Tere, minu nimi on mari soosna. Te kuulate uunikumi. Maris uus, nad on raadio kahe hommikuprogrammi kuulajate lemmiknaine. Enne raadio kahte on ta raadiot põgusalt televisiooniga teinud ka mujal. Ehkki põhjalike matest aruandmistest kollases meedias on Maris pääsenud, leidub pealkirju stiilis kolis kokku, hea sõbrustab natukene ikka tuttavate ja sõprade jaoks. Pole saladus, et Marise lemmikbänd on minu, kelle Repsis tuleb ka tema uunikum. Minu peres ei ole mitte kunagi minu mäletamist mööda vähemasti sellist inimest olnud kes oleks muusikainimene või kes peaks viisi või kes tahaks käia koorilaulus või üldse lauljaks saada. Täpselt samamoodi ei ole juhtunud ka minuga ja ja mulle isegi tundub, et mul on siia kõrvade peale mitte elevant astunud, vaid mul on kukkunud üks õis viiekorruseline maja kõrvade peale, sest et viisipidamisega on kõik lood väga halvasti ja, ja üldse muusikast ma eriti hästi aru ei saa. Aga miski pärast olen ma muusikat armastanud kogu elu. Ja ma tean, et minu emale käis äärmiselt närvidele, kuidas ma ööd ja päevad läbi kuulasin raadiot ja ja ühel ööl, kui ma jälle muusikasaadet kuulasin, siis ta tuli minu tuppa ja võttis raadio ja lõi selle vastu seina katki mis oli väga paha. Aga kui ma peaksin praegu rääkima mingitest lauludest, mis minu jaoks on olulised, siis ma arvan, et ma reastaksin kohe 10 laulu kindlasti ära. Näiteks minu jaoks on väga oluline selline laul nagu rendime saarele sauna, mille esitaja on kollane allveelaev G ja see laul on minu jaoks oluline, sellepärast et mul on väga hästi meeles minu vanaema poeg, 10. juubel, kus mul oli võimalus olla diskor kes siis oli ainult üks kassett ja see oligi see kollane allveelaev G, mis vist sellel aastal välja tuli. Ja see oli võimalus mängida edasi ja tagasi ja tagasi ja edasi ja keskelt lõpuja algusesse või siis, kui veel neid laule meenuta, siis ma hakkasin mõtlema, et kui tänases uunikumi rubriigis üldse rääkida, siis räägiks võib-olla sellest tibutantsust, mis omal ajal oli väga popp. Et see oli ka üks selline peoõhtute laul, mida vanemad kogu aeg kuulasid ja ja siis tundus nii naljakas ja tore ja, ja selline tunne, et kui ma saan suureks, siis ma räägin kõigile, et see on ilgelt hea laul. Nagu ma rääkisin, et see allveelaev keeli kasseti peal siis mul kodus oli hästi palju vinüülplaate. Ja üks nendest vinüülplaatidest oli suveniiriomaja laul, mandoliinid öös oli ka minu jaoks väga oluline laul, mida ma siis külarahvale kiirendusega olen omal ajal esitanud ja Luisanud, et tegelikult laulan seda laulu mina, teine selline, mina laulan seda laulu tuli mahavoki vinüülplaadi pealt ja võiksin näiteks sinna ritta verbaalne krisse paisata pikett geimi, sest et ma ei valeta, kui ma ütlen, et ma olen seda laulu kuulanud järjest 4000 korda lauljale nelja minuti pikk ja ma mäletan, et see lihtsalt oli mul muide sees ja ma kuulasin seda ja ma vedelesin voodis mitu päeva mu kogu aeg kuulasin seda otsast peale otsast peale, kuni naabrinaine koputas ja ütles, et mis indiaani armu hüüdsin toas niimoodi kogu aeg mängib ka lugu, mille ma tänaseks välja valisin või mida ma tegelikult enda jaoks väga oluliseks pean, tuli minu ellu üldsegi paar aastat tagasi ja see on selline laul, mida ma alati õhinal kuulan. Ja mul on alati hästi hea tuju, sellepärast see laul tähendab minu jaoks midagi. Öeldakse vist, et muusika ja lõhnad on need lihtsalt midagi ilusat meenutavad ja vot minu jaoks see laul on väga oluline, see on Taani rendilaul, ma olen selle bändi kontserdil käinud alles hiljuti. Ja kui ma olen seda bändi kuulanud, siis ma olen mõelnud, et solist laulab kuidagi nii ilusasti, et huvitav, kuidas ta lava kombel laulab ja kui ma teda lavadel nägin, siis ma vaatasin, et lava peal on võimalus meil paremini laulda. Ja kui sa lähed kontserdile, siis sa mõtled, et huvitav, kuidas ta lavapealse välja tuleb. Vahepeal tuleb veel paremini välja, siis tundub, et see laul on eriti hea ja kui mul võimalus tänases hunniku, mis laul välja valida, siis tuleb Taani bändilt, mille nimi on ming ja laulu nimi on special. Tänaseks kolmeliikmeliseks kahanenud Taani alternatiivbänd minu alustas tegevust 1994. aastal. Üldiselt peetakse minud indie-bändiks, ehkki paiguti leiab nende repertuaarist progressiivselt ilminguid. Kitarrist puu Madsen on öelnud, et minu on maailma ainus endi staadionibänd. Minu läbimurre kodusel Taani turul sündis 2003. aastal, kui nad lahkusid muusikaauhindade jagamisel aasta albumi ja aasta ansambli tiitliga. Tänu suurepärasele albumile Fremtšers pääses minu soojendama AGM. See tõi aga kaasa laiema tähelepanu, mistõttu järgmine album Nende klaasandeid kaitses 2005. aasta sügisel ilmus lisaks Taanile ka Suurbritannias ning mujal Euroopas. Sama albumi pealt ongi pärit laule Speshal, mis avaldati singlina. Nii lugu kui album võeti kiiduavalduste saatel vastu ühe erandiga. See puudutas albumi kujundust, mis sai kõrgeid kohti aasta halvimate plaadikujunduste edetabelites.