Eesti teatri- ja filmilegend Tõnu Kark on osalenud praktiliselt kõigis arvestatavates eesti filmides. Tema Nipernaadi, mis valmis 1983. aastal, räägitakse ülivõrdes ilmselt aegade lõpuni. Tema karjäär näitlejana algas aga 70.-te hakul Rakvere teatris ning on läbi noorsooteatri jõudnud Tallinna draamateatrisse, kelle koosseisu kuulub Kark alates aastast 1996. Lisaks paljudele erialase tööga seotud preemiatele pälvis Tõnu Kark 2009. aastal valgetähe kolmanda klassi teenetemärgi. Ma ei ole eriti melomaan ja ma oma teada kõike head muusikat, nagu tahan kuulata, aga melomaan ma ei ole ja iga õhtu ei käi endale lemmikplaat ja nii edasi. Mulle kunagi meeldis üks. Sellepärast mulle väga multifilm meeldis ja see muusika ja see oli niuke täiuslik, noh, ta ei saanud ilmaasjata Oscarit. Ma olen suu, suur piiblit ja Rollingute austaja, aga see tuli üks huvitav mõte, lihtsalt see oli selline uitmõte ja kuna see grill meelest on mulle peale viite kuute korda vaatamist alati mingisuguse sellise mulje Island ja siis talle tehakse lume lumememm, säärane nagu sõbraks see põhiline emotsioon praegu, mis selle filmi puhul mulle mõju avaldas. Animatsioon. Laul Walking Invieer sündis lasteraamatu Snow man põhjal 1982. aastal vändatud samanimelisele filmile. Uskumatult ilusa loo laulis sisse säänd pooli kiriku kooripoiss. Beatrooti, kes oli tookord 13 aastane raamat ja ka multikas, räägib loo üksildases poisist, kelle sõbraks saab ellu ärganud lumememm, kellega Voosel lennatakse põhjapoolusele. Just seda lendu saada repiiter, rooti, laul, ookeang. Koos osaletakse lumememme sünnipäevapeol, kus poiss on ainus inimene. Ta kohtub ta jõuluvana ning põhjapõdraga ja saab kingituseks salli, millel on lumememme muster. Saatuse tahtel sai hoopis kuulsamaks, hääled Jonesi kolm aastat hiljem lauldud versioon samast palast, mis panigi inimesed pikaks ajaks, arvan ma, et hoopis Cheonstegi originaali Pieterooti jäi alguses tähelepanuta, kuna filmi lõpetamine õigeks ajaks läks väga kiireks. Nõnda annustatiooti nimigi filmiga seotud inimeste seast välja ning alles 2002. aasta reMasterdatud versioonist taastati õiglus. Kui laul teile meeldib, võite üles otsida ka Soome gooti rokiansambli naituis versiooni sellest, mis ilmus nende 1998. aasta albumil Auschenboon. Vitrootilist on aga tänaseks saanud ooperilaulja.