. Ja muusika ja teatriakadeemias toimuvad 20 esimest korda rahvusvahelised trompetipäevad, kõneleb Aavo Ots intervjuus Marge-Ly Rookäär. Ole. Nii nagu New York ise pidevalt tulevikku vaatab, teeb seda ka siinne kuulsaima ooperiteater Metropolitan Opera ja on teinud aastakümneid mett oli väga uuendusmeelne juba 79 aasta eest, kui alustas ooperite laupäevaseid raadioülekandeid, kasutades tollal tehnika viimast sõna. Tõeline revolutsioon ooperiilmas tehti aga neli aastat tagasi alanud videoülekannetega, mille suhtes põrkuti esmalt päris tugeva skeptikute spaleeriga. Eelmisel aastal andis Met Ooperisõpradele veel ühe võimaluse oopereid nautida. Teatri koduleheküljel oleva niinimetatud Meti pleieri abil pääseb ligi pea tervele teatriarhiivile. Kokku saab huviline valida 200 ajaloolise salvestuse ja veel ligi 100 täispikkuses ooperivideo vahel ning vaadata oma kodus just siis, kui soovib kõiki Metropolitan operitest tehtud videoülekandeid. Ent see uute tehnika ja meediakanalite kasutamine ooperi varasemast suurema publikuni toomiseks on vaid osa Metropolitan ei peadirektori või nagu teda siin New Yorgis metis kutsutakse peamänedžeri Pieter Kelby katsetes tõestada, et tegemist ei ole elitaarse žanriga, mille austajate ring peabki olema piiratud. Enamus suurepäraseid oopereid pakub ajatut muusikat heliloojatelt nagu Putšiini, Verdi ja Wagneri, kuid neid ajatuid meistriteoseid tuleb täna esitada siiski nii, et nad mõjuksid kaasaegselt, nentis Kelm Ameerika televõrgule CBS antud intervjuus. Oma peamist kunstilist missiooni metis näebki ta selles, et muuta ooper nauditavaks ka publikule, kes ehk muidu eelistaks näiteks siin New Yorgis kergemaid Broadway muusikale. Ooper peab olema nii suurepärane muusika kui ka suurepärane teater, rõhutab Kell. Meeti tuleval hooajal, mille kava asja tutvustati, pakutaksegi publikule mitmeid võimalusi klassikaliste meistriteoste uues võtmes nautimiseks. Hooaja avab septembris Wagneri raini kuldkuulsas drink tsüklis saab tuleval aastal näha teistki osa Valküüri. Mõlemat dirigeerib teatri peadirigent Chamsli Vain, kelle jaoks on tulev hooaeg netis juba 40. Wagneri ooperi tetra loogia Niibelongi sõrmus. Meti lavale tagasitoomise muudab tuleval ja sellele järgneval aastal eriliseks ka lavastaja valik prantsuse Kanadas. Ta eksperimentaalteatri suurkuju Roberle baas on tuntud julgete originaalsete ja avangardsete lahenduste poolest. Meti debüüdi tegi ta kaks aastat tagasi Berlioosi Fausti needmisega, kus kasutas taustaks videopilte lava kohal õhuakrobaat ja teisigi visuaalseid efekte. Küllap ootab samasugune visuaalne tulevärki eskavaagneri suurteoses, mida lavastades püüab lepp taas enda sõnul respekteerida Divaagneri loomingut ent panna see samas väga kaasaegsesse võtmesse. Lepaazi ringis laulab Bron Hildena debarovoit üks Ameerika ooperiprimadonna test. Suure huviga oodatakse kaabrünterfeli ülesastumist. Pieter Kelba usub, et selliste julgete sammudega tuues Meti lavastama ka kõige avangardsema nägemusega lavastajaid suudetakse ehk lõpuks murda Meti ja paljusid teisi maailmaoopereid. Aastaid ümbritsenud needus, et publik aina vananeb. Teatrijuhina loodab Kelbaga mõistagi, et osa neist, kes ooperit esmakordselt kinos näevad, tulevad Metropolitan suurde ligi 4000 kohaga saali New Yorgi Lincolni keskuses, sest kõige suurema elamuse saab ikkagi vaid teatris endas. Olles oluliseks uuenduseks Pieter Kelby juhitavas metis, on seegi, et lavale püütakse tuua noori efektseid soliste. Sel hooajal tegi oma Meti debüüdi väga hilinenud debüüdi dirigent Esa-Pekka Halonen. Tahaks väga loota, et üsna pea saame rääkida ka mõne eesti laulja või dirigendi edukast ülesastumisest. Metropolitan Opera tihedat koostööd. Metiga jätkab järgmisel hooajal Peterburi Mariinski teatri peadirigent Valeri kergeeeff, kes toob koos tuntud saksa lavastaja Pieter stayniga lavale uue Boris kodunovib. Uus produktsioon sünnib Kaala Travjaatast. Lavastaja vili. Tekker tutvustab New Yorgi publikule oma Salzburgis 2005. aastal esietendunud kaasaegset nägemust Verdi draamast. See aga tähendab, et itaallase Franco seeefferrelli lavastusi jääb metis üha vähemaks. Tänavu asendati uue lavastusega seferelli pompöösne Carmen ja mullu Tosca, tuleval aastal siis ka latraviata ainsaks tohutute massistseenide ja ülirealistlike lavapiltidega FL-i vaatemänguks, mida met pensionile ei saada, jääb Putšiini Laboeem. See ei ole saladus, et see romantiline lugu on üks suuremaid kullatükke ooper, mis iga hooaja alguses kiiresti välja müüakse ja mida publik üha uuesti ja uuesti vaatamas käib. Lisaks tuntud ja armastatud ooperitele pakub New Yorgi Metropolitan Opera tuleval aastal ka nüüdisteoseid. Suursündmuseks peaks kujunema ionääramsi ooperi Nixon Hiinas uus produktsioon, mis sünnib metistebuteeriva Pieter sellarsi juhtimisel. Hooaja tähtlavastuseks tõotavad kujuneda ka briti Nicolás hütneri poolt lavale seatav Don Carlos ja ameeriklase Bartlett Cheeri lavastatav Rossini orig krahh. Kokku on Meti laval tuleval hooajal 28 ooperit, neist seitset võite videoülekannete vahendusel taas näha ka Eestis. Meti peamänedžeri Pieter Kelby sõnul on Ooperiteatri juhtimine ja repertuaari koostamine praegusel infotehnoloogia ajastul pidevalt suur väljakutse, kuid tunnistab ta. Niisamuti on uute suurte väljakutsetega silmitsi ka näiteks ajalehtede toimetajad. Mul oli vestlus ühe suure ajalehetoimetajaga, kes ütles, et temagi peamiseks väljakutseks on lugejate arvu suurendamine ja just noorte lugejate juurde võitmine nagu meilgi, metis. Me elame maailmas, kus inimestel on üha enam meelelahutuse ja info ammutamise võimalusi ja see kõik on suurendanud konkurentsivõitlust meelelahutuse ja infopakkujate seas. Vastu peavad vaid need, kes seda kõige paremini teevad. New Yorgi Metropolitan Opera püüab olla üks nende seast, lubab teatrijuht. Pieter Kell klassikaraadiole. Neeme raud, New York. Metropolitan Laiv veebruarikuu otseülekandes oli võimalik näha 1857. aastal esialgu lavale tulnud ooperit Simon bokaneegram, mille teine versioon valmis 1881. aastal liis kolla võib-olla sa võid võrrelda ka mõningate varasemalt etendustega või ka kontsertettekannetega, mida sa oled näinud ja kuulnud teos kindlasti. Tee väärib lavastamist ja mängimist rohkem, kui seda on tehtud ja olen tegelikult kuulanud erinevaid salvestusi. Ja loomulikult, kui need kõik tegelaskujud on ikkagi visuaalselt silma ees, siis on ka lihtsam sellest aru saada, sest kui tavaliselt võib Verdi ooperi süžee kokku võtta, ütleme niimoodi nelja-viie lausega, siis siin on see asi tunduvalt mitme kihilisem. Peamiselt näeme siin poliitilisi intriige ja kuidas nad mõjutavad inimeste eraelu, võib öelda isegi hävitavad seda tavapärane mehena armastus on tunduvalt tagasihoidlikumas rollis ja võib-olla see on see põhjus, miks ta siis ei ole nüüd olnud nii atraktiivne ooperimajadele. Ta on ka natuke võib-olla selline spetsialistide Lõbu või gurmaanide selline juveel tegevus toimub küll Itaalias libreto kirjutatud Sekspiri tragöödia fiasko vandenõu geenvas põhjal. Eks ole, Seksper väga tihti ammutas oma näidendite, eks ainest Itaaliast. Kui me võtame loo väga lühidalt kokku kuu, siis võikski olla, et see on sellise kahe kange mehe omavaheline kemplemine, mis siis puudutab ka järeltulijaid ja huvitavaks teeb muidugi asja see, et Simon bokaneegra, kes on siis üksnes kemplejatest armastab selle teise mehe, kes on siis Jacobofjesco tütart. Nii et võiks öelda ja et siis ta veab vägikaigast oma äiaga, aga kuivõrd seesama äi ei luba neil abielluda, siis nagu on sellised perekondlikud sidemed ja, ja ei ole ka. Võib-olla siis nüüd edasi nende lauljate juurde, et see on nüüd siis selline ooper, kus plasside Domingo näitab ennast tavapärasest erinevast küljest nimelt laulab siis siin baritoni rollis tenorina ja see ei ole tegelikult reaalsugugi ju esmakordne nähtus, et mõnikord lauljad, kas siis tervislikel põhjustel ei saa enam mõnda rolli teha või, või mõne sääreligis laulda. Klasside puhul see muidugi nii ei ole, sest et paralleelselt, nagu ta siin on maininud TTK tenori rolle Nojah, hääled on ju erinevad ja ütleme need Fahhid, kuhu siis kõik lauljad paigutatakse kindlasti haarata iga inimese omapära ja kui lihtsalt on mõnel suure ulatusega ja rikaste värvidega hääl, mis kõlab igas registris hästi, siis miks mitte laiendada tavapärase hääle ligi piire? Ei ütleme, et see oli võib-olla 20 aastat tagasi veel midagi sensatsioonilist. Kindlasti on neid teisi olnud ka varem, näiteks Ramon vina ei, oli selline kuulus Tsiili tenor, kes oli sama kuulus ka paritonina või Karlo perekond Siim kellel oleksid olnud ka kaks karjääri bariton ja tenor minu jaoks, ütleme sellest, sest kui ma hakkasin ise lauljatele Clivis kaasa elama, on muidugi olnud. Sitsiilia part oli selline tegelane, kes ei hoolinud nendeks kindlaks määratud hääleliigi piiridest ja võis laulda ka samast ooperist, nii soprani kui metsosoprani partiisid. Aga sellest samast mets laivi hooajast tuntud Violetta Hormana, kes laulis. Me ju mäletame väga hästi teda tegemas näiteks Kundreid ja teisi suuri metsarolle. Väga paljud tenorid tegelikult ongi alustanud paaritonina ja lihtsalt kuivõrd tenor on väärtustatum ja haruldasem hääleliik, siis paratamatult saab sellega teha suuremat karjääri. Kindlasti ei oleks ju keegi imestanud, kui Domingo olekski siis jäänud baritoni hääleliigi juurde ja kusagil ta vist ütles ka, et ärge oodake minult, et ma nüüd laulaks seda bokaneegrat nagu bariton, et ma siiski olen tenor ja laulan seda oma häälega. Ja noh, seda oli loomulikult ka kuulda, et see oli ikkagi Domingo, ta nüüd ei hakanud mingisugust täiesti teist häält otsima selle jaoks Aga kuidas sulle tundus, et kas klasside Domingo lahendus Simon bokaneegra rollis õnnestus, et ta on ju ise öelnud, et on rolle, mis talle nagu ilmselt isiklikult, et ei ole südamelähedased lihtsalt puht tegelaskuju mingisugused kavatsused ei sobi talle näiteks sellepärast ei olegi ta ju Don Giovanni teinud, et talle lihtsalt ei meeldi Don Giovanni tegelaskuju kassimon Poconeegra küll sai siin mängida sellist väga õilsat valitsejat. Nojaa, Simon Boga negro siis tänu sellele, et seda ooperit ei ole nii palju esitatud, ei ole ka see kuju koormatud nii suure hulga klišeede ka nagu näiteks Don Giovanni või hotello või tegelikult vaat seda ka väga mitut moodi interpreteerida ja rõhutada erinevaid asju. Ja jah, Domingo, siin kippus jah rõhutama seda õilsat poolt ja kuivõrd ta on ka öelnud, et talle pakuvad huvi neid isa rollid siis loomulikult just selle isa armastuse ja, ja isa hirmude ja isa-tütre suhte väljamängimiseks pakub see roll muidugi väga palju võimalusi. Aga ma arvan, et seda pakaneegrat saab ja noh, tegelikult mul on ka kõrvus mõned kuuldud esitused, kus võib-olla jah ka tänu sellistele baritoni tumedama atele värvidele võib-olla tuleb ka välja selline, ma ei taha mingil juhul öelda deemonlik vool, aga noh, tegemist on siiski ikkagi endise piraadiga, me saame teada, vaata et ta on tapnud Gabriela torno, kes on siis tema tütre armastatu, tema isa samuti saadabi hukkamisele õukondlase Paolo, tänu kellele ta üldse võimule sai, aga kes lihtsalt hiljem siis solvununa. Ah, et Simon pakaneegray täida seda lubadust, mis ta oli talle andnud, siis hakkas intrigeerima ja talle ei halastata, nii et võib-olla ka selline Monaco, pigem selline dekoratiivsusele kalduv lavastus, kus on küll kõik tõesti kujundus, kostüümid, imeilusad, see on väga-väga-väga vapustav ja kuidas tootšide kodas all sõidab koos kujundusega sisse ja noh, see kõik on tõesti väga muljetavaldav, aga tänu sellele muidugi libisetakse üle ka sellise õilsa käsitluse jaoks ebamugavatest detailidest. Arvas lavastaja Liis Kolla, tema armastuse pikemat versiooni on võimalik kuulata klassikaraadio helikaja saate koduleheversioonis. Järgmine met laiv toimub 27. märtsil, mil tuleb ettekandele ambra aasta oma. See Hamlet ja etenduses osaleb ka Natalidesse. Küberstuudio kümnendat tegevusaastat tähistavas kontserdist kõneleb muljeid helilooja Liis Jürgens. Esimesel ja teisel märtsil tähistas küberstuudio ainulaadne nähtus Eesti kaasaegse muusika esituskunstiareenil oma 10. tegutsemisaasta juubelit. Nende 10 aasta jooksul on Fletist Monika Mattiisen, kes on selle koosluse keskseks käivitajaks ja küberstuudio toonud eesti kuulajateni mitmeid peamiselt modernistliku suunda esindavaid kammerteoseid, mille ettekannetel on peale Monika alati osalenud ka kirju seltskond oma alal tunnustatud erinevaid kunstiinimesi. Seetõttu Pole küberstuudio puhul kunagi tegemist olnud kuivade ja akadeemiliste kaasaegse muusika ettekannetega, kusjuures need on tihti osutunud esiettekannet. Eks Eestis juubelikontserdi esimene pool oli seetõttu väikeseks erandiks sest kõigepealt esitas Monika täiesti traditsioon iroonilisel moel välja arvatud muidugi väike elektroonika kasutamine Tallinna kammerorkestri ja Risto Joosti saatel kaks flöödikontserti juubelil külas peaaegu kolm eesti autorit esiettekannet Erkki-Sven Tüüri vestles anud Fiskars from Uluru polnud küll päris esiettekanne, kuid kõlas esmakordselt plokkflööti asemel ristlettidel. Ja seda ka õigustatult. Sest et nüüd pärast seda, kui Monika on võtnud julguse seda risklettidel esitada on kindlasti sellel teosel rohkem esitamisvõimalusi kui ainult proksottidel. Mirjam Tally ootame, viskas seevastu oli kõigile kõrvadele täiesti uus ämbientne kõlakeskkond pisut koloriidilt ida mainegi just oma tämbrikasutuse poolest, mida iseloomustavad flööt, tamm, tamm ja tuulekellad. Kolmanda esiettekandena kõlas teises pooles Hasso Krulli mütilisest ja Monika Matiiseni abstraktsest maailmast kokku põimunud multimeediaetendus loomise mõnu. Etenduse kahe tegelase jumalanna ja triksteri kehastamiseks olid kaasatud parimad, keda siinmail neisse rollidesse paigutada võiks perfektse intonatsioon ronija tooniga laulja Iris Oja ning maksimaalse sisendusjõuga Mait Malmsten. Kaasatud olid ka eelajaloolise maa-aluseid mulla inimesi kehastavad tantsutudengid. Lavastus jättis jõulise ja tervikliku mulje. Tsirkuseartist. Vello Vaheri kaasa pilk kasutati mitmeid trikke. Mulla inimesed koorsid hämaruses hiid, kookonitest. Jumalanna pikkus kas seelikuga aina kasvas ja kasvas ja trikster kõndis nagu muuseas ringi mööda kumu auditooriumi seina. Eriti meeldis iirise Oja näitlejameisterlikkus lausudes inimesed, Teie ei tohi süüa seda maad kriiskava kõne varieerimisel. Ning Mait Malmsteni musikaalne flirt Monika Mattiisen elektroakustilise tausta kompositsiooniga saalis. Viibijaile läks hinge Malmsteni esitatud silmad kaotanud Coyatti lugu. Ma ei tea, kas keegi on veel Hasso Krulli teatris kasutanud. Igal juhul näib, et need tekstid on justkui loodud mingil viisil kuulajate ette manamiseks ja lauleldamiseks omandades nõnda palju suurema kujutus jõu kui vaikselt omaette lugedes. Kolm PRIA 2008 võitja, pianist Jaan Kapp annab järgmisel nädalal neli soolokontserti. 16.-st 19. märtsini Tallinnas, Tartus, Pärnus ja Jõhvis. Minu jaoks on üldse esimene kogemus mängida neid tihedalt kontserte igal õhtul on olnud küll Eestis kontserte järjest ühel nädalal paus vahele tulnud minu arust väga kasulik kogemus, olgugi et ma ootan seda. Need kontserdid on sulle antud kui con prio 2008 võitjale, mida see konkursi võit sulle tähendas? Tegelikult oled ju ennegi päris palju konkurssidel silma paistnud juba 15 aastaselt Eurovisiooni finaalis ja. Kongos tähendas minu jaoks rohkem kui tavaline konkus, sest seda mul ei ole mängus üks aasta vahele mänginud üldse pillim. Siis kui ma naasen muusikaakadeemiasse, siis Ivari Ilja pakkus mulle esimeses tunnis kongus. Ma võiksin sellest osavõtt, selleni on kaks kuud jäänud, kas ma suudan kavatavalmist ja üldse oma farmi taastun liigsa aga siiski õnnestus ja sellega kaasnes ka kontserti pakkumise, mis noga inimese jaoks väga olulised. Konkursid jah, olen päris palju osa võtnud, igasugustes kongress põhiliselt. Noorte laste paljudele inimestele on kongressid äärmiselt vastumeelselt. Ma ei tea, ma ei ole nagu enda juures täheldanud mingisugust teistsugust tunnet või suhtumist esinemiste konkursile või siis tavaliselt kontserdil. Kahjuks ei ole see mingisugune selles mõttes vahe või ebameeldiv kogemus. Üldiselt võimalus järgnevat esinemisi saada üheksandail kõikidest. Jaan Kapi kontserdi kavas on Prokofjevi sonaat number seitse, Screabini sonaat number seitse ning Schumanni klaverisonaat siis mall. Summanisson naati seda just esimest fism Al klaverisonaati, ma olen tahtnud mängida juba päris pikka aega viis aastat tagasi esmakordselt ma kohtasin seda muusikat noodikogumikes, mängisin üht ja teistsugune lugu juba esimestes taktides, esimese osa muusika kuidagi paelus mind ja ma tahtsin seda kindlasti mängida kohe siis teised asjad tulid vahele. Ja see aasta, kui oli vaja valida soolokontserdi kavas, siis mul tuli meelde ja arvestades veel sellega, et tagunud Schumanni aastaga seal liigati päeval Scrabini VII kuulub hilisemate teoste hulka mind väga ammu juba huvites keskkooli, ütleme klassides peale tema hilisemate tööde helimaal ja mõneti ka tema mõttemall. Ja praegu ma mõtlesin, et äkki olen juba nii kaugele jõudnud, ma võin ka ühe nendes teostes proovida. Ja Volkoff pole mänginud eelmisel aastal pagas või viiendaks, saati on või ei ole. Ja, ja see on hoopis teistsugune mõttemaal. Noorem Bagofiga muinasjutulise tantsu oli seal. Ja siis ma mõtlesin, et äkki võiks ju ta proovida natuke teistsuguse Vägofinis seitsmesse Nad, jõulises agressiivsus muusikas, traagilis. Kõnelejast pianist Jaan Kapp, kelle kontserdid toimuvad järgmisel nädalal Tallinna kontserdist 16. märtsil, teeb otseülekande ka klassikaraadio. Prafestab tuleval nädalal Eestisse ühe valgevene orkestri, kus mängivad noored muusikud. Palusin stuudiosse Erki Pehki. Sina teed sellest orkestrist natuke rohkem. Tean küll tõsi jah, tegemist on siis maladets ja muusikakooli orkestriga, see on üks Valgevene tähelepanuväärsemaid õppeasutusi, sealt koolist on sirgunud väga palju kuulsad Valgevene muusikas ja Eesti publik isegi ja mõningaid selle kooli, ütleme siis õpilasi, lauljaid. Näiteks eelmise aasta Klaudia Taevi konkursi parimaks solistiks valiti just noor Valgevene pass sellest koolist Anatoli siuko. Ja siit me jõuamegi protestikontaktide nii Valgevenega, see on tõsi jah, et need noored lauljad, kes on Eestisse tulnud ja kes on meil siin aastate jooksul pärjatud, et on nad siis Leedust, Valgevenest, Venemaalt või mujalt. Me oleme ikka hoidnud kontaktid soojad, nende lauljatega loomulikult eeskätt korraldanud neile kontserte, kus on neid ikka Eestisse tagasi, nagu me teame, nad osalevad protesti ooperiprojektides, aga samamoodi oleme ka kontakti otsinud nende nii-öelda asukohamaades ja Valgevenes on tõesti meil juba pikemat aega selline kultuurisuhted Mladić na kõrgem muusikakool ja tema suurem toonane direktor. Et nemad on meil tõesti väga-väga huvitavaks toredaks partneriks kujunenud. No tõesti, tulevad oma orkestriga siia ja annavad kolm kontserti Eestis. Millise muusikaga? Nad mängivad seinast seina, tavaütleme niiviisi, et nad mängivad sümfooniast muusikat näiteks Tšaikovski neljanda sümfoonia finaali Rahmaninovi klaverikontserdiosa, siis loomulikult ooperimuusikat, kuna need võtta kaasa siis oma kooli ooperistuudio solistid, kaasa arvatud siis Anatoli siuko, aga nii muusikat, Valgevene muusikat, Topereti, Nendega teeb kaastööd ka üks noor eesti solist. Kui juba kultuurisuhteid luua, siis tuleb meil luua siis tõesti nagu kahepoolselt. Kuna üks kontsert on planeeritud, siis minu nii-öelda kodumaale Võrumaale, siis Võrru siis võrust pärit noor andekas pianist, kes hiljuti Belgias pärjati teise preemiaga Johan Randvere, mängib Rahmaninovi teise klaverikontserdi esimest osa. Tegemist on küll muusikakooli orkestriga ka see on professionaalne kollektiiv, kel on väga suur esinemispraktika. Tõepoolest, tegemist on tõesti väga kõrge õppeasutusega ja need kooliõpilased ja kaasa löövad mõned õppejõud. Et selle professionaalses tasemes ei pea kahtlema, nad on tõesti reisinud palju esinenud Lääne-Euroopas, Prantsusmaal, Hollandis, Saksamaal, Poolas, isegi Leedus ja Lätis hakkavad Eestisse saabuvad nad Eesti esimest korda, et selles suhtes on see ka neile huvitav reis ja ma arvan ka Eesti publikule ootame tõesti muusikat, ka õpilasi, et nad tuleksid ja saaksid oma eakaaslaste tegemistest kuskil valgele maal siis osa. Et selline populaarse kavaga kontsert on, siis kandel kolmel korral. 19. märtsil kell seitse Tallinna Vene kultuurikeskuses, 20. märtsil kell 16 Narva kultuurikeskuses rokodif ja 21. märtsil kell 16 Võru kultuurimajas Kannel. Kaja. Eestisse jõuab kontserte andma aastal 2009 Grammy parima kammermuusika esituse eest pälvinud ansambel tassifika ja lähemalt kõneleb Eesti Kontserdi produtsent Neeme pundar. Kõigepealt võiks ütelda seda, et nagu Ameerika mandri pealt muusikud on natuke võib-olla teistsugusest puust, vähemalt mulle tundub niimoodi niigasega marketi mäng. Mulle tundub, et Ameerika elus on väga palju igasuguseid kontraste, seal on hästi palju teravaid elamusi ja mulle tundub, et natukese korsetimäng samasugune, nad on väga impulsiivsed, nad on väga aktiivsed, nad väga Virtoossed, nad on ka väga jõulised, kui vaja, et seal kõik võib-olla ei olegi, mida on loomulikult ka Euroopa ja mujalt kandist mängijates olemas, aga ameeriklase kuidagi torkab silma. Mulle vähemalt hakkas see küll nii silma. Aga kõige paremas mõttes, samas sellepärast, et need kontseptsioonid, mis neil oma lugudest on tehtud, neid ongi kiidetud. Nad valivad oma programmi väga huvitavalt ja nagu väga ootamatult natuke. Ja need kontseptsioonid on väga viimistletud ja välja nagu beelitud. Kõik muusikapalad, mida nad mängivad, on väga põnevad, noh nii näiteks, kas sealsamas nende võite parima kammermuusika esituse ees 2009. aastal see Grammy auhind, see on tegelikult ju veljed kaarteri kvartettide eest, eks ole, Nad on mänginud kõik tema kvarteti sealseid konkreetselt oli see esimene, viies me teame ju tegemist või kaasaegse muusikaga ja, ja need näidud väga huvitavalt, väga põnevalt. Ja ega ju asjata ka eelmisel aastal nad ei ole saanud ju ka parima kammeransambli ansambli tiitlit päris igalühel ei, ma siiski arvan, ei anta. Aga need on huvitavad, jah, nad on muuseas ka salvestanud kõik meetrisoni keelpillikvarteti. Vot just see selline energeetika selline vitaalsus on see, mis on, mis mulle oponeerida see kontsert Pekut hakkab peale Joseph Haydni keelpillikvartetiga teetuur mille on omal ajal siis kuulajad ristinud lookeseks. Et seal siis esimeses osas on siis kosta sellised kõrged viiulihääled, mis meenutavad siis seda kaunist lindu. Esimese pooleteiseks looks on Prokofjevi keelpillikvartett number kaks F-duur alapealkirjaks siis Gabordiinia ja teisel pool siis kõlab Schuberti keebi kvarteti mull, surm ja tütarlaps ja siis terve teistpoolt. On juba tavaks saanud, et Tatjana krindenko ja tema orkestri koopus post vabu pika etteteatamisega vaid ikka vahetult enne annavad teada ja siis tulevad ja nüüd nad tulevad jälle, sellest on siia stuudiosse tulnud rääkima Sven Grünberg, selle aasta alguses on Eestist ära läinud või koju läinud, kui nii võib öelda mitu õige olulist inimest, kelle puhul vist tõesti saab öelda. Asendamatud inimesed on olemas või vähemalt tuleb kaua mõelda, kes nende koha sisse võtab. Ja üks nendest on Linnart Mäll. Minu jaoks tuli üllatusena, et Tatjana krindenkoja, Vladimir Martöönov, kellega koostööpühapäeval olete korraldamas kontserti Linnart Mälli mälestuseks ka temaga seotud on, võid sa kõigepealt rääkida, mis seos. Kui ma 70.-te lõpus tutvusin nii ta Dianaga kuivaloodjagaja Aleksei lu piimoviga ja veel mõningate vene muusikas ilma tegevate muusikutega hakkasin käima Moskvas ja Ta on muusikastuudios tööd tegema. Oli mõnevõrra ootamatu, et, et ühel esimestest kohtumistest pöördusid nii Tanja kui ka Volodja minuga olla teravdatud küsimusega, et kas sa ikka Linnart Mälli tunned? Igal juhul Moskvas ja kõrgkultuuriringkondades oli ta juba siis väga oluline tegija, kindlasti üks vaimseid liidreid ja pidas ka seal elektronstuudios loenguid, rääkis küll budismist, liin turismist, Taismist, konfitsialismist. Vladimir Martöönov, tema on käinud Tallinnas rääkimas ja tema puhul ei ole kahtlust, et tegemist on õigeuskliku inimesega. Ka sel ajal olid nad nii Marta kui Tanja krinud Edgoga, pigem ikkagi budistid, mitte vene õigeusklikud. Kas ta õppis muusikuks olemiseks nendest linnardiga kohtumistest? Kindlasti oli kogu see seltskond, ma mõtlen siin ka Aleksei Lubimovit ja lodja Martõnovit ja oli ikkagi teadmishimuline ja teadmised on, on kindlasti need, mis inimese vaimset spektrit avardavad ja mida avaram on see vaimne spekter, seda paremad on ka tulemused omal erialal. See kontsert, millest me räägime ja mis on tegelikult oopus posti, võiks öelda kontserttuuri algus. Kuule, see kontsert on siis in-memory jaam, Linnart Mäll, siin on kirjutatud kaastegevad Sven Grünberg ja teised linnarti sõbrad. Seda võib öelda, et ma natukene räägin Linnart Mälli-ist ja tema tegemistest pole välistatud ka see, et võib-olla laulan ka mõne tema poolt tõlgitud Milareepa laulu. Telefonivestluses on oma jah-sõna öelnud ka Riho Sibul, kellega me võib-olla ka seal siis midagi mängime. Vladimir Martöönovi teos, kas see oli lausa pühendusega? Esialgne pühendus oli, oli tal oma isale, aga isadus kandub ka teatud mõttes le Linnart Mälli, keda ma tean tõesti, et, et nii Mart kui ka Tanja Gredenko tõepoolest äärmiselt kõrgelt hindasid väärtustasid. Pühapäeval, 14. siis kell kuus Tallinna Niguliste kirikus toimub kontsert In Memory jaam, Linnart Mäll. Sven Grünberg, kes äsja stuudios siin meiega rääkis, on seal üks muusikutest ja Tatjana Glendenko. Keste koopus, post Moskvast on siis ka seal üles astumas. Aga nagu öeldud, on see kontserttuuri algus, olgu siinkohal ka öeldud, teised kontserdite ajad, need küll ei ole nüüd seotud enam Linnart Mälli mälestusega, vaid nendel kontserditel apsis täitjana Gredenko ja oopus posti esituses saksa ja vene Virtoosne barokkmuusika. Esimene nendest kontsertidest siis leiab aset esmaspäeval, 15. märtsil kell kuus Pärnu raekojas. Teisipäeval, 16. kell seitse toimub kontsert Tartu Ülikooli aulas. Kolmapäeval, seitsmeteistkümnendal märtsil kell kuus on kontsert Põlva muusikakooli aulas ning neljapäeval, 18. märtsil kell viis On oopus poste Tatjana krindenko Narva-Jõesuu sanatooriumi kontserdisaalis. Kogu see asi toimub festivali Trieoloogus raames ja on omamoodi avasessiooniks festivalile trialookos 2010 ning festival sel aastal kannab. Pealkirja kilu tee helgaja. 13. märtsil kell 18 toimub Tartu Ülikooli aulas Tartu kammermuusikute sarjas nimega sentsas ordiino kontsert, kus astuvad üles klaveri tuua evementel ja Jorma Toots. Ning nüüd ongi meil siin klassikaraadio stuudios külaliseks Jorma Toots. Teie repertuaaris on palju lugusid, mis on siis esitusel seekord? Seekord mängime esimeses pooles kaks Johannes Brahmsi variatsioonid, tsüklid, variatsioonid rabersiooni teemale ja variatsioonid osa filmidest, temale ja teises pooles mängime Klootebyysii süüdi valgel ja mustal Erkki-Sven Tüüri Sonatiini kahele klaverile ja mitut lotot Slovski variatsioonid teemale. Kuna see konkreetse kontsert toimub koostöös muusikaakadeemiaga, siis sai kava valikul lähtutud ka minu doktoritöö temaatikast, mis puudutab just orgestratsioonilitsete kasutamist. Klaveriduo mängus. Eeti siis klaverifaktuuri diferentseerimist, probleemide lahendamist selliste orkestratsiooni teadmiste abil. Transi helikeel on ju tõepoolest teadaolevalt orgistraalne, millesse orkistraalsus täpsemalt avalduv väljendab. Need kõlamassid on seal ikka väga suured noot, on hästi palju. Kaher Laari puhul on alati see probleem, et kuidas faktuuri jagada niimoodi, et see tundus liialt massiivne ja et ei läheks müraks. Samas kui vaatusele loo orkestripartituuris võrrelda seda klaverinoodiga, siis saad tuua väga selged jooned, kus mängivad erinevalt pillirühmad, loomulikult püüda siis neid klaveri peal natukene teistmoodi kõlama panna. Samuti saab selgust selles, et mis võiks olla tähtsam orkestri partituur, annan lihtsalt võimalust enda kontrollimiseks või samas gruusia ideid. Kontserdi teise poole Autajaid, Stebyysii tüür ja Lutuzlovski on küllalt erinevad. Kloote püssi sütti, me oleme tahtnud juba väga pikka aega uuesti mängida, kunagi, kui me õppisime akadeemias, siis me mängisime. Aga nüüd meie tõekspidamised on ikkagi nii palju muutunud või üldse see, kuidas me üritame läheneda oma tegevusele. Et lihtsalt selles valguses tahtsime juba pikka aega seda uuesti mängida. Samast tüüri saatiini oleme võib-olla üldse kõige rohkem mänginud oma kontserditel, et selline tore Eesti lugu, mis töötab hästi. Ja kontserdi lõpus Lutuzlovski variatsioonid on ju väga krõbevirtuoos. Ja samas on ta jällegi selline peenlugu, et seal minu arvates ainult selle virtuoosse peale rõhuda ka ei saa, et tuleb alati püüda mõelda, mis seal veel taga on, ühel või teisel kujundile, millega haakub kusagilt mujalt muusikast, et kuidagi rikastada seda materjali enda jaoks. Te olete Ebega juba korduvalt käinud, tuua õde konkurssidel ja ka väga edukalt. Kas ka praegu on silmapiiril? Kas praegu mitte kevadel me mängime Tšaikovski aastaaegasid maigus ala pikemaid plaane praegu tehtud ei ole. Kui sinu või Ebe mängu nüüd eraldi kuulata, siis mulle tundute te üsna erinevalt muusikut, et sina oled pigem lüüriline ja Ebe on pigem hästi erk. Kas te koos mängite tunnete teinekord hõõrumist või on see pigem selline teineteise täiendamine? Eks me siis üritame omamaneer üksteisele natuke lähendada, et hõõrumis ei tekiks. Samas võib-olla sellest erinevusest sünnib ka siis midagi huvitavat. Tartu Ülikooli aulas on ju praegu aasta vana valge Steinway klaver, mida sa sellest pillist arvavad? See on kahtlemata väga hea, Will samas ma arvan, et ega see vanem klaver ei tundu üldsegi väga palju kehvem olevat. Et ma arvan, et see kahe klaverikontserdi jaoks tõesti Eestis parim paik pre. Aitäh Jarmo Toots. Kontsert toimub siis laupäeval, 13. märtsil kell kuus õhtul Tartu Ülikooli aulas esinevad Rebementel ja Jorma Toots klaveritel ning kavas on Pramsyydeebisi tüüri jälutaslowski muusika. Heino Elleri nimeline Tartu Muusikakool korraldab alates järgmisest nädalast mitmesuguseid põnevaid kontserte lähemalt, räägib produtsent Merle kallam. Kevadmuusikasarjas toimub meil seitse kontserti, on väiksemaid ettevõtmisi, aga ka väga suurejooneline avakontsert ja kõigepealt ma nimetaksingi ära need väiksemad. Kuueteistkümnendal märtsil võib Elleri saalis kuulata flöödi klarneti eriala õpilasi. Samal päeval kell 18 õhtul Tartu raekojas koordineeri ala õpilasi, seitsmeteistkümnendal märtsil Tartu Ülikooli ajaloomuuseumis pilliosakonna soliste ja puhkpilliorkestri dirigent Priit soni juhendamisel. 18. märtsil Elleri saalis Tiina konksu klaveriklassi õpilasi ja 23. märtsil Tartu raekojas võib kuulata õpetaja Vivian Kallaste lauluklassi õpilasi. Kontserdisarja viimaseks ettevõtmiseks on 25. märtsil kell 17 Elleri saalis toimuv biitlite päev, kus siis rütmimuusikaosakonna õpilased esitavad legendaarse ansambli The Beatles loomingut. Kevadkontserdisarja avakontsert toimub sellel esmaspäeval ja see kontsert on mõnes mõttes eriline ja võiks öelda, et mis siis on Eller, sümfonietta, solistid, dirigent, liilia kõiv, et seda on ju muusikasõber väga palju saanud reklaamidest lugeda, aga seekord on ta tõesti väga eriline seepärast, et lisaks esimeses pooles esinevatele kammeransamblitele solistidele on teine pool väga harukordne seetõttu, et koos sümfooniaorkestriga esinevad noorteosakonna solistid. See on kindlasti omapärane ettevõtmine, sest nii noored õpilased tavaliselt koos sümfooniaorkestriga ei esine ja kogu seda ettevõtmist juhendab Lilian, kaif, mida need noored mängivad, kavan ja aukartust äratav on ikkagi siis vastavalt erialale, selle instrumendi kontserte, tšellokontsert viiulikontserte on trumpe, et kontsertkavas on aga tuntud autorite nagu näiteks Tšaikovski šopäen, Johann Sebastian Bach, Ludwig van Beethoven ja mitmete teiste looming, aga ka kindlasti sellist vürtsi lisavad vähem tuntud out tarid NAGU Ginastera koseks Schlee Müller, Novocheck ja mitmed teised. Ja kindlasti on hea meel lisada, et kogu kontserdisari on kuulajale tasuta. Lähemat informatsiooni saab Elleri kooli koduleheküljelt www. Punkt TMK punkt ee. Elleri muusikakooli võib õnnitleda ühe toreda tiitli puhul. Nimelt Tartu linn andis üle iga-aastased kultuuripreemiad ja aunimetused ja Elleri kool sai ka ära märgitud. Kindlasti on hea meel tõdeda, et Elleri kool haridusõppeasutusena eelkõige kuulus nominentide hulka ja tunnustati ku parimat loomingulist kollektiivi, mis kindlasti innustab seda rada jätkama, mida me ka hoolselt just nimelt noorte muusikud tutvustamisel ka linnapildis. Ma usun, et see on küllalt nähtav. Kui mahukas on Elleri kooli kontserttegevus, et seda rada, siis võib nüüd julgelt edasi tallata, et ka linn on märganud seda suurt tööd, mis selle taga peitub. Aitäh, Merle Kollom. Selle intervjuu eest. Esimene kontsert, kus Elleri koolinoored õpilased publiku ette astuvad, on juba 15. märtsil kell 18 Tartu Ülikooli aulas ja esinevad noorteosakonna solistid ja kammeransamblid. Eller sümfonietta, dirigent Lilian Kaiv. Ja Pärnus pannakse esmaspäeval taas moosivada podisema ehk siis algamas on kaheksas lastele ja noortele suunatud festival muusikamoos. Seda kasinusaja kiuste. Festivali korraldab Pärnu filharmoonia, selle produtsent Helen Erastus rääkis kavas olevast lähemalt. Meil on nagu ikka, on nii suuremaid kontserte kui ka väiksemaid. Mõeldud on ikka erinevate kategooriate peale sest tal on meil taas oreli tutvustus plaanis, sest et võib ju arvata, et kui nüüd aastal 2004 või viis oli orelitunnid, et siis sellest piisab, siis ma arvan, et aeg-ajalt tasub neid häid kontserte ikka korrata. Eks publik kasvab välja ka, just lapsed kasvavad suuremaks ja siis need väiksemad jälle jäävad nagu sellest, ilma et samuti loomade karneval, mis meil oli aastal 2007 kavas on seda väärt, et uuesti näidata. Seda enam, et, et see kontsert on plaanis väga jõhvi balletifestivalil. Et see on meie jaoks väga suur au seal osaleda ja loomulikult miks mitte, seda sama kontserti esitada, aga meie oma Pärnu lastele ja seda enam, et tegemist on muusikaliteratuuri väga tuntud esindajaga Kamil, Sansa ja seekord on lisatud mõned modest muu seaski lood ja Medvadki riigi üks kalaga, nii et natukene on laiendatud seda teost, seda korda ei piirdub muusikamoos ainult Pärnuga. Jah, festivali korraldamise üks eesmärk on tutvustada mujal meil toimuvaid asju, paraku meie organisatsioon on lihtsalt niivõrd väike, meil ei ole isegi eraldi inimest, kes konkreetselt selle festivaliga tegeleks ja seetõttu on meil natukene vaeslapse osas seda suurem rõõm on, kui tõesti mõni kontsert toimub väljaspool. Populaarne teema masu, kui palju see piirab või ei sega üldse? Väga konkreetselt. Esialgses kavas oli päris mitu kontserti rohkem ja seetõttu, kuna me ei olnud veel isegi veebruari alguses teadlikud, kui palju me raha saame, siis üheltmaalt tuleb plaanid ka ja kokkulepped reaalseks. Ta kava juba paika panna ja eks aeg muidugi see ta just märtsikuusse festival on, natukene segab plaane. Aga ma iseloomulikult vihistab jah, keda esinemas kuuleb, näeb? Ma vist ei valeta, kui ütlen, et kõik on Pärnuga seotud inimesed siiski orelit tutvustab Tallinnast Christian laer, aga nii loomade karneval, Pärnu linnaorkestri, Kersti Adamsoni balletistuudio kui meie oma Pärnu käsikellade ansambel, aga Bella ja kindlasti meie oma Pärnu muusikakooli väga-väga tublid ja väljapaistvad solistid, kellest me kindlasti edaspidi kuulame, väga palju muusikamoosi. Kontserte saab kuulata Jõhvi ja Pärnu kontserdimajas. Ning Pärnu raekojas heligajale Pärnust Ülle Hallik sülgaja. 19. märtsil esineb koos Eesti riikliku sümfooniaorkestriga Aleksandar ning dirigendipuldis on taas kord orkestri peadirigent Nikolai Aleksejev. Kontserdist kõneleb lähemalt Eesti riikliku sümfooniaorkestrit toimetaja Maarja Kasema. Kontserdi solist Aleksander künjaatjev kuulub nende unikaalsete interpreetide hulka, kes võib vabalt samal õhtul üles astuda mitmel erineval instrumendid. Ja nii on ka Eesti publikul seekord võimalik kuulda kontserdi esimeses pooles kõrvuti Haydni orelikontserti ja seejärel kohe tšellokontserti ja mõlema teose solistiks Aleksander Ginjaasjev. Ta kuulub samasse põlvkonda siin viimati mõned aastad tagasi Eestis esinenud tšellist Aleksandr ruudiniga, keda võib samamoodi unikaalseks pidada. Tema nimelt astus üles Tallinna kammerorkestri ees niimoodi, et soleeris tšellol ja seejärel esitas kohe ka. Minu meelest oli see Mozarti klaverikontserti ja geniaalsed pruudid on isegi osalenud seal 70.-te lõpus, samadel konkurssidel ei ole enamasti saanud konkurssidel esikohta, vaid nad on jäänud kas teiseks või kolmandaks. Ja vaatamata sellele on just nemad tänapäeva kontserdilavadel väga aktiivselt tegevad ja väga silmapaistvad interpreedid. Ja Aleksander küüniaadjevi puhul võib lisaks sellele, et ta mängib suurepäraselt tšellot ja orelit on tema puhul veel selline huvitav nüanss. Ta esitab väga tabelit sellol ka hoopis viiulile kirjutatud repertuaari, kusjuures esitabki seda originaal helistikes. Nii et isegi paljud viiuldajad imestavad, et teoseid, mis viiuldajale on tehniliselt päris keerulised. Need kõlavad tšello on väga-väga veenvalt ja väga vertoosselt. Ja kontserdi teises pooles kõlab 20. sajandi keskpaigas loodud teos nimelt Tartul hoone keri kolmas sümfoonia alapealkirjaga liturgiline, mis on väga otseselt mõjutatud teise maailmasõjameeleoludest. Sarjas kirikupühad maarjamaal toimub 21. märtsil kontsert Jaani kirikus Tallinnas, kus Woodžezmansikaales Corelli barokkorkester ning dirigent Risto Joost esitavad Johann Sebastian Bachi Johannese positsiooni ja siin stuudios ongi Annely Remme. Bachi Johannese passioon tuleb ettekandele ja seal väga inimlikul põhjusel nimelt on täpselt sellel päeval, 21. märtsil 325. sünniaastapäev, et see ettekanne on selline mõtteline kingitus Bachile ja kõigile muusikaarmastajatele. Samas on seal muidugi ka lihtsalt Corellimusiku traditsiooni jätkamine, sest et igal aastal umbes sellel ajal tuleb mõni suurvorm lääne klassikast ettekandele lihtsalt Corelli on püüdnud seda tava siin mitu aastat juurutada. Sellepärast et meid ümbritsevates riikides, eelkõige lääne ja põhja pool on passioonide esitamise tava ikka väga pikaajaline ja väga armastatud traditsioon. Paljudes maades ja, ja seda peetakse väga paljudes kristlik nagu taustaga riikides, lihtsalt endastmõistetavaks, et umbes sellisel ajal jälle mõni passioon ette kantakse ja Johannese passiooni on seltskond, kes seda praegugi esitab, ma mõtlen põhijõud siis Woodžess, musikaales ja Corelli barokkorkester on ühe korra juba koos teinud. Ta ei ole nii kuulus Bachi teos kui näiteks Matteuse passioon, mida Woodžes ja Corelli barokkorkester esitasid kaks aastat tagasi. Aga nagu me teame, ei ole Bachist kirjutanud küll ühtegi takti muusikat, mille kohta keegi maailmas oleks öelnud, et see on igav või keskpärane või et selles ei sisalduks. Sündis väike ime. Et üle tüki aja on Bachi Johannese passioon nii lihtsalt tõesti rõõm ja õnn kuulata ja tegelikult iseenesest on ta veel huvitaval ajal Bachi elukäigule mõeldes kirjutatud nii palju, kui meil muidugi tolle aja kohta infot on, aga võib arvata, et see on üks nendest Bachi teostest, millega helilooja tahtis siis Laidzigis kui ennast tõestada ja näidata, et ta on tõesti meister tõesti väga hea ja väärt ametiposti, mille linn oli talle andnud väga oluline. Põhiline on ikkagi see, et muusika on imeilus ja see on kindlasti üks nendest, et maailma klassika teostest, mida elu jooksul ka kontserdil kuulata, ikka väga-väga mitu korda. Kui on solistide koosseis erinev, siis on ka lihtsalt põnev kuulata LM, millise hingamise iga solist oma partiidesse paneb. Seekord evangeelisti partiid ja teisi tenori aariaid esitab Mati Turi. Väga tuttav on selles seltskonnas Taavi Tampu, tema laulab Jeesuse partiid samuti Uku Joller, Pilaatusena koorellija Woodžese projektides on väga sageli kaasa teinud Pirjo Püvi. Ka seekord on kaak kaks uut, üks nendest on Rootsist pärit. Hetkel ta küll elab ja tegutseb Hollandis. Metsosopran Eeva Helena Fanheel, kes on väga lummava tämbriga laulja ja muuhulgas laulnud näiteks sellistes meilgi tuntud kollektiivides nagu Eerik Ericssoni kammerkoor või Rootsi raadio, koor või Madalmaade kammerkoor ja pass, on samuti selles seltskonnas uus tegija, seal Pavlo ballaakin, kes pärit on Ukrainast ja, ja kes ka esimese muusikahariduse sai seal, aga praegu on ta paar aastat resideerunud hoopiski Tallinnas, õpib siin Mati Palmi juures laulmist ja on ka rahvusooperi Estonia koori liige. Liiga ja järgmisel nädalal on Eesti muusika ja teatriakadeemias algamas trompetipäevad Avo Ots. Mis on sellel aastal suuremad märksõnad, millele te pöörate tähelepanu Üks suurem märksõna on meil noorte pillimeeste õpetamine ja käesolevat trompetipäevadele on kaasatud noored õpetajad meie keskeri muusikakoolidest Georg Otsa, Heino Elleri muusikakoolist ja ka teistest muusikakoolidest. Need õpetajad on lõpetanud viimastel aastatel Eesti Muusikaakadeemia magistratuuri või Taavi konton lõpetanud Stockholmi Kuningliku Muusikaakadeemia magistratuuri. Noored mehed on käinud kursustel. Ja kolmandal aprillil toimub meil konverents täiendkoolituskursus trompetimängu õpetamise põhiteed, kus teeb ettekande Steveen vähar altherpeni muusikakõrgkoolist ja kus siis osalevad meie õpetajad. Välismaalt on veel Fjodori Jantšenko ja sellel konverentsil tahaksin tutvustada ka oma raamatut tuulefantaasia ja mis on tegelikult trompetiõpetaja käsiraamat? Pealkiri on sümboolne, et tekib ju meil tuulest ja mängija fantaasiast ilus trumpide kõla ja muusika. Nii et konverents on kolmandal aprillil Eesti muusika ja teatriakadeemias algusega kell 11 hommikul, kuid trompetipäevade avakontsert on teisipäeva. Trompetipäevad sel aastal on väga pikka perioodi sisse ära mahutada ja 16. märtsil toimubki meie avakontsert, kus mängivad siis lisaks Tallinna muusikakeskkooli, Eesti Muusikaakadeemia, õpilaste ja üliõpilastele Heino Elleri nimelises Tartu muusikakoolist Pärnu muusikakoolist Georg Otsa nimelisest muusikakoolist trompeti solistid ja kus esinevad ka trompetiklassi vilistlased koos Reval Brassiga, Ivar tillemann ja Erki Möller kes on ka rahvusvahelise konkursi laureaadid. Ja muidugi meie ansambel brass akaadini ning puhkulisin foonikud koos meie välisõpilastega, et me nimetame seda orkestrit naljaga nagu Aasia-Euroopa artistist, kuna seal on mitmed Hiina üliõpilased Koreas kuni Adeni Hispaaniast ja seda orkestrit juhatavad ka noored dirigendid. Trompetipäevade raames te juba mainisite ka põgusalt tuleb esitlusele teie raamat, tuule fantaasia, trompetiõpetaja käsiraamat. Jah, kuigi seal on ka puudutatud vaskpilli õpetamise üldisi küsimusi, aga ikkagi on keskendutud trompeti üle Eesti rahvusringhäälingu koostöö on võimaldanud meil lindistada trompetimuusika tähtteoseid, kus on siis virtuaalselt ja väga laulvat teosed prantsuse, Ameerika, ka Vene klassikalistest trompetikoolist just Ameerikas oli trompet väga populaarne. Samuti oli see Venemaal, kus saksa päritoluga professor Frank kirjutas oma kontsertteosed. Ja neid on ka tänapäeval tore mängida ja nad on väga efektsed ning need teosed on põhimõtteliselt kõigi tähtsamate trompetikonkursside kavadesse. Need salvestised on nüüd korjatud ühele plaadile, muusikastuudio trompetisolistide heliplaat on välja antud, mis nüüd siis samuti trompetipäevade raames esimest korda avalikkuse ette tuuakse. Tahaks veel tänada motibriorit koos mikrofoni hammati Browniga tekivad erilised nõudmised. Tänasele saatele tegid kaastööd Neeme raud, Liis kolle, Liis Jürgens, Karin kopra, Kersti Inno, Maarja Peterson, Kadri-Ann Sumera, Ülle Hallik, Hedi Klett ja Marge-Ly Rookäär. Saate mängisid kokku Helle baasia, Katrin mõõdik ja Saadet toimetas ise Mändla. Muusikauudised muusika uudised laupäeval kell üheksa, null viis. Saade kordub kell 15, null viis ja internetis stiilis abivanemalt. Kuival ajal heligaja.