Mina olen Mati Kaal ja te kuulatoonikumi. Sotsioloogina eesti kesksete bioloogiat ja ökoloogiat uurinud Mati Kaal töötab aastast 1975 ja Tallinna loomaaia direktorina. Temast õhkub igal sammul ääretult andumust loomaaeda. Tema panust Eesti elu edendamisse ilmestab 2001. aastal pälvitud valgetähe kolmanda klassi ordeni. Ma pole ealeski mõelnud karjääri tegemise peale. Omal ajal, kui alustasin, oli eesmärk kõigest jõust Eesti Loomaaiandust selles suunas edasi arendada. Kuhu maailma paremad loomaaiad ees läksid, on kaal rääkinud ja jätkab siit nüüd ise juba muusika teemadel. See on üks asi, mis kõige paremini lõdvaks laseb, olgu siis kontserdil käies plaadi pealt kuulad just see, et laseb minu jaoks närvi lõdvas iga päeva niukseid pingest. Neid on on ju kindlasti elu jooksul palju olnud, enamasti on need niisugused asjad, mis ei ole sedasi, et nad nüüd oleks forever, nad on mõnda aega, kummitavad sind ja tulevad mõned uued asjad jälle peale ja, ja nii edasi. Aga tähendab, kui nüüd paugupealt ütelda, siis näiteks Arvo Pärdi Ukruvalti tähendab esimest korda. Muidugi Ukarovimmis nägin aga teda õnneks mängitakse üsna tihti ja kasutatakse siin ja seal, tähendab, kui ma õieti mäletan, siis selle aasta vabariigi aastapäeval oli presidendi avaldusele. On esitajaid on palju olnud, tähendab, see on igas esituses lihtsalt nii südamlik lugu, et ma ei tea ühtegi teist nii südamlik kulu. Arvo Pärt on sündinud 1935. aastal paides, kuid üles kasvanud Rakveres, kus alustas muusikaõpinguid. Andekas Pärt sai Eestis kiiresti tuntuks. Praktiliselt kõik tema koolitööd olid juba sedavõrd küpsed ja head, et need jõudsid kontserdilavadele. Temast kujunes noore põlvkonna liider, oli nende hulgas uuendusmeelsem, eredaim ja säravaim. Iga tema teost oodati suure põnevusega nii kestisse aastani 1968. Meil ettekandele tulik reedab pärast menukat ettekannet keelatisega vaimuliku teksti tõttu ära. Vaiki jäi ka helilooja ise, kes keskendus eneseotsingutele. Klassiku rahvalikumat repertuaarist on arvatavasti üks tuntumaid just Uku Aru valss filmile Uku. Aru see kõlab laulu ja tantsupidudel ja kindla peale ei teagi kõik lõõtsatõmbajad, kes seda pala mängima on harjunud, et selle loo on loonud Arvo Pärt. Nii perfektselt kõlab see mõne rahvalikku valsi moodi. Traditsiooniliselt on selle järgi oma jalga keerutanud ka presidendipaar. Viimati vabariigi aastapäeva vastuvõtul. Arvo Pärdi-le ei ole Uku ainus Leida Laiuse film, millele ta muusika on teinud. Esimene oli lühifilm õhtust hommikuni ning viimane dokumentaalfilm jäljed lumel. Nende vahele mahub ka täispikk mängufilm, mäeküla piimameesansambli Ort solist Aleksander Sünter öelnud et Arvo Pärdi, Uku Aru valss või siis midagi muud tema igavikulised muusika parandist sobiks kõige paremini tema matuselauluks.