Suur 10 miljoni ruutkilomeetrine maalahmakas riik nimega Kanada. Aga alati on huvitav teada, kuidas tekivad riikide nimed. Heiki Suurkask. Kuidas ajalooliselt tekkis nimi Kanada ja miks jäädi pidama just sellel nimel. Kanada riigi nimi võiks öelda, on sattunud sellele riigile siiski suhteliselt juhuslikult. Ennekõike tänu sellele, seda nime kasutas üks indiaanlastest, täpsemini küll irokeesid teejuht näidates prantsuse maadeavastaja Cartierile lähima piirkonna peale, et seal asub küla, aga prantslane sai aru, et seal asub Kanata. Ehk siis irokeesid geene sõna küla ja tema sai aru, et see tähistabki tervet territooriumi ja sellest alates on nagu nimi Kanada jäänud ühele osale. Ta küll algselt tähistas pigem piirkonda, mis täna mahub nime all Kebeck hiljem mõnevõrra laienenud territooriumit. Vahepeal oli ka parajalt vaidlusi, kas Kanada, millesse nimi tegelikult tuli, sest kõiki enam ei mäletanud prantslase märkmetesse tuli ja vaeva arvati, et see tähistab näiteks mingisuguste kastrumda noorumit või mida iganes. Aga lõppkokkuvõttes kui Kanada riik 1867. aastal lõpuks siis kaardile kanti, sel hetkel otsustati mitmete nimekujude vahel valides lõpuks Kanada kasuks. Aga Neid variante veel võinuks olla või kui palju neid oli. Väidetavalt ütleme seal see assamblee, mis Kanada riigi loomise otsustas, kus oli siis kolm selle hetke provintsi ehk Kanada ühendprovints, mis sisaldas fantaasiat, plussis, kaks väiksemat provintsi. Seal suurt arutelu küll ei olnud, aga, aga ütleme, selle kõrval ajakirjanduses samal ajal pakuti ridamisi terveid erinevaid nimekujusid. Ja praegu me võikski pidada näiteks olümpiamänge riigis nimega boreaalia või riigis nimega Cabo ja, või riigis nimega Mesopelaagia riigis nimega Tupoonia, mis siis tuli see ju näiteid provintsides of noorte märika lühendina siis lauale oli tõesti väga erinevaid nimekujusid, mis küll väga tõsiselt arutelul ei tulnudki, sest lihtsalt, et Kanada selle ühendatud provintsi esindajad olid lihtsalt niivõrd mõjukad seal, et otsustasid, et pigem annavad oma provintsi nime riigile ja jagavad oma provintsi kaheksontaar, jookse Kebekiks. Ja niimoodi see riigi nimekuju riigile külge jäigi. Kanada riigipea on Hormaalselt tänaseni Suurbritannia kuninganna ja tema kohapealne esindaja on kindralkuberner, tegelikult on kanada näol tegemist föderatiivse riigiga iseseisva riigiga, aga mis ajast peale me võime rääkida Kanadast kui noh, tegelikult facto iseseisvast riigist. Kõige täpsemini aastast 1982 sest kui Kanada 1867. aastal loodi, siis esimese hooga taheti ta küll kuulutada Kanada kuningriigiks otsus, millele Londonist kindel veto pandi kuna Londonis tahetada Ameerika Ühendriike kõrval välja vihastada ja selle asemel valiti väljend piiblist dominioon. Dominioon tähistas sisuliselt Kanadat kui eraldi riiklikku moodustist briti krooni all. Ja algselt ta küll ei tähistanud Kanada lõplikku lahkulöömist dominiooni staatust. Ta laiendati aastal 1931, kui loodi Briti rahvaste ühendus sisuliselt Westminsteri lepinguga. Ja sellest hetkest peale hakati dominioonide eksel ajal, siis oli neid juba rohkem Kanada, Austraalia njuufaundlandi ja nii edasi, et sel hetkel neid nende vōi võimupiire laiendati. Ja siis aastal 1982 lõplikult pandi paika Kanada praegune võimukord või võimusuhe Londoniga mis lõplikult eraldas Kanada riigina Suurbritanniast. Kuigi monarhia on ühine ja ja kindralkuberneri näol monarh siiski siiani üpris tugevalt suunab Kanadas toimuvat. Esimene. Kanada põhiseadus, nagu sa ütlesid, jõustus aastal 1982 ja enne seda kehtis Suurbritannia parlamendi 1867. aastal vastu võetud põhiseaduslik akt. Mis sa arvad, miks see kanada oma põhiseadus alles 1982. aastal jõustus? No, ega me ei saa öelda, et isegi see oleks väga kanada oma põhiseadusest ka see võeti vastu Londonis, Briti parlamendis ja tegemist oli pärast keskaega esimese seadusega, mis Londonis on vastu võetud, mis on ka prantsuskeelse tekstiga samal ajal selles suhtes ütleme ka kanadel ei olnudki vajadust Londoniga neid suhteid rohkem rohkem lahku ajada, sest Londoniga nad tegelikult läbi aegade suhteliselt hästi läbi saanud. Võib-olla Quebeci prantsuskeelsed vaidleksin küll vastu, aga üldiselt Kanada on suutis näiteks Ameerika Ühendriikide iseseisvussõja ajal suhteliselt häid suhteid Londoniga säilitada. Ja, ja ka pärast seda neil ei olnud otsest vajadust tegelikult ennast briti kroonist lõplikult lahku lüüa ja nagu me teame, ka monarh on ühine, järelikult päris lõplik lahkulöömine on ikka veel ära jäänud. Kui palju? Kanada ajalugu on mõjutanud asjaolu, et kaks suurt rahvusgrupi on inglisekeelsed, kanadalased ja prantsuskeelsed. Kanadalased on olnud ju sõdu ja on olnud konflikte prantsuskeelne. Kanada on tahtnud isegi eraldada. Ja need sõjad ja konfliktid tegelikult jäid ennekõike enne kanada kui riigi loomist, ehk siis pigem Kaheksateistkümnes. Nendesse sajandisse jäid inglaste ja prantslaste konfliktid milles olid siis segatud inglaste liitlastena Kairokeesi liiga konföderatsioon. Et selles suhtes need sõjad ja konfliktid on jäänud Kanadas tegelikult suhteliselt kaugesse aega. Viimati sõditi seal küll 1885, kui metisside üks mässuliikumine üritas endale rohkem võimu laiendada. Pärast seda praktiliselt ei ole Kanada oma territooriumil sõdu näinud. Quebeci staatuse küsimus on muidugi olnud teistsugune teema ja see, see väärib nagu eraldi arutelu veel. Aga ütleks, et Kanada on siiski siiani suutnud ka oma prantsuskeelsetega suhteliselt viisakalt toime tulla, sest seda näitab ka see, et Quebec siiamaani ei ole Kanadast lahku. Kui löönud Kanada kodanike näol on suures osas tegemist sisserändajate ja nende järglaste ka kuivõrd see on nüüd määranud selle riigi mentaliteedi, kuna sisseränne on jätkunud läbi aegade ega see pole lõppenud tänaseni. Kanada, nagu sa mainisid, on 10 miljonit ruutkilomeetrit suur aga samas väga hõredalt asustatud, et ütleme nüüd rahvaarvult läheneb küll juba Poola mõõtudele, aga, aga selles suhtes ruumi riigis nagu on, kuhu asuda ja Kanada on olnud tegelikult maailmas lausa eel kõndiakse nende riikide seas, kes pigem kutsuvadki järjest immigrante rohkem riik. Küll tekitab see kohapeal mõningaid sotsiaalseid pingeid ennekõike põlisrahvaste jaoks. Aga tõesti, Kanada on immigrantide riik. Ta on riik, mis on ka mujal maailmas propageerinud immigrantide integreerimist. Ja see Ühest küljest annab Kanadale küll mitme mitmepalgelisust järjest juurde. Kanada on tõenäoliselt ka kõige paremini teiste maailmaosade, ütleme, suuremaid avastusi, leiutisi omaks võttev riik, aga samas suur immigrantide laine tähendab siiski seda, et Kanada peab maailmas kõige rohkem tegelema teemaga nimega integratsioon ja kas seda teistele maailma riikidele mõnevõrra eksportides. Kanada tegelikult siiski on seni õnneks suhteliselt edukalt ka immigrandid suutnud omaks võtta, sest suuri konflikte senine näha ei ole olnud.