Te kuulete keskeprogrammi Persona saatekülaline on 70.-te aastate poplaulja Oleg Männik ja teda usutleb Marje Lenk. Persuuno Sophia sponsor on Eesti Telefon. Soojem kliima nagu tervisele kasuks on jalutuskäik külmas üle või siis ei aita aita muusla. Tere tulemast persona saatesse, Eestimaa kadunud poeg, jah. Aitäh. 23 aastat oled sa Eestimaalt ära olnud pool sinu elu? Rohkem kui pool rohkem kui pool ja pool seda, kuidas öeldakse loomingulistel. Ja kui sa nüüd tagantjärgi mõtled Soomes elatud aastatele, kas see aeg tundub pikk või kuule, ei tundu seal läks ausalt öeldes nagu üks nagu välk ausalt öeldes kõik aastad 23 aastat, et palju, mida ma, ma olen seal nagu teinud ja passinud ei ole istunud ja ma. Töö peale sa läksid ära see tunne kuus ja siis olid sa tuntud laulja, Sul oli kirev elu ja vägagi räägime võib-olla kõigepealt sellest just sellest elu esimesest perioodist, sa oled sündinud 50 aastat tagasi Tallinnasse hakkava kuus Sakala koosiga ja sinu soontes ei voola sugugi eesti veri. Soontes voolab, ütleme niimoodi, ema, mul on ameeriklanna ja isa ukrainlane, aga mõlemad peale sõda, isa oli sõjaväelane. Teda nagu saadeti siia, ema tuli Armeeniast siia ka ja siis nad said kokku siis Eestis ikkagi. Kas sinu peres on teised ka muusikat teinud? Sinu vanemad on teinud mitte keegi, aga isa ja ema mõlemad laulsid, panin tähele, väga-väga puhtalt. Isa on seal surnud ja millal isa suris? 84. Ja kui vanaema on ema on 81, ma olen su ema näinud, ema on väga tubli, väga tubli ema, töötas aastaid kaubamajas ja täpsest kassapidaja pidaja, kas see tähendas ka seda, et rasketel aegadel milliku kodus oli ikka defitsiiti? Natuke ikka? Üht-teist sai, üht-teist oli ja mis koolis õppisid, kas õppisid vene vene koolis, kuues keskkool siin lähedal, eks ole, sul, lõpetasin kuuenda keskkooli, mis, mis koos ja siis ka oli. Väga tore, Peab ütlema, et väga noh, kuidas öelda, aga intelligentne see, see kooliseltskond tuli seonduvalt nagu mitte tavalised lapsed ikkagi parematest piiridest, ütleme niimoodi, ma käisin ju Tallinna laste muusikakoolis, õppisin viiulit, seitse aastat andis selle põhja ikkagi. Kas see oli sinu enda soov või sinu vanemad vanemad vanemad ja minu enda mina tahtsin mängida klaverit, klaver oli kallis jazz tol tol ajal ja siis osteti ikkagi viiul, viiul, viiul oli odavam, selles mõttes. Just just see sulle kohe meeldis, jah. Nojah, jah, ja mul oli see muusika ikkagi see hinguli seis juba seal. Koolis laulsid ja palju koorides ja üksi ja solisti solistina ja jah, õde on sinust palju noorem õde on kolm aastat noorem, kas käisite ühes koolis, õde käis ja ühes koolis, aga tema, kes nagu palit balletis ründasid ringis ja koolitamist ei saanud balletikooli, seda õigesse balletikooli. Kui sa käisid muusikakoolis ja käisid põhikoolis, ega sul siis seda vaba aega ja eriti palju ei olnudki? No ei olnud, aga ma käisin, tegin natuke sporti ikkagi, ma olin nagu kergejõustiklane, jooksin. On sul muusikakoolis käimise ajast mingid toredad esinemised ka meeles, ma mäletan ühte asja, melulise laste muusikakooli sümfooniaorkester, leilis loit oli dirigent ja need olid minu meelest on sul nagu, ütleme, esimene kõrgemal tasemel. Kontsert hoolivad ja kaheksa-üheksa-aastane sümfooniaorkestris ja kontserdi Estonia kontserdisaalis. Seda ma mäletan väga hästi, see oli väga tähti. Jaa. Jaa. Kui sa selle muusikakooli lõpetasid, mida sa siis mõtlesid, milles unistasid, kas tahtsid estraadiorkestrisse minna või sümfooniaorkestrisse või millised su plaanid olid? Plaanid olid ikkagi siis tuli see ütleme, see uus uus nagu öeldakse, laine, selles mõttes piidus ja Rolling Stones ja siis ma hakkasin mängima kitarri ja tahtsin näha, et oleks mingisugune rokk või popansambel, et ma oleks head. Ja siis täitsa juhuslikult mu koolivend ütles, et meil on üks niisugune ansambel, poissmehed ja kitarrist, poiss läheb armeesse, sõjale, selge. Et nendel puudub see soolokitarrimängija, aga siis ma mänginud üldse kitarri, polnud üldse mänginud soluutselt apsud, ainult ma teadsin, kakskolm akordi. Ja siis poisid lihtsalt ütlesid, vaata nüüd, sul on kolm kuud aega. Mai, juuni, juuli, augusti, augustikuus tuled, kui sa mängid, need kõik lood andsid mulle lood lindi peal. Kui kolme kuuga õpid ära, võtame sind orkestrisse. Mäletan kolm kuud, ma olen kui hull, võtsin tavalise kitarri, mis maksma seitse rubla seitse. Kõige kõige odavam, mis oli, hakkasime, hakkasime mängima. Õpetaja ka ei, ma võtsin massain kuskilt need b mingi raamatu jaamatu ja ja siis õppisin kõik, kõik akordid sealt ja siis need soolod ja kõik asjad ja tuli kolme kuu pärast ja poisid ütlesid. Tip-top nüüd tuleb, me oleme. Kas vioolal alles? Ei ole, ma ei mäleta, kus ta oli ja mis ta nüüd on, et me kolisime mitu korda nagu ühest kohast teise, ühest korterist teise, ei tea kust, ja pärast seda kooli lõpetamist pole sa viiulit mänginud või oled kuskil, ma proovisin, ma mõtlen üks neli-viis aastat tagasi, see on uskumatu, ei tulnud mitte midagi välja. Milles asi on, see nõuab ikka harjutamist ja kindlasti mõtleks niimoodi, et seitse aastat iga harjutad, eks ole. Ja siis, kui noh, 20 aastat ei mängi, siis ei tule välja. Kui keegi praegusel ütleks, et olek kolm kuud on aega, harjuta ja tule välja, mis sa arvad, et ta ei tule välja? Ei tee kindlasti ei tule, et see on väga täpne, niisugune töö selles mõttes ei tulemist. Natukene midagi tuleb muidugi, aga see, see, see nõuab harjutamist, kuidas vanemad sellesse suhtusid, et sa selle viiuli jätsid sinnapaika ja hakkasid oma kitarrid helistama? Rahulikult selles mõttes, et muusika, muusika, et üks on ütleme, sümfoonia ja teine on kerge muusikaga väga rahulikult. Ja Sullingu ikkagi. Harrastus, millal koju klaver tuli? Oi-oi-oi, see tuli väga hilja, ausalt öelda siis kui saime natuke raha ja siis vanad rämpsu klaverit, mis, mis oli ja suure vaevaga. Klaver oli ju paralleel nagu viiul viiulit ja klaverit paralleelaine, eks ole, ja ja siis, ja kui ilmad ja juba kuuendas-seitsmendas klassis alles see oli sinu jaoks tore asi, kui klaver, kojutooja ja kuidas nende poissmeestega siis edasi läks, nii et sind võeti punti, siis hakkasin käima, hakkasime käima ja mängisime Tallinnas Eestis ja käisime paar korda kuskil popansamblite festi maalidel Riiga ja Vilniusse ja laulusolistid olid ka. No mina põhiliselt minagi olin ausalt solistide soolokitarrist, nii et need olid sinu esimesed triibulised triibulised triibulised aasta ja siis sa kuulsid, et filharmooniasse kuulutatakse konkurss? Jah, jah. Ma läksin sinna, andsin eksami santsisse ja muu lisa kolmaska, kes õpetaja oli? Heli Lääts, Heli Lääts seansuliia, nii et tema käest said oma põhikooli Kuljad täitsa Se hease estraadikool saab võimu muusikaline põhimisel sellesama seal vahepeal ma laulsin Astoria kabaree-s, ütleme niimoodi. Astoria, kabaree, varietee, kuidas öelda, see oli Nõukogude liidus esimene kabaree üldse. Et see oli poole kolmeni, kolmeni, sest igal õhtul algab see ja vaimset absoluut. Era ja Inge Põder oli esimene direktor, seal kunstiline juht. See oli ja põnev aeg. Artistid räägivad, et sina olid väga atraktiivne, sulle meeldis hüpata ja karata ja solid, ehtne varietee solist tegelikult tead, ja siis oli väga palju seda Jugoslaaviast laad ja sealt ma õppisin või vaatasin, seal olid väga head nagu lauljad ja ma mõtlesin, et kui sealt need nipp, nipid, näpid, algsed tead, mitte staatilised, seisad nagu, nagu oli nagu pidi pidi olla, ütleme selles nagu sul on teine temperament ka muidugi täpselt seegi oli. Pluss temperament, eks ole. Kas sulle mõnikord mõni filharmoonia ülemus ütles ka, et kuule poistelt, no mõnikord ja ära liiga palju hüpo või seda, aga no ei tea küll seal läks läbi ikkagi. Kahju ka, et need varieteed ära kadusid. Natukene ikka natukene ikka, see on ikka osa seda kultuuri, eks ole, rahvas käis ja rahvas käis, ma mäletan. Ma räägi Astoorijast juba, et seal oli mõte, polnud kaks-kolm kuud välja müüdud, piletid olid mälegi, Viru hotell oli sama, samamoodi kaks-kolm kuud. Balletipiletid ei olnud lihtsalt lihtsalt ei olnud. Mul täna kolleeg meenutas neid varieteeaega ja ütles, et tal on hästi meeles see, kui ta käis seal tantsimas, laulis, et hästi mõnus oli, see oli ja Millule repertuaar muttide, minult räägitakse onul kest, orkester, mida ta suurem ja seal lai repertuaar orkestrile seda parema orkester, eks ole. Et siis ma hakkasin mõtlema ja ma laulsin siis, ütleme vene keeles, eesti keeles, hispaania keeles itaalia-inglise, need möldri betoon, väga suur episkeerise valdad, neli keelt, kuigi need soome ja inglise keel, inglise keel kindlasti Soome, mul on teine keel, võib öelda, aga kodune keel, mis sul on olnud kodune vene keel ja vene keel. Soomes oli Soome, Soome ja vene, võib öelda, kuidas eesti keele ära õppisid, sest paljud ütleme, sinu ealised ei õppinud ära, mina mõtlen, muusika kõrv siis kui ma käisin muusikakoolis, ma läksin eesti keeles. Pean kooli, tavalises koolis ma olin nagu vene koolis koolis, aga muusika oli, oli ikkagi eesti keeles, estraadistuudio oli eesti keeles ja sõbrad ja kõik natuke tahavad ja kolleegid, kõik olid eestlased ja siit see läks, kuidas Raivo tammikuga kokku said, tema kirjutas sulle palju laule. Nii jah, jah. No minu meelest peale siis kui ma lõpetasin laines, siis ma nagu natukene ütleme niimoodi nagu vaba Sis Raivoga Me tegime. Kui öeldakse, haltuura ots. Selles mõttes ja aga siis naersid olnud tuntud ju muusik ja tuntud helilooja ta kirjutas väga ilusaid laule. Jah, laule, sina oled ise laulutekste ka kirjutanud natukene, ja ühe, ma mäletan täpselt. Me Berlini noorsoofestival linnuso festival. Minagi üritasin teksti ja Raivo kirjutas muusikat. See oli koduma tähed. Lindistasid küll kohe kuulamist. On Nuinundlin ja vaikseks jäänud. Laad vaiba oksa. Nüüd puhkab tuul ja sulgunud jääb. Suurlinn on saanud öösel Kui oled kodust kaua eemal, sa siis vahel ning elu grusi, iili siin kõrgel ka. Ükskõik kui ka Kodusoojuust. Kui oled kodust kaua eemal, sa siis vahel vihkenu grusi, iili. Kui sa nüüd neid oma lugusid kuuled, kuidas sisse 20 nelja-viie-kuue aastane männik laulis? Ja no ikka ilusti laulis, ikka puhas kõrge hääl oli ja ikka pani südamega juurde, sinna ka ei ole, mida midagi midagi ette heita ei ole, ei ole. Muidugi nüüd kuuled nagu teise kõrvaga, eks ole, võib-olla veel nõudlikuma kõrvaga, eks ole, siin oleks pidanud seda teha ja siin seda, aga noh, see oli see aeg, eks ole, kui ma sind kuulasin oma sünnipäevase koos Heidy Tammega laulsid ja laulsid ka üksi siis minu meelest oled sa veelgi paremaks läinud, sul on tulnud juurde mingi eriline feeling, ühesõnaga sa tead täpselt, mida sa laulad ja millest sa laulad ja on nii, on ja absoluutselt kodustuudio on sul olemas, sul on süntesaator ja tihtilugu sa siis seal istud ja improviseerid ja mängid ja, ja, ja mõnikord kujuv, noh, kuidas öelda, kui on hea tuju ja vaatan kõik tööd. Korras ja istuja improviseerid, laulan omaette ja kuidas sa ansamblisse Laine sattusid, olin estraadistuudios ja siis keegi lainest keegi, buss läks ära, kitarrist, laulja tema tema kohale nagu just otsiti, et kes, kes oleks laule ja solist. Ja siis võeti mind, seal olid vaba mees, nii et võisid rännata ja, ja ausalt öeldes on need kolm, kolm aastat, mis ma laine sul on, kõik oli tore. Et ma ei võta, me käisime veel ka palju muidugi igal pool ja aga iga kontserdiga iga esinemine, see oli omaette juba elamus. Sa oled väga palju saanud sõita ja. Nii, ja siis nüüd muidugi linnu Venemaal muidugi veel seitse palju siis, no Tšehhi, Poola ja mis seal need sotsmaad, nagu öeldakse, mis olija. Nii et sa tead, mida tähendab tuhanded vaatajad-kuulajad seal ja, ja täpselt rohkem isegi, ja no kesktelevisiooni me isenesest on tihti seal ausalt öeldes seal olnud miljoneid, ütleme niimoodi ikka. Kas see niisugune pidev ringisõitmine väsitas ka? Ei, ei väsitanud mitte. No omal ajal räägiti, et ikka pillimehed võtavad viina ja peavad pidusid ja ja kas sina oled ka niisugune viinamees kunagi olnud? Ütleme niimoodi nagu, nagu kõik ütleme niimoodi, sa ei saa pidevalt võtta vina esimene esimene kontserdil, eks ole, see nagu taksojuht. Keegi ütleb, et see on takso, ta võtab viina peale tööd, aga see on tema tööga mõnikord rohkem vähem. Aga seda vist ei olnud ikka. Ma ma usun Jon rohkemist, restorane, mu muusikandid. Vot seal seal seal on nagu kergem võtta seda viina, aga kontserdil Kontsert on kontsert ikka, sinu emal on alles absoluutselt kõik ajaleheartiklid, mis sinu kohta ilmunud kontserti afissid ja nii edasi ja nii edasi. Mul oli võimalus ka neid natuke sirvida ja mulle tundub, et ega kuskil sind ei kritiseeritud, kõik oli, kõik oli väga tore. Oli nii või jah, vist oli, mul olid tol ajal mul olid tumedad prillid, mustad ja millegipärast ausalt öeldes, et kohe seda võeti, et sul nagu imago. Ja juuksed olid seal ka tunduvalt kohe omad nagu Ansuladewis, aga kuidagi läks ilusti. Kriitikat sinu aadressil eriti joonista ei olnud ja nii et seal olid paipoiss paipoiss kuni 76. aastani. Jah, paipoiss tegi tembu 76. aastal, Sa olid juba kuulus mees siin Eestimaal, sind tunti. Siin olid su sõbrad, siin olid su vanemad, siin oli su õde, aga sina otsustasid ära minna, mis siis juhtus, kas sa tõesti armusid soome daami või tahtsid sa lihtsalt siit ära minna, mis juhtus sinuga? Ausalt öeldes tahtsin ära minna, muutsin selle soome daami, kes on väga Tauli raadios, muuseas oli ta, olin üles raadios tööl Soomes, Helsingis ja siis enne seda meie noh, üks paar aastat noh, nägime teineteist, selles mõttes ta käis siin oli need saade lävel silda, naapuri, visa need tuttavaks ja siis ma käisin Soomes paar korda eluline, et noh, kontserdid seal ja selle kaudu kuidagi me rääkisime ja nii ja naa ja oli väga tore, tore naine, rääkisime nii ja noh. Sa tundsid, et, et sul ei ole siin enam midagi teha, ma mõtlesin, et no mis, mis ma ikka siin veel laulan või ei tea. Kuidas sul minek oli? Raske? Ei olnud. Ei ma pool aastat ootasin, tuli viisa rahulikult küll väga korrektselt, väga normaalsed läks. Siin on selline kuule küsimus, artistide puhul on nii, et elu esimesel perioodil tehakse omale nimi ja teisel perioodil elatakse selle nime säras. Soomes tuli teine ilmselt alustada nullist. Kas oli nii ja nullist ma alustasin muidugi muusikaga väga palju ka siis läks, ütleme nii, läks üks või kaks aastat, ma sain aru, et muusikaga Soomes Eestist tulnud poiss ei löö läbi lihtsalt lihtsalt läbi. Alguses ma olin restorani muusik, kohe läksid mul Helsingis Helsingis, aga Helmi, teil siis seal on niisugune süsteem nagu nüüd see on, ütleme nüüd on Eestis. Et kohapeal mitte ükski orkester ei istu. Et kui sa oled orkestris ansamblist Riyokvalt Tiit või midagi muud, sa oled kaks nädalat ühes ühes restoranis mõnikord kuu aega ja siis sa rändad mööda Soomet. Nii et ma olen soomes mõõda kolka vist ei ole seal, kus ma ei ole käinud, maksti normaalselt või maksti väga hästi, maksti hästi, muidu oleks võinud seda tööd edasi teha, aga sealt ei olnud mingit perspektiivi. Jah, absoluutselt. Kõige ütleme niimoodi, see, mida Soomes restoranimuusikuna võib võib teenida, võib saavutada seda ma saavutasin. Et kõige rohkem saavad raha need, kes mängivad, ütleme, ööklubides naid klapp. Et siis nad ja siis on, siis on ilus Ilu, kõige paremad kohad, viiedade tärniga, hotellid, toit, muidu noh, ja toit ja elamine, luks elamine on selles mõttes. Aga peale seda sul on, noh, see on kõik, et sa võid terve elu rännata nagu Soomes, võib-olla natuke Rootsis ja laevadel mängida. Ja siis vaata, see oli tip, mis ma saavutasin seal. Siis hakkasin mõtlema, et jah, et rohkem rohkem ei saavuta mitte midagi muusikaga seal. Aga kui sa olid, oleks väga tahtnud, saalid, ütleme kuskil seal teises ešelonis, eks ole, et kui oleks väga tahtnud, kas sinna esimesse ešeloni oleks kuidagi saanud. Väga raske peaks olema hea soome keel, aga seda ei saavuta mitte keegi. Kas seal on oma nime pärast olnud ka ebamugavaid momente, Lia Jauleeg miljonid ja soome laulja seik, see oli imelik aegs käed, siis oleks pidanud ka nime vahetama, nime vahetama ja nuusia, aga sa nende esimeseks Esselonide artistide muusikutega kub, puutusid kokku ka kulub väga palju osa. Meie orkester oligi nii et me mängisime Soome suurte tähtedega nagu, kuidas öelda, taustabänd mängis, ütleb Marko, arvu tuleb, või? Katri Helena, Paula Koivuniemi, et nendega mängisime, laulsid ja mitu aastat sa seda tööd tegid, siis? Kohe ütlen, kuskil. Kuus-seitse aastat oli vahepeal ma olin vene keele õpetaja Soomes eilses olid kõik paralleelsed, päeval ma olin koolis seal ja õhtul restorani, kuidas sulle see pedagoogi tühistus? Ausas istus seal niisugune süsteem, kui inimene tuleb, maksab raha selle eest, siis ta õpib seda õppi Pealt täitsa nina verest, Vellega õpil päeva kahe aastaga kõik läheks siis meil oli. No meil on nüüd niisugune kord, et kaks aastat oli see kurss kursus, eks ole, ja siis võtsime selle Need inimesed, kes õppisid vene keele, käisime, ütleme nädal aega olime Peterburis, et nad räägiks vene keeles ja nendega käisime, siis ma nägin, et ja tõesti, et sa näed ja nad oskavad rääkida vene keelt, siis noh, ma läksin naisest lahku, muusikutel on paha elu, selles mõttes ta ja ta ei ole kunagi nagu kodus, üks nädal seal, kaks eakas, mina põhimõtlen, ma tean vist üks üht või kaht muusikud. Kes on oma naistega, ütleme, Nadja 15 16 aastat elanud kõik moon lahud tatud või teine kui kolmas naine. Ja põhimõtteliselt see perekonnaelu hakkab siis, kui muusik lõpetab muusikatööd, seda orkestrirändamise töö ja mu hakkab tööle kuskil mujal, ütleme stuudios või, või müüb muusikapoes midagi, siis on korras, aga muidu muidu ja ränduri elu kolisid ära, kolisin ära, kolisin Turkuma teise naise juurde, seal oli niimoodi, Tali ütles, et meil ei tule mitte midagi välja abielust, kui sa lõpeta oma ringriided ja siis ma läksin laste muusikakooli Turus õpetama lapsi, klaveri, klaverimängu, ja siis ma läksin sinna, hariel oli kunagi ta lõpetasin Tallinna konservatooriumist, on hea pianist ja siis ta, kui ta tuli Soome, siis. Ta läks sinna sama sama muusikakooli ja rektor tundis teda. Ja siis ta lihtsalt helistas, et tere päevast, et vot mul on üks muusikaõpetaja siin kodus, et kuidas teil on jahtudes juust väga head, meil kaks õpetajaid, lõbi läksid ära, et meil on see koht olemas, et tulge ja see oli täitsa algõpetus. Kuues seitse kaheksa aastased lapsed olid sinu jaoks natuke igav või vastupidi, minu tasemel väga tiptop, ma olen väga rahul, nii et sa mõtlesid ikka, et sa tegeled selle muusikaga edasi? Eilse veres ei kogunenud, kogu muusika oli kõrvas eesti muusikud, teavad, mis on kiika enne oli nagu öeldi, vennal Tourale, aga Soomes on keik, no et keegi helistab, ei, meil on hääd VÕIB pulmad, tulge mängige, küsiti number, üks palju maksate, ütleme 2000 mark, Ahanus, lähme kahekesti tuua, et saaks, kubiseb 1000-l sisse ja me tegime hariliga oma pundi. Tema oli mina siis meil trummimees, mul oli palju tuttavaid, et kui ta muusika Vukinkofis, need kes tellivad või müüvad orkestreid ja Turus oli kõige suurem Turku viide, see oli vist isegi omavahel kõige suurem Soomes, Soomes nagu estraadi, estraadiorkestreid müüva büroo. Meil on head tuttavat, seal olla helistasitoleek tänav manga pidu, et kahekesti tunni harieliga. Tal oli elektriklaver ja süntesaator laulsid, siia laulsin ja soomlased laulavad põhilisest soome keeles. Soomegi meie siin põhiliselt ikka inglise keeles. Normaalne soome orkestri laulab muidugi soome keeles, kui on. Elektrovõib tulla öelda, kui ühe ühe laulu laulad Soomest elektrit? Oi ei, ei, see ei saa niimoodi, seal on rahvusvaheline aiad absoluutselt, et kuidas tema repertuaari Zareeriga kokku panite? Repertuaar oli väga hea, ütlen, ma võin isegi, ma ei tea. Noh, nüüd võib öelda, et meil kõige paremini pedaal üldse ühes lehes meil kirjutati, et Soome parim trio. Sellepärast meil oli soome keeles imestasid no siis meil tule, hakkas tüdruk ka meie tüdruk laulma. Angeelika, ta oli 13 14 tütar, ostsime teda ka ikka melon trio. Tal on kodukeel soome Ta on nii puhas soome keel, et inimesed oleksid tantsima, siis kuulsid matsid, et noh, kolm nisust, tumedat tumedat inimest krussis peaga puhas soome keel, vaatasid, kas ei tule, vaatasid, hakkasin ringi vaatama, kas ei tule sellest magnetofoni peale sõnastust ja küsima, et kuidas te ise laulate kampstena muidugi näete, ise laulame. Sul on esimesest abielust tütar ja teisest abielust tütar, millal sa teened? Ta sündis 82, kas siis tuli paus ansamblite teinud kogu aeg pikali, kreeklaste, kust see väike laps oli väike laps olid kaasas, ausalvest olid kaasas päeval me tegime proove, suur saal teeme proove ja siis ta oli lihtsalt ühe, kahe kolme aastane, kus oli kaasas, esinesid põhilised niisugustes kõrgema järgu hotellides ja restoranides, jah, me mängisime, ütleme nagu suur hotell. Ööklubis mängib üks orkestrile ja teisel korrusel, teine siis, kui mängisime all teise teise korruse orkester, soomlast, nad käisid õhtule, kuulasid lihtsalt ohi. Filter on hea orkestri, meie ei oska mitte kedagi. Teie oskate maitseme väga palju laevadel, Turku-Stockholm, Silja Line, suured laevad. Ja siis alati, kui meil oli viimane päev selle restorani direktor, siis, kui viimane lugu on mängitud rektor ise, suur pudel šampust ja kaks kandikud kommid või mis oli alati peale peale seda viimast viimast laulu täise tuli andis meile šampust. Told ütles kõige parem trio, mis meie laeva laeva meil oli suur maja, tulus isiklik maja, siis jalg ja ja, ja siis meil on üks, noh, kuidas nagu otsestuudio. Üks suur tuba võib öelda, see on nagu töötuba, aga mul olid kõik need asjad, mis nüüd, mis on veel trummimees veel siis mõrsja trummimeest ja siis sündikaadi, siis me harjutasime seal ikka rahulikult omaette harjutad ära. Et uued lood iga aasta iga aastaga on ju omad poplood, eks ole. Nii et harjutamist oli väga palju, kui Arieli dekreedis, siis käisid sina teda Draamateatris asendamas pianist, orkestri pianist teatris, no seal olid mitu, noh, Draamateatris oli kaks, kolm, neli seda tükki, milles ma mängisin, mõnes mängisin nagu orkestris mõnes mul oli paar väikest rolli meile väga üks vahva hea tükk oli endid pia ja see oli vist 200 või 300 etendust, kui mitte rohkem. Sina mäletad ja mul oli jetid Beachil pianisti rooli ja, ja siis paar sõna peab midagi ütles, noh, mis arvad? Jah, ja siis ma vastasin talle. Et see oli väga hea aega, üks paar aastat, kas klaveripala õppimine tahab sinult palju aeg või selle tilgaga kaua, kui väga noh, ma, ma ei pianist, eks ole, aga no tuup, lihtsat instituut, see, mis ühel teisel võtab tund, kaks, mul läheb üks, kaks päeva sellega teine tütar Sully ansamblis laulma ei hakanud. Ei jõudnud. Nüüd ta laulab, ta laulab kenasti sobrama, kõrge oma teisest naisest läksid sega lahku, läksime lahku. Kuidas sinu firma sündis? Mul hakkas tulema neid tõlketöid ja siis ja tasapisi neid tuli nii palju vahepeal. Ja siis ühel heal päeval tegin oma firma. Ja siis lõpetasin oma tööd muusikaõpetajale ja siis ma käisin Soome firmadega firmade direktoritega on, noh, väga Venemaal muidugi. Peterburg Moskva. No see oli kuldne aegses Soomele, kas sa kolisid Turust ära, siis, siis tuli Helsingisse jälle. Aga need keikad, kihkad tasapisi ikkagi keegi, helista soleeg, tule siia või tule sinna, mulla, need, ma võitsin. Istume, kõik olid, minul on, need olid ja nii võtsid oma pillid ja läksid jälle pillide. Kui tihti sa ka Eestimaal käisid siis väga harva, aga, ja et noh, ütleme kolm-neli korda aastas. Aga ma käisin Venemaal väga tihti kaks, kolm korda kuus, isegi enne oli tõlkebüroo siis. Me tegime, korraldasime seminari Conference soomlasele, soomlasele, firmale kes tahtis, tule, ütleme Eesti balt jama. Ja ma ma mainisin ja ütleme Venemaal mina korraldasin kõik, leidsin ees sponsorid, leidsin need ministeeriumid, leidsid inimesed, kes tulevad seminari, leidsime selle koha, kus, kus on vaja see läbiv läbi viia see seminar ja siis tasapisi läkski, läkski siia pool nagu korraldajana, organiseerija natuke, üks päev, üks Soome firma, küsis, et oleks, võiks teha nii, et me teeks väikse näituse. Mõtlesin, no missugune see peaks olema näiteks kaks kaks korda kolm nisustendid voksid. Et laud kolm tooli toome veel natukene, noh, igasugust pudi-padi juurde sinna. Mõtlesin Ma proovin ja siis mallis eesti poisile siia Tallinnas, et kuule, tson sul neid asju, et ehitame stende soomlast, jah, täitsa on, teeme ära. Ja sellest läkski. Et üks näitus, teine väike näitus, kolmas, neljas. Ja siis kuskil 94 95. Ma tegin lepingu Soome väliskaubanduse Liiduga. Et mõned näitused, mis, mis nad tahavad, nagu et ma teeks, ütleme Venemaal, no põhimõttes. Peterburg Moskva. Et me tegime selle lepingu, et meie firma teeb seal neid, neid näituseid. Siiamaani me teeme nendega. Aga millal sul siis see mõte tuli, et peaks ikka Eestimaale tagasi tulema? No üks ka paar aastat tagasi paar aastat tagasi ja selles mõttes, et mina ehitan neid näituseid, ütleme Baltikumis. Peterburg, Moskva, Helsingi, Stockholm, Saksamaa, nii et põhimõtteliselt mul ei ole vaja seda bürood, mis mul Helsingis oli, et ma nagunii Helsis, ma ei tee mitte midagi, ma teen väljaspool Soomet isegi võib-olla väljaspool Eestit, et istuks ma Helsingis või Soomes või Tallinnas, mul on ükskõik. Meile ladu Eestis suur ladu, meil on Peterburis ja Venemaa näitus, me teeme seal, kas see on sinu isiklik firma minule sendi minugi palju Venemaal äri ajanud, kuidas Venemaal praegu on, kas, kas on raske ka seda tööd seal teha vä? No ausalt öeldes on raske, et see vana mentaliteet, mida on olnud, on siiamaani seal võib-olla isegi veel raskem, ütleme niimoodi, keda usaldada, kuidas usaldada, et kuidas teha, see on väga raske. Jah, tõesti raske küsimus. Nii nüüd sa tegeled siis siin eestimaal äriga, aga kuidas nüüd nende keikadega on, kas sa tahaksid keegi midagi teha ka? Ma usun, et vot nagu ma alati ütlen, vot läheb veel aasta veel paar või ma teen seda, need näitused ja siis, kui väga palju raha siis midagi hakkan tegema. Vot ei tea, ütleme niimoodi, nüüd on Tartus üks kontsert, eks ole, oktoobri lõpus horoskoobi vihaselt, vot sinna ma olen kindlasti nii et ikka kisub, kisu, kisub, kisub Jason peres küsitakse sinu käest. Mis on sul elus ebaõnnestunud, mida sa nagu kahetsed või mis oleks võinud teisiti olla? No tegelikult kõik on korras, see on üks, aga võib-olla ma ei tea millegipärast. Tahaks ütleme niimoodi, ma tahaks mängida klaverit, et see, vot see jäi kuidagi vaevama. Seitse aastat läks viiuli peale, et oleks klaverit, et oleks võimalik veel õppida klaverit mängima ja vot vot seda ma ei tea. Kaks komalt hakkas, hakkas lihtsalt no südames nagu Kirbleva. Keegi küsib, mis on sinu nõrkused? Oi, neid on palju. Põhilised põhilised ma. Ma teen ise süüa, arma armastan seda mõnusam teha, siis see on ka palju, on nõrkus, on nõrkusjaamu. Kas sa võitleja kehakaaluga ka või noh, võitlen võitleja muidugi mõningas, mina võidan. Kaotan ja sul oli suur, kas sa käid seal võimlemas ka käivakulena, mitte ball, aga sul on need igasugused jõumasinad, kuidas nendega on, kuule seisavad nad rootslasest pooled ei ole, aga noh ei tea. No naised on ka muidugi sinu suur nõrkus, no natukene ikka jah. Kuidas on, kas kolmas kord tuleb või ei tule? Ei tule. Üks, kaks, kolm, neljas kord ei tule ja sa oled siis kolm korda abielus olnud, vahepeal harily maa, abiellusin ka seal vene tüdruk Tallinnast Tallinnast viis aastat me elasime, koosis, läks plaku, nii et neljandat korda ei tule enam. Ei tule. Nüüd toleekon, vaba mees, küsitakse, mis on sinu ebameeldivad küljed? Mida sulle on kõige rohkem ette heidetud, kuule ausalt öeldes tee midagi, et ei ole niisugust, et noh ma rahulik ja väga rahulik ja kuidas öelda, väga paindlik inimene. Kas sõna ei tuleb sinu suust kergesti? Ei tule, absoluutselt. Vot vot see on vist vot see on, see on, see on see nõrkus, et sa ei, sa ei oska öelda, ei, ei oska. No nüüd olen õppinud muidugi, aga noh, ikkagi veel, kui sa Soomes elasid, kas sul tuli ka paljusid eestimaalasi aidata? Muidugi, palju olid hädas, kohe lausa hädas, aga ikkagi no seda ühte ja teist ja rahakest ja seda aitasime ikkagi selline küsimus sulle. Kuidas sa saad läbi oma endiste abikaasadega, kas kohtute ja milline suhe sul tütardega? Väga hea, väga hea, me helistame iga päev ja saame kokku nendega ja abikaasa esimesega on ja Arieli korjama kolmanda abi ja no mis, ma läksin väga-väga tülli, ütleme nii, vanem tütar, ta elab Londonis ja õpib seal ja elab. Millised Mariani plaanid on, kelleks tema tahab saada, temast saab ikkagi, tahab saada ooperilauljaks. Täitsa kindel, et temal on see üks, üks tee ja ma usun, et saab ka ikka nii palju elusi ja küsitakse sinu käest, kas olete esinenud ka mõnes teatritükis või filmis? No teatritükist oli juttu juba Eestis. Eestis ma olen esinenud Eesti Draamateatris olles Mikk Mikiveri tükis või Kalju Komissarov, teeme ära. Ja siis ei, see Turus kaks aastat ma olin teatris seal ja, ja väga huvitav elu oli, ma armastan seda ja Tõnis Mägi mängib teatris, nii et ei ole välistatud, et Mellike varsti ka mänginud, seal lähteräägitakse, et laulmine teeb nooremaks. Kas teie tunnete end palju nooremana, küsib üks kuulaja. Tunnen, et kuna ma ütleks, et nüüd ma olen 50, aga vot ei tunne, et oleks 50 uut ausõnaga, küsitakse, milline on olnud kõige magusam aeg teie jaoks kõige ilusam aeg. Läks suurt need aastad, kui ma olin, ma olin siin Tallinnas ikka 16 kuni 26, seda ma olen alati öelnud. See on esimene, esimene, esimene nagu samm, Elmu. Millist aega peate oma tähetunniks, küsib keegi. Ütleme niimoodi, üks aasta enne, kui sõitsin Eestist Soome siis ma vaatasin, et mul on kõik juba, mis, mis Eestist võib saavutada, selles mõttes see oli tähetund, tähetund, kui sõpru saaks tellida, millise sõbrad endale telliksite, milline see sõber peab olema, selline küsimus? Mul on need sõbrad, kellega ma olen 30 40 aastat ütleme olnud siin, Tallinnas. Sõber on see, kes jääb sulle truuks, eks ole, ei reeda sind, ei reeda sind, vot et mõni mõni mõni läheb rikkaks ja uhkeks, uhkeks ja, aga see, see on noh, see, kes tunneb sind, eks ole, ja ma tunnen teda. Ja ma usaldan teda, 100, see on sõber. Tõuseb sinu sünnipäeval, mis suvel toimus, oli õige mitmest rahvusest inimesi. Nii et sinu tuttavate ring on igati lai. See oli natuke ekspromt, pidu nagu pidu, sellepärast meil oli see suur näitus Moskvas tegime väga kiiresti, nagu päeval, eks ole. Aga ma tahaks nagu järgmine aasta teha suurema peo, kas siis ma kutsun väga palju soomlasi, on need tuttavaid, mis mul on Soomes, Rootsis, Inglismaalt ja ja meil on see suur aed seal laias ma võin ehitada selle lava lava ja seal seal võiks teha väikse väikse saade. Ja küsitakse, et kas sa tunned ka, et sa oled muutunud. Natukene, mida need soone aastad on sulle andnud Toome aastat Anton andsid väga palju seda töö korrektsust. Et seal nagu töösse suhtutakse väga tõsiselt, väga tõsiselt. Ma mäletan esimest korda, kui ma tulin sinna voo restorani, muusik nagu meil siin ikka, no jood kohvik, eestia šampus natuke taha. 10 minutit on nagu see vaheaeg läbi, ah okei. Oota natuke veelgi. Seal oli täpipealt, kui üks või kaks minutit läks üle tule veest on direktor või keegi näitas kaugelt rusikaga AIAI poisid. Ja siis seal on nii, et kaks, kolm, neli korda hilined. Kun Bay. Nägemist. Teine orkester tuleb kaasa siinsed olla, varsti tuleb jälle minna. Parsti, jah, jah, üks oota, mis mul on, ja nädala pärast ma lähen Peterburi, meil on suur Need üheksa üheksa meremeretehnika näitus, ma lähen sinna. Siis tulen tagasi nädal aega olen siis siis me läheme Kölni toidumessile, siis tuleme jälle tagasi, siis lähme Moskvasse, polügraafia, mis ja nii, et kogu aeg kogu aeg reisu peal. Suur tänu sulle, kolleegid tulid meie saates, neil on niisugune komme, et me tavaliselt anname väikese auhinna mõnele inimesele, kes on esitanud küsimuse, ütle üks, number 12. Seekord saab auhinna 12. küsimuse esitaja. Ja see inimene on Helga ääres Tallinnast. Ja tema küsis, kas sa oled muutunud. Persona saate külaline oli olek männik ja Saadet juhtis Marje Lenk. Kohtumiseni. Hüdra.