Nagu eile juttu oli, on Kanada immigrantide riik, aga loomulikult me oleksime ebaõiglased, kui me ei räägiks Kanada põliselanikest. Kanada lõunaosa asustavatest indiaanlastest ja Kanada põhjaosas elavatest Eskimutest. Räägime mismoodi? Kõigepealt Kanada ajalugu nagu ka Ameerika Ühendriikide ajalugu on põlisasukaid mõjustanud. Alustame võib-olla indiaanlastest. No tänapäeva Kanadas öeldakse, indiaanlasi elab veidi enam kui miljon. See arv on küll mõnevõrra vaieldav, sest Kanada indiaanlaste poolt eristub selgelt nii-öelda puhaste indiaanlaste tasand nagu nad ennast ise nimetavad esmasrahvad First Nations. Ja me tissid ehk siis segaverelised, kes on alguses algselt olnud indiaanlaste, prantslaste abieludest sündinud järglased hiljem juba omavahel segunenud ja ütleme umbes pool vähemalt Kanada lääneosa rahvastikust, väidetakse, et geneetilised nad ongi pigem segaverelised, kandes indiaanlaste verd ka endaga kaasas. Et selles suhtes Kanada jaoks indiaanlased täiesti lahutamatu osa, aga, aga indiaanlased ehk siis esmasrahvad ise eelistavad pigem näha ennast eraldi rahvustena eraldi Nationitena eraldi natsioonidena kellel on nagu lepingulised suhted kanada riigiga. Ja sel ajal, kui Kanada võtab neid nagu hoolitsemist vajavad hooldaja alustega, siis nemad võtavad neid reservaati pigem nagu oma kultuuriautonoomia oma tegeliku autonoomia, nagu nad saavad arendada oma kultuurilist identiteeti ja Kanada riigiga suhtlevad pigem lepingulisele suhtele, mitte nagu tavaline kodanik oma riigiga. Võib-olla sa räägiksid natukene sellest lepingulisest suhtest? Lepingute küsimus on jah, ennekõike kui me teame Ameerika Ühendriikide indiaani sõdu, siis leping oli see, mida valge mees sõlmise, mida valge mees rikkus Kanada neid lepinguid suutud üllatavalt hästi, isegi jälgide täita, sest näiteks praegune riigi suurim reservaat, kus elab 21000 inimest, on loodud juba 1786. aastal. Et selles suhtes ütleks, et kuna Kanada suutis ka jääda kõrvale indiaanisõdadest Kanada ei ole asunud oma indiaanlasi välja tapma nagu Ameerika Ühendriigid tegid selles suhtes Kanada nagu mõnevõrra paremas suhtes omandiaanlastesse olnud. Aga teine teema ongi nüüd see, et kuna reservaadid loodi algselt nagu lepinguna, mis võttis kuninganna ehk peamised siis Victoria kaitse alla enamiku indiaani hõime ja nemad said endale nagu reservaatide territooriumi põliseks kasutamiseks vormiliselt küll siis kuningannale kuuluva alana. Aga piirkonna nagu Kanada riik eriti ei sekku. Et selles suhtes nad on säilitanud nagu omavalitsuse samasenad, indiaani hõimud reeglina olnud väga tõrjuvad just segavereliste suhtes, kes sündinud valged venelaste suhetest ja, ja tänapäeval on olnudki 20. sajandi suurimad konfliktid indiaanlaste endi tasandil on olnud just sellega seoses, et kas metis metisse ehk siis segaverelise kaasata Ta nii-öelda indiaanlaste omavalitsusse või mitte. Ja praegu ongi niimoodi, et on tekkinud kaks eraldi organisatsiooni, üks, mis esindab reservaadi indiaanlasi ja teine, mis esindab nagu kõiki kõiki indiaanlasi ametisse ja siis on veel eraldi eskimod, teeks siis sinu iitide omavalitsus mis indiaanlastega koostööd otseselt ei tee ja mis nagu eraldi eksisteerib eraldi ja nüüd vähemalt ühes piirkonnas, Nunavutis on eski moderca tegelikult oma territoriaalautonoomia. Ehk siis midagi sellist, mida indiaanlastel ei ole indiaanlast autonoomia on nagu pigem kultuuriautonoomia moodi eskimod, kinohitid, autonoomia on nüüd viidud territoriaalautonoomia tasandile. Kui me nüüd räägime Indiaanlaste nendest kahest organisatsioonist, millest üks on siis indiaanlaste ja metisside organisatsioon, siis kuidas nende omavaheline läbisaamine on, sa ennist ütlesid, et nii-öelda puhtad indiaanlased ei taha neid niinimetatud segaverelisi väga tunnistada? No see on olnud jah nähtav praktiliselt viimase 100 aasta jooksul, sest praktiliselt põlisrahvasteühendused on, on üldiselt nurjunud, et ta enne teist maailmasõda oli, lülitati luua kanade indiaanlaste liiga ja ja siis pärast, pärast sõda üritati luua Põhja-Ameerika indiaani vennaskonda, mis kõik ühel või teisel põhjusel lagunesid laiali ja ennekõike just vaidluste ülesele, indiaanlaste staatuse üle. Ka see kuulub ajastusse, kus Kanada riik on üritanud vaate vahel ka natuke mõelda indiaanlaste integreerumisele, Kanada riiki. Mis tegelikult on, tähendab seda, et indiaanlased ise hakkasid protestima, et neilt võetakse nagu oma identiteet ära sellega. Ja siis 61. aastal loodi rahvuslik indiaaninõukogu, mis pidi see nagu ühendama kõiki neid lepingu indiaanlasi ehk siis Kanadaga lepingulistes suhetes olevaid indiaanlasi ja siis simmastaatuseta, hõime ja ka ametisse. Aga see, see organisatsioon lagunes juba seitse aastat hiljem koost ära. Ja täna me näeme, et on eraldi organisatsioonina, on siis esmasrahvaste assamblee assembleri First Nations mis esindabki puhtalt nende reservaadi indiaanlasi, mille hääleõigus, kas assamblee valib endale esimehi, valib niimoodi, tee on hääleõigus ainult iga hõimu esimehel ehk siis hõimupealikul, ehk siis ajal, kui mujal maailmas mujal Kanadas üritatakse demokraatiat juurutada, siis indiaani põlisrahvast Nende reservaadi indiaanlaste organisatsioon valib endale liidrid ainult niimoodi, et hääleõigus on ainult hõimupealikul. Ta tähendab seda, et Kanada sellesse asja ei saa sekkuda, sest Kanada riik on andnud neile täieliku voli oma asju ise ajada. Kõrval on siis loodud eraldi organisatsioon, mis üritab tõesti kõiki neid jälle ühendada. See on siis põlisrahvaste kongress loodud aastal 1971 mille eesotsas on naisterahvas, erinevad siis hõimupealike organisatsioonist ja mõnevõrra on ta demokraatlikum, aga samas ta nagu ei esindajale neid, neid reservaadi indiaanlasi. Ja see lahkheli kahe erineva indiaanivoolu vahel on tegelikult siiani olemas. Kanada riigi ees nad muidugi esinevad mõnikord koos, aga, aga nende lahkheli on siiski läbi aegade olnud nähtav. Ka, kuivõrd. Ta on nüüd reservaadi indiaanlastel oht muutuda selliseks etnograafiliseks objektiks. Mul oli üks väga negatiivne kogemus aastal 1995, kui ma olin suusatamise maailmameistrivõistlustel tander päis ja sinna oli ka siis sätitud, eks indiaanlaste reservaat, aga, aga Mulle tundus, et ei need inimesed, kes käisid sellega tutvumas, ega need indiaanlased, kes seal olid, ei tundnud kumbki ennast eriti eriti hästi. No siin ma ei saa rääkida enam ohust, sest dekoratiivseks elemendiks on indiaanlased seal juba ammu muutunud. Kuna esiteks enamik indiaanirahvaid on väga kokku kuivanud, et kes juba reservaadis ära läheb, see muusse ühiskonda sulandub essee praktiliselt kaotab hõimuga suhted, ehk väga paljud hõimud ongi siiamaani ainult esindatuna vanade inimeste hõimu pealikena. Mõnes mõttes tõesti indiaanikultuur väga paljudes kohtades on järjest hääbumas kasereservaatides süsteem, mis andis neile võimaluse iseennast arendada, iseennast kaitsta reservaatides süsteem ei ole olnud see, mis neid ära päästaks. Et tõesti majanduslikel tingimustel reservaadid võrreldavalt ka eluga linnas ja ennekõike noored indiaanlased tõmbuvad sealt reservaadis eemale. Ja tõesti tänapäeval me räägime pigem hääbuvast Kanada indiaanlast konnast, kuid kavast. Ja seda hoolimata sellest, et Kanada riik nende hääbumisele otseselt otseselt kaasa küll ei ole aidanud. Aga lihtsalt ühiskondlikud tingimused on, on indiaanlaste eraldi eksistentsile väga rasked olnud. Eskimod on väiksem rahvakild Kanadas, aga räägime paari sõnaga ka sellest, et millises seisus hetkel nemad on selle teema lõpetuseks. Selles, et ta väiksem rahvakild on, ma ei oleks isegi väga kindel enam, sest ütleme, nende kultuuriliste eksistentsi ütleme, nemad on harjunud oma polaareluga niivõrd, et nemad nagu väga eks, et muidugi on ka linna linna kippumist oli ikka väga märgata, aga ütleme, Eskimatel on nagu see territoriaalne eraldatus on neil tõele, et ega tegelikult tunduvalt rohkem kasutada just olnud ja praegu me räägime, et neile anti eraldi autonoomne territoorium nuna, vot mis küll moodustab ainult osa Eskimate territooriumite eest. Aga see on jälle niisugune territooriumile, rahvastikust 70 protsenti on eskimod. Ja territoorium ise on suurused, kaks miljonit ruutkilomeetrit. No rahvaarv 32000 inimest, mis ta siis on vähem kui nõmme, linn, ühe ja viiendik Kanada territoorium ja viiendik Kanada territooriumist, et see nagu ütleb, ütleb nagu avarusest misseskimate ümber on ütleks jah, et eskimod tingimused on mõnevõrra siiski turvalisemad kui Kanada indiaanlaste omad, sest ütleme, indiaanlased reservaadid on, on kohad tõesti, mis nagu majanduslikult eriti elatust ei anna. Eskimod saavad ja, või sinu ideid saavad oma hülgeküttimisega ikka hakkama, nii nagu aastatuhandeid on saanud. Selles suhtes tõesti hüütakse Teiskimate välja surema. Meil on isegi palju väiksem oht, kui, kui indiaanirahvaste jätkuv väljasuremine mees Kanadas edasi jätkub.